Meri võib kinkida, ent ka Ta armutult. Ent küllap on loomus alati suurem hinnast,  mida selle eest maksta tuleb. Eesti rannarahvas ja saarlased on merega ammu ilma käsist  jalust seotud olnud. Meri on kaitsnud vabadust ja andnud leiba. Häming või ütlust mööda võis igas maailmasadamas Eesti  meremeest kohata. Kõige selle taustal võib veidi kummalisena tunduda fakt,  et mere kalapüügiga hakkas randlane tegutsema suhteliselt hiljaaegu. Eelmise sajandi lõpul sai sellest elukutse. Enne seda püüti kala enamasti sisemaa jõgedest  ja järvedest. Selline näeb välja paat, millega randlased sajandivahetusel  merel käisid. See siin on hoopis isemoodi paat, meenutab veidi nagu kanuud  Kirovi nimelise näidis kalurikolhoosi muuseumi juhataja  Peeter Ugand. See tundub olevat ühest tükist tehtud. Jah, see paat on tõesti valmistatud ühes tükis ühest tükist. Kanuks seda küll ei kutsuta, kas siis Habjaks  või veneks. Välja on ta tahutud ühest puutüvest. Mitmekord pärast mitmekordset. Vette kastmist ja lõkke kohal aurutamist on  siis talle antud. Vastav kuju paadivanus on umbes sadakond aastat. Peab ütlema, et selline paat on siiski iseloomulik jõe kalandusele. Merele muidugi sellisega minna ei saa, laine ajab ümber. Rahva seas isegi räägitakse, et kui sellise paadiga sõita,  siis tuleb keel otse hoida, et muidu paat läheb ümber. See paat on nüüd 100 aastat vana, aga milliste  kalapüügiriistadega siis 100 aastat tagasi püüti? No kui rääkida võib-olla veel kaugemast minevikust,  siis, Esimesteks spetsiaalset kalapüügivahenditeks olid ahingud. Ahingutega püüti suuremat kala, siis haugi,  samuti angerjat, lesta ja mõningaid teisi kalu. Aga hiljem tulid siis võrk püünised. Möödunud sajandil oli võrkpüüniste põhiliseks materjaliks  veel kanep või linasajandi viimastel aastakümnetel  siis ilmus juba puuvillane materjal. Kas võrku osteti poest või tehti seda kodus ise? Võrk tehti ikka kodus ise ütleme siin sajandivahetusel,  siis hakkab juba ilmuma vabrikutoodang tol ajal veel puuvillane,  aga ütleme, kaasaegsemad tähendab kaasaegsemad materjalid on kapron,  see tuleb siis kusagil viiekümnendatel aastatel  ja lõplikult tõrjub ta välja teised materjalid. Juba kuuekümnendatel aastatel. Võrke on mitut sorti, sõltub siis ilmselt kala kalast,  mida püütakse ka silma suurus. Jah, seda kindlasti mida suurem kala, seda suurem  ka silm. Ja väikest kala jälle suure silmaga püüda ei saa,  sealt lihtsalt see väike kala mahub läbi. Kas võrkpandi? Püüti võrguga siis vee pealt pinna lähedalt või,  või lasti seda sügavale. Vanemateks võrguga püüdmise viisideks oli selline,  et võrk asetses. Ühe servaga alumise servaga põhjas ja ta ei ulatanud vee pinnani. Hiljem tuleb niinimetatud vaheveest püük,  see tähendab võrk nagu hõljub põhja ja siis veepinna vahel  ja samuti ka selline püügiviis, kus võrgu ülemine äär on  veepinnal ja alumine ei ulata põhja. Nüüd tagasi, tulles lahingute juurde, ma tahtsin veel küsida. Kui sügavast veest siis lahinguga üldse püüda on võimalik. No lahinguga püüti ikka hästi rannalahedases vees,  et et kala oleks, kus kala tuleb veepinnale lähemale. Näiteks seal roostikes kõrkjates