Tere, väike sõber, kuula nüüd hoolega, mis täna Kadaka maal juhtus. Järgmisel hommikul äratas toovar oma pere ise üles sest kellakägu jättis järjekordselt oma kaheksa kukut hüüdmata. Et kägu üks laisklind oli, see oli juba teada, aga ta kukkuda kah enam ei viitsinud, see oli juba kurjast. Toovar oli temaga küll juba mitu korda kõnelenud, aga nüüd lõi käega. Ta oli harjunud juba ise sellel ajal tõusma ja kadakamaalastele jäänud, sellepärast veel ükski töö tegemata, mis nad ette olid võtnud. Peale hommikueinet võetigi korvid käevangu ja tõtati seenele. Tänud päeval, et ilm kah väga ilus tõotas tulla, sest seenepotid suurel kivil sai nüüd päikese käes õhtuks hästi kõvaks kuivada. Peagi jõutiga haarate kadakate vahele karjamaale, kus lambad rohu nii madalaks olid püganud, et meie väikesed kadakamaalased lahedasti seeni said korjata. Kõrges rohus oleksid nad küll kohe ära eksinud ja seente korjamisest poleks küll midagi välja tulnud. Siisirts ronis kohe ühe suure kübaraga puraviku otsa muidugi myy mihkli abiga ning hüüdis sealt heleda häälega, kus poolseenebesakonnad paistsid. Too Tõnn Aga dresseeris kannatlikult juba teist päeva hiirepoeg piiksu, kellel ei olnud vaja muud teha, kui iga seene juures veidi kuulatada. Kas seeneussikesed on jõudnud sinna juba nosima minna? Hiirepoeg Big sul oli väga hea kuulmine ja pealegi olid seeneussid üsna rasvase lõhnaga mis juba kaugelt piisule ninna kargasid. Too Tõnnil oli ainult vaja neid seeni, mis hiirepoju isukalt nuusutas, rahule jätta ning nii said oma korvikese kiiresti ilusaid seeni täis. Toovarmii Mihklile Soll siin linnasid päikese käes kivikõvaks kuivanud savipotid ettevaatlikult kasteheinas köitega alla, talvetare ukse ette. Reemoor palus hobuhiirel hankida mõned mustsõstralehed ning tillivarsi. Varsti tuligi hobu Jer nõutud kraam laial kobrulehel toreda traaviga otse seenepottide kõrvale. Kojelex seene soolamiseks lahti. Nii, Mihkel oli vahepeal mere veegi rannast leitud kilekotiga kohale vedanud. Reemoori arvates oli merevesi just nii soolane kui seente säilitamiseks vaja, läks. Aadradel haketi mustsõstralehed tillivarred hästi peeneks ning raputati parasjagu iga seenekorra vahele. Õhtuks saadigi seenepotid ääreni, täiskaaned kõvasti peale ning meespere poolt keldri viidud. Aga vaat mis tore lugu juhtus siis Hirtsuga, kuidas seal puraviku mütsi peal neid seenekohti teistele kätte juhatas. Passinna vupsti, pisuke koheva sabaga karvakera. See oli nii armsake, et sii sirts tahtis teda kangesti silitada. Oravapojuke seal polnud midagi selle vastu ja siis irds tegi talle mitu pikka paid ning sai selle eest pähkli, mis oli tema jaoks just niisama suur kui inimlastele apelsin. Siis nad ütlesid teineteisele oma nimed ning neist said suured sõbrad. Orav Maxi tegi oma teravate hammastega pähkli krõpsti katki ning siis hird sõi pähkli ära. See oli tema meelest palju maitsvam kui inimlastel komm. Orav maksi lubas lahkesti oma sõpradega appi tulla. Kui kadakarahval on tahtmist pähkleid jõululauale saada sii sirts oli suure rõõmuga nõus. Ainult kus neid leida võiks, siis tal ei olnud aimugi, kust niisugused marjad küll kasvada võiks, kas maa sees või põõsas. Orav naksi hakkas lõbusalt naerma, palus Sii sirtsu tema selga hüpata ja kõvasti kaelast kinni võtta. Ta nüüd läks vastlennuks lahti. Orannaks lendas ühelt puult