Tere alanud hooaja teises saates saame lähemalt tuttavaks eesti rannaniitudega. Ja siin on muide täiesti omal kohal vana tuntud ütlemine, parem suutäis last kui maotäis magedat. Kuidas tegelikult lood on ja kas sealne taimestik tõesti soolast mulda armastab või lihtsalt üksnes talub seda? Nii sellest kui paljust muust põnevast rannaniitudega seonduvast tuleb tänases saates ka kindlasti juttu teejuhiks sõnu Uudo Timm ja minu nimi on Haldi Normet-Saarna. No pilliroo kuulub kahtlemata pikakasvulised ja eriti elujõuliste rannataimede hulka. Tean inimest, kes otsustas just sel suvel oma merevaadet taas kord avardada ja aastakümneid vohanud pilliroometsa mahaniitmine võttistel väikeste vahedega aega nii päevakest kolm. Kui palju võtab aega, et pillirust uuesti läbimatu tihnik saaks. Tere no pilliroog on üldiselt suhteliselt kiirekasvuline ja kui nüüd eks rannaniit Ta jääb hooldamata, siis ei pruugi kuluda rohkem kui neli, viis aastat, et sellest tõeliselt juba Velli roostik saab. Aga kui me nüüd rannaniitude eest, no niimoodi algusest peale hakkame rääkima, siis tegelikult see pilliroog näitab, et rannaniit nagu käest ära läinud ja pilliroog on juba selline, ta lämmatab lihtsalt teised oma suure kõrge kasvuga ära. Ja elurikkam ja vaheldusrikkam rannaniidutaimestik ja sellest sõltuvalt ka loomastik hääbub seal. Aga kui nii nagu Agu Sihvka ütleb, et hakkaks otsast pihta, mis siis iseloomustab rannaniitu siis kõigepealt iseloomustab rannaniite see, et van lauged madalad alad, missis ajutiselt on mereveega kas üle ujutatavad või, või vähemalt mereveepritsmete tsoonis. Ja noh, rannaniidul võidki jagada nagu kolmevööndite üks osa rannaniidud on siis selline, mis on tavalisest veepiirist nagu madalamal ja seega üsna tihti mereveemõjuga. Vesi käib sealt üle, teine osa on siis see, kui ta on enam-vähem tavalise veepiiri kõrgusel ja seega lainetuse tagajärjel ainult tuleb aeg-ajalt siis merevesi sinna peale. Ja kolmas osa rannaniitude, seda on siis juba kõrgemal ja seal ainult kas väga suurte tormidega või siis ka pritsmetega lihtsalt merevesi sinna jõuab, seega igal juhul mingil hetkel see merevesi käib seal seal las ja seega need taimed, kes seal kasvavad, need on, kas siis niivõrd taluvad nad taluvad selle soolsuse ära või siis ongi nad soolalembesed ja just ainult seal saavadki kasvada ja nüüd vaatame, kus siis need rannaniidud meil esinevad, noh, siis on selge, et Sisemaal neid olla ei saa ja ega ka põhjarannikul, kus on siis madalrannariba suhteliselt kitsas või ainult ikka lappa siis suurem osa rannaniitude, st on meil just Lääne-Eestis ja saarte, aga mõningad alad on ikkagi põhjarannikul ka noh, näiteks lahemaalgi just madalamad või sügavamalt maasse lõikuvad lahtede lõunakülgedel. No nädala eest rääkisime igasugustest erinevatest rannatüüpidest ja hästi palju esines seal kive ja liiva ka üksjagu, aga kuidas tekib siis rannaniit ehk siis selline taimestikuga kaetud rannaala? Rannaniidud rannaniidud on tüüpilised poollooduslikud kooslused tegelikult ja ja kuna meie maapind kib ja meri taganeb, siis mere taganedes need lauged, merepõhjad, jäädes kuivemaks, siis hakkab seal peal taimestik kasvama maismaa taimestik ja kuna nüüd see Lääne-Eesti-poolne laugem ala on siis ka kujunenud just sel ajal, kui juba inimene siin on tegutsenud. Ja, ja nii ongi need rannaniidud