Täna kuuleme folgi albumis plaati, mille pealkiri on Pranglile selle sisse laulnud ja mänginud Tiina mai keskpaik sõpradega ja mul on hea võimalus küsida kiina mai keskpaiga käest, kuidas plaat sündis, nüansid tutvustusest, selled 11 aastat olnud Prangil muusikaõpetaja teatisel kogesid ja mis pani looma sellist plaati. Prangli saar on olnud alati üks inspireeriv paik, uusi lugusid ja laule looma ja nende aastatega, mis ma, mis ma seal olen olnud, on tekkinud ka suur tahtmine neid lugusid, mis mul on õnnestunud korjata õpilastele õpetada, oleme käinud Kihnu saarel pärimuspäevadel ja sel aastal ka Muhu saare pärimuskultuuripäevadel ja algselt oli meil ainult kaks lugu, Prangli hümn ja Prangli laul ja kaks Prangli koolipoissi, kes väga tahtsid laulda ja kui mingisugune initsiatiiv on juba olemas, siis see annabki tõuke, et sinna juurde veel lugusid õppida. Ja ka neid lugusid, mis ma olen kuulnud õhtutundidel, kus vanemad inimesed on rääkinud oma elust oma lapsepõlvest. Juba see nende kõneviis on selline, et nad räägivad, kasutades saarele ainult Prangli saarele omaseid sõnu nagu Verke lappamas, mis tähendab võrke lahti harutamas. Kärkaid korjamas on siis käbisid korjamas ja on ka üks huvitav väljend nagu Laarikus käimine. Et käisime täna hommikul Laarikus ja see tähendab siis seda, et kõike neid palke ja laudu ja muud head, mida on meri kaldale uhtunud siis hommikul vara minnakse ja kui midagi leitakse, siis kogutakse sigi hunnikusse ja seda ei pea kohe ära viima, vaid pannakse oma peremärk peale, seda tehakse siiamaani. Ja see siis ootab niikaua, kuni ükskord järele minnakse. Ja siis teatakse, et kui on peremärgiga tähistatud, siis teise vere inimesed seda torkima ei lähe. Siin on lisaks muusikale aga pajatused, kuidas need kokku korjasid. Nendest vajadustest oleks saanud teha tegelikult ühe eraldi plaadi iga eraldi raamatu, aga kuna algselt oli just selle muusika mõte, siis need vajadused saidki pigem selliste väikeste kommentaaridega lugude vahele, et ta ei tuleks päris jutuplaat ja pajatusi, räägivad Siim kolm saare inimest. Nendeks on Laine Piirisaar, Jalmar Lin, Halm ja Taavil inholm. Ja nad on elanud juba mitmeid põlvkondi saarel ja nad räägivad just oma tegemistest näiteks kooliminekust sealsamas Laarikus käimisest ja kirjeldavad seda eluoru. Näiteks Taavi räägib loo seeliku rannast. Kui merenaised käisid ka merel ja teeningut, seelikuääred said märjaks, siis pandi seelikud rannale kuivama ja mehed jälle, kes merelt tulid. Nendel oli hea vaadata, et seal seelikut kuivavad, sinna tuleb suunduda ja sellepärast kutsutaksegi seda randa seeliku rannaks. Kui meil seda plaati kuulame, siis kostab, et laulavad lapsed ja veel kostab seal pillimängu. Palun räägi, kes osalesid sellel salvestamisel. Lisaks Prangli, Põhikooliõpilastele ja vilistlastele mängivad Sis Pille ja laulavad Tallinna vanalinna muusikakooli viiuliõpetaja Kristi Alas oma õpilastega. Juhan Uppin mängib eesti lõõtsa, jaga, laulab Joel Sarv, mängib mandoliini viiulit, laulab Indrek Pajus kontrabassi ja mina mängin karmoškad kannelt. Evel Kristjani ülim mängib kanna samuti kahes loos kaasa. Kuidas saan need muusikapalad allisid? Muusika valada ongi inimestelt korjatud ikka. On olemas vanu laulikuid, kus on sõnad võib-olla mõnelt teiselt. Kui sa juba nende sõnadega lähed eaka inimese juurde, siis sealt tuleb ka viis. Ja käisin ka Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluule arhiivis, et Prangli pärimust leida. Ja siin on ka mõned lood, mis tõesti saar on inspireerinud kirjutama. Lisaks nendele lugudele, mis on otseselt Prangli saarega seotud, on siin ka teisi pärimuslugusid näiteks Kihnu saarelt ega Pakri saarelt. Ühe loo nimi on Pakrilt Pranglile sest et tihti on