Tere hommikust, tänasel teatripäeval oleme külas torupilli talus. Mitte küll näitlejad, kuid laval on meeldinud Taulide perel  ikka esineda. Kliendid istuvad lauas, et ma siis mängin neile  ja räägin neile torupillist, eks ma siis keerutan juttu  ja räägin mõnda lugu sinna ja kuidas torupill  siis inimesele mõjuda võib ja see torupillimuusika  ja noh, et see võib isegi söögiisu parandada  ja tõsta ja. Missugused kalad elavad meie jõgedes, järvedes saab näha  Võrtsjärve äärses muuseumis. On oluline, et teatakse, tuntaks loodust,  teatakse, millised seosed siin on, kuidas looduslikud  süsteemid toimivad, selleks, et nad meil  ka püsiksid. Saate teada, kuidas valmivad kalanahast pildid  ja siis võtsin niimoodi aeruga. Tõstsin välja, siis paadikoha läks rabelema,  kukkusin paat. Keedame karulaugusuppi, no karulauk kannab siin sellist nagu küüslaugu. Jah, aga laugud ongi, tema on üks perekond,  kõik, ja kalulauk ongi nagu metsküüslauk. Angela ja Madis noore hobused on ilusad ja õnnelikud,  aretamises võib nagu kahte teed minna, et osta hobune ütleme  keskmine ja hakata teda nagu parandama kogu aeg. Meie läksime nagu teist teed, et meie ostsime häid hobuseid kohe. Hea heade omadustega hobuseid endale kokku ja,  ja, ja tegime, hakkasime veel paremini paremaid tegema,  et. Äiselja talu enamik hobuseid on hoolimata õhtuhämarusest  veel lumises koplis. Angela ja Madise eriline uhkus, parim Eesti tõugu noor täkk  teik on aga täna tallis ja vaatab rahulikult ukse. No praegu on väljas 10 miinuskraadi, kas hobustel lume sees  külm ei hakka, ma ei tea, mingisugused liigesed või? Ei hobustel, külm ei olegi, et, et hobused on ei karda külma,  pigem on neile. Soe ja niiske õhk, et külm ei teenele midagi. Jah, kui on nüüd tõesti 20 25 kraadi, aga viis,  10 kraadi, et see on normaalne. Temperatuur nende jaoks, aga kas ta on siin nüüd  siis ütleme, tall või ta on hobuhotell või ta ratsabaas  või turismi talu, mis ta pigem see on. Aretame hobuseid siin, et et tahame kasvatada väga häid  Eesti tõugu hobuseid. Aga miks Eesti tõug? Meil on ka muid tõuge, aga Eesti tõug on see südamelähedane  ja nad on niisugused sõbralikud ja, ja, ja,  ja niisugused hea käsitleda ja ja hästi mõnusad. Aga milleks nad kõige paremini nagu sobivad,  et kas nad on nagu sporthobused või või peab nendega palki  vedama metsast välja? Noh, palgi ja vee jaoks võib ka, aga nad on tegelikult  ütleme universaalid, et et noh, ütleme kaks lemmik lemmikust kuni,  kuni siis Bonispordini välja, et et siin Eestis on  ka näiteks tema venna Ykeni isa on Anak ehk üks üks tuntumaid Eesti sport Bonisid. Aga ma saan aru, et praegu me oleme siin teie talli ühe  krooni juveeli juures, räägi, räägi sellest. Jah, et teik on nüüd. Meie. Litsentseeritud täku poiss, kes tuli 2008. aastal Kaheaastaste hobuste näituse võitjaks Saaremaal millised siis,  nagu need omadused on, mida nagu hinnati  või mis on nagu head või paremad teistest  või sellised eksklusiivsed, sest hobuste hobuseid jah,  hinnatakse seitsme erineva kriteeriumi järgi,  et, et ta 10 palli süsteemis ja ja, ja ja,  ja et vaadates koguni nagu. Kuidas tal kehaga jalad, samm, traav, hüpe,  üldmulje, et, et neid kriteeriumid on palju. Tema käisime ka Tartus tõuaretus loomade näitusel. Kas iseloomu ka vaadatakse, vaatan praegu ta  nii maru ja rahulik, et siin on mina nagu võõras juures ei  ta nagu teist nägugi. Me peame ja seda ütleme väga tähtsaks just eriti täkkude puhul. Et oleks ikkagi ka iseloom, hea. Palju teil hobused üldse kokku on? 20 ringis, aga nad on siis ainult nüüd oma tarbeks  või te aretada neid müügiks, põhiliselt on ikkagi müügiks  ja noh, ütleme enda tarbeks hobiks. Et natukene saanisõitu ja sellist asja ka. Oma hobused olid Angela unistuseks