Tere hommikust, tore, et saate meiega olla sellel kevadiselt  kiirel ajal ka võttegrupil oli tihe töönädal,  näiteks saate avaloos käime läbi ühe puu eluringi  istutamisest kõdunemiseni. Niimoodi ringi tasuta, täitsa uhke oleks  ja oleks kindlasti, aga iseasi, kas sa suudaksid läbi metsa  kahe sarvaga joosta, et no vähemalt oleks arv,  mida maha joosta. Uurime, milliseid tõulambaid ja kitsi kasvatatakse kanepis. Nad on kolmikutest ja siis kolmikutest kõige nõrgemad,  kõige väiksemad. Ja kindlasti püüame Võrtsjärvest vähemalt viis kilo angerjat. Võta hundikutsikas, too koju, kasvata üles. Ega ta ikka mujalt söömas ei käi, sinu lambaid ikka sööb ju noh,  samuti on ka selle angerjaga saate teada,  millises järjekorras alustada palkmaja renoveerimist. See ongi vaja lihtsalt julgustada, inimesed olete õigel teel  ja andke aga pihta. Ning uurime, miks on kasulik taimi peenrale istutada. Läbisegi. Siin ma olen molli valmistamiseks või küna valmistamiseks  ära kasutanud armatuuriks mitmesuguseid,  noh, tõesti, ütle jäätmetoodang vanarauda traadijuppe. Täna kutsun teid loobusse, kus me oleme külas tänapäevase  metsamehe kodus. Üllar, ma näen siin hästi erinevaid, palju asju,  kes sa tegelikult nagu ise ennast, kelleks sa pead,  mis on see nagu põhitegevusala. Põhitegevusala on tõesti nagu väga raske välja tuua,  aga eks see kokku saab võtvalt, et kõik on nagu puidu ümber. Ja kõik on minu tegevused, enamjagu kõik puidu  ja lood, see sega seotud. Mida sa siin talus siis kõik, kõike teed? No alustame turismindusest, eks ole, paigaldame puitkatuseid. Teeme seenepakkusid. Mida veel pesakaste ka, eks ole, teeme päris müügiks  ja teeme koos inimestega ka. Aga sa seda kõike tervet kompleksi ju päris üksi nagu ei vea,  et kas pere on ka abiks? Pere on abiks kindlasti ja mul on palju häid tuttavaid  ja sõpru. Ilma nendeta ei toimuks siin maailmas midagi. Metsamehe töö juurde peaks ka käima istikute istutamine. Kas see on ka nii? See on metsamehe üks loomulik asi, mis teha tuleb,  et metsa alati uuendatud saaks peale raiet. Aga sa nagu siis. Õppe-eesmärgil istutada neid maha või või kohe ongi metsa  uuendamise eesmärgil. No see on nüüd rohkem nagu loodushariduslikul eesmärgil ja,  ja lastega koos. Et nad saaks ka tunda, mis, mismoodi on üks puu maha  istutada ja kuidas see käib, et tegelikult on ju lihtne  ja tore asi. See on üks igavesti vahva asi, mida peaks vähemalt iga  inimene korra elus ära proovima, kui vana ta on? See on nüüd nelja-aastane istik ja, ja paras aeg maha panna. Nii, aga kohe vaatame, jätame jälje siia endast maha ka. Teeme nii. Nii ja katsuda siia nüüd vahesse panna ja auk,  kui ole ka vaja, väike vahe ja väike vahe,  juured on tal juba sellised parajad, et nii katsuda vahesse suusata. Ja hea, kui oleks juurekael, nüüd ei läheks liiga sügavale,  et. Pigem võiks ta jääda. Niimoodi jalaga astutakse pärast kinni kindlasti,  et juured saaks kaetud korralikult. Aga tegelt asju veel veel teisi teisi toredaid asju,  vaata see see mis kohalikust männikust, see ei ole nüüd  kohalikust männikust küll aga Lääne-Eestist ja. Ja ühe tuttava jahimäe käest sain, et. Niimoodi ringi tatsata, täitsa uhke oleks  ja oleks kindlasti, aga iseasi, kas sa suudaksid läbi metsa  kahe sarvaga joosta, et vähemalt oleks sarv,  mida maha joosta. Aga siin on ka üks, üks netikustav materjal. Räägi, mis see on. See on üks väga lihtne puu kõrguse mõõtja,  mida igaüks võib kodus endale valmistada. Siin on küll millimeetri paberist tehtud,  aga keegi ei keela teha ka sentimeetri kaupa seda ise joonistada. Ja, ja nagu näha, siin on iga sentimeetri tagant numbrid  peal tuleb minna 10 meetri kaugusele puust  ja väga lihtsalt suunata puulatvada. Panna siit vasakult poolt näpp peale. Liita maast enda silma kõrgus juurde 1,5 meetrit. Antud juhul on siin 10 pluss 1,5, saime puu kõrguseks 11,5 meetrit. Metsas saadava puidule oskab üllar leida igakülgset kasutust haavast,  kuusest ja männist valmistab ta katuselaaste  ja kimme lindude pesakasti. Kui töömahukas see laastu tegemine üldse on  sest on käsitööd hästi palju, siin on kõik käsitöö  praktiliselt ja, ja siin on ka jõudu vaja  ja tundub, et meil jõudu on kahe peale kokku küll,  nii et võime koorimisega alustada. No aga hakkame