Tere ja ilusat alanud augustikuud. Eesti Loodusele pühendatud sari jätkab värske hoo ja uute saadetega. Ning ehk saavad teiegi suve jooksul kogunenud elamused mälestused sel moel mõne värvingu võrra rikkamaks, sest kui Uudo Timm räägib meie enda kodustest kantidest, siis tuleb ikka ja alati midagi tuttavat. Teisest küljest pole mingit põhjust ka suvel maha kanda terve lõikuskuu, võib-olla uusi avastusi, täisjäämine või üksnes nädala lõppudesse ja moosikeetmise vahele. Kui kevadtalviseid saateid võis määratleda koondnimetusega linnulennul üle Eestimaa, siis alanud hooajal keskendume põhjalikumalt üksikutele loodusväärtustele. Tänane matk viib Eesti rannikule ja meie väikese maa kohta on tal ausõna ikka uskumatult palju erinevaid kuusid. Uudo Timm jutustab Haldi Normet-Saarna küsib head kuulamist. Vaatasin, 22. juulil möllavad merd oma maakoduaknast ja loomulikult andisse taas kord edasi sõnumi, kui väike ja väeti on inimene loodusjõudude ees. Äikese petijõud peitub teadmistes ja seetõttu läheme nad Uudo timm iga Eesti rannikusaladusi avastama. Ehkki torm pole vist see, millest alustame. Tere, ja ega tormist jah, kohe ei alusta, aga, aga tormis tuleb ka ja tema tegemistest tulek rannikul alati juttu teha. Hakkame pihta siis kõigepealt sellest, et et noh, kõigi meie Eestimaa on väike siis siis rannajoont on meil omajagu ja kui me võtame ainult mandriosa rannajoone, siis siis ulatub umbes 1250 kilomeetrini. Ja kui saared ka veel rannajoonega juurde võtta, siis ulatub rannajoone pikkus kuskil 3800 või isegi enama kilomeetrini. Nii et nii nagu ikka looduses ja eriti rannaga on, et rannajoone pikkus ja sõltub ka samamoodi veeseisust nagu varasemates saadetes, kui siin on räägitud, et kõrgvee ajal on muist saari vee all ja järelikult tal rannajoon kaob ära ja teinekord jälle madalama veeseisuga osa saari liitub. Ja jälle rannajoone pikkus muutub, nii et selle rannajoone pikkusega. Me peame lihtsalt ütlema, et kuskil sinna mandriosast siis 1250 kilomeetri kanti ja, ja Eestimaal üldse siis 3800 kilomeetri kanti ja seda rannajoont. Nii et see on päris pikk matk, mis meil ette tuleb võtta. Ja kuna meil Eesti loodus on juba niisugune, ta vaheldub hästi kiiresti, siis rannik tüübida on meil üsna erinevad. Olulise osa Eesti rannikust ilmestavad pangad ja tuntuim kindlasti mööda Põhja-Eestit looklev Balti klint. Et mis muud, kui läheme siis pankranniku juurde ja alustame sellest. Jah, pangad on noh, kõige kõige paremini ka silmatorkavad juba kui mere poolt, et vaadata siis siis nagu müür seisab ees ja alati ei olegi iga koha pealt merelt tulla otse maa peale. Võimalik, sest sest pankrannikusein on, on lausa jalgupidi vees. Aga eks Balti klint noh, ta on tegelikult siis 1200 kilomeetri pikkuse balti klindi üks osa. Meie maale jääb siis merikülast Vutriast kuni Paldiski eni mandriosas ja siis ta jätkub veel tika lappa osa saarte peal ja mitte alati ei ole see pank enam mitte mere ääres, vaid, vaid kohati on ta üsna mitmeid ja isegi mitmeid kümneid kilomeetreid mandri sees sest enne panka veel madalamad pangaeelsed rannaalad, kus teinekord juba kasvab suur mets peal ja, ja poledani uudne moodustis enam sugugi, aga sellised kohad, kus siis meri jätkuvalt panka veel murrab, tähendab, on naiteks siis Ida-Eestist Utria, kus siis võtre pank aga 24 meetri või 25 meetri kõrguse seinana otse merest tõuseb. Ja järgmine koht, kus, kus tugevalt murrutab pae, Astangud või pae all olevaid kihte, on siis Pakri poolsaar jällegi umbes 25 meetri kõrgune pank on ja edasi juba paremini murrutatud lubjakivi kihid on siis kas Osmussaarel, kus siis kus siis panga kõrgus on kuskil kuus meetrit või Mustjalas Saaremaal Panga pank 21 meetri kõrguse pangaga ja mitte sugugi vähem tähelepanu tarne ei ole ohessaare pank, mis on küll ainult kolm, kolm pool meetrit kõrge, kuid selle eest hästi palju kivistisi on see nii et sellistes küll suhteliselt lühikestes lõikudes on meil rannik täiesti Sirge seinalise vastas. 