juba lapsepõlves  ja nii ongi igapäevased toimetamised siin just tema õlgadel. Madis ühineb tööpäeva lõpul koju jõudes. Tema peal on ka kõik kõnelemised. Põhikoormus on loomulikult abikaasa elule,  tema on see, kes sind toimetab, et mina,  mina olen see, kes see, kes ütleme, natuke raha sisse toob mille,  millega seda lõbu ülal pidada. Aga millised tulevikuplaanid või mõtted on,  et kuhu, kuhu see võiks see kogu see talv  või kompleks nagu, nagu areneda, et mis mõttes tulevikuplaanid,  et hetkel on küll ta niimoodi, et üritame oma jõududega  hakkama saada, sest et noh, ütleme selleks,  et suuremaks kasvada on vaja investeerida,  aga selleks peavad need hobused ka tagasi tooma  ehk sisse taas tootma ennast. Kas mingid numbrid on kokku ka löödud, palju see,  ütleme, see seni nagu kulunud on? Päris neid summasid ei saa, aga noh, ümbris ikkagi ütleme  iga aasta on kuskil 100000 ringi läheb see Aga millised teadmised peavad olema, et sellist ütleme,  head aretust nagu läbi viia, et ikkagi ta vastaks  igasugustele normidele. Tähendab, kui, kui sa tahad aretada, et noh,  ütleme niimoodi, et. Meie kui noored aretajad et aretamises võib nagu kahte teed minna,  et osta hobune ütleme keskmine ja hakata teda nagu parandama  kogu aeg, meie läksime nagu teist teed, et meie ostsime häid  hobuseid kohe. Ja heade omadustega hobuseid endale kokku ja,  ja, ja tegime, hakkasime veel paremini paremaid tegema,  et noh, jah, tõuaretus sisuliselt seda korralikult ei,  ei õpita, et see on ütleme, niisugune väga,  väga koolis seda tarkust ei saa, et väga nagu noh,  ütleme ise õppimise peale, et teiste käest vaatad Käid näituste l vaatad, kuidas teised on saanud,  millega. Mis tulemused on, mis täkk, mis määraga kokku pannes,  et mida, mis sealt on välja tulnud, et nõnda tulebki? Madis peab oluliseks, et Eesti oma hobusetõud säiliksid  ja areneksid. Praegu on noore pere toimetamised suunatud tulevikku  ja eks kunagi tuleb ka kasum. Äiseljal kasvavad ilusad ja õnnelikud hobused. Eesti Maaülikooli Võrtsjärve õppekeskuse järve muuseumi  akvaariumides võib tutvuda meie sisevetes elavate mageveekaladega. Teadmised kuluvad ära nii lastele kui täiskasvanutele  ja Kalala muuseumi juhataja Anu Metsar teeb oma tööd hingestatult. Ega päris järves me ju kalu ei näe, kui me just sukeldujad  ei ole ja Võrtsjärve madal vesi, mis on küllaltki mudane,  ega see ei paista ka hästi läbi. Aga põhjus, miks meil siin see järvemuuseum Eesti kaladega  on rajatud, ongi see, et neid ei ole kuskil meie omi kalu  Eestimaal näha. Ja 2006.-st aastast on meil siis avatud selline Eesti  mageveekalade ekspositsioon ja üle poole Eesti liikidest on  siin meil olemas. Rajatise akvaarium. Euroopa Liidu rahadega ja erinevatest projektidest saadi  toetust ja Võrtsjärve sihtasutus piirkonna arendaja on  siis olnud see, kes on selle muuseumi rajamises põhilist  rolli mänginud. Ja praegu me oleme ka arenemas, et üks on meie kalade kollektsioon,  aga ka muud kollektsioonid, nii ürgkalad,  taimede väljapanekud kui ka kalastusvahendid,  on siis see, mida me tahaksime siia rohkem saada. Põhieesmärk on ikkagi loodusharidus, keskkonna  ja laiema loodushariduse arendamine, et meie oma inimesed  eelkõige saaksid rohkem tundma Eesti loodust,  saaksid teadma, millised loomad meie vetes  ka elavad, millised on neil omavahelised suhted,  et loomadel, taimedel, erinevatel organismidel  ja ausalt öeldes ka loodusainete õpetajad ei tunne meil  eriti kalu. Kalad on ühed loomadest, aga meil on ka näiteks selgrootud loomi,  on pähid olemas, on plankton, loomad ehk sooplanktoni. Et ka neid on võimalik siin vaadata. Kogu Eesti looduskeskkond on selline põhjamaine,  ta on küllaltki haavatav ja on oluline, et teatakse,  tuntaks