Tere kõigile. Tänase saate teeb eriliseks see, et me ei räägi niivõrd ühe rahvakommetest rituaalidest ja uskumustest, kuivõrd sellest, kuidas reisija ning turistina selle rahva hulgas hakkama saada. Aga kes siis mõistagi lugu ka kohalikest tavadest või vähemalt arvestades nendega. Täpsemalt öeldes. Meie tee viib Indiasse. Seega, millega peaksid arvestama inimesed, kes sinna reaalselt ka sõita kavatsevad? Martti Kalda teab vastuseid ja mina olen saatejuht Haldi Normet-Saarna. Martti kunagi oli teilgi esimene kord Indiasse sõita ja, ja ilmselt võttis ikka omajagu aega, et tunda end nüüd juba enam-vähem kindlalt, kui taoline sõit jälle terendama hakkaks. Absoluutselt ma arvan, et tegelikult kogu selle esimese esimese reisi, ma ei saanud veel täpselt aru, kus ma olen ja kuidas seal käituma ja kuidas selle riigiga suhestuma peab ja seetõttu väga hästi on endiselt veel meelesse. Seda võib nimetada kultuurišokiks. Kuigi eks seal ole kindlasti äärmiselt palju muid momente. Ja, ja kindlasti see on üks motiiv, mis, mis mind üldse selle saate mõttele viis jagada nagu selliseid, mitte alati tingimata väga praktilisi, aga, aga kindlasti ka kasutad tabavaid juhtnööre, mida peaks inimene tegema, kui ta, kui ta asub Indiasse minema, eriti kuivõrd minu käest seda väga sageli küsitakse. Ja küsimused on inimestele äärmiselt konkreetsed. Ja nendest on võimalik testilleerida välja nagu rida teemasid. No aga alustame, siis. Te olete mõelnud, et võib-olla alustaks tervisest. Mõtlesin niimoodi lähtuvalt, et mida inimene peaks siis nagu enne läbi mõtlema, kui ta Indiasse läheb ja kahtlemata jah, tervis on, tervis on üks selline asi, et tihti küsitakse minu käest, et kas Indias on selline läänelik meditsiinisüsteem olemas, et ta on küll olemas, jah, põhiline probleem Indias selle meditsiiniga on selle meditsiini kättesaadavus, ehk siis need, kes vähegi suurematest linnadest eemale liiguvad, peavad arvestama sellega, et väiksemaid terviserikkeid või probleeme, mis neil on, peaksid nad suutma ise lahendada. Nii et kahtlemata Ta tasuks teatud hulk ravimeid endal kaasas hoida. Kindlasti on vajalik ennast näiteks vaktsineerida nendesse minekut, et India on teatavasti väga paljude haiguste kodumaa tüüfuse, koolera on mõlemad sellest sellest riigist pärit, aga ma neid kahte isegi ei kardaks. Põhiliselt vaatakse, et hepatiidi vaktsiin on, on tehtud ja malaariaravimid on, on kaasas, et need on need kõige kõige kõige põhilisemad ja tüüpilisemad. Nii et arstiabi on täiesti kättesaadav, aga võib-olla tasub endale ka kindlaks teha ühes või teises linnas, kus on see nii-öelda haigla, mis võtab Lääne inimesi vastu. Indias on ka lääneliku triivima täiesti ilusti kättesaadavad ja ma isegi ütleks, et vabamalt müügil kui meie apteekides, et paljud, meil retseptiravimid on nendes võimalik osta lihtsalt niisama, nii et jah, tervisele tasub mõelda ja nendel, kellel on mingisuguseid nii-öelda suuremaid probleeme, et neil tasub siis kaaluda, kas minna või, või mitte minna. Samas jällegi näiteks paljud inimesed kardavad, et Indias on tohutul hulgal epideemiaid tohutul hulgal räpasust, et tegelikult mina oma isikliku kogemuse järgi, mis on aastate pikku ja väga mitmekordne ei ole veel ühtegi, nagu terviseprobleemi näinud, mis oleks nagu tingitud näiteks india räpasusest või näiteks klimaatilistes iseärasustest. Et need valmistavad