20 esimest hooaega alustan ma tõdemisega,  et on olnud erakordselt kaunis suvi. Kalendri järgi on seda suve küll veel paarkümmend päeva,  kuid meie teadvuses on september ikkagi juba koolitöö  ja sügisekuu. Mind ja ausalt öeldes mõndagi teist teeb niisugune asi üsna kurvaks. Selline isemoodi valu kõige kauni kaduvuse pärast kaduviku valu. Lausa geniaalselt on selle kummalise valu pannud üksnes  kahte ritta Eesti luuletaja Andres Vanapa. Igal suvel kumisevad tema sõnad minust taas  ja taas. Päev valgust täis ja lahen valge puri. Nii totralt tsiklisõitja suri. Ini. Cane. Läbi. Meie saade ei ole aga veel sugugi läbi, alles algab,  kuid meie ei keskendu nüüd tsiklisõit jale,  vaid hoopiski sellele valgele purjele. Traditsiooniline osooni meeskonna suverätt viib meid seekord merele. Vaatame, millistesse Riia lahe sadamatesse,  jah, pea meid kannab. Mina võtan pikemat purjetamisretke ette esimest korda,  eks näis, milliseid katsumusi meri mulle pakub. Purjetamine on teel olemist nautiv, keskkonnasõbralik  ja loodusega kontakti hoidev liikumisviis. Sellegipoolest teevad osad meremehed enda jaoks purjetamise  mõnevõrra ekstreemsemaks ja lähevad suurele merele ihu üksinda. Martin Rääk on üks vähestest Eesti soolopurjetajatest. Tema tuleb meiega kaasa Pärnu lahele, selgitamaks,  miks mõned mehed üldse üksinda suurele merele lähevad. Läheme merele käik on sees. Laeval on tähtis merele mine alati vendrid küljest ära võtta. Vendrid on sellised pehmendajad, et paadid üksteise vastu ei kriibiks. Sest vanasti oli see laev, mis oli merel avavee peal  ja vendrid rippusid väljas. See oli signaaliks, et lõbunaised on pardal. Olgu suurte meestega, kuidas on, kõige vapramad soolopurjetajad,  on tegelikult need kuueaastased poisid ja tüdrukud,  kes iga päev lainete vahel mere peal loksuvad. Mootoriga sadamast välja põristada on küll mugav,  kuid pidev lärm ja bensiinikulu pikalt mootorit kasutama ei kutsu. Aeg on üles tõmmata purjed. Nii väga hea olemas väga hea. See on üks parimaid hetki, kui sa paned mootori kinni  ja siis mingi hetk avastada, et vau, sa liigudki purjede  jõul täitsa nagu mitte millestki. Martin on viimased paar aastat valmistunud 2014. aastal  toimuvaks soolopurjetamise võistluse ks mil purjetatakse  sama suurte laevadega kui tea üksinda üle Atlandi ookeani. Ka igapäevased purjetajad peavad sellist katsumust ülimaks ekstreemsuseks. Istreeme sellepärast, et sa oled seal üksinda. Sa pead ise olema põhimõtteliselt kogu meeskond,  kes on tavaliselt, kui sa purjetad meeskonnaga aga lihtsalt  selle vahega, et, et sinu meeskond on siis vasakesi parem käsi,  mõistus ja. Üksi purjetades on see, et, et et seda meeskonda asendab  tegelikult asendavad kõik need sõbrad, kes sul seal on,  et, et üks sõber on see, kes hoiatab sind lähem lähenevate  laevade eest näiteks. Teine sõber on see, kes aitab sul rooli hoida,  siis kui sa pead ise minema, näiteks vööri purjeid sättima. Siis on sul sõber, kes aitab energiat tekitada päiksepaneel. Et. Et see on ta Öeldakse niimoodi, et, et umbes 70 protsenti sellest on see,  see psühholoogia, mis on siin ja siis see ülejäänud 30  protsenti on kõik see füüsiline värk. Et. Et, et see on see, mis