loodust, teatakse, millised seosed siin on,  kuidas looduslikud süsteemid toimivad, selleks,  et nad meil ka püsiksid. Praegu hetkel on meil siis 24 magevee kalaliiki. Siia hulku kuuluvad muidugi need tuurlased. See on siis konkreetse Vene tuur, kes ei ole meil küll  loodus liik aga Eestit võib teda ikkagi leida,  kuna teda siis kasvatatakse. Ja siis on ka üks hetkel ainult üks. Merekala harilik lest siis olemas ja, ja  ka jõevähk. Kõige tüüpilisem kala võib olla on haug ja ahven,  kes on muidu kõige levinumad ja loomulikult  ka siis särg, kes on meil siis kõige meie vets,  kõige arvukam, aga ka nurg, roosärg. Viidikas rünt rünti võib-olla kõik ei tea,  aga ka kiisk ja siis mõned ka kaitsealused liigid on meil  täiesti olemas, näiteks tõugjas ja, ja ka säga. Et, et säga ka võib-olla niimoodi oma silmaga ei ole enamus  inimesi näinud, et, et ainult pildi pealt. Kuna saga on meie. Vetes siis suhteliselt vähe arvukas ja on  ka siis täieliku kaitse all 98.-st aastast,  et esimese kategooria liik teda siis püüda ei,  ei tohi. See tahab siis hästi sügavalt, et angerjaid on meil  nüüd jah ja päris mitmeid ja kusagil neljas  või viies erinevas suuruses, isegi et noh,  päris seda klaasangerjat meil hetkel enam ei ole,  aga, aga varsti peaks jällegi saama. Aga enam-vähem see suurus suuruse saame siis ära näidata  ja lõpetada siis seal kahe kilose angerjaga. Meil valdav osa kaladest on pärit siis Võrtsjärvest  ja Võrtsjärve kalade värvus on niisugune ühtlane haige. Tuhm, et ei ole nii värvikirevad kui mõnes väikejärves ja,  ja värvi järgi, siis on suhteliselt raske nende kalade vahet teha. Küll on siis. Kaladel omad niisugused. Iseloomutunnused, mille järgi saab siis neil vahet teha. Näiteks kui, kui võtta nüüd roosärg, siis roosjärel ilusad  punased uimed ja on ka natukese niisuguse kuldse läikega  siis näiteks siin on üks latikas, et latikal  siis küljejoonest ülespoole läheb, soomuste suurus järjest  väiksemaks ja uru murule ei lähe. See on tõsine töö ja üks on see, et kuna ei ole Eestis  sellist keskust, siis ka need õppeprogrammid me oleme ise  koostanud ja me peame olema pädevad neid läbi viima,  et ükskõik millist küsimust ka tekiks, see tähendab meil  peab olema vastav valmistusja ka selle nii-öelda  eluseksponaatide käigus hoidmine ehk nende elus hoidmine,  igapäevane hooldus, akvaariumide puhastus,  toitmine, et see ei ole samaväärne ütleme,  nii-öelda klassikalise muuseumi hooldusega,  kus on eluta objektid, et selle võrra tahab see hoopis sellist. Võib-olla spetsiifilisemaid teadmisi ja oskusi  ja pidevat tegutsemist, et me ei saa jätta seda nii-öelda seisma,  konserveerida. Kalad tahavad iga nädal süüa ja iga hetk hapnikku saada. Peamine on siis see, et see söök süüakse ära,  sest kõik toit, mis jääb järgi, vajub sinna põhja  ja hakkab lagunema ja see siis reostab, et  siis peab jälle rohkem seda kaart puhastama. Aga Meil siis Kõik kalad söövad graanulit, mille oleme saanud  siis reetani poolt, et tema on siis ainukene sponsor meil  praegu toidu toidu poolt. Ja haug, siis saab kala. Et auk saab siis hõbekoraale söögiks? Angerjatega ma olen ka ise tegelenud aktiivselt peaaegu juba  kolm aastat et määranud nende nende vanust,  kui, kui tegelenud ka siis nende rände uurimisega. Ja, ja selle tõttu on siin meil angerjaid hästi palju,  et, et lihtsalt neid käib neid siit hästi palju läbi. Noh, omad lapsed kõik, et nagu väga vahet ei taha teha,  aga üldjuhul laste lemmikuks ja ka täiskasvanutel on need  tuurad ja nad on lihtsalt nii teistsugused,  nii erilised. Nad on üsna ürgsed võrreldes teiste kaladega  ja nad on niisugused. Lihtsalt väga teistmoodi kalad meiega ei räägi,  küll nad suhtlevad omavahel ja kuna lihtsalt veepind neelab  kõik heli ära, me