küll ebamugavust, aga suuremaid probleeme tekita? No palju on küsitud minu käest näiteks, et mida oodatakse, mida indialane ootab lääne inimeselt. Et mis tal nii-öelda seljas peaks olema, et kas on, kas on teatud riietumiskood või peaks ostma hoopiski kohalikud riided. Ka mulle ja ma pean tunnistama, et ka nendele India lastele, kellega ma olen rääkinud tundub suhteliselt naeruväärne, eurooplane, kes riietab ennast sarisse. Ma tahan koheselt alguses öelda, et et tegelikult ei, ei tasu astuda võib-olla välja oma senisest tavapärasest koodist. Mis on küll tõsi, millega tihti lääne inimesed lähevad liiale on siis see, et soojas kliimas kui vähe riideid selga panna, et end ja kindlasti ei ole selline koht, kus noh, eriti naisterahvastel ringi liikuda lühikeste pükstega ja nabapluusiga. Kindlasti ei ole see koht, kus noh, nii-öelda näiteks bikiinides mööda tänavat patseerida indialased ise armastavad riietuda väga värviliselt. Seda tasub, tasub arvestada. Lugesid, on küsitud ka seda, et kas ei tohiks äkki liiga rikas välja paista, et kas see on nagu probleem või kasse kutsub kuidagi näiteks tänavakaubitsejad või taskuvargaid rohkem ligi, et ma pean ütlema, et India linnades liigub väga palju väga viisakalt riietatud ärimehi ringi ja, ja ei ole neil mingisugust probleemi, ei tohiks olla ka siis nii-öelda eurooplastel, kui, kui peaks juhtuma, et noh, tuleb ärireisile minna ja, ja ülikonda kanda, nii et ainus, mida ma eurooplastele soovitakse, mitte liiga palju paljast ihu küsitud on, on minu käest näiteks ka ehete kohta, et kuidas indialased suhtuvad näiteks religioossetest sümbolitest, mida, mida tihti Tal on, et kas, kas kui on rist kaelas? Ei, vastupidi, mistahes religiooni ülesnäitamine on Indias väga tolereeritud. Ja, ja see pigem näitab, et inimene on, usub millessegi, inimesel on ka need nii-öelda sisemisi väärt. Põhiline ongi see, et mitte riivata võib-olla nende nii-öelda tagasihoidliku mees. Ja Stingi on ju ise väga paljude uskudega maa sisuliselt. Kõik maailma religioonid on seal olemas. No et Indiasse saab lennukiga, teab ka väike laps. Tänapäeva maailmas saab Indiasse muidugi lennukiga ja suhteliselt hõlpsalt üle maismaa piiri. Nii nagu vanasti hipid hakkasid Istanbulist sõitma ja sõitsid läbi Türgi Iraani ja Pakistani Indiasse. Et seda tänapäeval enam naljalt ei soovita ja samamoodi kunagi avatud olnud tee Pekingi ja, ja teeli vahel üle Nepaali üle Tiibeti oleks küll kahtlemata huvid, aga, aga ei ole selline selline kasutatav, nii et jah, enamus eurooplasi saabub ja lahkub Indiast lennukiga. Tuleb lihtsalt vaadata võimalikult, et endale sobivam ja mugavam ja odavam variant. Eestist on nende viisat ka suhteliselt hõlbus saada, et aastakümneid sai seda Helsingist, nüüd saab seda Tallinna raekoja platsilt. Nii et on tehtud meile ka see umbes aastake tagasi kättesaadavaks. Mida tasub küll mõelda, et millal Indiasse minna, valdavalt suvel on vihmaperiood, ehk siis mussoon. Nii et Mossoni lähevad Indiasse. Need, kes üritavad hoiduda kas siis turistide hulkadest või lähevad mingisse teatud kindlasse piirkonda, näiteks nagu Himaalajas, kus, kus tõepoolest muul ajal ei saa minna. Õnn on üldiselt äärmiselt palav, nii et suuri riidehulki tasu kaasa võtta. Need eraldi küsimus on muidugi, kuidas Indias ringi liikuda. Et nii nagu igas riigis Indias on loomulikult olemas kohalik transport