10 merelt tulema. Looduse lemmikud. Naasin pankrannikust rääkides käis korra läbi ka mõiste astang ja astang, rand on ju täiesti olemas, astang, rannik. Jah, nad võivad ju olla väga erineva kõrgusega ja peab olema ikka natukene suuremamõõtmeline see rannaastang ja, ja tavaliselt ka siis siis Meie oludes on seda pankrannikut seostatud rohkem lubjakiviga aga, aga samamoodi rannaastang liivakiviastangu, ta on ju meil samamoodi olemas ja, ja kas või siin Tallinna lähedalgi rannamõisast hiilgul on siis liivakivisein noh, ka ikka üle meetri kõrge, mida murrutab samamoodi. Merrin rannaastangu võivad olla tugevad, võivad olla pehmema materjalist. Lihtsalt aste, kui selline taastanguga läheb ta merre. Noh, see on, see on see, mis, mis teeb siis Astandust rannaastangu. Võib öelda ka treprada, just, aga paerand. Jah, paerannad osa randu ei ole mitte siis rannaastmega, vaid on siis madalamad ja neid madalaid vanud võime jälle liigitada üsna mitmed moodi. Ühelt poolt selle poolest, milline on see materjal, mis seal siis ranna peal välja tuleb, on see liiv, on see baas, on see, on see klibu. Ja vastavalt sellele me saamegi siis vaadata, et ahah, klibu pallidel, klibu rannad, seal on ühesugune elustik siis kui on plaan, tead paealad, siis paepaljandi tulevad sealt ja teinekord seal on hästi kidur, taimestik, kui üldse taimestikku on viimastes kohtades liivaranda, seda me tahame hirmsasti praegu veel suveajal kasutada. Need on enamasti siis inimestele hästi tuttavad paigad, sealt saab hästi ujuma siis minna ja nii see randade klassifitseerimine nagu käib, mis on nüüd siis meie eesti randadele iseloomulikke on just see, et kui me mööda rannariba käime, siis iga natukese maa tagant, tegelikult see rand muutub olenemata isegi sellest, kas seal on neid pank natuke kaugemal või lähemal ka tõrendamas või, või polegi teda olemas nagu meie Lääne-Eesti madalad rannad, seal ei ole mingisuguseid selliseid, erilisi kõrgeid Astanguid rannaastangu kuskil olemas. Aga kui me nüüd vaatame jah, rannariba peal, kuidas need rannad on siis kujunenud, siis siis igal asjal on oma põhjus. Nüüd me tuleme jälle siis selle tormi juurde tagasi, et torm on üks selline tegur, mis siis randa oluliselt muudab rannajoont. Kui rannailmet ühelt poolt tuulepealt siis randa usutuvad lained söövad seda maismaad ära, olgu nad siis tugevad kivimid või, või nõrgemad kivimeid. Aga veel on oma jõud ja siin isegi näiliselt tugevad pangad nakrose Pakri banki on ikkagi aja jooksul sööb ja sööb siis vesi sealt alt pehmemaid kivimeid ära, ühel hetkel käib suur pauk ja on järjekordne tükk pangast merre oma tee leidnud ja seda ja juhtub. Ja, ja teinekord noh, ma ei tea kuidagi ette arvata, et millal see täpselt juhtub, sest paekivi on ka oma lõhedega ja seal noh, natukene libedama ja märjemad sinisavi peal näiteks võib üsna hästi liugu lasta ja nii nii need, nii need pangad järjest maa poolega liiguvad. Torr. Iseenesest on ju väga loominguline tegelane, küll ta sööb, küll ta lükkab, küll ta tõukab, küll ta kujundab ja mis ta kõik selle rannaga siis selle käigus teeb? Jah, tormi käigus on, meil eriti tugevalt on kui, kui keegi tahab jälgida, et mis, mis toimub ja kuidas muutub rannajoon siis, siis selle jaoks on hea paik, on näiteks Lääne-Saaremaa või ka siis mõned teised meie saarte