Kuigi rasvatihane pole Eestis just kõige arvukam lind on ta vähemalt oma välimuse järgi küll üks kõige tuntumaid. Mõnikord öeldakse ta kohta lihtsalt tihane, aga mõeldakse ikka toda kollase kõhuga julget linnukest, kes rasvatihase nime kannab. Ta on leidlik ja julge nii pesakohtade kui toidu otsimisel. Mõnikord lausa uskumatult agressiivne teiste lindude suhtes, mida tegelikult võiks ju nimetada äärmiseks kohanemisvõimeks, toidu hankimisel. Rasvatihased võib meil näha aasta läbi, aga oma nime kohaselt hakkab ta käituma talvel, kui linnusõbrad õue peki ja rasva panevad. Et lindude elu talvel lihtsamaks teha. Muidugi pole, ei Bekkega rasv rasvatihastele tegelikult midagi võõrastega loomuvastast. Ka looduses saavad nii tihased kui ka teised linnud talvel toidu lisametsade all hinge heitnud loomade korjustest. Kui aga veel rasvatihase leidlikkuse eest rääkida, siis Ungaris avastati, et rasvatihased käivad koobastes talvituvad nahkhiiri toiduks tarvitama. Kuna sellega tegelevad ainult ühe väikese piirkonna linnud, on see ka tõendiks, et rasvatihased on suutelised üksteise pealt õppima. Samamoodi õppisid tihased Inglismaal üksteise pealt piimaanumate korkide mulgustamist, et sealt siis maitsvat koort kätte saada. Rasvatihased muutuvad neis paigus, kus neid järjepidevalt talvel toidetakse, ka inimese suhtes usaldavaks ja hakkavad õige pea käe pealt sööki võtma kui harjutada. Mul endal on olnud päris tore kogemus, kui talvel ära adresseeritud rasvatihane suvel peaaegu juhuslikul kohtumisel aias käe peale lendas. Rasvunud ja seal on väga palju erinevaid häälitsusi. Osad nendest on laiemalt teada tähendusega. Aga paljud arvatavasti ka mingi kindla piirkonna lindudele omased või ka teatud eriliste olukordade jaoks. Juba rasvatihase laulust on mitmeid erinevaid versioone ja mõnikord muudab üks lind isegi sama esituse jooksul oma laulu. Aga üldiselt on laul ikkagi kahe või kolmesilbiline. Laiemalt teatakse tema sellist laulutüüpi, mida võiks eesti keelde panna kui sitsikleit, sitsikleit. Aga pea sama tihti või isegi sagedamini, on kuulda hoopis teistsuguseid laulufraase. Kuulame nüüd aga ühte sellist rasva tihast, kes poole salmi pealt oma laulu hakkab muutma. Üks üsna hästi äratuntav häälitsuse tüüp rasvatihastele on ärevushäälitsus. Kõige sagedamini kuuleme muidugi seda hüüdu, mida nad inimest ilmumisel teevad. Kuid rasvatihastele on erinevad häälitsused erinevate ohtude jaoks. Teinekord, kui näete rasvatihaste näiteks kassi peale karjumas, siis kuulake hoolega, kas see kõlab samamoodi nagu inimese peale tehtud häälitsus või on tal veidi teistsugune varjund. Siin aga salvestus rasvatihase kohtumisest inimesega ning kuulama siis, millise häälestusega ta seda tähistas. Hiliskevadel võib aga aedades kuulda, kuidas rasvatihase pojad valjult toitu manguvad mangumis. Häälitsused on suurel osal värvulistest üsna sarnased vähemalt rohkem sarnased kui nende laulud. Rasvatihase pojad aga teevad sellist häält.