kujunenud inimese koosmõjul loodusega ehk siis need ranna Nad on siis kasutuses olnud peamiselt rannakarja maadena, aga kus on siis natukene tüseda huumuskiht ja, ja parem rohukasv olnud siis osa rannaniite on ka olnud talvise toidu kogumiseks ehk siis heina niitmiseks. Ja niimoodi nüüd tuhandete aastate jooksul, tegelikult on see kujunenud see kooslus ja, ja kui, kui me vaatame veel Eesti aja pluss siis rannaniite oli suhteliselt palju meil ja nagu eelmine saade sai öeldud, et droogu oli sel ajal vähe ja roog oli vajalik ja siis nii katusematerjaliks kui ka loomasöödaks tegelikult, sest värsked roogu söövad loomad väga hästi. Jah, kui ta ära kuivab, siis on ta terav ja üsna kõlbmatu vist. Siis siis ongi, teda saab kasutada katusematerjaliks võimuks ehitusmaterjaliks, sest soojustus tehti samamoodi room roost, nii et kui siduda roopundid kokku ja me saame sellise roomatti ja Roomat on päris hea soojustusmaterjal näiteks rannaaladel üsna sageli selleks, et soojustada maja, kasutati just Roomat. Aga nüüd muidugi siis, kui kollektiviseerimine toimus, siis ka ikkagi. Kuna ka varemalt kasutati rannakarjamaid ühiskarja maadena, siis kolhoosi kari käis veel ka küllalt palju rannas, aga ega ranna niidu tootlikkus on kultuurrohumaadega võrreldes ikkagi väiksem. Aga kui me vaatame neid toiteväärtuse, et siis siis võib-olla nii mõnigi mineraalelement, mis siis sealt soolase veega kaasa tuleb, see isegi maitseb loomadele vähe paremini ja ei ole vaja anda siis nii palju mineraalaineid juurde. Nii et selles mõttes on rannaniidutaimestik nagu kaks ühes. Looduse lemmikud. Aga nüüd, kui ka need suured kolhoosikarjad ja sovhoosidega harjad ära kadusid, siis tekkis meie rannaniitude peale üsna tumedad pilved. Sellepärast et nii kui rannaniit jääb hooldamata, et karjatamata korralikult, siis kipub kuivemates kohtades võsa ja kadakas peale tulema. Madalamates kohtades tuleb pilliroog. Kui siis pilliroog juba vohama saab, siis muidugi see rikas taimekooslus, mis rannaniitudel muidu omane on, seega hääbub seal. Rannaniidud on üldse hästi elustiku rikked, kuna seal on nii putukaid kui muid muutukaid liikumas, siis ka loomulikult nende sööjad, linnud on kohe seal platsis, olgu nad siis valdavalt kõrvitselised või Bartlased ja nõidkütt roomüür seal hakkab ette kasvama. Siis ega kõrvitselised ka ei taha enam nende rannaniitude peal olla nii palju, nii et drooga võitlus rannaniitudel, see on paratamatu ja mida rohkem. Me suudame praegusel hetkel seda roogu kuidagi tõrjuda. Kas siis kas siis karjatamise või niitmise läbi seda elustiku rike on meil see rannaala saab olema noh, teine asi, mis siis rannaniitudega veel seotud on, on see, et et kui varasemalt, eriti väikesaartel ja aga rannikul üldse maad ei ole just eriti paksu huumuskihiga ja siis aeg-ajalt ikka torm toob randa adru ja reisivetikaid adru vallidena ja varem seda Adrud koguti kokku ja kasutati põlluväetisena veeti siis tavaliselt sügisel või suvel pandi need adruhunnikusse ja siis hiljem veeti põllumaale, kui oli, saatke ära koristatud. Nii oli hea looduslik väetis, aga tänapäeval seda eriti ei tehta. Ühelt poolt on see, et palju neid ranna peal siis enam rannakülades elanikega on ja ega sellises ulatuses majapidamisi või põllupidamist ja ei ole nii nagu varem oli. Nii et noh, kuigi rannarahval oli niigi kesise maalapiharimise