osad. No hästi on tun. Pikalt maasäär, mis läheb merre, noh, ühelt poolt on see seega jääaja järgselt jälle moreen selline kõrgendik, mis siis osaliselt on mere poolt ja sära söödud ja teiselt poolt jälle uuesti kuhjatud. No üldiselt jah, kui tuulepealt nüüd lainetus sööb randa ja rand taganeb kogu aeg, siis hoovustega kantakse teinekord ka üsna suured kivid lihtsalt lükatakse teises kohas hobusega jälle sellisteks maasäärt, eks nagu udusuled. Nagu udusuled teinekord ja, ja selliseid udusulgi näiteks Saaremaal tuleb mul kohe, et Panga pangast neid lõunasse minna Küdema lahe ääres, siis siis seal lõuna pool panka siis kogu aeg järjest kandub seda, seda klibu edasi ja, ja tekivad, tekivad sellised maasääred ja nüüd nõrgemad tormidega. See Ma sääre kujunemine natuke väiksem ja siis tugevamate gejale tugevam ja, ja teinekord siis tekibki niimoodi, et on sellised kaared, maa, säärtega kaared mis siis üksteise järel kujunevad ja siis mingil hetkel näiteks maa, seal liitub juba jälle uuesti mandriga või, või siis saarega ja vahele jäävad, siis sõidad Lõukad või, või veekogud ja teinekord on need päris sügavasse. Sest noh, üks üks selline jälle hästi ilmekas kohta on, on haagi Lõuka juures harilaiu juures Vilsandi rahvuspargi koosseisu kuuluda poolsaar siis ja seal on samamoodi sellised pikad, hästi suured kivid ja, ja noh, kui sealt näiteks ujuma minna, siis kakskolm sammu ja, ja vesi on juba üle pea. Pühendaks mõne sõnaga moreen rannale. Kui me räägime neid sääre, tervist või siiski Vormsi Ostarblannest, mis on loodeosas vorm sees, läheb pikalt merre, need on, need on tüüpilised peen seljandikke, mis lähevad siis merre ja vot sealne rand on siis moreen, rand, siis iseloomustavad erineva suurusega kivile, olin erineva suurusega kivid koos liiva ja, ja seguga. See jääajal jää ees või all see materjal segamini paisati, aga needsamad kujunevad maasääred, need võivad olla kas klibust, mis siis hilistekkeliselt on pankadest lahti murtud ja siis hobustega natukene lihvitud ja siis tekivad sellised klibu rannad. Tundub, et kõige lihtsamalt ja kõigile arusaadavamalt kõlab seesugune asi nagu liivarand, mis seal ikka, rand on, liiv on käivitaja, mine ujuma. Kas see ka tegelikult nii on? Nojah, liivarannad on muidugi selles mõttes inimestele hästi teada ja võtavad, sest sest need on ju need kohad, kus saab hästi päevitada, ennast pikali visata ei ole ohtu, et mõni kivid selja alla jääb või, ja samamoodi siis reeglina ka meres jätkub see liiva riba ja, ja, ja sealt on siis mõnus ujuma minna, nii et ei pea ei libedatel ega, ega teravatel kividel käima. Ei pea vist mainima, et Pärnu rand on kõige ehtsam näide. Ja aga, aga miks ka mitte näiteks kui me võtame Narva-Jõesuu ja, ja Pirita ja ja järve rand Saaremaal ja neid, neid randu on tegelikult meil üsna palju. Kuigi noh, kui me võtame summa summarum protsentuaalselt, hakkame vaatama sellest sellest kolmest ja enamast 1000-st kilomeetrist, siis neid on meil siiski suhteliselt Vähe jah, tõepoolest, Narva-Jõesuu eelmisel suvel sai sealt läbi käidud, no see on ikka täiesti kuninglik rand. Jah, ja see on lõputu sihinglikvelt ja kui, kui ühest otsast jalutama hakata, siis, siis annab ikka tükk aega minna küll teise otsa välja jõuda. Nii et jah, neid, et nii nii pikki rannalõike meie nagu on Pärnus ja, ja Narva-Jõesuus, noh ka ka järve rannas. Ega neid väga palju ei ole, nii et Mahan pera külas on veel ka küllaltki pikk ranna liivane ala, aga mis siis nende liivaste randadega kaasneb veel kindlasti on, on see, et kui liiv merest väljas on ja, ja kuivaks kasvab, siis ta suhteliselt kergeks muutub ja tuul hakkab teda kandma