püüti ja püüti  ka öösel. Kala tuleb teatavasti tule peale  ja tulevalgel püüdmist nimetati siis toolsel käimiseks  või tulusel käimiseks. Kas siis kala meelitati pinnale laterna või tõrvikuga? Selleks oli selline spetsiaalne toosehark,  kuhu külge kinnitada, siis põlevad materjalid,  sealt ka see nimetus toosel käimine. Mis püügivahendid siis peale ahingute ja võrkude veel on? Möödunud sajandil hakkavad, hakatakse neil kasutusele võtma  ka mõrdasi notasi. No mis puutub näiteks nootadesse, siis? Need võetakse meil Kasutusele vene kalameeste eeskujul, kes siiamaile hooaja  püügile saabusid Ostaskovi kandist. Siin aga on meil välja pandud mõningad mõrvad. Kuidas kala siia sisse läks? Kalal on nagu selline omadus, et kui ta kohtab takistust,  siis ta püüab sellest ümber minna. Mõra. Mõrral on aga tavaliselt tiivad, mis suunavad kala küünisesse. Ja kalal ei jäägi muud üle, kui liikuda mööda seda mõrra  tiiba edasi ja lõpuks sattuda lõksu. Ja mõrrad on ka erineva suurusega. Ja erinevatel erineva kala püüdmiseks oli  ka erineva suurusega mõrrad. Siin on välja pandud vääriskalapüügimõrad,  aga näiteks räime, mõrva nendel oli läbimõõt üle kahe meetri. Ja võrgusilmad on mõrral ühesugused. Võrgusilmad on jah, enam-vähem ühesugused. Kala on püütud Eesti randades aastaringselt  ja talvel saadi siis kala kätte jää alt. Kuidas see toimus? Kõigepealt tuli muidugi jää sisse raiuda augud  ja sellise tuuraga, nagu siin teie käes on. Raiuti kaks suuremat auku, mida ühendas. Ühendas kaks rida väikseid auke. Üks suur auk oli tarvis selleks, kus nood sisse lasta  ja teine aukus noot jälle välja tõmmata ja nooda otsad  suunati siis. Väikestest aukudest edasi olid kinnitatud lati külge  ja seda latti tõugati siis sellise uiduargiga. Jõe alt. Ja no tõmmati siis lasti ühest otsast sisse,  teisest otsast kohe välja. Jah, teisest otsast tuli ta välja tõmmata,  ega see kerge töö ei olnud, aga eks randlasel oli  ka mõte liikus ja nad mõtlesid välja sellise vinnakelgu,  nagu te siin näete. Ja nooda ots kinnitati siis selle vinna külge  ja hakati mitme mehega siis keerutama, kuni ta lõpuks oli  siis välja tõmmatud. Jää alt ei olnud ju näha, kus kala on. Kas see noot lasti umbes ja hea õnne peale sisse? No päris õnne peale muidugi ei lastud, teati,  kuhu, millistesse paikadesse kala talvel koguneb  ja seal oligi siis ka nooda koht. Tänapäeval tuleb kalaparvede leidmisel appi kajalood  mis põhimõttelise riistapuu töötab. Kalalaeva külge on kinnitatud spetsiaalne aparaat  mis suunab signaalid merepõhja merepõhjas. Need signaalid peegelduvad tagasi ja. Aparaadi peal on paberilint, mis jookseb  ja ise kirjutaja joonistab sinna peale põhja reljeefi. Kui aga nüüd laeva ja põhja vahel on kalaparv,  siis. Siin signaal teatud määral nagu hajub ja samuti jääb  selle paberilindi peale siis selline nagu kalaparve kujutis. Nüüd jääb kalameestel siis üle kiiresti traalnoot vette  lasta ja kala püüdma hakata. Ja siin see traalnoot ongi 50 korda vähendatud kujul  tegelikult päris traalnooda. Avause laius on 33 meetrit ja kõrgus 21 meetrit. Niiduranna püüniste tsehhis valmibki see päris õige traalnoot. Tsehhi