Kallis, väike sõber, täna jätkame kadakama lugudega. Kuula hoolega. Kui päike järgmisel hommikul oma soojad kiired kadakamaale ulatas, jäi temagi suu imestusest lahti. Väikesel lagendikul kees juba kibekiire töö. Hobuhiir oli toovary palvel kõikuma sugulased, vesirotid, päris rotid ja mustad mutid appi. Talgutele kutsunud talgud aga olid juba vanade eestlaste juures suuresti au sees. Kui taheti mõni töö kiiresti ära teha, kutsuti kogu külarahvas kokku ning lõbusa laulu ja nalja saatel saadi töö kiiresti valmis. Nii oligi kadakamaalastega, kes otsustasid omale asjaliku eluaseme valmis ehitada sest suure vihmasaju all ei suudaks neid kobruleht küll kuivaks jätta. Niiskust kartsid aga meie noodisellid kõige rohkem. Esiteks lähevad nad ju häälest ära ja teiseks võivad kallale tulla puukoid. Need kadakarahva ainukesed vaenlased. Öö tillukesel kadakamaal laabus ladusasti. Vesirotid närisid mereäärses roostikus parajaid, Roojuppe tare katuse jaoks. Mutid kaevasid süvendid põrandakivide paigaldamiseks. Ire pere vedas mere äärest lamedaid kivikesi põrandakatteks. Toovar koos myy Mihkli ja Soll Siimuga mõõtsid tare laiust pikkust ja kõrgust. Kambrite jaotust pidi õigesti paika panema, et pärast ei peaks tehtud tööd uuesti ümber tegema ja kogu pere ikka lahedasti ära mahuks ning vahel ka külalisi kutsuda saaks. Hobuhiir tuligi suure traaviga Saraapikust, kus rotti nägi maja palke oma teravate hammastega täpselt õigeteks pikkusteks närisid. Suurel kobrulehel oligi paras palgivirn peagi kohale veetud ning esimesed neist laotigi täpselt plaani järgi maapinnale. Nõnda hoolega üksteise peale ladudes tõusid tare seinad aina kõrgemale. Nurga taga olid ilusti risti laotud. Täpselt nagu vanade eestlaste talutare telgi ja ukse ning aknaavad jäeti õigesse kohta, siis kõigepealt tehti tuulekoda. Siis tuli avar perekamber ning taga ilus suur magamiskamber, kuhu pidi saama üks suur ja lai säng, kuhu kõiki ühte ritta magama mahuksid. Vahepeal aga olid tare meistrid juba seinte ladumisega õigesse kõrgusesse jõudnud ja Mihkel koos Soll Siimuga panid sarikad paigale. Eile oli väga tubliks abimeheks orava otu, kes pulk hammaste vahel kribinal-krabinal mööda tare seina üles-alla ronis toovardagi kadakaokstest paraja pärja ning see riputati sarikate ülemisse nurka. Faa Maria Laamal olid kogu hommikupooliku kibedasti tegevuses villa Kraasimisega. Siili miili pisi pojukesed pandi seljad vastamisi, teedist sügama. Siilipojad sügasid mõnuga ning vill, mille faa mari neile vahele viskas, pudenes kenasti kobrulehele. Järgmisteks päevadeks pidi kadakama naisperele tööd nüüd kuhjaga jätkuma sest Reemoorile tekkis tore mõte heegeldada ise üks soe villane tekk, millel oleks heegeldatud viis musta triipu ning noodidki peal. Toovarilt aga telliti kohe peale tare valmis saamist vokk ja heegelnõelad. Nii jõudiski märkamatult lõunaaeg. Reemoor oli päikesest kuumaks köetud kivil küpsetanud maitsvaid odraga kukkesi ning keetnud mustikasuppi. Peale suurte hõõrassimist maitses lõunatoit kõigile väga ja nii see Öödigi kõhud kõvasti täis suud ning