selleks et kohaliku transpordiga Indias ringi liikuda, peab olema lõputult aega. Et siin on huvitav see, et Indias aja mõiste on üldse selline asi, et sellega tuleb harjuda. Aeg on väga suhteline mõiste Indias, Neil ei ole seal kuskile kiiret, ühelt poolt on neil väga kiire ja teiselt poolt ei ole neil kuskile kiiret, noh kindlasti mitte läänelikus mõttes, et enamus asju nende ajamine võtab suhteliselt kaua aega. Kui te ajate mingisugust konkreetset asja, näiteks mingisugust eriluba või dokumenti või üritate autot rentida, siis selle peale arvestage, kulub tunde asjaajamise peale, et päeva tasub planeerida paar asja. Et kindlasti ei ole Indias võimalik noh, nii-öelda täisprogrammiga asja teha või kui, siis ainult noh, väga organiseeritud turismireisi puhul, kui Indias üksinda ringi liikuda, siis kindlasti tasub kasutada kohalike reisibüroode teenuseid, neile on olemas spetsiaalsed bussid või mikrobussid, selleks et turiste ühest punktist teise sõidutada või kui minna suurema grupiga, siis on ilmselt kõige targem üürida grupi peale juhiga auto. Ma kindlasti ei soovitaks India liikluses ise üritada liigelda, arvestades seda, et liiklus on siis inglaslikult vasakpoolne ja rääkimata sellest, et noh, liikluseeskirjadest ilmselt enamus india lasi, ei ole isegi kuulnud, et nad oskavad lihtsalt praktiliselt sõita. Ta, nii et liiklus on kahtlemata meeletu, juhiluba ei ole kohustuslik. Tegelikult juhiluba on täiesti nõutud nüüd eraldi küsimus on selles, kas seda kontrollitakse, kas te satute nagu politseiniku peale, kes seda kontrollib. Üks asi, mis Indias veel liigub, kuigi aeglaselt ja tuleb ka varuda aega, on rongiliiklus, selle on, on inglased suurepäraselt käima pannud ja see, see töötab siiamaani, nii et India rong kahtlematel oma kogemus, India rongiliiklus, aga ta jõuab kohale ja ta jõuab õigesse kohta. Ma arvan, et päris paljud inimesed on näinud mingeid filmikatkeid või katkendit mõnest saatest, kus on näidatud, kuidas Indias rong sõidab, seal ripuvad inimkobarad ustest väljas, et see on ikka üsna hirmutav vaatepilt. Ise mõtleksin 15 korda, enne kui ma otsustaks Kiigesõit sellised rongid, kus inimesed nagu küljes ripuvad või katusele, Need on valdavalt kohalikud rongid ja, ja siis muidugi ka kõige noh, nii-öelda odavam puitistmetega pinkidega vagunite, et tegelikkuses ma pean tunnistama, et ma isegi seid pilti ei ole, ei ole näinud, et ma olen näinud küll mõningaid inimesi istumas katusel, aga, aga niimoodi rongide küljes rippumas. Et need on kohalikud rongid. Et need ei ole kindlasti turistide poolt kasutatavad pika vahemaa rongid, aga kuidas need siis välja näevad nagu rongid ikka, need näevad välja nagu rongid ikka noh, võib-olla pisut räpasemad, aga, aga suhteliselt samasugused. Et kellel veel selline Nõukogude kogemus, rongidest andmed, rongid on täpselt needsamad rongid. Need ongi needsamad rongid Venemaalt ostetud. Aga rongid väljuvad seal täpselt või kuidas sellega lood on? Rongid enamasti väljuvad täpselt, aga kohale jõuavad teatud hilinemisega see sõltub distantsist, ET, millel liigutakse, et kui te ikkagi läbiti seal 2000 kilomeetrit, siis noh, teatud selline viivitus ümbersuunamist kõige muuga ikkagi saabub, et tasub arvestada jah, et et lõppsihtkohta jõudmisel võib-olla seal kolme kuni viietonnine erinevus sellest lubatud ajast. Kuidas saada hakkama reisija Nändias