Kooliperiood oli, oli väga elav periood Vilde elus,  et kuna ta oli väga seltskondlik ja väga lõbus  ja tugevate vaimsete huvidega noormees, siis tema ümber  kogunesid samuti vaimsete huvidega koolivennad. Nad siis uurisid seda, kas jumal on olemas,  lugesid palju kirjandust ja, ja jõudsid siiski järeldusele,  et nende jaoks jumalat olemas ei ole ja see on  siis see seik, millest Vilde terve elu kinni peab,  et tema laulatused hilisemas elus neid on kaks,  on mõlemad ilmalikud, et ei ole ühtegi kiriklikku laulatust. Ja ta oli kooliajal väga abivalmis ja ta oli väga seiklushimuline,  ta luges kooliajal hästi palju ja selle kõrvalt  siis jõudis ka. Tegeleda. Tegeleda muude asjadega, et näiteks oli neil koolivendadega  selline plaan, et nad tahaksid näha Ameerikat ja,  ja tahaksid, et minna siis kaubelda ennast laeva peale madrusteks,  et sõita Ameerikasse. Aga nende plaanist saadi teada ja see loomulikult tõi  pahandusi ka kooli juhtkonnaga. Väga pöördeline punkt Vilde jaoks oli reis Berliini,  kui ta 40 rubla taskus läheb Berliini, et näha,  siis selle suure miljonilinna Kihavust ja nii-öelda maitsta siis seda,  seda linna või suurlinna elu tunda seda hõngu. Et seal ta siis tutvub uute kirjandussuundadega hakkab  huvituma kujutavast kunstis ja, ja samuti võtab  siis osa sotsiaaldemokraatide miitingut. Nimelt saab ta teada, et kui ta ei lahku kodumaalt,  siis ta arreteeritakse tänu oma poliitilistele vaadetele  ja nad siis lahkuvad koos naisega Peterburgi,  Helsingisse ja sealt edasi juba Euroopasse,  Šveitsi Kopenhaagenisse ja kõige pikem peatusperiood Vildel  ongi Kopenhaagenis, kus nad elavad siis kuus aastat. See linn on talle väga-väga meeldinud ja see aeg oli  loominguliselt ka väga produktiivne ja seal ta  siis lõi oma esimesed näidendid, esimene  siis tabamata ime ja teine siis pisu händ. Tõelise eurooplasena ja keele valdajana ja kommete valdajana  palus siis noor Eesti vabariik esindada temal. Ka. Eestit välismaal, et nimelt oli ta siis 1919. aastal  Kopenhaagenis pressibüroo juhataja ja 1920. aastal Berliinis. Saadiku ametikohal. Aga maja ei leitud ja, ja siis tõesti mitme aasta pärast  päädiski selle uue toalise korteri korteriga siin Kadriorus  ja siia siis kolis Vildete pere elama sügisel 1927  ja siin korteris on siis tehtud remont ja see korter on  sisustatud haridusministeeriumi poolt, nii et valitsuse  poolt on korter ja sisustus on siis hariduse ministeeriumi poolt,  et Vildet kolisid elama, siis täiesti valmis korterisse. Aga siin korteris võttis ta hea meelega külalisi vastu. Tema arvamust küsiti alati, kuna ta oli kuulus kirjanik,  siis käisid ajakirjanikud, on siin selles korteris väga  sagedased külalised olnud. Ja kuigi ta ametlikult poliitik ei olnud,  siis ka poliitilistes küsimustes küsiti tema arvamust väga  sageli ja samuti. Oli ta väga oodatud külaline kunstinäituste avamisel  erinevates žüriides, näiteks on ta olnud  ka missivõistluse žüriis. Et ta oli väga-väga oodatud ja hinnatud inimene tervelt kultuurimaastikul. Silmanägemine oli tema jaoks tõsine probleem,  et see hakkas halvenema, neljakümnendates eluaastates  ja ta ka kartis mingil hetkel väga, väga,  et ta jääb pimedaks.