juures, siis siis iga iga väiksem lapp noh, see, see tuli kuidagi viljakamaks saada ja see adru tõesti, see on hea, nii väetis kui, kui siis ka huumusetekitaja kõdunedes tekib lihtsalt huumust, muidu liivase pinna peal suurt saaki loota ei ole, aga nüüd siis tõesti enamasti jääb see adru sinnapaika jah, ja kui ta siis lagunema ja kõdunema seal hakkab, siis muidugi see viljakas pinnas kõigepealt meelitab sinna kasvama siis selliseid taimi, mis tahavad lämmastikku rohkem, noh, olgu see siis kõrvenõges või Maltsad ja noh, jällegi kui neid puhke- ja seisukohalt võtta, kui, kui selline rannaniidu ja mere vahel on, on eksriba, kus on rinnuni kõrvenõgesega sellest eriti hästi ei taha ju läbi minna. Nii et jälle jälle üks probleem juures, et, et kui tahad mereni jõuda, siis võta vikat kaasa. Puhkaja jaoks ikka täiesti mõttetu umbrohuväli. Ja ja noh, teiselt poolt muidugi nii nagu ikka kui kui kuskil midagi kasvab, siis, siis tulevad ka järgmised, kes seda sõda taimestikku söövad putukate näol siis ja putukate järgi tulevad siis jälle omakorda linnud. Seal on ka veel omakorda ära jaotatud, et päris rannariba, kus taimestikku on vähe või on või on hästi madal, seal liiguvad ühed linnud, noh näiteks liiva tellid või või siis ka näiteks rannavallide peal on hästi tavaline näha seal linavästrik ja tegutsemas sest toitu on külluses, varjepaiku on, kui su pesa teha ja mis saab parem paike olla eluks siis, kui kui toitan külluses nina ees ja rahulikult, saad seal oma pere üles kasvatada. Samamoodi nüüd need rannaribad, eriti kui ta on veel osaliselt Rüdide ehk siis endise nimega Rislade söögikohad, noh, suurem osa rediseid, meil on läbirändajad ja ja noh, augustikuus on nad juba tagasirändel ammuilma siin praegu siis rannas, kui sellised parved lendavad üsna kuldnokasuurused, linnud reeglina ja need on siis siis ridadest krediit, nendest üks liik on siis niidu reidi ehk siis Alpeer Isla Alpioriidi üks põhjapoolsem vorm, kes siis elab meie rannaniitudel ja, ja just siin Baltima rannaniitudel ta esinebki ja, ja tema on otseselt seotud siis rannaniitude kvaliteediga ja kvaliteedi näitaja, aga ta vajab sellist madalaks pügatud rannataimestikku. Kus ta siis nii pesa teeb, kui kui toitu leiab ja viimaste aastakümnete jooksul on siis Talle niiduriidi käekäik olnud suhteliselt kurvapoolne, sest meie rannaniite ikkagi nii palju ei ole suutnud ka looduskaitsetoetustega hooldada, et nende elualasid piisavalt palju heas seisus hoida suudaks. Ja noh, tänavu aasta siis ka Eestimaa looduse fond korraldas mitmeid talguid just niidu reidi elupaikade hooldamiseks, kus siis eemaldati osaliselt võsa ja, ja niidet D kõige paremaid või sobilikke rannaniidualasid, et siis järgmistel aastatel niiduriidi ehk jälle paremini käsitseda saada. Jah, kaugeltki mitte kõik rannad Eestis ei ole liivased ja mõned on neist lausa kõige erinevamad taimedega üle külvatud, siis mõni inimene võib küsida, mis mul, sest mina tahan oma liivaranda. Ma tahan rahulikult Mer minna ja miks rannaniit peaks mulle oluline olema? Nad sellele küsimusele ma võib-olla alustaks vastamist hoopis nii, et kuna me elame looduskeskkonnas tegelikult ja me sõltume sellest, mis on meie ümber ja talvel näiteks välja läheme, siis samasugune keskkonna tingimus on näiteks, et seal on väljas on külm ja kui meil on külm, siis me paneme