stuudios norientalist Martti Kalda. Kuidas siis Indias inimsuhetega lood on, kuidas me peame käituma, mida peab silmas pidama? Eriti viimasel ajal on hästi palju küsitud, et eriti naisterahvaste poolt, et kui ma lähen Indiasse üksinda, et kas, kas Indias saab üksinda ringi käia või peaks tingimata olema kellelegi grupis, et kuidas selle turvalisusega on ja üldse, et kuidas, kuidas ma näiteks peaksin käituma, kui kui ma lähen oma tüdruksõbraga oma poiss-sõbraga oma kaaslastega, nii et siin on väga, väga mitu teemat, et kas saab üksinda hakkama, kahtlemata inimene, kes on reisimiseks vilunud, saab peaaegu igas maailma nurgas üksinda hakkama kandjas. See ei ole kahtlemata võimatu. Samas noh, nii-öelda esmakordsel minekul ma arvan, et on mõnusam ja turvalisem minna kahekesi või mitmekesi naisterahvad üksinda Indias liikumas. Võib-olla tõepoolest probleem sellepärast, et india mehed ei ole tavaliselt harjunud sellega eriti need ei ole harjunud sellega, et noh, mitte ainult, et naine üksinda liigub, vaid et naine ka näiteks pärast päikeseloojangut kuskil üksinda võib ennast ennast tunda ja ja noh, viimasel ajal on olnud ka näiteid seksuaalsetest rünnakutest nende vastu. Samas, ma tahan kohe öelda, et kui vaadata näiteks kuritegevuse statistikat rünnakuid turistide vastu, siis nüüd on üliharvad, et ükskõik millest me räägime, kas me räägime siis vägistamisest ja tapmisest või räägime me lihtsalt taskuvargusest, et tegelikult, et see on, see on pigem selline juhuslik, et viimasel ajal on tõusnud päevakorda kahtlemata tasub tasub käituda mõistlikult, on kahtlemata linnaosi Schlumme, kuhu ei tasu peaaegu et mitte mingil hetkel ronida. Tõsi ta on, et Indias noh, avalikult oma tunnete väljanäitamine, olgu see siis käest kinni käimine ei ole veel veel suur probleem, Indias käivad ka mehed ja naised omavahel käest kinni, aga juba nüüd ülejäänud, et nii-öelda helluse välja näitamine võib olla probleem. Noh, selles mõttes, et meenutame Indias filmis ei tohi isegi suudlust näidata, nii et sellega tasuks olla jah, ettevaatlikum. Palju on minu käest küsitud ka, kas, kas inglise keelega saab hakkama. Inglise keelega saab Indias üldiselt hakkama, et see on, see on mis asjaajamise keeltest. Muidugi, kui sattuda päris sellisesse nii-öelda nurgatagusesse külla, siis võib ka juhtuda, et inglise keelest ei piisa samas nüüd spetsiaalselt kellegile ühtegi keelt, et õppima ma ei soovita hakata, endise on lihtsalt niivõrd palju keeli. Et te isegi siis kui te olete õppinud need paar lauset hindi keelt selgeks, siis selles kohalikus külas võib-olla see dialekt niivõrd erinev või keel niivõrd erinev, et nad ikkagi ei saa teist aru. Siis selgub, et polnudki mõtet sellel suurel vaevanägemisel just et, et ei ole Indias sellist nii-öelda ühtset kohalikku keelt, mida, mida saaks öelda, et millest, millest nagu kõik aru saavad, mida peaks nagu paar sõna Tõnkama, et hakkama saada. Indias on loodus rikkalikum ja ohtlikum kui näiteks meil Eestis, et mida siin peab silmas pidama? Kindlasti. Selgeks teha, kuhu minna, et ühelt poolt see loodus on on kindlasti nii-öelda vaatamist väärt. Et India on väga mitmes erinevas kliimavöötmes ja, ja seal on väga mitmeid erinevaid nii-öelda looduskooslusi. Ma olen ka mõnesse nii-öelda loodusparki, vot kus loomad elavad, et need on, need on kõik suurepäraselt, aga kindlasti ei tasu