Tänases saates me räägime karjaselauludest ja sellele saatele mõeldes tuli kõigepealt meelde ju see, et karjaskäimine on ju praeguseks juba tegelikult kadunud tava ja kui mõelda meie emadele ja vanaemadele, siis kuuleme ju nende käest ikaid, karjas käidi lapse eas. Kas karjaselaulud on nüüd ka lastelaul? Karjaselaulud on enamuses lastelaulud, aga siin on võimalik leida üksikuid täiskasvanutele kuulunud karjase laule ja need lähevad on eelkõige seotud karjatamise tavaga, sest varasem karjatamise viis oli ühiskarjatamine. Ja kui terve küla kari anti ühe inimese hoida, siis tavaliselt oli selleks eelkõige nagu pea karjane või küla. Karenesi oli täiskasvanud ja eelkõige oli see meesterahvas, vanem mees. Aga mõnikord võis olla ka küla karjaseks naisterahvas, lesknaine või, või vanatüdrukud, niimoodi räägivad meie üleskirjutused. Aga kui ühiskarjatamine kadus, Jakati taluti, oi karja hoidma, siis olid karjased enamasti lapsed. Ja sellepärast on ka karjasse laulavad eel suurest osast siiski lastelaulud. Ja kui nüüd lisada veel selle küla karjasele sisse küla karjane meesterahvas temalt noh, eriti ei armastanud laulda, ta eelistas mängida siis mõnda karjase pilli, karjasepasunat või võisikusarve. Aga on olemas küll karjase laulude hulgas niisugused laulud, mis kuulusid meeste just nendele küla karjastele. Ja üks niisugune on Ida-Eestis levinud tõuse karja saatma, mida siis hommiku laulis küla karja, need naised tahaksid välja anda, see oli hommikune märguanne. No kuidas see kõlas? Tõuske üles, perenaisi üle essile ees üles leid. Hiljuti käima ei jää üle üle ülekarjaga Temaie üle. Süles, sellel oli niisugune refrääni üles. No mis ajast on teil kõige viimased kõige uuemad karjaselaulud? Me viimasel ajal on karjase laulude teema on veel üldse aktuaalne olnud, sest me oleme andnud välja karjase laule eesti karjaselaule. Ja sellepärast oleme me püüdnud veel noh, ajada jälgi, leida veel viimaseid viimaseid laule. Ja sellepärast on neid pidevalt küsitud, aga praegusel ajal me võime karjase laulu leida ikka eelkõige Setumaal Setumaal, karjase üksi laulu, kuidas tema laulis karja juures selline monoloog. Aga karjaselaulud ei ole mitte ainult karjaselaulud, vaid karjaselaulud noh, võib vaadelda natuke laiemas plaanis ja siis on karjaselaulud ka seletused ja, ja karjaselaule niuksed lühivormid, karjase vokaalse repertuaari lühi vormid on ka hõiked, Jakutsungite käsklused ja karjase repertuaari. See oli koht ka mitmesugustel loitsudel, mis oli seotud karjutamisega ja niisuguseid väikseid lühivorme, neid me oleme küll saanud viimaste aastate ekspeditsioonidel veel. Karja põlvko meelest on, noh, eks ikka kuivana bioolite karjus, hakkasite käima juba, olin üheksaaastane. Ja kogu aeg võõraste juures. Noh, kus on lagedat maad, seal oli ju hea pärjes käia, aga ka metsa sees tuli karjas käia. Seal juba oli siis lugu teisem, kas seal palavaga loomad seal lendavat aeluvat seal midagi, näe, kardad seal ussaia. Aga kus täis valu pääl on loomadel jooksmisest sääs aeglasel vussi kart hakata muutku Belka taga edasi, ühel siia, vasta teisel senna ei tohi nii varajju kadu, pärastanu Miki enne kümmet laudadega karja juures. Ikka tulge kokku, küla, lapsed, karjas käijad, kasvandikud, niuksed, laulud ma olen väike karjane, mul loodud laulja keel ja huvitasite ka ja noh, see see pea asigi Hoik. Siis oli kesku sihuke rõõmsam tunne kohe omal sheiki oika Diego, teine sol kusagilt jälle vasta huikab ja kuidas huvikesed. Oi Helletused on huvitav nähtus meie folklooris. Need Heletused on suurelt osalt niuksed. Piirkondliku iseloomuga Nad on eelkõige Lõuna-Eesti-sugune vorm ja ka seal on erinevad viisid on erinevad, Mulgimaal on mitu erinevat heleduse viisija, teame Kodavere eletuse viisi. Ja huvitav on need selle poolest, et neid viisi tavaliselt muude regilaulude juures ei kasutata. Nemad ei esine kunagi nii-öelda üldki funktsioonis, vaid need kuuluvad ainult karjase laulude just selle žanri juurde. Ja mida veel, et nendes viisides noh, püütakse, kui me jälgime neid noodistusi või veel parem, kui on lindistusi, neid on väga palju lindistatud kirjandusmuuseumi, 50.