käsuke, selge, selle tõdemuseni on kõik jõudnud keskkonnaga, tuleb arvestada, sama lugu on neid nende rannaalade ja rannaelupaikadega, et kui me tahame liivaranda, siis nuta või naera kogu Eestis, iga rannalõigu pealt me seda ei leia ja tuleb minna ainult sellesse kohta, kus kohas liivarand tõesti on olemas. Need Osarandul andmeil rannaniitudega ehk siis madalad rannaalad, mida on siis aastasadu kasutatud loomade karjatamise kohana. Ühelt poolt sai inimene sealt oma toidu ja teiselt poolt, kui on hästi karjatatud ja hooldatud rannaala, siis millised miljonivaated seal avaneva naabraega just rajatakse, näiteks Pärnu linna rannaniidukaitsealale kergliiklusteed ja otse läbi niidu. Ja noh, kus siis mõned aastad on juba karjatatud ka loomi ja endine täielik rooväli on taandumas ja avanevad tõeliselt ilusad rannamaastik, et see on lihtsalt võrratu. Milline elamus on liikuda avalas maastikus värske mereõhu käes. No mida saab inimene veel tahta? Ja peale selle, kui seal kasvavad näiteks veel mõningad sellised ilusad rannataimed nagu niidu-kuremõõgad ehk siis metsikud gladioolid ei pea sõitma kuskile kaugetele maadele, et siis seda tunnet. Tunda seda uudist võis tõesti mõne aja eest ka televisioonis näha. Ja selge on see, et, et üks tõsine rannaniit on hooldatud rannaniit. Ja loomulikult see, mida me seal rannaniidu kandis jalutades sisse hingame, see on puhas tervis. Aga kui väikese võrdluse korras põikaks korraks mõnele teisele Lääne-Meremaale, et rannaniitudega pole seal sugugi lood hästi. Et Eestis on ikka tunduvalt rohkem. Jah, kui me neid vaatame üldse meie Läänemere ümbrust, siis meil see rannik, see on niivõrd vaheldusrikas ja meil on selliseid paiku, kus üldse rannaniidud saavad kujuneda ja on kujunenud. Kui me liigume edasi Läti poole, siis, siis Lätis on valdavalt just nüüd nii-öelda liivarannad ja, ja seal on rannaniite üsna vähe. Sama lugu on nüüd edasi liikudes Leedu poole ja, ja siis Poolas natukene on ja ka Rootsis on ja, ja Soome pool on jälle jälle hoopis teistsugused tingimused, sest seal on ju graniit ja, ja graniidi peal hoopis teistsugused kooslused, kui meie rannaniitudel on, nii et noh, kui me vaatame Läänemere ümbrust, siis Eestis on tõesti suhteliselt palju rannaniite näiteks pärandkoosluste kaitseühingu inventuuride alusel on siis Eestis inventeeritud kuskil 22700 hektari ulatuses rannaniite kindlasti kõik klapid ei ole inventeeritud, no siis siis võib arvata, et kuskil 23 24000 hektari kanti rannaniidukooslusi meil Eestis esineb ja kui me nüüd vaatame, kui suured need alad on siis ega ainult võib-olla kümmekond. Rannaniitu on sellised, mis on suuremad kui 100 hektarit, aga kõige suurem, vähemalt mulle hetkel meenub kõige suurem rannaniitude ala on siis Matsalu märgalal Siskeemu, Matsalu ja Meelva ja metsküla kandis, seal on umbes 300 350 hektarit suur rannaniiduala, selliseid tõepoolest annab ikka tikutulega otsida. Ja noh, kui ma neid kujutame ette sedasama GNU piirkonda, siis kevade ja sügiseti, mis seal toimub, seal maanduvad tuhanded lagled ja haned, samuti sookured seal, see on väga oluline rändepeatus ja toitumisala paljudele lindudele. Lagle näiteks rändavad põhjalas edasi, kus nad pesitsevad, aga, aga vahepealne kosumise piirkond on just meie rannaalad. Ja nüüd, kui me vaatame, et aga mikspärast, siis isegi kui oleks need rannaniit võitude