ei kuule, aga spetsiaalsete seadmetega on  võimalus ka nende hääled teha kuuldavaks  ja need on päris põnevad. Eesti maaülikooli limnoloogia keskuse vanemteadur Arvo  Tuvikene saatis meile helifaili kalade kõnelemisest  ehk helidest. Pange teie kodus televiisor kõvemini mängima  ja kuulake norralase Bergeni ülikooli teadlase Stuure  Palmeri salvestisi. Kalad teevad hääli peamiselt. Ujupõie ümber paiknevate heli ehk trummlihaste abil  ja nad kutsuvad nii kohale oma liigikaaslasi edastavad  hoiatusi vaenlase lähenedes ja nii edasi. Angerja pikk ja laia diapasooniga jutt. Üsna kõrge hääletoon on sägal. Lühidalt hõikab karp. Antu ott on terve elu Võrtsjärve kalal käinud,  oma lõbuks jääks ka perele toidulisa toomiseks. Aga ligi 10 aastat tagasi nägi ta telekast nn Koori  kalanahast pilte ja oligi ära tehtud. Mõte peast enam välja ei läinud. Idee on temalt pärit, mina seda välja mõelnud  ja siis ma hakkasin nagu. Tegema algul niimoodi, et püütud nagu oma oma püütud kalanahkadest. Selline on üks esimesi pilte, mis ma tegin. Need on nüüd kõik siis oma püütud, aga hiljem ma nagu. Olen juba saanud fileerimistsehhidest nahku ja. Nahkadega on niimoodi, et, Ainuke mis sädelema jääb pärast seda soola,  hoidu hoidmist või on lõhe nahk, teised naha lähevad. Siin on koha nahk. Ega tal ei ole enam seda rohekat tooni ja läheb allikaks,  nagu soolas on ju? Seal on mingi konservant, panen ka sekka  ja siis pärast võtan nad välja, pesen läbi,  uuesti, kuivatan täiesti kuivaks, neid ei saa lasta kuivata,  siis. Siis nad lähevad niimoodi. Rullis täitsa ja sellega ei tee midagi. Siin on üks alamõõdulis augna. Võrtsjärve suurim angerja nahk. Kaheksa pool kilo. Ja see kala oli vee peal. Kevadeti tulevad nad nagu päikest võtma vee peale. Või noh, väikse vanni. Ja vaatasin. Nii rasvane oli, et silmad olid kinni, vaevalt niimoodi natukene. Noh, kas ta üldse nägi, magas võib-olla seal. Ja ma mõtlesin, et palja käega võtta ei saa,  libe. Ja siis võtsin niimoodi aeruga. Tõstsin välja, siis paadi kohal läks rabelema,  kukkusin paati. Ja vesi oli ümber selle koha, kus ta oli olnud,  vesi oli kõik vee peal, oli selline rasvakiht täitsa  2004.-st aastast pakuti mulle võimalust soomale näitus  isikunäitus üles panna ja siis läkski lahti sellest vaatasin,  et kui inimesed tunnevad huvi ja suud ammuli,  vahivad mitte mind, vaid minu pilte siis nagu hakkasin  tegema nende nahkadega ongi niimoodi, et noh,  mul on mingi visioon silme ees. Aga ega ma täpselt ei tea, mis sealt tuleb,  vahel tuleb midagi muud hoopis välja, kui ma panen,  need nahad on kõik erineva kujuga või noh,  eriti need latika naha ja ega nad ei ole,  noh, need on siin sellised ilusamad, välja valitud,  aga muidu on nad ikkagi noh sellised siin  ka sellist on. Ja siis vahel tuleb hoopis midagi muud, mida sa,  mida plaaninud oled. Vaatad, et see kõige raskem ongi see siia panek on kõige raskem. See võtab kõige rohkem aega sellest, see asi peab endale meeldima. Kui sa ta niimoodi paned, see ülejäänud on nagu juba töö,  tööalane asi. Liimiga noh jah, et kingsepa liim Mida suuremas koguses ostad, seda odavamalt saad. Ja jah, siis, kui. Nüüd ära liimida, siis tuleb vajutise alla panna. Muidugi, kõige parem on tunnetada on kõige parem siis,  kui istud ise peal. Siis, kui püsti tõused ja taguotsa küljes kinni on,  siis on, tähendab liim kuiv. Aga üldiselt noh, selleks peab aega olema,  et niimoodi seal istuda ja passida, selle tekib see kanatunne,  kes pesa peal munade munade peal istub seal tegelikult kui  ilus asja valmis saab, pole rasket midagi. Mis see, see kompenseerib, selle, see rõõmutunne. Sest et ma olen küll teinud pilte ringi,  noh, lihtsalt ikkagi kui ei meeldi, siis teete ringi. Selles suhtes on hea, et ma teen nagu raamid,  teen ise noh, et siin raamid on ju. Tegelikult raami materjal on hästi kallis. Sellest võttes nüüd liistaga jah, minu raami on puust. Ise lõikan, sai see nurga lõikaja, muretseti. Ja liimin valmis ja olen 96.