pihta, proovime, vaatame,  näita, võtad ette, kohe. Aga võtad, lööd sisse siit ühe tüki lahti  ja hakkabki minema piki koori. No proovime Ja kus sellised tööriistad pärit üldse on,  sellised tööriistad on ise tehtud tööriistad. Nii et kuskilt poest seda ei saaks, selliseid asju poes  müüda ja. Nii juba tuleb. Ja nüüd tuleks siis pakk õigeteks sektoriteks lõhkuda,  et saaks siis õige mõõduga laastud kätte. Võtame siis selle. Libe libe ka libe koore alt libe. Aga sa äkki siis hoiad, aita mind, vaata,  siin on näha, kuidas pragu jookseb, et panevad siia kohta kirves,  siis saan. Ja mina olen nüüd peale Siis nad lähevad siis nüüd ilusti riita ja. Kõik on niisugused, kvaliteetsed poolikut ei ole ilusad,  laiad. Järjest kohe ladustame nii-öelda ära. Laastkatus ei ole ainuke, mida sa teed siin kõrval,  ma vaatan, on ka. Kimmid räägi, räägi nendest. Nii kimmid ja kui me nüüd sellesama võtame kätte,  siis, Kimmi eristab laastust need kindlasti see,  et tema on saetud, mitte hööveldatud teraga  ja ta on pikkupidi siis kiilukujuline. Kui me räägime sindlist, siis sindel on niipidi  kiilukujuline ja soonega pannakse nagu parketi katusele. Ja kimmi, siis pannakse katusele niimoodi üksteise kõrvale ilusti. Ja õlitatakse kahe kolmandiku ulatuses ära. Et kui sa nüüd nuusutaksid teda, siis siin on ilus  tõrvaõlilõhn ka veel juures. Paat oleks just. Ja see kestab katusel 100 aastat ja Skandinaavias on  ja Eestiski on kirikutel on nüüd põhikatuse materjalid. Aga kui populaarne ta nagu inimeste seas on,  on teda nagu avastatud ka või ikka on laastkatus  või või mingi hoopis, ma ei tea, plekk, katus  ja teda on avastatud. Ütleme nii, et uue katusematerjalina kindlasti,  aga kuna ta on ikkagi laastast pea kolm korda kallim,  eks ole, siis siis teda kuigi palju tellitakse ikkagi vähem. Et värsket seenesaaki saada, siis võiks ju ühes aias olla  ka päris oma seenepakk. Et kuidas seda Üllar teha. Seenepakk on jah, üks väga huvitav asi ja ma arvan,  et siinjuures ongi hea, kui kui Rain selle nüüd ise valmis teeks. No ma, ma, ma loodan, sellist erinõudmisi ei,  seda vist ei oma nii, mis meil selle jaoks vaja on. Selle jaoks on meil vaja ühte kilekotti ühte pakku. Nii, nii, mis, mis, mis puid see nüüd sobib,  siis see nüüd haab. Ja kuna haab on hea pehme puu, siis see sobib  selle jaoks kõige paremini. Kilekott, tee ta lahti, mina samal ajal avan. Vaata kui kaval ja las olla, nii et mina samal ajal avan  sulle mütshelipaki ehk seeneniidistiku. Aga seda vist seda ütleme tavapoes seda niidistikku ei müüda,  et tavapoes sellist asja saada ei ole ja et seda peab ikka  laboris tegema ja paljundama. Nii, ja nüüd võta siit mütseel peoga üks kõva peotäis läheb  kõva peotes, pane siia põhja ja proovime,  vaatame. Mured anda laiali mudi laiali mudel. Aga oled sa nagu erinevaid seenesorte ka üritanud. Ja ikka tellimise peale samet kõrgest olen proovinud  kännumamplit olen proovinud, külma seent olen proovinud  ja siit letaked ka. Aga kõige nii-öelda siis lollikindlam on ikkagi austareservik. Mis mõttes loll, mis ta nagu lollikindlaks teeb lollid see,  et ta kõige paremini hakkab kandma. Ja see protsent, et ta tõesti seened külge tulevad,  seenepakul on kõige suurem. Ja nüüd võtame selle pakumaast ja paneme. Niimoodi. Ja nüüd katsun ettevaatlikult selle kilekoti siit peale tõmmata. No nii, ja nüüd peale paneme samamoodi siia kõva peotäis,  õõrume ta siia laiali peale. Kõik on veel juurde. Ja nüüd ei ole mitte midagi muud, kui et tõmba otsad kokku. Keerata rulli. Ma annan sulle teibi ja noa ja siis teibiks ta kinni. Ja nüüd oleks kõige ideaalsem, kui selle saaks panna nüüd 20  kraadi ja kuskile pimedasse ruumi ja kuu aega hoidma. Ja siis võib juba maha panna ja sügisel jääb jääda seeni ootama. Nii, aga kuna meil üks pakk on juba ette kasvatatud,  siis lähme paneme ta ilusti kohe maha. Kuidas seda tegema peaks, läheb? Kõigepealt leiame metsas ühe varjulise koha,  kuhu päike peale ei paista ja ühe me sellise koha leidsime,  et siia paneme. Nii ongi auk valmis. Vaata kas täpselt sama, sama suur kui pakk lame,  sama suur oleks kõige parem jah. Sellime põhja ära ja nüüd ma silisin ära  ja paneme ta nüüd sinna. Tähtis just, et siiamaani jah, kuna siin on see nüüd,  siis paneme ta poolest