näiteks sellistesse loomaparkidesse minna omal käel. See on kindel, kohe tuleb läbi mõelda, kuhu minna, et kas te soovite Himaalaja mägedesse, kus te satute tõepoolest tihti lume sisse. Soovita minna kõrbe soovitamine ookeani äärde sõita mööda mööda suurt jõge, need on kõik erinevad variandid. Tõsi ta on, et India on täis ka ka mitmeid loomi, mis võivad inimesele ohtlikud olla. Noh, ka tavalooduses liikudes ma ei arva, et suuremad, näiteks kiskjad oleksid inimesele Indias tohutult ohtlikud, kuigi noh, kunagi ei või öelda sajaprotsendiliselt. Aga küll tasuks ettevaatlik olla noh, näiteks putukate või madudega. Kindlasti ei tasu Indias minna piirkonda, mille näiteks sõjavägi või politsei on sulgenud näiteks mingi looduskatastroofi, olgu siis üleujutus või või laviin või midagi, midagi sellist. Nii et üldiselt tuleb öelda, et rohkem inimesi hukkub alpides suusatades kui, kui Indias loodusmatkadel, nii et tegelikult nende loodus selles mõttes ei ole tohutult ohtlik nahmussoni, ehk siis vihmaperioodi ajal tasub olla ettevaatlik tõepoolest just nimelt üleujutustega, et seal on siis mõningaid inimesi sattunud tõepoolest kauppunud ära, kui liiga palju vett. Aga no kui siin oli juttu, et kogenud reisisell võib ka Indias suurepäraselt üksi hakkama saada, siis vist selge on see, et loodusmatkad kui sellised, et sinna ikka ei tasu üksi seiklema minna, siin peaks olema giid ja, ja see asi peaks olema organiseeritud. Et ei juhtuks midagi kahetsusväärset. Absoluutselt ja tegelikult muidugi Indias ongi niimoodi, et loodusparkide külastamine on selles mõttes eraldi teema, et seal tuleb maksta sissepääsu maksu. Looduspargi territooriumid on selles mõttes kontrollitud, et ega sinna niisama naljalt ka üksinda ei pääse. Seal tulebki alati kasutada kohaliku saatja teenuseid, et nii selle eest siis ka täiesti euroopaliku hinda maksta. Aga kui siis sellest rohkem või vähem metsikust loodusest tulla jälle tagasi linna, ehkki mitte ainult linna ei puuduta meie järgnev teemaga põhiliselt küll ja pean silmas siin märksõnu hinnad, raha ja kauplemine. Jah, minu käest tihti küsitakse, et palju miski maksab, et meil ei ole küll nüüd selline saadet, et me hakkaks neid, hindusin lugema. Üldiselt tuleb öelda, et linde on suhteliselt odav maa kaubelda muidugi tuleb mitte iga koha peal, tavaliselt näiteks söögikohtades ei ole võimalik kaubelda. Küll, aga kauplemine on siis täiesti oodatav, noh eelkõige turul. Minu käest on tihti küsitud, et kui suur see hind siis on, mis sinna juurde lisatakse, ma ütleksin niimoodi, et see juurdehindlus jääb sinna 75 ja 50 protsendi vahele. Võib olla kuni, kuni siis nii-öelda kolm neljandikku juurde pandud, aga noh, pool kohe kindlasti indialased naudivad kauplemist, et ma olen isegi kohanud sellist põlgust, et kui ei ole valmis kauplema, siis siis kaupmees saab pahaseks. Aga see on paljudes sellistes kohtades, kus see kauplemine on omaette rituaal. Kui te midagi vähegi soovite, siis, siis võtke nagu käte ja kaubelgi täiesti mõnuga. India on kindlasti ka selline maa, kuhu tuleb võtta Ta kaasa suurtes kogustes sularaha. India üldiselt ei kasutata Ta ühtegi võõrvaluutat. Et India ruupia on ikkagi see, see kõige-kõige põhilisem erinevalt paljudest teistest maadest, kus saab maksta mõnes teises valuutas, olgu see siis dollari või euroga, et rahakaart võib olla kaasas, aga, aga selle kaardi