Rosmariin maitsetaimena on meil väga tuntud,  aga kui palju me selle taime kohta tegelikult teame? Kui me siin nüüd natukene niimoodi käega teeme,  siis me tunneme tohutult head lõhna. Et järelikult on ta ka hea lõhnataim Siit võib isegi võtta ära, eks jupikese ja noosutada. Kui vägev on siis selle taime lõhn. Ikka väga tugev, aga, aga väga mõnus ka. Mõnus jah, ütleme nüüd, meie siin põhjamaa inimesed  ka juba kasutame teda toitude sees, aga natuke tasub sellega  tagasihoidlik olla, sest ta on üsna tugev  ja vänge. Vahemere köök ei saa ilma selleta kohe üldse hakkama,  et praktiliselt igas toidus on see rosmariin seal sees. Rosmariin. Tegelikult ei ole ka mitte ainult maitse  ja lõhnataim. On ta ka ravimtaim, on ka parfümeeriatööstus näiteks teda  kasutanud juba väga ammu. Näiteks tuntud tuntud parfüüm nagu kölni vesi seal koostises  on rosmariin. Siis rosmariini õitest. Alkoholiga on saadud siis esimene testileeritud parfüüm  üldse ehk Ungari. Kuningvesi oli selle nimi. Rosmariin on ka esimene taim, nii-öelda,  mis poti sisse pani. Just nimelt esimene taim, siis, mis üldse potti pandi  ja toodi siis Kesk ja Põhja-Euroopasse. Et kui siis ütleme, meie praegu on palju toalilli,  mida me kasvatame kõik, et siis rosmariin on  siis nende selline eelkäija No ja ilmselt see siis oligi tänu sellele,  et teda sai väga erineval moel kasutada meile,  nüüd on jõudnud ta niimoodi nende maitseainete riiulisse  värskena mitte ainult siis kuivatatult, et kui me vaatame  seal salatite ja ja seal riiulis ringi, siis rosmariin on  täiesti potis olemas ja sellest tegelikult saab endale  ka ilusa koju taime kasvatada. Mida tuleb jällegi arvestada. Seda, et taim on pärit Vahemere maadest,  kasvab seal rannikualadel, mägedes makkjates,  kus siis on? Tohutult kuiv, aeg-ajalt talvel jälle jahedam,  nii et kodus tuleb leida talle siis jälle selline jahe talvel,  mida ei ole kerge leida, sellist kohta. Suvel võib ta laus päikese käes hoida, kasvab ilusti,  näiteks kui on rõdule võimalik panna või  siis õue üldse kõiki selliseid subtroopilise kliimaga  kliimast pärit taimi on soovitatav suvel õue viia. Alguses natuke harjutada selle päiksega ja pärast nad on  väga hästi, tunnevad ennast isegi seal täiesti päikse käes. Kui tihti teda kastma peaks näiteks? No kasta tuleb, nii et vaatad, et kui ta ikka on kuiv,  kastan, kui on märg, ei kasta, pigem kastan vähem kui rohkem. Siis me näeme, et peale hea lõhna on rosmaniinil  ka väga toredad õied. Nende õite kohta ongi palju legende, üks legendidest on selline,  siis mis? Räägib, nagu tuleneb tema nimest ehk siis rosmarinus. Ross tähendab sellist merelt tulevat niisugust öist kastet  või udu. Marinus on siis nagu merega seotud  ja kui nüüd see kaste öösel tuleb, siis ta katab  selle taime oma tilgakestega. Ja päeval need tilgakesed kuidagi ära ei kuiva,  ehk need siis ongi need õied. Et kui Vahemere maades hommikul välja minna,  siis on see selline siin ja, ja niiske. Sillad. Kui legend, nii räägib siin nüüd konkreetselt on näha  siis hariliku rosmariini üks sort, mis on tunduvalt madalama  kasvuga ja isegi pigem selline roomav. Siit ta nüüd ripub niimoodi nõlvast alla. Seal see harilik rosmariin tema oli siis noh,  looduses kuni poolteist meetrit võib ta kõrguseks kasvada  ja hästi palju kasvatatakse teda. Külla aedades parkides ei ole vist ühtegi koduaeda,  kus ei oleks rosmariini taim kasvamas. Teda annab hästi pügada, temast saab ka erinevaid kujusid,  kui vaja. Ja noh, söögitegemiseks pidevalt neid kasutatakse  siis kogu aeg naksatakse ka ära neid pealseid  siis ongi nii, et sa pidevalt nagu pügad seda taime  nii et annab kasutada nii köögis kui ka väljaspool kööki  ja köögis meditsiinis igatpidi. Parfümeerias no