saadik, muidu oleks hea kaks  kolmandikku panna. Paneme täna nii. Ja see, kui ta nüüd viis aastat siin on ära,  siis ta on selle kogu selle paku nii-öelda ära söönud,  täiesti pudiks ja nagu öeldakse, sai üheks osaks maast Kevadisel Võrtsjärve käib vilgas elu võrreldes rannikumerega  on meie suuremates järvedes kala piisavalt,  et kutselised kalurid enda ära elataksid. Uskumatu tundub aga, et kala hind muutub alates  kokkuostuhinnast kuni kaupluse letile jõudmiseni  kümnekordseks et oma kala õiglase hinnaga  ja võimalikult värskelt kätte saada. Poni farmi peremees Hillar Pulk oma farmerid koos kohalike  kaluritega järvele. Ja no tere Oi, oi oi vaata, need tulevadki kallale kohe. Sellel kalaretkel käisime meiegi ja vaatame,  kas meil kalaõnne ka oli. Selle ühe mõrra kohta oli minu arust angerjad tuli väga hästi. Isegi neli-viis tükki oli sees ja aga muidu tavaliselt ikka  nii palju ei ole. Kui ikka oma ära vaatad, 10 mõrda juba. Ja siis 20 kilo, saad angerjad kätte, siis on  ka hea saak. Ei ole vana enam vana vene aeg kus oli, teda toodi ju randa  või isegi tonn päevas. Aga palju seda siis siis sisse asti. Kes seda teab, missugused nad Venemaalt tulid? Kaks nädalat hoiti Moskvas kinni tolliladudes. Kastid olid küllalt hallid, lasti kõik klaas angerjana sisse. Nüüd kasvatavad ette. Noh, ette kasvatad, usku ei ole. Teadlased arvavad, et ettekasvatatust saab kätte 90  protsenti et kui klaasangerja lasta, siis saad ainult kätte  10 protsenti. See on teadlaste arvamus, aga aga sinu arvamus erineb,  erineb täielik. Mille poolest siis? No sellepärast täpselt, et kui noh, võta huntsikutsikas,  too koju, kasvata ülesse. Ega ta ikka mujalt söömas ei käi, sinu lambaid ikka sööb ju. Samuti on ka selle angerjaga, kui see angerjas nüüd üles kasvatada,  teatud kellaaegadel saab süüa, siis ta tuleb järve lasta,  tuleb täpselt samadel kellaaegadel ootama,  millal see dosaatorisse tilgakene süüa tuleb. Kättesaadav kõikidele kaladele ahvenale,  haugile, lutsule. Milline see Võrtsjärve kalavarude seis hetkel on,  nii kaluri pilgu läbi hetkel? No kui tamm ees oleks suurel Emajõel, siis on nutusem,  sest meil kala käib kahe järve vahel. Tuleb latikas, siia läheb jälle Peipsisse,  täpselt samuti kohaga. Nii et noh, siin talvel oli koha hästi ja meie arvame,  et ta tuli Peipsi, et viis, kuus aastat teda saadud siit ei ole. Siin on ikka kõike angerjat ja haugi ja. Aga kuidas see kalastamine siin Võrtsul on,  nagu korraldatud saab igaüks tulla iga mehe õigusega,  panen võrgud sisse, püüan sealt, kus tahan,  palju tahan, mida tahan. Ei, see on ikka ajalooline püügiõigus, on meil. See tähendab, kui kolm aastat oled juba oma mõrda  või võrku omanud, siis see järjepidev antakse edasi. Tähendab võõras praktiliselt tulla ei saa,  kuigi. Keskkonnaamet jagab ka harrastuse kaasatus,  kalapüügilubasid ja huvitaval kombel haaratud kalapüügil  ka võrgud. Kas see peaks olema siis ei peaks, harrastajal on õng  spinning mitte niimoodi, et viskab võrgu sisse  ja siis lähed kuskile õllekasse ja järgmine päeva hommikul tuled,  vaata see harrastus kala peas. Aga mitte. See on ikkagi püük kutseliste kalapüügi vahenditega. Mis see praegu siin kevadel kõige paremini siis,  mis kala tuleb kõige paremini tuleb ikka seesama latikas  mis Võrtsjärves on lindprii. Ta ei ole alammõõtu, ei ole keeldu. Tänu angerjale. Kui me ainult või noh, tähendab, angerjat püüaks  siis me ei püüaks seda kala. Kokkustu hinnad. Võtame naeruväärsed on praegu need hinnad. Latikal on praegu, et kokkuostjad pakuvad meile kolm krooni kilost. Tähendab, me võtame siis Järvest nii palju teda kui palju on tellitud,  praktiliselt ei ole mõtet nuumata, sest näha on,  et turule jõuab see latikas juba 30 kroonise kilohinnaga. Vahe on väga suur ja täpselt kala võtamegi  nii palju just latika suhtes. Ma räägin, et kui palju on kliente. Ja läheb tagasi järve, las kasvab, kasvab suuremaks,  võib olla siis teinekord saab kätte jälle  ja väga-väga lõ lõbusa s. Ta tahab vette minna. Laseme ta vett, no laseme ta vette ära. No nii Siia ja rasva. Ja läks, sinna ta läkski ja kliente on juurde tulnud,  sest rannas ikkagi saab selle kala odavamalt kätte kui läbi  vahendajate kuskilt turult, kauplusest ja kauplusekett loomulikult,  noh kui su kala