edasi ja siis tekivad luited ja need luited siis on, neid jagatakse omakorda seal Eeelluid päris luiteid ja taimestuma toitjad ja paljad õiteni hallid luited ja nii et need luitetüübid siis juba need on hästi tihedalt seotud elustiku erinevate vormidega ja siis, kui palju On ta siis veest mõjutatud ja palju ta siis siis juba edasi ainult tuule vallasand. Aga jah, ühele tõsimeelsele peesitajale, kelle poolest võiksid Eestimaal kõik rannad ainult liivarannad olla ja teised on mõttetud küll on umbrohtu täis kasvanud ja ei tea mida siis nende jaoks on tõeline õnnetus, kruusarand, ometi on selline põnev rand täiesti olemas. Ja no see on siis kus on siis enam-vähem juba kas Morennist välja pestud või siis teiselt poolt ka sedasama klibu ranna natukene rohkem liivaga segune osa siis noh, seda võib, võib nagu kruusa rannaks nimetada, aga kui me nüüd, kui me neid vaatame ujujate või, või puhkeiate seisukohalt, siis muidugi need lauged, rannad, mis siis on rohkem ka toitaineid sisaldava huumuskihiga. Vot need need puhkajatele ei meeldi, sest seal siis taimestik vohab. No meil viimastel aastatel on, on nendes kohtades siis on pilliroogu üsna palju. Aga, aga noh, need on jälle elustiku mõttes palju rikkamad ja noh, need on Need on siis rannaniidud agaga roostik, niit, kohati läheb seal edasi ka sanglepikud, mis, mis kasvavad suhteliselt hästi selles rannavööndis ja taluvad siis seda meie üsna madalat mere soolsust. Nii et nendes randades niimoodi puhkajad eriti ei taha käia, aga loodushuvilised seevastu jälle, kes, kes tahavad taimi või, või linde või, või, või ka muid loomi näha, siis need just eelistavad selliseid randa külastada, kus selliseid siis leida võib? Me võtame roostike siis näiteks lahemaal eru lahe ääres on küllalt ulatuslikud looalad või siis silma kaitseala Noarootsi ja ehk siis Silmeni väina kohas või Haapsalu kandis, no need on väga suured Rooalad, seal, rääkimata Matsalust või, või pull kojast, mis on siis Häädemeeste kandis või siis või siis Audru roostiku. Looduse lemmikud. Kui me nüüd roostikest üldse räägime, siis, siis tegelikult ega see roostik näiteks eesti ajal oli üsna haruldane asi. Ja põhjused on muidugi ka üsna proosalisel, sest sel ajal karjatati palju loomi randades ja pilliroog on üldiselt karjatamise suhtes võib öelda, et õrn taim ja ta ei pea eriti kaua vastu, kui korralikult seal selle rooalal näiteks loomad söövad ja pealegi roog, onju oluline ehitusmaterjal, eriti enne oli ta oluline katusematerjal ja seetõttu siis veganeid rooalasid ei olnud sugugi mitte palju Eestis. Ja näiteks seesama Audru roostik kunagi võetigi kaitse alla just sellepärast et see oli üks küllalt suur rooala, kus siis rooga seotud linnustik sai elada ja ette ta ära ei niidetakse, ära ei kasutataks. Olgu siis seepärast oli ta kaitse alla pandud, praegusel ajal võib tunduda täitsa nii, et noh, see on täiesti mõttetu tegevus, seda roogu on ju kõik kohad täis ja miks teda siis noh, teinekord võib aru saada. Et aga miks, miks küll seda kaitse alla võetud? Aga sellest me ilmselt põhjalikumalt räägime järgmises saates, mis ongi meil tervenisti rannaniitudel pühendatud, aga mind huvitaks veel selline asi nagu inimtekkeline ehk tehnorand, nagu teda on nimetatud ja ilmselt kõige selgem näide on see riba, mis läheb kaadriurust Pirita jõe suudmeni või. No ja nüüd me jõuame siis selle teemani, et ranna peal saavad kokku kolm elemendid, vesi, õhk ja maa ja see on elustiku jaoks väga oluline ja ega inimene pole midagi erilist, tema on ka üks, üks elustiku osa ja tahab seal ranniku peal elada ja kui ta tahab seal elada, siis ta tahab ka liikuda, nii merele minna