juhataja Kalev Käo, öelge palun, kuidas see töö toimub. See töö saab alguse. Võrgu kudumisvabrikutest, kust saabuvad meile valmis kootud  noda ja võrgulinad mis kujutavad endast viie meetri  kõrguseid ja 25 meetri pikkuseid kangaid,  nagu nad siin meil näha on ja sellest vastavalt juba  vajadusele vastavalt silma suurusele lõigatakse välja trapetsakujulised. Tükid, millest siis omakorda jamutakse ja ajatakse,  aetakse kokku traalnoot. Siin on võrku mitmes suuruses ja mitmes jämeduses. No. Traalnoot ise koosneb seitsmest kaheksast kuni 10-st sordist  nooda linast alguses, kusjuures traalnoda silma suurus on  küllaltki suur. Nagu me siin näeme, päris alguses on päris paelad  ja siis läheb. See ei olegi nagu auk. Suur silm, kust mees läbi mahub, aga tegelikult ta peab meil  kilu kinni püüdma. Ja see saab teoks järgmiselt, et traali esimene osa kuna  traalnoot ise on koonuse kujuline traali esimene osa  hirmutab kala, ainult see suur silm ja nöörid tekitavad vee võnkumise,  kusjuures kala kontsentreerub traali telgjoone poole  ja lõpuks siis traalnooda, kott või pära. See on juba vastavalt kalaliigist väiksema silma suurusega,  mis meil tegelikult püütava kala kinni püüab. Mida traali ära poole, seda väiksemaks muutuvad  ka võrgusilmad. Siin aetakse siis erinevad võrgutükid kokku. Jah, traal koosneb, nagu me rääkisime erinevatest linadest  ja kogu traali pikkus küünib kuni 110 120 meetrini  siis kõik erinevad nooralinad aetakse kokku. Niit peab olema tugev, et ta lahti rebeneks  ja samamoodi erinevate silmasuurustega ja erinevate silmade arvuga. Neid peab kahandama ja kasvatama. Ja toimub see töö niinimetatud võrgukäbi abil,  millele on põimitud niit. Nagu edaspidi seda näha on. See on üsna vaevanõudev ja pikka meelt nõudev töö. Tohi sassi minna. See on pikka meelt ja täpsust nõudev töö. Kusjuures silmad peavad olema täpselt ära loetud  ja täpselt ära jaotatud, et raal jookseks korrapärase  koonusena laeva taga. Siin on võrgusilm juba päris peenike, kas see ongi traali ära? Jah, siin me näeme, traalib ära valmistamist  ja seda operatsiooni nimetatakse noodalina jamumiseks  kusjuures töötajate käes käbi käib kaunis kiirelt  ja igast väikesest võrgusilmast peab korra  või kaks läbi pistma ja kümne-viieteist sentimeetri tagant  tehakse päris sõlm peale, et ta lahti ei hargneks. See peab olema siis traali kõige tugevam osa. Kas just kõige tugevam, kuid ta on kõige peenem  ja kõige vastu vastutusrikkam osa traalil,  kuna kala koguneb lõpuks sinna sisse ja selle traali paraga  ta merest välja tõstetakse ja kui siin juhtub mõni silm  katki olema või auk sees siis me kala kätte ei saa,  vaid ta jookseb merre tagasi. Kui palju kala sellisesse traali tavaliselt koguneb? Tavalised loomused on. 10 tonni piires, kuid on ka suuremaid loomuseid 20 30 tonni,  mida peab see raal välja kannatama. Aga kui siit majast raal välja läheb, siis ta peab enne,  kui ta. Maha kirjutatakse või kui ta püügikõlbmatuks saanud on,  ta peab välja püüdma olenevalt traali suurusest kuni 200  tonni kala. Kas vahest juhtub, et traal jääb merre ka? Kahjuks on niisuguseid juhuseid päris sageli,  kuna