pidevalt anda ei ole, sina sinna keti sisse  ei saa. Aga kuidas teil see endale on korraldatud  siis praegu, et jõuate sadamasse ja päeval kindlal kuupäeval  on nagu siis? Siit hakkame minema, siis helistame kokkuostjale  või klientidele. Nii et tunni aja pärast oleme rannas palun vastu tulla. Nüüd hakkab siis kala sorteerime, sorteerimine. Latikas on ikka nagu latikas Võrtsjärve latikas,  see on juba Võrtsjärve kohta väga suur. See on pooleteise kilone või umbes niimoodi. Leiame veel huvitavaid. Vot see on luts. Selline kala ta on. Libeluts libeluts. Suusta lambaid ei ole, julgelt võib näpusuhu panna. Jah. Aga? Siin on üks. Ilusama. Siin on haug. Ja niisugune ei soovita näppe panna. Talle hambad ulatavad isegi alt läbi on augud. Et lähevad hambad kokku. Palju neid liike siin üldse järves kokku on. Võrtsjärves on 34 või 35 kala liiki, noh,  kuidas võtta, kas jõe silm on nüüd järve kala  või ei ole? Seda me ei tea. Ja, ja nagu Võrtsjärv pikkuski On 34 või 35 kilomeetrit, kuidas vee või see veetasemega. Et iga kilomeetri kohta on siis üks kala liik. Aga need angerjad tundusid mul on nõnda väikesed. Kas nad on ikka täismõõdus kui, kui pikk see peab olema? Angerja mõõt on 55 sentimeetrit. Siit ta tuleb, üks. Võtame lihtsalt asja. Mõõdulinti meil ei ole, aga meil on selleks kast. Ja see, kuigi seda on kehva mõõta Praegu. Sest ta tahab ära minna, aga see on kuskil 60 sentimeetrit pikk. Isegi üle 60 sentimeetrise kala. Ja sulle, hästi huvitav lugu ka see, et kui sa tahad seda  kala müüa, siis mingi piirang on. Tähendab jah, inimesele ma ei tohi rohkem ühele inimesele  müüa 300 krooni eest päevas. See tähendab. Kui ma küsin selle angerja käest, eks ole? No 300 krooni, eks ole, ja ta on kilone siis ma võin,  aga kui on kilo 100, siis ma pean pea või ära lööma  ja siis ikkagi talle pähe määrima ja kellelegi teisele  siis selle 300 krooni eest pea siis ongi sellised. Üks kaks, kolm, nelja sorti kala. Ma ei tea, kas ahven oli mõni siin või? Vist ei olnud. Tõesti. Ei ole jah. Nii et täna meil ahvenat ei olnud, palju see koguka tuli,  palju me püüdsime, no meil on kuskil 20 kilo kala. Ja raha selle eest saaks raha, selle eest saaks  nii keskmiselt. Angerjas maksab kuskil 400 krooni. Ja selle noh, kui nüüd niimoodi ära müüa  ja siis see 400 krooni kahe peale ära jagada. Päevas küllalt korralik tasu nüüd tuleb piisanifarmi  tüdrukutel teha käed veriseks, sest kalad tuleb võimalikult  värskena puhastada. Sealt maha. Aga nuga on terav. Kaldale jõudes teevad Võrtsjärve mehed kala oma  lemmikretseptide järgi. Kui Piisonifarmi peakokk Andres Jakovlev eelistab angerjat  praetuna pakkuda, siis Võrtsjärve mehed teevad angerjast  suppi ning teisi kalu. Suitsetavad. Aga milline kala see kõige parem suitsutamiseks nagu on,  mis sa ise nagu eelistab suitsetamist, kõige lihtsam on  ikkagi ahven. Ta 15 minutit ahjus ja ta on kohe valmis,  aga järgmine on latikas. Ja, ja latikas on kõige parem kala, sellepärast et hästi  palju õlut läheb kõrvale. Ja sest nokkida on palju, luid on palju ja ikka tahad rüübeda. No tänane on meil minus ka ahhaa, sina oled  selle nüüd kokku keeranud. Mis sa, mis sa siia sisse kõik panid? Noh, on küsitud, kuidas ta nii hea el välja tuleb. Suu ja südamega tuleb teha, sest tuleb iga supp hea välja. No tead, sa, mina juba nägin seda kõrvalt,  et ma arvan, see pakk võid, mis siia sisse kadus,  on see saladus vist? Ja siis tuleb see ikka õige ehe angerja maik  ka juurde, muidu jääb rasvast väheks. Nii et ongi meil täna angerja haa, ta ei ole,  haa, ta on supp. Supi ja uhhaa vahest kui kartut juurde paned,  siis on juba su. Aga üks supp peab olema ju ikka selline,  et lusikas ka püsti jääb, et homme hommikul on kindlasti see potitäis,  on see lusika ümber nii kinni tõstata koos  selle kallerdisega välja? Ta on niivõrd rammus. No aga proovime, vaata, mis seal siis nagu välja tuli,  oma püütud ja kohe tehtud ja ongi niisugune hea värske kaup. Kõige parem on ikka see värske kala. Ja põhiline, mis on veel, mida vanad mehed rääkida sid juba,  et. Et kalasupp tuleb keeta sellest veest, kus kala püütud on. Ja nii on ka meil siin umbes. Ole hea, et Võrtsjärve veest on see supp meil siin  ja samast veest on ka kala. Isegi ei mäleta, millal ma vist kunagi angerja