hambad aga tume mustaks. Hiired, Hirdusid ja mutid muigasid. Meie kadakamaalased aga naersid laginal, kui vaatasid teineteise tumesiniseid, hambaid ja keelt. Vahepeal oli ka taevasse kogunenud pahaendeliselt hallid pilved. Oh oh nüüd kipub küll vist õhtuks sajule, torises toovar õnnetult. Seda oli taibanud ka nende uued sõbrad, sest kõik olid kribinal-krabinal juba tare juures koos. Jätte öö läks täie hooga lahti. Nii Mihkel Soll, Siim olid üleval sarikate juures orava otu koos oma vennaga haarasid kiiresti roopulgad hammu ja ronisid katusele, sealt alla uus pulk hambu ja ülesse. Myy Mihklile Solly Siimule oli päris tegemist, et katus õigesti paika saaks. Taresaga müttasid mutid, kes katsid põrandat, lamedat merekivikestega. Seda tööd tegid nad väga hoolega. Sestree moor pidi neid aina kiitma, kuna põrand tuli tõesti väga ilus ja sile. Toovar ise aga ladus rotti Reinuga vaheseinu perekambri magamiskambri vahele. Mere äärest aga tuli toreda saagiga faa mari. Ta oli leidnud sealt päris terve kilekoti. Sellest võetigi parajad tükid ning akendel olidki läbipaistvad ruudud ees. Hobuhiirega vedas suurt kobrulehte vartpidi otse uksest sisse ning kallas suure hunniku kuiva heina otse magamiskambrisse. Mõnus pehme ase oligi valmis. Naispere kandis oma villakoorma perekambri nurka, sest nii ilusat kuiva heiet ei saanud ju vihma kätte jätta. Siis aga korjati kibekiiresti marjamaalt kasetohutükkidele marju ja eilsest tuli veel kurekateldes muidugi järel. Ning nüüd kavatseti perekambris päris simman maha pidada. Pilved läksid aina madalamaks ja süngemaks. Kui viimaks tare uks ette passiti, langesid tare katusele esimesed piisad. Reemoor kutsus kõiki abilisi ja oma pere kiiresti perekambrisse, kus keset siledat kivipõrandad võis talgulised õhtueinet võtta. Et ühel õigel simmanil ei puudu ka pillimehed siis lõid tare nurgas kolm lõbusat rohutirtsu Maviiulitel nii lõbusa polka lahti, et meie talgulistel oli väsimus käega pühitud. Reemoor tatsas toovaariga parajas hoos haavariaga karglas hobu hiirekesega ühes kambris seinas, teisi mall ja orav otu tiirlesid kui pöörased, ringiratast, ümber pillimeeste ja teised, kõik nendega koos. Ainult sii sirts ja too Tõnn vaatasid uudishimulikult aknast õue, kus kallas juba nagu oavarrest. Korraga vaatas aga keset vihma neile vastu con punnsilm. Sirtsa Tootund oli tüüp päris ehmunud, et üks konn ikka nii suur võib olla. Jakonnagi üllatus ei olnud väiksem, sest kuidas küll võisid need inimese moodi olevused nii väikesed olla? Kui päris hämaraks läks võtsid endale kohad sisse mitukümmend jaaniussi, kes kah vihma eest varjul olid tulnud. Nüüd kestis lõbus simman päris hilise ööni, kuni kõik tööste tantsus nii ära väsisid, et kohe mõnusalt heintesse pugesid ja korrapealt magama jäid. Jaaniussikesed kustutasid üksteise järel oma tulukesed ning peagi kostis perekambris üsna viisi pärast norskamist. Oovaariga kõige jämedamalt ja too Tõnn kõige peenemalt. Ja nii nad koos teistega üpris ainulaadse kontserdiga maha saist. Tänaseks lõpetame. Homme õhtul jätkame. Sule silmad, sinagi hea tund.