-st aastast teinud. See on nüüd siis sellest ajast algusest kodus ma hoian ühte pilti,  mis on ilma lakkimata lihtsalt, et noh, et näha,  mis temaga juhtub, on üks pilt ka sellest ajast veel. Siiamaale ei ole juhtunud midagi, ei tea,  igavene ta kindlasti ei ole, ma ei oska. Kõige hullem probleem on, et. Kui hästi keskküttega ruumides ja kipub nahk edasi kuivama  ja siis lööb naha lahti. Noh, sellepärast see on nüüd sellest, et ma ei saa täis  kuiva nahka liimida. Ega siis kunst on vaataja silmades, ega kunst see nüüd küll  ei ole, ma ei usu. Võib-olla ei, ma ikkagi näituste jaoks olen teinud selliseid  pilte ka, mis noh millega tahan midagi öelda  või niimoodi. Kalanahast piltide meisterdamine ja maalimine on Antule  ilmselt ikka hädavajalik, nagu ka luuletamine. Tema loomingut võib lugeda interneti luuleklubi lehekülgedelt. Täna esitas ta neid Kolga jaani raamatukogus luuleõhtul. Suvine suudlus külma kaelakeel lumemari leegitsev. Jälgede järje jutt sammude salmikuks rada. Tuisk toob tõe. Kalanahaga mässamine pole niisama lihtne,  see nõuab kõva tahtmist ja osavaid käsi. Meister teeb kõik ise ja muudkui otsib uusi väljakutseid. Ju siis on vajadus teha. Ennast väljendada ja ei, ma, ma ei pea ennast noh,  õlimaalil nagu ja ma ei pea ennast mingiks tegijaks. Neid on, need on õppinud mehed, kes teevad  ja ma lihtsalt teen oma rõõmuks, teen ja noh,  siin on kolmemõõtmeliseks tehtud, nagu, et seal kitsal tuleb  see pea välja siit niimoodi ja neid pilte on veel siin. Tegin oma nooremast tütrest pildi. Portreed on raske teha, ausalt, meeldib teha. Sellepärast teen, mul on kahju, et ma omal ajal kunstikooli  kuskile ei läinud. Ausalt, nüüd on juba kahju, sellepärast et aastat. Ma ei oska öelda, võib-olla oleks elu teiseks kujunenud,  nüüd ma olin siin kolhoosis autojuht, terve selle. Nõukogude aja, mis ma tulin sõjaväest. See on juba, see on, see on erimaailm, kui sa lähed sinna  kunstiklubisse luuleklubisse, midagi muud,  hoopis. Sa tunned ennast teise inimesena seal. Jätkame rubriiki, kuidas süües kevadväsimust peletada. Katrin, mida sa meile täna aed? Õpetada tegema ürdivõid ja karulaugusuppi  ehk siis siukest rohelisega roheliste taimede supi. Suppi ei pea tegema, ainult karulaugust võib panna,  naati, võib panna kõrvenõgest. Võib panna oblikat, mis iganes loodusest varunud olete  või oma aiast leht, peedid näiteks on väga hea roheline  suppi peale. Et meie teeme karulauguga, aga alustame siis võidu tegemisest,  teeme siis ürdi või. Et ürdivõid saab kasutada nii toitude valmistamiseks,  aga peamiselt ikka võileivamäärdena ja ürdivõisid,  siis võib teha ka mitmesugustest taimedest,  et mina täna teeme selle basiilikuga, aga võib teha  ka küüslauguga, võib teha rohelise sibulaga peterselliga selleriga. Rosmariini võib kasutada aedliivateed, võib kasutada,  et valik on väga suur, pese jääb roheline pääset  ja maitsev ja tervislik. Mis vaja on. Vaja on siis ehtsat taluvõid, eestimaist. Ja tükeldame ära ja paneme köögi kombaini sisse. Siis. Selles pakis oli kuskil 250 grammi taluvõid. Et selle kohta me paneme noh, ütleme, et üks,  50 see maitse järgi, et üks, 50 kuni 100 milliliitrit  siis külmpressiõli. Et külmpressiõlisid on hästi palju, võib välja valida,  mis endale meeldib, alates siis Kreeka pähklist mandlitest  eestimaistest on hea maitsega näiteks sine kepiõli  või öko rapsiõli. Et peaasi, et see õli oleks külm pressiõli,  siis on temas vitamiine ja. Kõiki asju, et mis kuumutades kahjuks ära hävivad,  siis on vaja värsket