merepõhi on mitmesuguseid ootamatuseid täis,  nii-öelda on vanad laevavrakid, on suured kivid,  karid, kuhu taha kogemata traal võib jääda  ja siis me saame kätte ainult traali, veovaierid. Loodame, et seda ei juhtu. Nii, nüüd me nägime, et traal on siis valmis  ja lähme vaatame sadamasse, kas midagi sisse  ka jäi? Jõudu. Kumb täna kavalam oli, kas kas teie või kala kala? On see alati nii, et kala on targem? Ei, alati ei ole. Mis kala te püüdsite täna? Tursk? Siis omas toot? Ja praegu tuleb ainult turska, ainult turska. Aga millal siis teised kalad? No järgmine kala tuleb esimesest juulist. Mis kala lestast ja ja palju, palju te täna välja püüdsite? 15 kasti 300 kilo. Ja seda on vist üsna vähe selle suure töö kohta  selle kohta on vähe ja kole vähe kohe. Miks kala nii vähe tuleb? Tursal on praegu kudemisperiood ja tema vist millegipärast  meie vetes kudeda ei taha. Otsib sügavamat vett, läheb välja Soome lahest nagu. Aga kas kala on üldse vähemaks jäänud? Jah, eks see ikka üldiselt on jäänud muidugi tursaga siin. Aastaid tagasi Tursk üldse ei olnud esinenud meil peaaegu  aga nüüd aastaid paar-kolm on juba turska päris hästi püütud. Paistab, et jääb ikka jälle vähemaks. Aga lest ja, ja kilu? No kilupüüki meile praktiliselt praegu ei anta,  see on suuremate laevade töö praegu. Meie peame siin lesta ja turska püüdma. Millal te merele lähete? Hommiku kell seitse. Aga miks nii vara? Sest peale päiksetõusu on kala põhjas tursakala just eriti Sööb põhjas sööb. Ja mis praegu teeb? Sta n tõuseb üles ka põhjast lahti üks 20 meetrit,  umbes seda sealt ma kätte ei saa. Ja ta on laialt. Laiali, aga niisuguse tuulega, nagu praegu tõusis,  ei ole vist üldse mõtet merele minna. Ei, sellise tuulega see on tuult hoopis laial. Ei ole mõtet, ei tule. Tormiga laiali ja näha ei ole, on iga kala laiem. Kui kaugel te rannas püüate? See oli nagu 10 miili varjusadamast, see teeb kilomeetrites  niimoodi 18 kilomeetrit. Ikka oma ranniku lähedal siin saarte vahel. Teil on nüüd niisugused väikesed laevad,  kes teil suuremaid laevu ka on? Ei, meie osakonnas ei ole, aga, aga selles seal niiduranna  sadamas on küll. Seal on suured sid ja stB-d ja Mida siis teile soovitakse kuus jalga vett,  liiga seitse jalga, öeldakse seitse. Siin kajuti varjus on veidi vaiksem, aga merel puhub vinge tuul. Mis te arvate, kas selle ilmaga tuleb kala? Noh, vahest tuleb, aga iga kord ka ei tule,  aga täna täna head lootust mina küll ei anna,  sest praegusel kalavaesel ajal see tuul enam mitte midagi ei aita. Teie Johannes Laast, olete elupõline kalamees. Öelge, mille järgi vanasti võrku teate sisse lasta? No. Kalamehi oli mitmesuguseid nagu praeguki  ja muist olid nagu öeldi, et see on kaval kalamees,  teine oli mittekaval või mõni ütles, no see loll ei tea,  kus ta võrgu paneb. Aga tähelepanekud siis veeseisud siis veel tuuled,  nende järel sai alati ikkagi passitud, näiteks tuul keeras idas,  vesi hakkas langema, siis teadsime kohe,  et näe, nüüd sinna ida poole pardasse viima oma võrgud  teinekord lääne tuule kest, siis kui kilu  ja räimepüüdmine oli, niisugused asjad olid  ja kas vee värv ka midagi