suppi ei ole söönud,  ma küll marineeritud, söönud, aga suppi liiga hea  selle jaoks hakata raisata. Siin tead sa seda nagu omast käest võtta,  käes nagu lade järv ju siinsamas. Pane võrgud sisse ja muudkui püüa. Kanepi kandis pole väga palju ettevõtlikke talupidajaid,  kuid Eve Demitševa on energiat tegeleda kohe väga paljude  erinevate ettevõtmistega. Sepamahetalus kasvab 50 kitse, Uus-Meremaa lihaküülikud,  muuskuspardid tiikides, linnaskid ja kogred,  kuid põhirõhk on tõulambakasvatuse. See aasta oli erakordselt hea talveaasta tänu Eve hoolele  ja armastusele saavad rõõmsalt kepsutada  ka need talled, kelle ema hüljanud. Tulge siia, ruttu, tulge. Tulge, tulge siia, tulge. No juba tulevad juuksujalu. Tule, tule siia. No tule, tule ära korda, ega nad ei karda kedagi. Nad on kolmikutest ja siis kolmikutest kõige nõrgemad. Kõige väiksemad Nendest saavad siis nagu lutilambad. Ja sellel aastal oli tõesti noh, väga hea tallesaak. Et väga palju oli kolmikuid ja kaksikud ja ühe talle viis  oli väga vähe noortel, kes esimest korda poegisid,  aga me põhiliselt olen nagu möödunud aasta,  müüsin nagu. Noored peaaegu kõik ära, mõni üksik jäi endale karjatäienduskoolitus. Läksid teistesse karjadesse alustajatele  ja kes tahab täiendada oma karja ja Eve kasvatab talus safolki ja Tekseli lihalambaid,  mis on ristatud Eesti valgepealisega. See lihamass kasvab päris kiiresti välja,  kuigi Texselil isegi ta saavutab oma selle. Tapakaalu kiiremini kui sufolk, aga tema natuke hiljem saab  selle kaalu, aga ta on selle eest jällegi suurem suurem  ja selline võimsam. Sufolk ja mustpea tahab nagu rohkem paremat toitu saada,  aga Texsel, tema on vähe nõudlikum ja sellised tugevad,  väga tugevad on nad ja vastupidavad. On ka põhimõttelisi maalamba kasvatajad ja pidajaid Eesti maalamba. Ja see väga huvitav muidugi. Aga kui tahad Ja ikkagi nagu ära elada, siis eriti keegi nagu nende  maalammaste talle ostust ei ole huvitatud kuna nad on ikkagi  palju väiksemad, et ainult. Ja kui villa pärast pidada neid, et vill on neil tõesti  hästi peen ja ilus ja et lihalammaste vill ei ole  nii nii peen ja nii ilus, ta on ikkagi selline jämedam  ja lõng ei tule tast nii hea. Aga seda lõnga on praegu nii palju, et tuuakse välismaalt  sisse ju täitsa tasuta seda villa, et ei ole nagu mõtet siin  pidada nüüd neid villalambaid Enda jaoks,  ainult et me teeme nagu, et kammime, kitsi,  kitsevillast ja siis koera, villast ja lamba,  teeme sellist mustast, just, see on hästi siidne,  pehme, selline teeme eraldi kohe lõnga inimestele,  kes tellivad ja, ja enda jaoks ja käsitöö,  kes nagu teevad nende jaoks. Lisaks lammastele ja jalutab sepatalu karjamaadel uhke kitsekari,  mis koosneb peamiselt Norra tõuguristanditest. Koos kitsedega patseerib ka üks identiteedikriisiga lammas. Kui ta sündis kohe peale poegimist jättis ta maha. Ja lihtsalt talleke jooksis ringi ja määgis  ja proovisime küll alguses nagu alla panna lambale  ja igatpidi, aga mitte miski aidanud. Kasvõi viskas ennast pikali, aga talle söötma keeldus. Siis viisin kitsede juurde, hakkasin kitsepiimaga lutist söötma,  aga ta oli nii, aga riaktiivne, et hakkas kohe ise imema,  kitsesid alguses kitsed olid küll vapustatud  ja ajasid teda minema ja, ja pärast harjusid ära  ja nüüd ongi neil seltsidaam. Talu annab iga päev 30 liitrit kitsepiima,  sellest piimast katsetatakse Tartu Ülikooli juures praegu  ka kitsepiimajäätise valmistamist. Oma unistustes näeb Eve, et talul oleks oma meierei,  kus saaks valmistada kitsejuustu. Plaanitava turismikeskuse jaoks on eurotoetus juba olemas  ja ehitustööd algamas. Tulevikus peaksid külalised siit saama kõiki talu mahetooteid. Iga kõike, mis on seotud nagu lämmaste ja kitsedega,  kõigepealt kitsejuustu muidugi. Ja siis saab näha nüüd, kas see kitsepiimajäätis,  kuidas ta välja kukub ja kuidas siis huvide vastu on rahval. Et siis kindlasti seda ka ja siis muidugi suitsulambaliha  ja siis lambasašlõki ja kõik lambanahad ja kitsenahad ja. Mahedana kasvavad ka talu kalatiikides kogerid  ja linaskid ja neid toidetakse mahenisuga. Ostame kohe spetsiaalselt nisu ja ja siis söödame,  aga muidu mingisuguseid spetsiaalseid toite pole kordagi  andnud ja väga hästi lähevad. Edasi ei saa kaevata. Kogu selle vägeva talu masinavärgi toimimise taga on üksnes  Eve ja tema pere askeldamist jätkub hommikust hilisõhtuni. Peab jõudma ja lapsed ka aitavad. Et see on väga tähtis. Vanem tütar väimehega elavad Tallinna Kiili vallas Tallinna  lähedal ja siis noorem alles lõpetab üheteistkümnendat. Ja poeg siis käib Soomes tööl. Ja Tal on nagu hooajaline töö, on aga. Teenib korralikult ja kodus ka saab aidata veel kõrvalt. 