-te ja 60.-te aastate ekspeditsioonidel, siis oli see saame täiesti elujõus, praegu aga paar aastat tagasi ma käisin kogumas lühivorm eelkõige kutsungeid, sest neid ei olnud kogutud väljakande tarvis. Heledusi enam ei mäletatud, võib-olla, et ma ei sattunud just nende teadetega juurte, aga mina ei saanud neid enam. Ja nende heledust juures oli veel niisugune asi, et see, see oli väga tore dialoogi pidamise vorm, karjaste vahel. Üks karjane oma karja juurest jõkke ei saanud omavahel ajada, eks ju, siis hõigati lauldi ja niimoodi võeti köie 11 lähemale kutsugetad, ajame karjad kokku poole ja siis teeme midagi. Või siis midagi huvitavat oli juhtunud, siis võib niimoodi läbi laulu õelda, laulikud on ütelnud, et et ega seal mingi viisi ei olnudki, et see kogu aeg selle alla näiteks Mulgimaal käis kogu aeg juurde, aga sõnu teid nii palju juurde, kui oli tarvis. Kui me nüüd vaatame neid karjase laule, nagu püüame vaadelda skeemina, no kas oleks nüüd siin kiiresti võimalik välja tuua nagu terve see liigitus, kuidas te neid üldse liigitate karjase laule me oleme käsitlenud nagu kahes plaanis, tähendab, et oleme üldse seda liiki vaadelnud natuke laiemalt, nii see karjase laulu niimoodi laiemas tähenduses siis kuuluvad sinna läksin need lühivormid, nagu olid kutsungit karjale loomadele näiteks kas või seesama, kuidas me ühte või teist looma enda juurde kutsume või missugused käskluse taheti, kui näiteks loomi lauta aeti, mida siis hõigati, sellel oli oma intonatsioon ja ja omad isegi omad sõnad, kuidas, kuidas looma kutsuti tavaliselt? Noh, keegi ei kutsunud, et lehm, lehm, tule siia või niimoodi söödi vissi, vissi, vissi, vissi, vissi, tule siia või midagi moodi. Aga vasika kutsutakse liima Liimäe, liime allilma niima. Ja lammast kutsutakse oti oti oti oti oti vuti vutioti ja oti oti otu. Ja kalasid kutsutakse tibu-tibu-tibu-tibu-tibu-tibu-tibu-tibu assiga kutsutakse, nutsin, nutsin, nutsin, nutsin, nutsin nutsu ja tavaliselt niimoodi ka, et siit siit siit siit siit siit siit. Koeral kutsu, kutsu, kutsu noor poe, aga vanemal koeral on juba oma nimi, siis kutsutakse oma nime järgi. Aga kassi kutsutakse dististististististist. Eestis need kutsungi, käsklused karjale, mida ütles karjane, kui ta tahtis rahustada kett lehmad, eks ju, olid ärevad ja tahtsid käest ära minna. Või siis, kui oli need vaja kiirustada, et nad läheksid ja, ja kuidas seda öeldi. Astu või, või astu, astu, kodu, kodu, kodu näiteks, kui koju vaja. Muidugi siin on kohe niimoodi, et kui ma teksti sees, ütlen, seal sama probleem tuleb kogumisel. Kui inimene on mikrofoni ees, siis ta, noh, ta ei, nii kiiresti ei reageeri nagu ja see intonatsioon nüüd küll petlik olla asjast. Samasugune lugu on, kui olen Neid käsklusi lindistanud, siis tuleb niimoodi sageli. Ta ei tule tõetruult ka näiteks noh, inimesele ja eks ju, kes, kes neid tõesti neid on kasutanud, nojah, pole ju seda situatsiooni intonatsiooni looks, muidugi siis võib tulla niisugused deklaneerimisin välja. Siis peale selle olid hoice, kuidas, kuidas hõigati karjast koju näiteks. Öelge, et