ütleb, ütleb väga palju,  ütleb näiteks, vahest on niisugune hall vesi,  see kalurid, seda alati ütlesid, see on hea vesi. Aga vahest on niisugune sina sinine, fosfori sisaldav vesi,  noh, niisugune niisugune. No niisugune kalk sinine kala seal ei olnud. Aga kas vihmaga tuleb kala? Vihm ei saa aru, et ta oleks seganud? Ma tean isegi, et äikesega vahest näiteks ahvena  ja haugi niisuguse püügi aal oli väga hea,  kui kevadeks äikesevihma oli rohkem nagu seda püüki,  meie tegime siin vähe, aga mõned aastad said tehtud lahesoppides. Ilmselt peab kalamees teadma ka, kus, milline kala üldse  liigub seda kindlasti. Näiteks kui siin Tursa traalime siin nelja,  50 60 meetri sügavuse vee peal, ega sealt me noh,  jah, põhjast veel lesta võib juhtuda, aga näiteks aukive  ahvenast niisugust äärekala, seda mitte,  mitte kunagi. Ja need ahvenad ja haugi, need on niisugused lahesoppides,  kus on, kindlasti peab olema rohtu ja sealt  siis seda ahvenast ja haugi säinast ja niisugused kalad  vimba vimba ka näiteks, misjaoks meil siin vimba ei ole,  pärnakad püüavad kogu aeg vimma tondide viisi siin meil harva,  kui me mõne vimma saame. See kala lihtsalt ei tule siia randa ei tule. Praegu on meestel laevad ühesugused traalid,  ühesugused kajalood püüab kalaparve välja,  ent ometigi ühed tulevad täis lastis tagasi,  teised poollastis. Noh, üks asi, õnne peab ka vahest olema,  sest merepõhi on praegu siin meil meie ümbruskonnas väga  palju ja tõmbavad traalid puruks. Üks asi näed kala ka, aga enne tõmbab puruks,  see on üks üks asi nagu see on nagu õnne,  õnne õnnetus. Aga ega Kaja lood näitab otse alla ja see mees,  kes merd tunneb, kuna kala vahest hoiab ju teatavas sügavus  teatava parda, merd ja. See mees, kes seda varrast ka teab, hoida  ja otsida, siis siis ta kindlasti saab rohkem kala kui see,  kes kes teab, et meri pealt on kõik sile. Aga missugune põhja reljeef on seda kaja lood otse küll alla  sulle näita, aga ta juba keerab ära, kui sa traaliga sealt  otse lähed, jälle ei saa, aga nii et see on  ka üks suur. Kalurite tarkus. Aga on vist nii, et, et merd peab tundma  ja armastama ka juhuslikud mehed siin kaua vastu ei pea. Ei pea neid, neid sai palju omal ajal näha  ja kui niikaua kui, kui tal püük heasti veel läks  ja aga sai esimesed katsumused ära, kui kala ei esinenud  ja tormid ja hullud Juba oli näpus avaldus ja pani minema ja,  ja kui siis veel nii ruttu ei saanud, miks ma minema,  miks mind minema ei lasta? Kalamees. Kui tema merd ei armasta, see kalamees ei pea kuigi kaua  vasta ja ja. Ja ega pole hea, et, et ta tuleks ki kalurite hulka,  aga ega ennem ei tea, kui elu näitab. Nii nagu merel on mitu nägu, nii ka kalamehel. Vahel on nad tusased ja mornid, teinekord aga hoopis naerusuised. Merelt tulles ehivad nende kuube metallrahadena sädelevad soomused,  mida kalamehed ise kutsuvad naljatades räimerahadeks. Paraku on asju, mis kalamehe murelikuks teevad. Seegi laht, siin on osake maailma merest,  mis inimtegevuse mõjul ikka enam saastab. Läänemeres jääb kala üha vähemaks ning hülgedki on kadumas. Ent niikaua, kui meres ikka kala leidub,  jääb ka kalamehe amet püsima.