kasutamise võimalusi võib olla suhteliselt limiteeritud. Kõige suuremates linnades paar rahaautomaat ehk leidub nüüd teenuseid võib ka olla väga mitmes erinevas hinnas, eriti kui me räägime näiteks hotellidest, siis muidugi nagu te aru saate, siis Indias on väga lihtsatest ja primitiivset test ja seetõttu odavatest hotellidest kuni kuni noh, nii-öelda viietärnihotellide välja, nii et mul on väga raske öelda, kui palju ühel inimesel selle reisi peale kulub, et see sõltub väga palju sellest, millega see inimene on harjunud ja kui palju ta on nõus kulutama. Et noh, selline tavareisija, kes omal käel läheb ja ei ole seda kuskilt reisibüroost ostnud, saab päevas umbes 30 dollariga ehk kama, kui me räägime söögist, transpordist, elamisestena kõigest kõikidest kuludest, aga muidugi noh, ülempiiri siin ei ole, kindlasti tasub alati näiteks kaubelda ka taksoga sõites või Riksaga kindlasti tasub alati hinnad ette kokku leppida, juhul kui just taksomeeter ei tiksu ja kuivõrd väga paljudel juhtudel turist on ka nii-öelda kõndiv rahakott, siis tasub alati läbi mõelda, et kas seda ühte või teist kulutust on tarvilik teha. Et endale saanud on mõelnud välja hulk vahendeid küsida raha, noh, sisuliselt mitte millegi eest paljudest nendest on võimalik ka sisuliselt keelduda mitte võtta. Näiteks noh, india tänavapoiss suudab teile väga veenvalt, et selgeks teha, kuidas teie jalanõud on kohe-kohe katki minemas ja need vajavad parandamist, puhastamist näiteks ja noh, ma ütleks niimoodi, et kuskil 70 protsenti eurooplastest läheb täiesti rahulikult selle õnge ja leiabki, et jah, tõepoolest seda teenust on mulle kindlasti vaja. Et selliseid nii-öelda välja mõelda, teenuseid on Indias väga palju, nupp nokib absoluutselt ja, ja noh eks siis me jõuame tegelikult teise teema juurde, mille ma ka sinna kirja panin, et noh, erinevad pettused, mida Indias üritatakse teha, et ma pean ütlema, et indialased ei ole väga pettuse altid tegelikult et mõnes teises riigis on neid palju rohkem, aga noh, need on sellised tüüpilised, et tulema viincindava sõbrapoodi on üks äärmiselt äärmiselt tüüpiline. Siis kui te linna ei tunne, siis loomulikult juhul kui te olete võtnud nii-öelda taksomeetriga takso, siis võidakse teha nii-öelda suurem ring. Aga ka see ei ole väga tavaline. Ja noh, muidugi on äärmiselt ekstreemseid tõsi olnud ka väga väga keerukate skeemidega, kus kalliskivide pähe müüakse klaasitükke, aga ma pean ütlema, et India ei ole põhiliselt selline väga suure pettuse maa, et pigem üritatakse teie käest võtta suuremat hinda, millega teie olete täiesti ise nõus lihtsalt lähtudes teie teadmatusest, kui palju üks või teine asi võiks maksta. Aga otseseid, selliseid nii-öelda raha väljapetmise või, või isegi taskuvargust Anindas ikkagi suhteliselt vähe. No reisikirjandust ilmub üha rohkem, me kindlasti on seal suur hulk ka sellist, mis puudutab Indiat. Et mida siit võiks soovitada reisi. Raamatuid India kohta on, on tõepoolest hästi palju, üks põhiline oht on siis selles, et noh, näiteks, kui nad eesti keelde tõlgitakse, et nad jõuavad kohale siis, kui nende info on juba kui mitte aegunud, siis siis kindlasti vananenud. Et selle kirjanduse juurest tulev äärmiselt ja igasuguste soovituste juures tuleb arvestada, et nad on väga sellised ajatundlikud. Ühel hetkel nad võivad olla tõesed, järgmisel hetkel on see reegel