teisele nagu päris lennuk. Siisirts pani hirmuga silmad kinni ega teinud enne lahti, kui nad maandusid suure sarapuu ladvas. Siit paistis kaugele merele ning iga oksa küljes oli mitu pähklit, igaühel sakilised mütsid peas. Kuna siis Virtsu korv oli päris tühid, sest ta ei olnud sealt seenekübaraservalt alla saanudki, korjati Kornid pähkleid täis. Aeg kadus kiiresti, lopsakas pähklimetsas ringi lennates ning nii ei märganudki, et päike ulatus veel vaevu puudel Advuni. Oi, hüüatas siis retseebusult. Nüüd vist küll otsitakse mind juba taga. Ole pai, kallis orav, Vacci, vii mind ruttu, Koju siisir tsoonis jälle oravapoju selga. Võttis käega kõvasti kaelast kinni ja teise käega hoidis pähklikorvi. Nüüd pidi orav maksi üpris ettevaatlikult ronima, sest pähklikorv oli ju päris raske. Kui nad kahekesi tarete maandusid, oligi juba viimane aeg, sest kogu pere koos Reemooriga olid tõsises mures kuu ometi võis kaduda, pisike siisirts. Hingasid nüüd kõik kerge südamega ja tuli ka väga madalalt põrisev häälega kadakaonu suust sest temagi oli tõsiselt mures selle lõbusa sirtsu pärast. Oral naksikaasaga maitsemiseks, pähkleid. Katkihammustamise oli päris tegu, sest pähkel mahtus vaevu suhu. Ettevõtlik vii Mihkel aga tõi kaks parajat lamedat kivikest ja krõbinal purunesid pähkleid kahe kivi vahel. Orav naksi arvates olid nedele veidi toored. Päris õige korjamiseks pidi olema umbes kuu aja pärast. Igatahes, needki pähkleid maitsesid kõigile väga ja nii lepiti kokku, et orav naksi tuleb nendele ütlema. Pillase päris õige aeg on. Seks puhuks lubas ta kogu oravapere appi kutsuda. Siis pidi küll nii palju pähkleid kokku saama, et jõuluvaheajal oravapere kah neile pähkleid nosima võivad tulla. See rõõmustas oravapoissi väga, sest külmal talvel, kui hästi paks lumi, kahvel peaks olema, ei leia oma talvepanipaiku õieti üleski. Ja nälg ei ole sugugi mõnus asi. Reemur palus kogu peret õhtusöögile. Hobuhiir oli täna odrapõlluserval toonud mõned odrapead. Famaria Laamal noppisid terad välja ning jahvatasid kahelaneda kivi vahel peenikeseks jahuks. Mesimumisegas sinna veidi vett ning Reemo rullis taigna hästi õhukeseks ning roopulga otsaga vajutas sealt ümmargused küpsised. Kui need päikesest tulisel kivil paar tundi küpsesid, olid need täpselt sama maitsvad kui inimeste pipar koogidki. Näete siis isegi pipar, koogidki ei puudu meie kadakarahvajõululaualt. Reemor palus hobuhiirel tuua järgnevatel päevadel odrapäid juurde ja tööd jätkus nüüd küllaga. Õhtune päike kadustana pilvedesse ning toovary jalga näris vaikne valu. Homseks kisub tõenäoliselt vihmale. Naisperele oli see isegi meeltmööda, sest siis saadi perekambris rahulikult heegeldada ja kududa. Sukad labakuda, sallid ootasid juba tegemist. Mees perelgi oli suuskade otsi vaja painutada ja kepid valmis teha. Prooviks tehtud, koogikesed olid kõik viimseni krõbistatud ning väsimus pikast päevatööst andis end tunda. Soovitigi teineteisele head und ja kogu see kirju seltskond pudenes vaikselt laiali. Igaüks oma urgu ja pesasse. Too Tõnn siisirts olid aga juba ammu sängi pugenud, sest tänane töö oli veelgi viimase võhma välja pigistanud. Kui teised vaikselt sängi läksid, ei teinud nad silmi lahti. Lõpuks magasid kõik magusasti ja akna taga krabises vaikselt àra sügisene vihmasadu. Pane nüüd sinagi silmad kinni. Homme jutustan edasi.