90 protsenti Eestis olevaist vanadest majadest on ehitatud  palkidest ning paraku ka 90 protsenti neist vajaksid  põhjalikumat või lihtsamat remonti. Maja renoveerimine on üsna kallis ja nõuab  ka teadmisi ja oskuseid. MTÜ vanaaja maja tegeleb juba teist aastat palkmaja omanike nõustamisprojektiga. Sellel aastal said Põlva, Võru, Tartu ja Valga maakondade  majaomanikud registreeruda vana aja maja leheküljel  personaalsele nõustamisele selgus, et huvilisi on palju rohkem,  kui eksperdid nõustada jõuaksid, kuid paljud on seda nõu  juba ka saanud. Siiamaani on nüüd meil veel mõned talud on käia,  et, et loodame maikuu jooksul ilusasti selle projekti  lõpetada ja ja et loodame, et inimestel on sellest  siis natukene abi ka, et meie eesmärk iseenesest ei ole mitte. Teha ekspertiisi, vaid julgustada inimesi  ja öelda, et nad on õigel teel ja jagada neid soovitusi,  mida me siis oleme oma tegevusega või ütleme,  selle ehitamisprotsesside õppimise kõigega omandanud,  et lihtsalt enamuses ongi vaja lihtsalt julgustada inimesi,  et olete õigel teel ja andke aga pihta. Praktikas käib asi nii, et eksperdid tulevad kohale,  vaatavad maja üle ning annavad soovitusi vundamendist kuni katuseni. Esimene asi on siis vundamendid, et vundament antud hoonel  on täiesti tüüpiline talurahva arhitektuurile vundament,  mis siiamaani on säilinud, et et on lubi mördil maakivi vundament,  alus on hästi liht lihtne armeeringut all ei ole  siis tihtilugu on lihtsalt külmakergetega on tekkinud mõrad sisse,  siis siin on näha, siin lõigus on näha ka,  et on valatud hiljem peale betoonvöö siin on,  nüüd on niisugune klassikaline probleem,  et betoonvöösse On valatud alumise palgi peale  ja siis reeglina on see alumine palk juba jõudnud mädanema  minna nagu. Meie soovitus on see lihtsalt avada, et lahti lõhkuda,  puhastada vuugid korralikult ja uuesti lubi,  lubi ja tsementmördiseguga ära vuukida. Hea on, kui sokli osa kõrgus on niisugune cira 30  sentimeetrit võiks ikka vähemalt olla ja  ja see on täiesti tüüpiline, et, et taluhooned ümber ikka  maapind kerkib, et kasvatatakse lilli ja ja,  ja selle 100 sajandi jooksul on see maapind tõusnud liiga kõrgele,  et see on küll korraks on võib-olla valus. Et tuleb seda maapinda koorida, et siis on pori ümber maja,  aga kui jälle muru peale saab, pole nagu hullu midagi. Järgmine ring on palgi osa vaadata üle, mis on  siis meie ampluaa ka põhiliselt, et kuna me palgitööd oleme  siin kümme-viisteist aastat teinud, et siis alati on hea  vanadel majadelt õppida vigu ja õppida positiivseid asju  ja siis tuua seda ka siis tänapäeva siinsamas on näha üks klassikaline. Asi, mis on tehtud, et on tsemendiga kunagi parandatud,  aga tsemendi või ütleme niisugune betooni häda on selles,  et ta jälle seob vett ja siis ta pigem alati ei mõju  nii väga positiivselt, et kaasneb sellega hoopis mädanik. Siis, siis on kui, kui üldse palkmajast rääkida üldiselt,  siis, Põhilised mädanemiskohad on siis alati on alumine vöö on  niisugune hästi klassikaline, siis on aknaalused palgid,  sest vesi satub akna pealt alumistele, palkidele ei ole hüdroisolatsiooni. Ja siis, kui juhul kui on, kus kusagil katus läbi lekkinud,  siis on ka ülevalt poolt probleemid kohe näha,  et palgi palgi puhul on nagu see lihtne,  et mis paistab mäda, see siis on ka mäda,  et ega siin väga suurt, et kunsti ei ole. Antud juhul on nüüd kahjustus kohe ülevalt alla. Et siin on siis hästi tüüpiline näide, mis  siis nõukogude ajal pandi elektri, toodi elekter,  postiga pandi see post siia seina külge,  aga siis katus ei pidanud piisavalt hästi,  seda postimööda sattus siis niiskus. Palgile, ja kui palk on teada loodusmaterjal,  et juhul kui niiskus on piisav, siis on jälle mädanik seened  kohal ja kui nüüd selline juhus on, et mis  siis siin mõistlik nüüd teha on, et kuna ta on