igal karjasel või siis karjased omavahel igal karjasel ja igal perenaisel võis olla oma intonatsioon. Muidugi oli tal hääletämber ja häälekõrgusel erinev. Ja sageli võidi, eks ju, kutsuda ka nimepidi, aga öeldi, et ainuüksi hääle järgi ja selle intonatsiooni järgi võis ära tunda, kes keda hõigati ja kes hõikas. Ja noh, seda see niisuguseid uikeid saab ka tänapäevani mäletatakse ja seda kasutatakse mitte ainult karjatamise juures, vaid omad hõiked olid Einalistel ja talgulistel ja pulmadest Geon hõigatud, on olemas ka pulmahõiked. Ja siis juba Heletustest veidi rääkisime, heleduselt olid samuti niuksed improvisatsioonilised ja. Selliste piirkondlike viisidega, see on väga huvitav liikmei karjase laulude hulgas ja siis muidugi karjaselaulud ise, Need on siis runolaulud nagu need vanad regilaulud karjatamisteemaga. Kas piirkondlikus tähendab tõesti seda, et Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti laulud on täiesti eristatavad ja nende vahel on võimalik vahet teha kuigi tähendab siin siis tuleb eraldi vaadata nii nende tekste kui ka nende viise. Üks väga lihtne vahetegemine on küll nii, et suurem osa lõunaeesti karjaselauludest on refräänilised nagu üldse töö- ja tavandilaulud Lõuna-Eestis ja Põhja-Eestis on refräägitud, kuid refräänituid, laule esineb ka Lõuna-Eestis. Siis muidugi on võimalik teha nende viiside järgi, millel need on laulton, see siis Põhja-Eesti viis või on ta Lõuna-Eestis. Muidugi on ka üle-eestilise levikuga viise. Võiksime nüüd laste nii ühe Põhja-Eesti lauluga ühe Lõuna-Eesti laulu võrdluseks hea. Karjalapse laul, karja lapsel, kurja põlvee, karja lapsel kurja pal, nii kui roa põlvee, nii kui kurja koera põlvi alati sai halboosujana alati sai halbu sõnu. Tee on naad märja ta alati on Sännad märinud. Ta ära mind märjaks me ta ära mind märjaks enda mull pole kadu, kus maa kuivan, mul pole kohad, kus ma kuivanud, ega ta Harrebustava seene ega tavaari koostaaži neemi. Kaasiku on nuga soo kohta gaasilcon Muugasuga. Ta haavas teeneerida seeme, haavas teeni endal seeme ta juust, pahadiaabeeaa alla, Payus padja pea alla vahtralehest vaiba peale vahtrale. Vaiba peale. Ilus maskiga kaelas maskiga paga einele ka ei käinud kulbiga peal karjeri käinud kleidiga. Kas nendest karjaselauludest tuleb ka välja see, et meie esivanemad panid oma loomadele inimese nimesid? E-loomadel on olnud ikka erinevad nimed. Noh, kui me kasvõi laulutekste vaatame, siis noh, niisugused nagu müstik ja Maasik ja väga sageli olid nad eristatud värvi järgi. Või kirja või kiire kiro. Setomaa sõi Musto või niimoodi. Kohati on veel, ei olnud ka niisugune tava, eks need nimed hakkasid korduma ja siis kasutad niisuguseid üsna lihtsalt nimepaneku võimalust. Et lehmale pandi selle nädalapäeva järgi nime, mis niisugusel päeval sündis vasikas. Näiteks esmaspäev oli esmik ja, ja, ja reedel oli reedik ja, ja nii edasi, kui nüüd vaadata neid kirjapanekuid või kuulate lindistusi ette inimeste nimede panektsiooniga, hiline nähtus, ka loomadel olid loomanimed ja inimestel oli inimese nimed ja üks liik jäi meil veel lahti rääkimata ja see on loitsud, mis ka minu üllatuseks kuulub karjase laulude alla. Karjase poolt kasutatavad loitsud muidugi see võib-olla isegi suurem, kui me hakkame mõtlema Nende ravimise loitse või midagi, aga mida väiksed need ütleme, laste repertuaari, missuguseid loitsud kuulusid, need olid eelkõige ilma loitsud. Need olid loitsud päikesele vihmale, sest kui karjalaps oli väljas kogu aeg lageda taeva all, siis noh, väga sageli just 100. vihma ja ja eks ikka hakkas külm väiksel lapsel ja siis siis Karjane pöördus