kui siis mandri peal või, või maa peal liikuda. Ja nüüd, kui siis teha mõningaid ettearvamatuid või, või ette mõtlematuid tegusid, näiteks mida, mida tehti Aegna saare peal paar aastat tagasi korjati rannast suuremad kivid ja viidi kuskile mujale ehituseks siis ja selle järgi hakkas kohe meri sööma randa ja noh, kui siis seal ranna peal on ka mingisugune rajatis, kas või tee näol, noh siis siis pole midagi teha. Kui tahta seda teed seal hoida, siis, siis tuleb seda ka kindlustada ja naa. Nii ongi petaneeritakse tavaliselt siis kindlamini see see tee, Tammera teised väga tüüpilised tehislikud rannad, et tegelikult on siis sadamat sadamakaid, teinekord on ka väga pikalt või siis teetammid, nii nagu meie väikse väina tamm on, ehitatakse ja tahetaksegi ühelt saarelt teisele minna või mandrilt üle v pääseda, noh praegu me ju siin arutame kogu aeg, et kuidas Saaremaa püsi ühendusega on, kuna seal on meri natukene sügavam, siis tammi ehitamine ei tule kõne alla, aga sillaehitus, aga silla otsad jällegi on, reeglina tehakse tammidena, sest see on odavam. Ja niimoodi selliste tehisrajatiste rajamine neid rannikule, seda ei tohi teha uisapäisa ja mikspärast. Just see Ta on meres kogu aeg hoovused ja see materjalikandumine nakas, liiva või kruusa või, või, või muu suuremate kivide näol, olenevalt kui tugev see hoovus on. Ühelt poolt, siis hakkab seda sama tehisrajatist kogu aeg sööma. Ja teiselt poolt selle rajatise taha hakkab kuhjuma, nii et noh, teame Muuga sadamaprobleeme, et iga natukese aja tagant tuleb kogu aeg seal süvendada, sest sest meri kannab sinna pidevalt liiva juurde ja kui me oleme mingisuguse takistuse tehisliku objekti merre või merre rannikule teinud, siis siis ei tasu loota seda, et et neid selle ümber midagi Ja teinekord võib täitsa näiteks nende tehisrajatiste teinekord väikse muulikese tagant endine hea ujumise koht näiteks mõne aasta pärast olla täiesti kui maa sest meri tõi sinna hoopis mingi muu materjali ja mitte alati ei pruugi see olla seene, meile sobiv liiv, vaid teinekord näiteks näiteks adru või vetikad, missis madalas soojas vees seal roiskuma hakkab ja noh, siis annab selle tõelise mere hõngu, mis alati kõigile ei meeldi. Aga loomulikult, ega looduses ei ole midagi sellist, mis niisama on ja niisama seisab. Ühe materjali või ühe organismi lõpp on teistele alguseks ja kogu see rannavall või adru valmis sinna on kokku kogunenud. See kihab tegelikult elust küll igasuguste putukate, aga Urmas Tartes kasutab sõna mutukad muude selliste selgrootute kohta, olgu nad siis ämblikulaadsed või või vähilaadsed, mis on jälle omakorda toiduks paljudele lindudele ja ornitoloogide või linnuhuvilist lastele on need sellised vaiksed merelahesopid tõeliseks maiuspalaks, sest sest sealt näeb igasuguseid huvitavaid linde, kes siis neid muutukaid putukaid söövad. Et kokkuvõttes mööda meie randa liikudes näeme väga vaheldusrikast loodust iga rannatüübiga seotud erinevad liigid ja see teebki ju elu huvitavaks. Selline oli tänane saade Eesti rannikust ja vana hea kombe kohaselt ootame ka sel hooajal teie kaasalöömist looduse lemmikute sarjas. Ka teretulnud on lisaks fotodele ka näiteks toredad lookesed merest nii tormisest kui peegelsiledest mõnest põnevast jutus käigust, mõnel rannaribal ja nõnda edasi. Seega Eesti rannikuteemalisi kaastöid, ootame põnevusega. Meie aadress on jätkuvalt lemmikud ette ERE või Kreutzwaldi 14, Tallinn 10 124. Vikerraadio looduse lemmikud. Me natukene vaatame siis neid elurikkamaid rannaalasid siis rannaniitude ja roostike näol. Stuudios olid Uudo Timm, Haldi Normet-Saarna ja Maris Tombak Kuulmiseni nädala pärast.