niisugune  suhteliselt lokaalne siis on, noh, variante on jälle mitmeid,  et milliseid lahendusi pakkuda. Et üks variant on Et kuna palgil on see probleem veel, et ta kipub vajuma  esimesed aastad, et tõmbab lihtsalt kuivades kokku et  siis võib-olla on üks lahendus panna püstised palgid üldse  siia püstsein teha, kui ikkagi panna siia nüüd lõhtsed  palgid tänu sellele, et siin on nupp ja aken,  siis siit vahelt on suhteliselt lihtne vahetada ja,  ja kuni üles välja, et siis eeldatavasti see osa  siis natukene jääb hiljem vajuma. See eeldab seda, et kohe ei tule vooder peale,  et saad näiteks aasta pärast veel korralikult hiljem ära  toppida või ta selle hoone, millist palki siin kasutada,  et siis on ka, et tihtilugu on kõrval mõni hoone,  mis enam päästmist ei vääri, et siis saab,  sealt peab muidugi vaatama, et tele seenkahjustusega palke  siia ei too aga teisalt ka, kui on nüüd kasutada nii-öelda  värsket palki, siis on hea ikkagi, et see palk on  siis kuiv, et piisavalt kuiv, et kas ta on aasta  või kaks seisnud näiteks, et et sellist materjali kasutada. Et hea on alati, kui sa tahad siit vahetada,  et see tööpiirkond jääks vabaks, et mina üritaks,  kui näiteks laepõrandad on seest avatud ka,  et siis ma üritas seinad siduda, panna siia näiteks mingit saematerjaliga,  tõmmata seinad kinni, et panna kruve täis,  et igasse palki, et iga palk fikseeritud korralikult oleks  ja üles välja ja siis tõsta laed aladest  ja siis laed aladest, tõstad kogu hoone koos  selle seinaga üles ja siis sa saad näiteks alumise palgi ära vahetada. Siin on nüüd, kui kõik on vaja, siis piisab,  kui sa seod sealt seod sealt paned, võib-olla igaks juhuks  sirutuslatid kahele poole, mis annaks seinale stabiilsuse  ja siis saad avada katuse. Olukord iseenesest ei ole üldse paha. Tänu sellele on omal ajal Saanud peale eterniitkatus ja ja võib öelda  ka seda, et valdavalt ongi veel siiamaani talurahva  arhitektuuri hoonetel peal eterniitkatused,  mis on päästnud hooneid vägagi palju. Seda, seda katust vaadata siis, et siin nagu väga kiirustama  midagi ei peaks, et ma usun, et mingi viis kuni 10 aastat  see katus peab ilusasti veel vastu, et tuleks lihtsalt jälgida,  et talvised kui kevadel nüüd lumi alla tuleb,  et ta siis kipub vahest neid plaate kaasa tõmbama,  et naeltega et siis lihtsalt see õigel ajal kohe tagasi  lükata ja antud hoonel puudub siis pealt harjalaud,  mis pikas perspektiivis on ka suhteliselt oluline,  et tavaliselt kipuvad need sarikaotsad sealt ülevalt  siis ikkagi ära mädanema, et, et siin oleks mõistlik panna,  kas siis lihtsalt harjalauad peale. Mida? Peenrale panna ja kuidas see on suur teadus  ja oskus. Siivi, ma vaatan, sinu koduaias on siin üks Tootsi  peenar justkui, et mööda minnes on kõik nagu maha visatud. Aga see vist päris ikka nii, et see mingisugune korrapära  ja mingi mõte on sees, miks ta nii on? Jah, Toots on algatanud selle Tootsi peenra,  aga mina jätkan seda teemat, sest see on niivõrd mõnus taimekooslus,  kus üks taim teist toetab. Kui mõni taim nendest kiviktaimlas panna eraldi noh,  et naudid üksikud taime, siis ta hääbub. Tal ei ole turvaline, ta on kas tuule või päikese käes,  aga siin on mikrokliima hoopis teine, kui nad üksteise  kaisus kasvavad. Kui keegi tahab teha ümber mingisugust peenart,  mis noh, on nagu oma olemuse ammendanud või,  või tahab nagu noorendamist saada, siis tuleks üles võtta  ja jälle kasti panna või, või kuskile hoiule kasta ja,  ja katta kõik taimed, mida me tahame säilitada  ja uuesti peenrasse panna. Ja siis jääb meil tühi maa ja siis me võime vabalt üles kaevata,  me võime sealt umbrohud ära võtta, me võime värsket mulda  anna väetada ja kive panna või, või midagi. Et natuke kujundada ümber ja siis jälle taimed tagasi  ja meil saab uus, puhas, ilus peenar. Ma vaatan, siin peenra ääres on ka ilusad suured kivid ja,  ja need ei ole mitte lihtsalt esteetilisel põhjustel pandud,  neil on ka oma tagamõte. Tavaliselt jah, me paneme kivid aeda, et oh kui ilus kivi,  värviline võib olla seal läikiv külg või mingisugust kuju on  väga ilus ja mõtleme ainult selle ilu poole peale,  aga tegelikult on kivi taime tarbeese. Kivi korjab päeval päikese soojust ja katsu teda. Päeval soe ja, ja seda õhkab ta