basiilikut. Võite kasutada ka taimesegusid igasuguseid kuivatatud sibulaid,  kuivatatud ürte. Et siis tuleb õli lihtsalt rohkem panna,  sest toores taim on mahlane. Aga kuivatatud taim on ju ära kuivatatud,  et vastupidi, ta siis imeb seda viimastki niiskust enda sisse. Siis on vaja. Soola nüüd ma panen siis ta mikser dama. Meil on tehtud siin kodusai ja kui kodusaiast rääkida,  siis noh, tema on tehtud ka täisterajahust,  et kui on kevad, väsimus et siis Meie tänapäeva toit ei sisalda enam nii palju mineraale  ja vitamiine, et meie ise kasutame täisterajahusid,  millest me teeme oma leivad ja saiad siin talus ja. Soovitaks seda ka teistele, sest täistera terajahus ju  säilivad kõik B-grupi vitamiinid, ürdivõi käib  siis niimoodi saia peale. Jah. Et siit ta üle ei hakka tilkuma ja head isu Nii nüüd meil leivakääru peale, mida panna,  on olemas. Nüüd on vaja supi kala asuda nagu me tõime kunagi oma metsa  kasvama ja nüüd on meil terve lepa lepametsa all alune  karulauke täis. Et meil on seal niisugune soine pinnas ja ta kasvab väga  hästi seal ja me saame teda tarvitada, siis toiduks,  tegelikult alates maikuust, tihtipeale aprillist kuni juunini,  siis veel varred on söödavad ja mis siis endast üle jääb,  et selle me paneme purki ja paneme soolaga kihi nagu kapsaid,  tehakse, et kiht nagu karulauke kiht soola,  kiht, karulauke, kiht soola, tambime ära. Niikaua kui maht tuleb välja ja paneme purkidesse,  seda me saame võtta talv läbi. Sellest saab siis teha väga hea ürgivõid. Ta on niisuguse hästi vänge maitsega. Ta on nagu küüslauk, aga ta on natuke küüslaugust mahedam  ja kasutame hästi palju suppides. Kui on kevadväsimus, siis lisaks C-vitamiinile tuleks süüa  ka klorofülli sisaldavaid asju. Et tänapäeva inimese noh, toidulaua üks suuremaid miinuseid ongi,  et meil on tohutu klorofüli vaegus. Ja selle asemel, et osta lääne kalleid preparaate  ja maksta tuhandetes ja tuhandetes kroonides nende eest,  mis tegelikult ei aita võiks iga inimene ise,  kas siis soolata omale rohelisi. Söödavaid taimi võib kuivatada neid samu asju petersellid,  sellerid, hapuoblikad võib sügavkülma panna,  ükskõik mis roheline asi teile on siis oma suppi peale panna,  et see on tervisele uskumatu. Vitamiinipomm. Mis sinna sisse kõik on pandud, mul silm haarab küll  kartulit ja porgandit, aga seal on veel midagi. Noh, meie paneme siia, põdrahakkliha võib panna veisehakkliha,  võib üldse ilma lihata teha, siis on siin kruubid kõike ja. Kui me kõigepealt praeme või vokime selle hakkliha ära Keedame kruubid, paneme selle. Liha ja kruubid kokku. Ja siis järjekorras läheb porgand, kartul,  natukene valmis saamist läheb karulauk. Ja siis võib panna talle peale hapukoort  ja hakitud muna. Et muna sobib siis eriti siis, kui ta on teinud ilma lihata. Aga kui teil on liha sees, siis võite panna kas rõõskakoort  või hapukoort, see on nagu maitse asi. No karulauk annab siin sellist nagu küüslaugumaitseja. Aga laugud ongi, tema on üks perekond, kõik  ja karulauk ongi nagu metsküüslauk. Aitäh. Valgamaal Riidajas asuva torupilli talu õuele suunab mulgi  kuube kandev torupillimees rahvamuusikat  ja torupillimängu on siin õuel tihti kuulda. Just siin suunas hiljuti lahkunud rahvamuusika  ja torupilli edendaja Johannes Taul oma poja Antsu  ja tema pere rahvamuusika usku. Ruumikas külalistemaja on tänavu talvel tühjem. Masu mõjutab, mis, mis siin ennem on olnud. Varemalt l aegadel? Siin esimesel Eesti ajal ja noh, ütleme ütleme sellest ajast pihta,  et kui talusid üheksateistkümnend sajandi lõpupoole hakati  mõisalt päriseks ostma, et siin põhitegevus oli ikkagi  põllumajanduse loomakasvatus, piimakari,  et see oli põhitegevus, millest siis, nagu elati Ja ja kõik see Kultuuri pool, et millele