või midagi muud muutunud. Ma olen muidugi puutunud kokku ka äärmiselt ekstreemsete reisikirjanduse vigadega kuni selleni välja vaatamisväärsus, mida endiselt reklaamitakse suurepärasena äärmiselt eraldatud india kohas, kuhu jõudmiseks võib võtta kaks päeva aega. Et seda vaatamisväärsust ei ole juba 30 aastat olnud, sest maavärinas on ta lihtsalt kokku kukkunud. Aga reisiraamatus täiesti värskes avaldatud reisiraamatus on see endiselt sees. No mis teha, reisiraamatute kirjutajad ka alati ei sõida kõiki kohti ilmselgelt läbi, mis on reisikirjanduse juures küll hea on see, et tihti on näiteks väikeste linnade väikeste kohtade kaarte praktiliselt, et võimatu ka kohapealt hankida ja need on seal tihti sees reisiraamat, et või reisikirjandus on hea selleks, et planeerida oma reisi, kuhu ma tahan minna, kas ma tahan teha loodusreisi, kas ma tahan teha mingisuguse matka või ekstreemspordireisi, mis vaatamisväärsusi ma tahan näha, mismoodi nad välja näevad, kas üldse tasub sinna minna, äkki see koht ei ole seda väärt. Millised on palverännakukohad, et luua omale selline noh, nii-öelda, et see üldpilt Et mõned inimesed, kes tunnevad ennast arvutimaailmas väga kodus, arvavad, et saavad kõik selle materjali internetist kätte ja ei vaata näiteks raamatupoepoolegi See on täiesti tõsi, selle info saab kätte nüüd eraldi küsimus on selles, et kas seda infot noh, nii-öelda oma tervikus või täiuses osatakse ka nagu kõiki ott seda et reisiraamatute loojad on tihti just sellele mõelnud, et komplekt oleks täiuslik. Et ise otsides muidugi leiab selle info kõik kätte, aga kas saadakse ka terve komplekt, see on siis nagu eraldi probleem. Aga ma arvan, et igal inimesel, kes, kes läheb näiteks vähegi endale uude kohta, võiks üks või teine reisiraamat taskus olla, et ühest täiesti piisab, et nad on kõik suhteliselt samasugused, et seal lihtsalt igaks juhuks inimene tunneb ennast turvalisemalt. No selge on, et India on üks, mõnes mõttes keerukamaid, aga samas kindlasti võluvamaid reisisiht ja et, et kui inimesel on tõsine huvi õppida seda maad seestpoolt tundma, vaadata missugused inimesed seal on, missugune ka vaimsus seal valitseb ja nii edasi ja nii edasi, et siis ta üldiselt vast ületab ikkagi need raskused või on mõni noh, kas või teie tuttavatest Martti kogu selle kadalipu ees nagu põnnama löönud ja on kasvõi puhtalt sellepärast loobunud vastust. Sellele küsimusele on jaatav, jah, India on niivõrd suur, et me saame rääkida ikkagi eraldi subkontinendi, st et ei ole praktiliselt asja, mida sealt ei leiaks. Ta on väga erinevaid piirkondi, on väga erinevaid asju, mida, mida seal teha saab väga erinevaid aegu, kus, seal, kus seal käia saab. Tõsi ta on, et India on, on keeruline, raske, olen ka näinud inimesi lääne inimesi, selle koorma või selle kultuuri social nii-öelda murdumas või kui otseselt mitte murdumas, siis kindlasti tunnistamas endale. Et see on keerulisem, näiteks kui mõni teine aasia riik mulle meenub kunagi aastaid tagasi üks minu tuttav ütles, olles temaga käinud ka teistes Aasia riikides, ütles, et jah, need teised kohad, kus me oleme käinud, et need on algajatele, aga et India See on edasijõudnutele vastab tegelikult paljuski peale selline oli tänane saade reisimisest Indiasse. Stuudios olid Martti Kalda, Haldi Normet-Saarna ja helirežissöör maris. Tõmba uus saade nädala pärast kuulmiseni.