öösel välja,  nii et kivi ümber on temperatuur kõrgem ja see on taimele kasulik,  et tal on seal mikrokliima soojem. Ja samas kivi all on niiskem. No Siivi, sina oled hoopis teistmoodi lahendanud,  lahendanud ja oma kivist lausa ka peenra teinud. Äkki sa tutvustada, mis, mis siin on, et siin ma vaatan  isegi tsemendi peal? Puu ja tsemendi peal kasvab puu, kusjuures auk on läbi seisvat,  vett ei teki. Selliseid moldaedu ma teen, noh, hakkasin nagu tegema,  et meil on tuhv, väga kallis, keegi teda kesk- Euroopas  Pastja lõunas Vahemere äärest sisse ei too,  et tuleb ise ise mängida ja noh, kirjandust natukene olen  lugenud alpitaimede raamatutest ja siin ma olen molli  valmistamiseks või küna valmistamiseks ära kasutanud  armatuuriks mitmesuguseid, noh, tõesti, ütle jäätmetoodang  vanarauda traadijuppe, võib-olla isegi vana nõude rest läheb mängu. Ja kindlasti peab sellisel mollil olema niiskuse  või vee äravoolu ava põhjas. Kui inimestel on looduslikult reljeef noh,  niisugune mägine aed, siis seda seda annab kindlasti ära kasutada,  aga kuna siin on tasane maa ja ma tahtsin,  et tekiks põhja ja lõunapoolne kallak, ma saan varju  ja päiksetaimi kasvatada eri külgedel. Samas ei jää seisvat vett. Kallaku pealt voolab kõik ära. Paljud taimed ei taha seisvat vett ja see annab nagu palju  rohkem võimalusi siin taimedega mängida. Ka siin on natukene Tootsi peenra elemente,  kus roomavast kadakast kasvavad läbi mitmesugused  kiviktaimla taimed ja tekivad uued värvimängud. Et kui oleks ainult roomav kadakas, siis on ta selline. Tavaline kadaka roheline, seal on üks hall laik,  see on minu jääliustik kadakaer. Siis tuleb igihaljas Hieris segamini kirjulehelise igihaliga. Ja koos nad tekitavad selliseid mitmeid rohelisi toone,  sest rohelisi on, on, on väga palju toone. Tuli käes. Meie materjal on käes. Nii tõmbame ta siia lagedama. Peale rohkem välja, siis on meil siin parem teha. Nüüd on meil hea vaadata, et mis me siit sa  siis Ma saan aru, broneeritud siis nüüd see on nüüd  siis jõnksuga nüüd broneeritud siis argi  või labida varre, eks. Siit. Ülevalt noh, võib-olla saab mõne sellise kõveriku veel kuskile. Käepidemeks, või dekoratsiooniks ka, mis sa nüüd sellest  teed meile, mis, mis, mis pilli ma teen nüüd karja pasuna  sellest kasekoorest ja seesama kasepuit. Noh, eks vaatame Mis tast siis pärast saab, kui ta on nagu ära kooritud  ja kodus ära kuivanud, et natuke labida varre jaoks on ta  jäme aga väga hea pliidi või saunapuu saab siit igal juhul. Ja nüüd on vaja siis, et seda karjapasunat saada,  on sellelt kaikalt vaja spiraalselt see koor maha võtta. See on nüüd natuke selline aeganõudev töö. Võtan siit ka mõne oksa koha siledamaks,  nii et hakkame siis niimoodi ülevalt spiraalselt minema. Võiks siis olla? Jah, vahe võiks olla sedasi 10 sentimeetrit,  10 12 mitte rohkem, siis läheb juba väga-väga pikaks. Noh, mul on siit nüüd natuke rohkem kui 10,  ütleme seal kolm-neliteist sentimeetrit või. Nii näed, nüüd me saime need nahad kätte  ja nüüd võtame ümber selle tüve ära. Ja siis katsume nad uuesti pilliks kokku keerata,  et et näed, võta nüüd niimoodi siit kinni  ja keerame selle koore nüüd sama pidi rulli tagasi hakkame  siit otsast minema. Hakkame siit otsast minema. Mul see tüveosa koor on üksjagu paks, ega ta väga hea ei ole. Ja, ja siis siis see ülekate võib noh. Ulatuda pooleni või, või niimoodi ja järjest keerama,  et teda niimoodi tagasi siis rulli. Ja parasjagu niimoodi. Kõvasti kokku, et. See pakkimine on natuke füüsiliselt kergem töö kui koorimine,  aga eks ta ikka omaette. Selline paras jant. On ja huvitav tegevus. Ja nüüd istame siit salgust selle teritatud otsa läbi. Nii. Ja nüüd. Peame ta teiselt poolt ka näed läbi pistma. Nonii umbes nii. Üks võimalus on nüüd sedasi seda häält teha. Et teeme uute sellist purisevat häälitust? Proovi no proovi, proovi sa ennem igaks. Ma olen rohkem varjutanud sellepärast, et lihtsalt olude  sunni Sul tuleb niisugune mehine härjamörgamine,  et ilmselt ärg jookseb koju küll karjast. Mõnikord on päris tore tegeleda asjadega,  mida rohkem laste mängimiseks nimetatakse. Loodetavasti on teilgi kiirete tööde kõrval piisavalt aega,  et kevadet nautida kogu oma ilus ja täiuses. Järgmise laupäevani sõida maale.