siis päikese poole ja palus, et, et päike välja tuleks ja nendest on meil ka üsna huvitavaid toredaid lindistusi ja ma usun, et me Vastseliina lindistust ka kuulame siin. Päiv leektäpp ning tuleb välja külje sulle kuple. Pane muna, hih. Jätke oota välja. Sebised viise klaga, sädewise klapojaga, nägline kliinaklaga, närviline, klaasilme, aga otse otseoraga otseora otsaga täi tuli välja, kullake, keldri palliva põhja. Panigi narkot. Kotil oli Molcane päidull, välja sai ilmakene. Läki karja kodu. Ja siis ka vihmaks saadeti ära, paluti, et vihm läheks võõrale maale, ükskõik kas tal ehk siis Venemaale või Saksamaale või Poolamaale. Vii vihma vinni maale saada sadu Saaremaale vinnemal vilja kuivas Saaremaal Sanna palase. Mul pole ka toas kuivada ja Kuiva särgi ka enda ja. Ja, või siis öeldi, et, et võõral maal on naised, naised ja mehed, mustad naised laisa tüdruku higi digitse ja peaasi, et kui meile tuleks nüüd ikka ilus ilm siis on ka mõned üksikud ilma ennustamise loitsud. Ja üks niisugune on fikseeritud Häädemeestelt, Liidjas transon on seda laulnud. See oli, küsiti siis nagu loodusobjektilt, et kas homme tuleb ilus ilm ja tegelikult selle küsimusele vastas esitus ise sellepärast et selle järgi, kuidas loitse Huyge või see tähendab, see on nagu põimitud retsiteerimine ja õige otsa. Kuidas see siis looduses kajas. Selle järgi sai ennustada ilma. Ja õhtab, kui oli selline vaikne ja kadi ees, hakkasid teineteist hõikama ja keelkama jälle küsida tarvis aega. Soome on ka elusilm jälle hõigata. Kui teie hästi kaja, siis arvati, et hakkab vihma sadama enne vihma ja ja pärast Vihmann hääl väga hästi metsas kajanud ja siis on lapsed eriti palju hõiganud ja ja laulnud, et see kaugele kostis. Ja mälestused räägivad seal, et see oli väga ilus, kui lapsed laulsid ja, ja kajas kõik seevastu sellepärast, et me võib-olla võiksimegi kujutada kõiki neid hõikeid ja Elletusi veel kajaga kaaslast metsas kajas ja see meil lihtsalt nendes lindistuste, sellised niisugused esteetilised väärtused kaovad lihtsalt ära, mis ei tulevad juurde. Tegelikult karjas on olnud väga palju muusikat, kui me arvestame, et, et noh, loomade kellad kajasid ja, ja seal oli karjasepillid ja noh, ütleme pasunad vilepillid ja laul, et see võis olla üks üks noh, niisugune väga-väga ilus karjase muusika. Nii et teile tundub, et see karvase muusika oli optimistliku alatooniga, minul on jäänud alati just teistmoodi mulje nendest kõigist sügisestest vihmadest ja jahedatest, ilmadest ja võib-olla ka muidugi August Alle eesti pastoraadist, mida me kõik oleme õppinud, noh, muidugi tähendab see külg on täiesti olemas ja need on väga ilusas niuksed, lüürilised ja ja kurvad laulud, söö kari või karjasepõli, Edgar ja seal on kuripõli. Ja mida, missugust vaevasele lapseke peab seal nägema ja, ja ei ole talle võimalust koju minna, ennast kuivaks panna. Need on väga ilusad, need ongi. Osad laulud on karjaselaulud, on kõvasti sisalduvad vaeslapse laulu elemente ja need on ilusad, niisugused kenad laulud on olemas ka teine pool alati ja on ka niisuguseid rõõmsad laulude Tajagi kõhe, ajame kari siia ja saame kokku. Siin oleks siis üks niisugune vaeslapse laulu mõjudega karjase laul, kuidas oma ema ja kuidas võõrasema last karja saadavad. Aiti. Saayeki mõtsa Hummo kuld, parrain varra in Evalgi antimud ei jõua, anti peiupilt. Kand liiala kandli a'la kariaagi vole smuloll hooles ollu oma ime ei lään Baiel oma ees antne mult ei andnu peiu piine murukand, liia õlakangi a'la karja ruum, võõras anud peiu, võõra sämp, peiu pikavitsa kant liiale Agangi a'la karjaavids. Telli ainud