me nüüd oleme oma ettevõtluse  ja rajanud toru, pillindus ja rahvamuusika,  et see oli siis see vaba aja sisustus ja,  ja, ja sellega tegeldi vabal ajal kui meil on ta nüüd nagu  enam-vähem põhitegevus, kust tuli idee see turismitalu tegemiseks. Idee tuli sellest, et kuna meie kodu on siin maaelu kõik  kuidagi nii hingelähedane ja kangesti tahtmine siia jääda et  siis tuligi mõte, et kuidagi läbi rahvamuusika siia püsima jääda,  mis on meie isast vanaisast ja veel põlved tagasi olnud nagu märksõnaks. Ja, ja, ja sellega seoses siis tegimegi turismitalu  mille läbivaks teemaks ongi rahvamuusika. Ja, ja meie kõik see torupillindus ja torupillide tegemine ja,  ja siit ka talule nimi, torupilli talu. Ja võib öelda, et õnnestus aga kuidas selle torupilli  presenteerimine siis ta talus? Käib, kui seal mingid inimesed tulevad, kas võtate  torupilliga vastu või räägite nendest ajalugudest? Jah, no väga mitmet moodi, eks meil. Turismitalul nagu igat sorti ettevõttel peab olema oma  kodulehekülg et seal on siis link, kus on  siis näha, mida me pakume ja üks on kohe,  et rahvapilli ja torupilli tutvustus ja,  ja rahvapilli või torupillimuusika esitamine. No seda on siis jah, nii või teisiti eriti noh,  näiteks pulmades soovitakse, et mina, torupillimehena võtan  siis noorpaari vastu nagu vanasti omal ajal käis torupill. See oligi põhiline ju pulmapill. Või siis noh, soovitakse, et kliendid istuvad lauas,  et ma Mängin neile ja räägin neile torupillist. Eks ma siis keerutan juttu ja räägin mõnda lugu sinna  ja kuidas torupill siis inimesele mõjuda võib  ja see torupilli muusika ja noh, et see võib isegi söö  ka isu parandada ja tõsta ja. Et kõik on nagu selle Mõeldud, et. Et kuidagi kõike siduda, noh, et kööki ja kõike seda  imperiööri ja, ja mida kõike ja lauale pandud,  et noh, et vaadake nüüd, et võib olla, sai see praad natuke mage,  et kui ma mängin torupilli juurde, siis see on kõik okei  ja nii edasi. Viimasel ajal on see torupilli osa. Taandunud rohkem nagu. Ütleme noh, rohkem vürtsiks asja juurde,  et et kui varematel aegadel ma isegi isegi teenisime sellega  natuke juurde ettevõtlusele siis nüüd läheb see nagu terts  torupillikauba peale. Et noh, asjad on muutunud selle masu ajal keerulisemaks Aga kas inimesed oskavad seda torupillimuusikat hinnata,  läheb see neile korda, läheb nende silm särama,  et oo oh, kui kihvt asi tuli nüüd. Läheb ikka sellepärast, et kuigi torupill on viimasel ajal  no üsna populaarseks muutunud noh, tänu Viljandi  kultuuriakadeemia rahvamuusika õppetoolile ja,  ja noh, siin varematel aegadel siin meie  ja ansambel linnutajatele ja kõik sellele tegevusele,  mis on olnud ja igat sorti festivali torupillifestivali  lahemaal ja siin omal ajal tõrvas tegime  ja aga ikkagi leidub väga palju suurem osa inimesi,  kes ei ole torupilli nagu varem oma silmaga  nii ligidal Tiiu, kus kohas me praegu istume? Istume moment suitsusauna kõrval. Kas see suitsusaun on, ütleme selle kompleksi teie jaoks  süda või seek? Ma arvan küll, see sai siin vastu sügist valmis  ja abikaasa ja poja Kaasabil nii, et sai väga uhke hoone ja väga mõnus koht,  kus käia ja tervisetempel. Ma ütleks, et suitsusaan on tervisetempel. No kuidas see tavapärane elu siin siis läbi teie silmade toimub? Hetkel on ta niimoodi, et perenaise ülesanne on ikkagi siin  hoida kõik korras, ümbrus silm peal ja, ja ütleme siin suvel vaadata,  et hein saab niidetud ja ja muidugi koristada siin ikka kui  külastaja majaga tegemist on ikka vaja koristada,  toit valmistada ja külalistele ja see on ikka perenaise ülesanne,  vaatad, et kõik oleks korras. Et toit valmib ikka oma pere retseptide järgi. No ikka jah, ikka enam-vähem niimoodi see poja pere elab  meil siin kõrval ja mul