Need imelised marjad, mahlad ja pulbrit on saanud lausa kurikuulsaks,  sest neile on omistatud imelist väge ja nimetatud supertoitudeks. Paaris järgnevas maahommikus uurime, kas  ka botaanikate vaatepunktist on tegu eriliste taimedega. Inimesed on ikka ajast aega leidnud ja otsinud võimalusi,  kuidas olla õnnelikud ja elada võimalikult kaua. Ja juba keskajal otsiti sellist elueliksiiri  mis pikendada iga. Ja muidugi Eestimaa looduses on ka olemas väga olulised taimed,  kui me mõtleme, meil on kõrvenõges, meil on kibuvits,  mustikad, nii et meil on väga palju häid taimi,  aga inimese loomus on juba selline, et ta on uudishimulik,  tahab kogeda uusi maitseid, uusi kogemusi,  ilusaid värve, huvitavaid lõhnu ja, ja sellepärast  ka need tooted on siin jõudnud Eesti turule. Siin on väga palju selliseid nimetusi, millest võib-olla ei  ole varem kuulnud, kui, nagu Tšiia seemned,  Lukumapulber otsimarjad ja inkamarjad on tuntumad juba  ja Assaimahlast ollakse ka kuulnud. Et sellised põnevad nimetused on siin lettidel olemas  ja see ei põhine ainult müütidel või või lugudel,  vaid need taimed on uuritud keemiliselt loodusrahvad,  kes on juba aastatuhandeid neid taimi kasutanud. Oskasid neid taimi kasutada ja, ja said need tarkused juba loodusest. Nendel oli lähedasem side taimedega kui tänapäeva inimesel,  aga meie peame neid taimi uurima, siis laborites tegema  keemilisi analüüse. Ja, ja sellel põhjal on siis avastatud, et nende taimedel on  tõesti tohutult hea. Ja ja kõrge toitainete väärtus, nii et me võime saada oma  kehale vajalikud toit, ained väga väikesest kogusest. Ma pean ausalt ütlema, et minu koduses riiulis on pulbritest  vist ainult nisujahu nii et ma ei ole mitte ühegi siinse  pulbriga kursis, et mis, mida teeb. Ja kui ma nüüd ausalt ütlen, siis mina ise ei ole  ka neid pulbreid kasutanud. Aga mind huvitavad taimed ja iga selle nimetuse taga on väga  põnev taim. Huvitav lugu ja kuidas neid taimi on kasutatud erinevates kultuurides,  seal on kohe marjad. Gotši marjad on on jõudnud Euroopasse nii 21. sajandil  tegelikult gotši marjade nimetuse taga. On üks taim, kellel on ka ilus eestikeelne nimetus on  harilik taralõng. Harilik taralõng on looduses levinud Kagu-Euroopast kuni  Hiina maani. Pikka aega arvati Euroopas, et see on mürgine taim hoopiski. Kuigi Hiinas hiinlased olid üsna teadlikud  ja kasvatasid seda taime juba üle 600 aasta  ja vanas Hiina meditsiinis on seda taime ülistatud  ja kasutatud juba mitu 1000 aastat. Mida ta siis teeb? Kotsi marjad on päris kõrge energeetilise vätusega,  seal on oluliselt erinevaid vitamiine, C-vitamiini,  A-vitamiini, karot, teeni ka mikroelemente rauda. Tsinki ja mitmesuguseid meie kehale vajalikke aineid. Ja kuidas see taim üldse avastati? Selle avastasid Tiibeti mungad. See oli meie aja arvamise alguses, esimestel aastatel. Nende kloostri juures oli üks väike kaev  ja kaevu kohal kasvaski seesama tara lõng. Aga liigume edasi järgmise marja juurde,  mis on lihtsalt kuldsed marjad, mis need. Kuldsed marjad. No see on üks taim, kes kasvab Peruus Boliivias. Ja seal on tema kodumaa indiaanlas teda indiaanlased on seda  taime kasutanud juba ka aastatuhandeid. Ja mitte ainult nende maitsvate viljade tõttu. Võib-olla olete maitsnud ka? Füüsal füüsaliks kutsutakse teda eesti keeles  ja ja selle taime nimi on Peruu füüsal. Füüsaleid on mitmesuguseid liike ja Eestis on neid võimalik  ka looduse Eestis on võimalik neid ka kasvatada. Aedades kasvatatakse sageli. Hariliku füüselit, seda tuntakse rohkem juudi kirsi  ja Hiina laternate nime all ja ilutaimena teda kasvatatakse,  seda taime ei maksa toiduks tarvitada. Tema mürgine. Aga tal on ka väga häid sugulasi, kes on,  on head toidutaimed, nii ka Peruu füüsal  ja peruu füüsalit on ka võimalik Eestimaal kasvatada. Kino on püha ja hinnatud taime muistsete Peruu indiaanlaste. Kodumaal teda kasvatasid ka Boliivlased samuti oli ta tuntud ka Mehhikos,  Guatemalas ja teda on nimeta kutsutud lausa teraviljade emaks. Kuigi siin ei ole tegu teraviljaga ega kõrrelise taimega,  see on siis kino on pärit maltsaliste sugukonnast  või õigem on öelda Tšiili Tšiili hanemalts. Tšiili hanemalts on siis selle taime nimi,  kelle seemneid nimetatakse kinoseemneteks,  aga taime võib kutsuda ka kinoks, see on  ka eesti keeles täiesti lubatud nimetus. Ja aastatuhandeid juba on kino külvatud. Andide kõrgmäestikus ja, ja see oli nii püha taim,  et esimesed seemned külvas põllule püha inkade kuningas  ja selleks tööks kasutati kullast valmistatud tööriistu. Ja teda on kasvatatud aastatuhandeid oma põldudel. Kuni Ameerikasse jõudsid Hispaania kolonialistid,  siis nemad keelasid selle püha rituaalse taime kasutamise. Ja see oli muidugi suur löök kohalikele elanikele,  kelle kino oli põhitoidus ja jõuandja. Aga tänapäeval on õnneks see hirm kolonialistide ees kadunud  ja kasvatatakse kinod. Jällegi ja see on see vili on levinud ka mitmele poole  mujale maailmas. Traditsioonidega ja, ja suure tseremooniaga pandi ta maha,  aga mille jaoks ta siis hea on, mida, mida ta annab,  mida ta teeb? Vili on väga toitev. Ja kõrge kaltsiumisisaldusega, nii et lisaks sellele,  et ta on väga toitev vili, on tal ka ravivad omadused  ja teda on soovitatud näiteks luumurdude puhul  või näiteks lapseootel emadele kellele ta andis  siis lisaks kaltsiumi ja ka no mitmesuguste muude  tervisehädade puhul, aga mis on väga tähtis kino juures,  sest ta ei sisalda gluteeni. Seetõttu võivad ka meil inimesed, kellel on gluteeni talumatus,  kasutada oma toidulaua rikastamiseks kinoseemneid,  neid võib kasutada umbes sarnaselt, nagu  siis teraviljadele. Ja nad ei jää ka oma väärtusest üldsegi mitte alla. Ei ei riisile ega nisule. Toit on ka väga tähtis, nii et me peaksime vaatama,  mida me suhu paneme, tasakaalustatud taimetoit. Kindlasti aitab meil olla terved, õnnelikud,  tasakaalus.