kooriku koorid, kulud, Täär. Näed, seal näed leeve ära. Kuut ime anud liha, imeliha ütellu. Anti tükk Küütelt ühe. Keelekarjad peeganaalse küla, karja Tseeganaadee, mahlak, linnud, GG maaler, Tsee linnukese Aageegaari meie poole ja keegaari meie poole ja meie ja me teie poole, meie need ei jää poole. Ja suured tähele siia suurese töö pääle siia ala keelati Pääle siia la keelatsi pääle siinse kari kaitsemeede, siinse kaari kaitsemeede hulk silma hoida meedee hulkse ilma hoida meede paadiku vahele. Teemeede Baasiku vaala tee meede. Jaa, muidugi karjalapsed sageli pilkasid 11 pilgati seda, kes tuli hilja ja, ja magas kaua helgeid Unibusse õlle, kus sa kaua magasid ja õletati niimoodi, noh ja igasuguseid igasuguseid Norritamisi kuulis, aga see muidugi ei kuulu ainult karjast repertuaari, vaid see on noh, üldiselt lastelaste repertuaaris näiteks kusagil on kirja pandud higistatud kuidas Vastseliina karjased ja seto karjused omavahel narrisid. 11. Ühel pool oli siis setu karjus ja teisel pool oli Eesti nii-öelda eestlane. Vastseliina karjus, narita siis teistet. Seal kik Sova küla oli Setumaal seal, vastas Cyczova karjus nagu minu varesse. Suvel söövad sitikaid talvelanna lutikaid ja siis jällegi setu hoittle siis vastu, et suhkna suuri piimapuuri hapupiima hapatus, rõõsa piima rõkatus, kohupiima kupatus. Teine on siis vahepeal, siis oja oli vahepeal ja siis ta teineteist narrisid. Ja niisuguseid narritamisi noh, on tehtud kohtade samuti kirja pandud. Kui nüüd kuulajaid karjuse laul hakkab tõsiselt huvitama, siis on ju võimalik karjuse laule ühest ja teisest kohast leida ja, ja lugeda ja nendest rohkem teada saada. No kus need kohad on? Kõigepealt muidugi, varasematest väljaannetest on kõige esinduslikum Tampere kogumik Eesti rahvalaule viisidega, esimene osa, see töölauludele pühendatud siin ilmunud 56. aastal. Aga praegu on meil plaanis karjase laulude väljaandmine anda välja kõik niisugused karjaselaulud, mis on siis üles kirjutatud või lindistatud koos viisiga, mitte neid me ei võta, mis on ainult tekstid üles kirjutatud, kui palju neid arvuliselt on, umbes? See arv on, on tegelikult väga suur ulatub ikka tuhandetes, see on tõesti nende väljaannete järgi, sellepärast et eesti karjase laulude väljaanne hakkab ka lõppema. Selle esimene osa anti välja 82. aastal ja see oli setu karjaselaulud. Selle, see on setup üksi, mida karjane üksi laulis. Seal on 99 karjase laul, aga need on pikad monoloogid, sellised pikad-pikad, laulud. Teine väljaanne ilmus 88. aastal ja seal on siis Võrumaa ja Tartumaa karjaselaulud. Ja seal on üle 300. Nüüd kohe peaks ilmuma, see on trükitud ja tähendab komplekteerimisel, nii et tõesti peaks nädala jooksul umbes trükikojast välja tulema kolmas köide, see on Mulgimaa karjaselaulud võib-olla on kõige mahukam, seal on väga palju Helletusi just seal Heletuste piirkond eelkõige ja sellest on väga palju. Nendel põhised, elektri heledust ja väljaanne. Ja siis käsikiri on koos ka viimasel osal, see võtaks siis kokku Põhja- ja Lääne-Eesti materjali seal nendest osadest kõige väiksem ja Põhja-Eestist ja, ja Lääne-Eestist ongi materjali suhteliselt vähe. Teda ongi vähe, just laulu on vähe ja seal Heletusi on ka väga vähe. Aga sealsed heledusega ja teistmoodi seal ei ole teksti Heletustel, need lauldakse kiuseks kauni meloodiakatked. Mida siis hõigati mingisugusel vokaalil Vedictongil. Et on selliseid hästi meloodiliselt ja kaunid ja need pidid küll metsas hästi ilusti ja kaugele kõlama. Nii et selles mõttes, et nüüd kohe-kohe on tulemas Mulgimaa Karese laulude kogumikud. Saade väga õieti ajastatud.