segamini aetud Est-Pakri ja Prangli saart ja aeg-ajalt küsitakse multikast, et kuidas sul Pakri saarel läheb ja mina olen vastane. Ma pole Pakri saare veel jõudnudki. Plaadi esimene lugu, hommik Pranglil see kirjeldabki seda meeleolu, kuidas Kalamees hommikul läheb paadiga Keri saare poole Prangeid näiteks õua laevalaul, mille me tegime vana meremeestelaulu eeskujul ise ja ma kirjutasin ise ka ühe loo ja selleks on Prangli ballaad, sest nagu ma ütlesin, saar täiesti inspireerib ise lugusid looma. Vestlesin ka ühe väga toreda prouaga Raplast, kes oli omal ajal käinud aastaid tagasi saarel ja andnud välja luulekogu, mis on siiamaani peaks olema saadaval ja seal on üks luuletus laul Prangli saarest. Ja sellel on ka tehtud viis ja see on ka väga ilusti seda ilu kirjeldav. Et seal on näiteks selline salm. Saarerahvas on külalislahke sind alati ootamas taas, aga on ka, näiteks on ka teiste saarte meremeeste laule näiteks seal kaugel-kaugel merel Kihnu laul ja samuti on singa labajalg. Ja muidugi ei puudu Prangli hümne, mille järgi saab väga edukalt treilerit tantsida. Praami hümni on kirjutanud Einar Tammsaar, kes oli aastaid üks kirikumees frangeil. Seda pärimust saare peal leiab pigem traditsioonides, kuidas käiakse merel, millist toitu valmistatakse, millised on saarerahva kombed. Muusika poole pealt on alati armastatud kirikulaule ja näiteks leidub kodusid, kus on harmoonium, on ikkagi aukohal ja mängitakse naabersaar, Aksi saar, seal tehti ka lõõtspille ja viiuleid ja mandoliini on alati mängitud kitarri, aga Prangli saarele on jäänud ikkagi see kirikulaulude traditsioon ka väga tugevalt. Ja selliseid pärimuslaule tõesti tuleb otsida vanemate inimeste lapsepõlvest. Siis plangelone lood olemas, aga nendeni on ikkagi vaja jõuda ja ma loodan, et see plaat aitab ka sellele kaasa. Minu kõige suurem soov oligi, et just nimelt lapsed laulaksid sest nende kaudu kandub see pärimus edasi. Koolilapsed laulavad ja vanaema pajatab ühe loo, kuidas tema näiteks vanasti kooli läks. Kuidas lapsed pidid siis üksinda koju jääma, sest vanemad olid merel ja mindi ikkagi koos ühe talu juurest teise juurde, kuni jõutigi lõpuks kooli suure perena albumit Pranklile tutvustas selle autor ja Prangli põhikooli muusikaõpetaja Tiina mai keskpaik ja kuulemegi nüüd seda albumit. Me oleme nüüd niisugune komme, et äkki jääb maa peale, jääb, mul oli Helga ja Jalmar ja siis tuli vennase proona tuli Hilda ja siis tuli meile, siis oli siin mina ja siis läksime mardile ja siis läksime teisele, oli viimaks ja siis läksime, oli kõik ühises peres ja niimoodi me käisime koolis siis tehti, kes koju jäi, siis tegidki veel sellele päeva päeva ja see rahulikult koju, sest vanemad olid kalal, meil kodus ei olnud, lapsed jäid üksipäini. Ja teie elu? Nimel, et nii see asi Ja. Ja see taeva, Liibanon. Selle laeva oli jaana kolleege ei ta ta. Ja ta oli jalaluu olme käi harda ja. Mina ei näe siin ja siin. Ja nii ja naa laeva välja, ma ei taha, ma. Ei. Käi. Prangli on noori mehi olnud alati rohkem kui noori naisi ja sellepärast käidi kosjas ikkagi kaugemal üle mere mandri poole vaadata ja ja seal naabersaarte peale Aksi peal ja rammu peal ja mindi kosja vastaskaldasse ja toodi naine koju ja alles siis hakati vaatama, kas hakkab sädemeid lööma vä. Ülla neiloshikut ATK üles-alla Xeeskond paneb liikuma, toon pärli juhatval. Päeva Prangli hoolelaeva Prangli poole so Aksi saar, kusjuures ta nii saarelt mööda keera rehikülje alla ja see nii küll alla paistvad liivaluitetaadi luitepaistva talli metsa laava kaitsta, männimets aga laksu kaldaveerele. Õhk loksub, kaldaveerel ootab. Paasundaarel korsten, suitsu maas, siis leiva deegu, teoksil ta siis leivapuu teoksil, taas juua sütel piiraka ahjul sütel