tõesti, temal on väga palju väga-väga lai on  tema kasutusvaldkond. Kui kaua see loorberipuu kasvanud on? No see konkreetne puu siin koha peal on olnud umbes  kümmekond aastat, aga enne seda oli ta potitaim  ja seal oli ta võib-olla üks paarkümmend 30 aastat kasvanud potis,  need asjad käivad tunduvalt aeglasemalt,  need kasvamised, et nii kui ta siia maha sai istutatud,  siis hakkas ta viskama selliseid poolemeetrise võsusid,  aga potis käib see aeg tunduvalt aeglasemalt,  üldse loorberipuu on aeglase kasvuga tegelikult. Aga põhimõtteliselt potiga kodus, teda annab  ka potiga, kodus annab teda kasvatada ja. Pärit on ta Vahemere maadelt ja kodus kasvatades peabki  arvestama seda, et Vahemere maades on tegelikult olemas  ka kerge talv. Meie küll käime seal võib-olla puhkamas ja sooja nautimas,  aga praeguste praegusel aastaajal on seal  ka talv, isegi mõnikord sajab lund. Ja kui me teda kodus kasvatame, siis me peaksime talle  ka võimaldama sellise talviseks ajaks jahedama koha,  mida tegelikult ei ole tavalises korteris sugugi mitte  lihtne leida. Sest et kellel ikka, on kodus selline koht kodus,  kus on näiteks 10 kraadi, ei ole väga palju tel,  kellel on selline hea, kas talveaed, kus ta saab ise  temperatuuri alandada nii palju kui vaja  või mõni selline jahe Kas veranda fuajee vot sellistes kohtades sobib talle aga noh,  tavalises korteris, no siis ikkagi võimalikult akna peal  võimalikult jahedas, võimalikult valges. Aga kui loorberist veel rääkida, siis võib-olla pisut tema ajaloost. No loorberi oks, loorberipärg, selle ajalugu vist ei vaja  eriti tutvustamist, sest on nii mõnigi sportlane juba  eestlastest endale kaela saanud. Aga loorberipärgon siis ka kuulsad muusikud,  luuletajad, kes kõik Tähendab ta on nagu au kuulsuse selline taim,  et tema oksad on siis seda kuulsust kõike rõhutanud  ja see ikkagi juba antiikajal. Isegi enne seda juba. Oli see taim oma ajaloo ajalugu täiesti nagu inimeste jaoks  olemas ja. Lisaks sellele muidugi on tal ka kõikvõimalikud muud head omadused,  et inimesed on need siis juba hästi varakult enda jaoks  selgeks teinud teda igatepidi kasutanud. No ütleme, kõige tuntum on siis see toit meie jaoks samuti  ei ole vist keegi keetnud, ei supi, sülti ilma  selle loorberipuu leheta. Tuntud Vahemere köök ka väga vanade traditsioonidega  paljudes toitudes seda kasutatakse samuti tema raviomadused. Need lehed, kui nüüd võtame siitki mõne lehe  ja seda natukene niimoodi nuusutame. Päris hea lõhn. Värske väga meeldiv, värske lõhn. Kui me siin neid puid lõikame näiteks, siis on terve see  maja sellise kergelt sellise mõnusa aroomiga. Neid oksi kasutatigi ja kasutatakse ka praegu haige  tubadesse pannakse nagu selle õhu värskendamiseks,  et eeterlikud õlid kuidagi teevad selle õhu selliseks  värskemaks ja isegi tapab see teatud määral pisikuid,  kes seal õhus siis ringi lendavad või, või kuidagi on seal Loorberi leht supi sees on ju väga tavaline,  aga kas neid õisi ka kuidagi saab? No niimoodi otseselt nüüd ma ei oska öelda,  et nüüd nüüd kuskil supi sisse pannakse,  ma ei ole seda kuulnud, aga samas mine sa tea Neid võib nuusutada, nad on. Niisugune kerge lõhn neil on, aga niisugust väga silkest  tugevat lõhna ei tunne. Aga need pisemad taimed, mis on potis see aknalaudade peal,  nemad ka õitsevad. Nad õitsevad, kui neil on õiged tingimused  ja see tähendab siis seda, et ta saab suvel kuuma kätte. Talvel saab selle jaheduse kätte, nii et need õiepungad  moodustavad just, et tal peab see tingimuste kompleks olema  nagu kätte saadud. Et selles mõttes on see hea indikaator, vaadata,  kas taim on õigetes tingimustes ja kas reeglina ta kodus ei õitse,  nii et siis indikaator näitab, et meil ei ole kodus  selliseid tingimusi.