on siin kaks väikest lapselast juba  ja tegelikult on kolm ja, ja tütrel ka ja nii,  et kohutavalt suur rõõm on ikkagi lapselapsest tulevad  ja ma neid saan vahepeal hoida ja ma käin neid vaatamas üle  õue ja mul väga hea meel on ju nendest, et näha,  et järeltulijad on. Aga millised tuleviku mõtted on, et seda,  kas ma ei tea, kohta arendada või, või mis,  mis tulevik tahaks rohkem ka esineda või? Ei teagi, no miks siin selle turismitalundusega edasi läheme  ja ma arvan, et, Hirmsasti meeldiks ikkagi jääda oma maa ja  selle juurde ja, ja need toidud just tahaks hästi  maalähedaseks teha, ei taha seda üldist,  seda, mis igal pool pakutakse, võib-olla seda restorani söögi,  et oleks lihtne maatoit võib-olla mulgipuder  ja nagu on, et mulkidele omane ja mulgi kapsad  ja oma leib ja tahaks ikka sellist nagu pakkuda inimestele külalistele,  kes tulevad ja tunnevad, et jäävad rahule  selle toiduga ja tunnevad, on hea oma maitse. Selle toidu oleks kindlasti juures, seda tahaks. Tulge ei, mina ei oska. Kui ma ausalt öeldes, siis mina ei ole mult,  mina olen pärnakas ja abikaasa ikka on täiesti täielik mulk  ja ma ei ole tema kõrvalt ära õppinud, sellepärast et tema  ei räägi kodus meil mulgi keelt. Tema räägib ikka kirjakeelt, nagu öeldakse,  mõned sõnad vahel tulevad sekka, aga see on  nii kogemata. Ma arvan, et Anu siin on isa kõrval, sest kui ta hakkas neid  laule seal tegema ja kirjutama, siis kui ta neid ühesõnaga  tõlkis mulgikeelde, eks ta siis ikka isaga pidas nõu kõvasti ja,  ja andis seal, kuidas seda nagu, ega temagi  nii väga ei kõnele, sest tema nüüd Võrumaal hoopis räägib  seal rohkem võru keelt, ma arvan. Aga siis teil on nagu rahvusvaheline peret ei saa üldse,  kes mida räägib. Tundub küll, jah. Vahepeal on niimoodi, et kes on võrukas ja  kes on mulk, et. Aga kui te kokku saate, millest üldse räägite,  kas ma, mis meest ei usu, et ainult muusikast? Tervest elust ja kõik võtame läbi. Mulle. Mulle meeldibki meie pere juures see, et Et noh, et kui me aeg-ajalt kokku saame,  siis mõned õhtusöögi või hommikusöögid venivad ikka hästi pikaks. Et arutame maailma asju. See on hästi tore. Millised mälestused vanadega seotud on? See Kaiu tore, tore mees. Jaa, väga muhe. Minul on temast Ainult sellised väga toredad mälestused,  hästi tore. Vanaisa oli. Näiteks temaga sai käidud palju metsas seenel käisime. Tema teadis vist kõiki metsaseeni. Ja, ja siis ta tutvustas meile ka sirmikuid,  et missugused seened need on ja need nad näevad välja üsna  sellised koledad siukesed, mürgiseene moodi,  niisugused, kas pruun kärbsesed või midagi sellist. Ma tean ühte väga head sirmiku kohta, see on saladus. Mulle näitas ta kukeseene kohta jah, et mõtlen sikese nagu. Ja eks sealt on vist ka see niisugune metsas hulkumise mood  tulnud või ongi, et see käibki metsas ja silmad lahti,  et vaatad, kus, mis hea koht on mõni marjakoht  või seene koht. See on Ja vanaisa tegi laule ja paljud laulud on  ka sellised. Niisugune loodusteemalised ja koduteemalised ja. Ma mängin ühe oma laulu Hendrik Adamsoni sõnadele Ja mõtlesin, et võtan just selle laulu täna,  sest. Vanaisa on ka teinud palju laule just Hendrik Adamsoni sõnadele. Ja ja selle laulu sõnum on selline, et et noh,  et mis siin ikka murest. Nutta või ikkeda? Et elu läheb edasi oma loomuliku rada pidi Ära ütle libliku lendli vimeraasi, aitsend. Ma ei, tillukese Engle kaitsia ja kupähe. Ära ütle ja nii läikle roosi puhmaste all. Nii renle väikse kiriku natrebe. Ära ütle õda lõhka roosi, sendi üldse armastus magustoidu. Ära tule libliku le. Me roosi. Tillukese Engle kaitsia ja pea. Ära töötab õhka. Seente. Üldse armastus magus und puhkab päevas lasin. Ära ütle, et mures maike verepisar. Silm ja põselike. Rõõmupisara.