kujunemisele sobivaid tingimusi mis siis nendest liitudest on tegelikult inimene kujundanud, siis siis jälle kõrgemad kohad, natukene viljakamad kohad, need on haritud põldudeks. Teine, mis on siis ohustanud ja hävitanud. Küllalt palju rannaniite on meie ehitustegevus olgu ta siis suvilate või, või elamute linnade näol. Noh, vaatame kas või meie Rocca al Mare juures, kuidas siis on ehitatud praktiliselt rannaniidualale majad, ega maja all enam rannaniitu ei ole. Ja kolmas muidugi, mis ka väga oluliselt muudab kogu selle rannaniidukooslust, on see, kui on tehtud kuivenduse näiteks siis selle kraavituse mõju väga oluliselt muudab seda kooslust. Nii kraavide kallastel tekivad omaette muutused ja siis kaugemal teistsugused. Looduse lemmikud. No rannaniitude-st on saanud midagi üpris haruldast ja siis on täiesti loomulik, et suur osa neist ka looduskaitsel Jah, seda tuleb tõdeda, et need paremad suuremad pinnalised, rannaniidud on meil erinevate kaitsta saade koosseisus või ka siis hoiualadel, mis kuuluvad ka üleeuroopalise Natura võrgustiku ja nende puhul on noh, kuna õnneks praegu toimib ka ja on hakanud päris head tulemust näitama just looduskaitselistel eesmärgil poollooduslike koosluste hooldamise rahastamine, siis praegustel kaitsealadel on üsna hästi toiminud karjatamine ja karjatamise puhul muidugi kes siis kõigepealt pead lastakse, kes suudab hästi tõrjuda ka pilliroogu on siis need šoti mägiveised, aga kui juba rannaniit on enam-vähem oma kooslust stabiliseerumas, siis siis oleks hea, kui karjatataks erinevaid loomi ühel ja samal alal, sest sest loomad on ikkagi ka valivad, ühed tahavad ühte ja teised teist lammas natukene teisi liike kui veised või siis ka hobused. Matsalus on praegu suhteliselt hästi seesama, kõige suurem rannaniit iga aasta hooldatud saanud ja tulemus on tõesti vägev, mis seal avaneb, olgu ta siis suvel, õitsemise ajal või kevadel või sügisel, kui linnud seda ala kasutavad. Noh, ka on veel üks oluline aspekt, kui, kui rannaniit on hästi hooldatud, siis just need lagled, haned tahavadki seal alal peatada ja muidu, kui, kui seal hooldus ei ole piisavalt heal tasemel olnud ja lindudel seda värsket rohtu süüa ei ole, siis nad kipuvad minema lähikonna põldude peale ja hakkavad siis orast kahjustama. Nii et praegu, kui niigi edasi sellise toetusskeemid toimivad, siis, siis on meil loota, et ka edaspidi meil elu rikkeid, rannaniite ikka siin ja seal kohata on. Selline oli tänane saade rannaniitudel. Nüüd siis heidame pilgu, mida on kuulajad saatnud eelmise saate kohta. Jah, teemaks oli meil küll eestirannik. Rannikupilte saatis üksnes Martin Kask. Seevastu kaljulainele võluvad loodusfotod on päikesetõusust jääl rähnist. Samas kui vaadata pärast juulikuist vaheaega taas tähelepanelik olnud meie kodulehe fotogaleriid, siis kauneid ranna maastikuid leiab seal ka varasemate saadetiste hulgast. Ja nüüd siis uus soov saata meile pilte ja elamusi rannaniitude kohta Eestimaal võlga mujalt. Ja miks mitte ka mujalt, meie aadress on lemmikud ette ERE või Kreutzwaldi 14 10 124, Tallinn vikerraadio looduse lemmikud, millest tuleb juttu järgmises saates. Järgmine saade me võiksime vaadata natukene metsale. Poole vaataks, milline peaks olema see mets, kus kasvavad seened. Proovime. Stuudios olid Uudo Timm ja Haldi Normet-Saarna Kuulmiseni nädala pärast.