piirakas ja pannil küpseb prageldu kann kirjeldus siin me Kairvaani ja siin me ei saa nii maas ja naise Verke lappa Verke lappama. Kui last ärkaid korjama Kärkaid, karjamaa siis mänd sooleb tõrvaka männistu tõrva. Darja sõnastik seal lehmad hariaatroosliku, üksik pool ja naistel reason lüpsiku Iidee vees kui viibläri rannavees, tee kaitstud Iru noka. Korgee riide esimesele. Maagaasilvilk Kuusmaa algas ka siis vastu taevast lendas haaval maas ja valsijoogi. Aga kanget kraami aeti pikkamööda, asju aeti. Maeti kullamäele ründeid, et ei, voodil on aariku aardetooli. Saadi lõpuks troika kõiks, kaadi. Ühe mehe oli ükskord purjed puruks rebisid ja ja kagutuul viinud aga Rootsi poole ja, ja siis oli tuul õnneks loodesse keeranud ja toonud mehe koju tagasi, mässis suurest õnnest, oli öelnud, et ma teadsin kohe, et see tuul loodesse läheb tagasi, toob mind. Vanasti käidi ka mererannas Laarikut korjama, seal peale suurt tormi tuli ikka kohe öösel vara minna, et olla esimene, et, et kes essionääset Laarik kivi otsa ja märg peale peremärk peale, kui kohe jõua koju vedada ja saarel on paljud laudad, aidad, on isegi mere ääres leitud palkidest üles ehitatud. Vanad purjelaevad olid nigelad ja, ja ikkagi torm kippus seda koormat sinna Märde kiskuma ja see oli ranna rahvenn. Vanasti käidi silku linna turule viimas, siis ühel mehel olid ükskord silgud juhtunud natuke hapuks minema palava käes ja kui järgmine kord jälle turule sattus linnarahvas talle ütlema tulijat silgud olid hapuvõitu eelmine kord, siis ta oli selle peale vastanud, et merest tahtub ikka üks selline koht olla, kus sellised natukene hapumaid silke saada. See pole kapsast, kaalikat ja porgandit ja kartulit ja liha koos, segad ära ja siis sibula ja siis paneb kerisele küpsema. Seda nimetas. Prangli mölgi rannas oli palju naisi, kes käis kalal ja siis, kui seelikut märjaks said, riputati need üles sinna kuivama. Jah, mu lisa kutsub mülgi randa tänapäevani seeliku rannaks ja mülgi rannamehi, kes seal kalal käivad seeliku rannameesteks. Aga aga ma ei ole. Alga kaad ris, seisa noorbris Me René. Jakob kas ei saa? Ta tarkpea on basseiniga. No. Nii ta. Ta ta. Ta paistaks selgesti. Selle. On kaugel, kaugel kus? Me ja laululinnud. Kui. Ordu õhtul võin teema. Kas mäletad, Kons? Ei ju peaks praegu neli viima. Kas mäletad? See Nuubeli peaks praegu viilima Oh jaa, juura. Ega ma. Prangli saarel olla olnud kunagi kuusemets ja, aga nüüd on männimets, aga sellepärast põletati kuusemetsal Maat oli olnud kunagi nii palju mereröövlid, et ei saadud neid muudmoodi kätte, kui põletati meiegi Kuusemets lagedaks. Aga mereröövlid ikkagi kätte ei saadud ja peale seda kassas sinna männimets. Aga mereröövlit ja mereröövlite kuulda ka pole kätte saadud, et see on siiamaani kuskil seal Prangli saaremaapõues. Aga kust nurga alt mere löörit jalga lassid, seda ei näinudki. Monumendid monumendist kiiksuga pillid läbi mõeldud, küünedki kütarreta, keegi mängib. Prangli saare poiste lemmikmängud olid sellel ajal, kui mina noor olin, niukene sõjamängija luuramise mängija muidugi sai iseehitatud rakuhulkasid ja vibupüsse ja nendega siis märki lastud ja, ja varasemaid jahitud ja muidugi laevu sai ehitatud ja mööda mere äärt sai nendega ringi joostud ja ujutatud neid. Mina hakkasin juba varakult käima, sest ema oli haige, ta ei tohtinud ka nii palju pingutada. Ja siis mina hakkasin, seitsme aastaselt hakkasin nutma ja siis ma lüpsin lehmad ära metsa ja jälle kiiresti lesta võrku lahti tegema ja pärast olin suitsu. Kujuri brigadiri. Hulgialbumina kuulasime plaati pealkirjaga Pranglile siin musitseeris Tiina mai keskpaik koos sõpradega olles kogunud pärimust ranglilt ja lugusid, mis Prangliga seotud aitäh kuulamast ja jälle kuulmiseni.