tekitab tegelikult kõige rohkem Kõige rohkem võib-olla mingisuguseid raskused,  et see tekib väsimusest üksiolekust, aga tegelikult see  lõppkokkuvõttes on see, mida sa lõpuks kõige rohkem naudid. Mis, mis kogu seda emotsiooni võimendab,  tegelikult? Vähesed suudavad ette kujutada üksinda üliväsinuna ookeanil purjetamist. Millised on need ekstreemsused, milleks tuleb seal valmis olla? Hallutsinatsioonid näiteks et ükskord oli selline juhtum,  kui ma sõitsin, keerasin alla kajutisse magama  ja siis kuulen Keegi koputab luugi peale. Ja et peab siis korraks silma lahti tegema,  et vaatama, kes seal on. Lükkasin luugi lahti, mingi vend oli tunkedes. Tööriistakohver oli kaasas Ja kuna mul oli just ülevalt torm lükanud kõik need antennid  ja tuulenäidikud maha siis ta tuli seda parandama,  ütles, et kuule, et ma tulin appi, et, et ma lähen üles  ja parandan ära. Tõsiselt siis mõtlesin, et ilgelt väsinud olin,  et kuule äkki saad ise üles minna, et mul on,  nagu ma läheks korraks veel nagu lükkaks korraks silmad  kinni ja istuks veits. Läksin alla tagasi. Siis hakkasin mõtlema, et mis asi see nüüd oli  siis mis asi see oli, siis tegin luugi uuesti lahti,  vaatasin ülesse. Ei tüüpi, ei olnud. Väga kahju oli. Põhjamerel ja Atlandil purjetamine on midagi teistsugust. Martini igapäevasesse rutiini kuuluvad 30 minutilised  magamise tsüklid, jutuajamised jahti saatvate delfiinidega  ning nädalatepikkune süübimine enda sisemaailma. Kõige ilusamad? Hetked on need emotsioonid, mis sul seal tekivad. Et. See on nagu nii naljakas, kuidas inimese. Mõistus, või see vaim töötab, et et sa ühel hetkel sõidad. Ja siis hakkad valju häälega mingisuguse nalja peale naerma. Ja siis tunned ennast kometuna, mis ma hakkan hulluks minema,  et kuidas ma siin nagu naeran niimoodi üksinda keset merd. Et täitsa imelik, aga siis mõtled, et see on tegelikult ju okei,  et keegi mind ei näe. Siis võtad riidest lahti, hakkad ennast pesema,  hakkad ennast tõesti vabalt tundma. Siis mingi hetk, On vastupidi, et ei kusagilt,  tulevad pisarad, kui ma jõudsin Inglismaale,  siis mis ma tegin, noh, ma olin olnud nii-öelda söömata,  joomata tükk aega, et siis ma läksin, läksin tähistama,  võtsin esimese jointi, mis seal oli, astusin sisse. Mis siin, Kivine the best fishiand chips o hav. Muidugi, siis avastasin, et kuna ma olin tulnud Euroopa  Liidust ja ma ei plaanitud tegelikult Inglismaale minna,  siis mul ei olnud raha. Siis mul oli vaja viis naela kuskilt saada,  aga need inimesed on nii sõbralik. Ilutegelikult, et tekkisid uued sõbrad kohe,  kes võta, võta viis, viis naela, osta endale. Loodetavasti kohtume sama sõbralike inimestega meiegi oma  mereretkel mööda Riia lahe väikesaari. Martini panime Pärnus Sadama kaibele maha  ja edasi jätkame sorgu saare suunas. Ja nagu näha, on meil vastne jaht tea Junga Kristo rooli hoidmas. Ja ma võtsin juhtimise üle ja ma tunnen ennast. Päris hästi peaks mailima rõõm kuulda. Me loovime sorgu saare suunas vastu tuules  ja selleks, et vana meie teekonda õnnistajaks  ja meid hoiaks. Selleks ei saa me läbi ilma vanade meretraditsioonideta. Ehk siis tuleb kallata kolm lonksu meremeeste jooki. Laeval, mida me palume hoida, on juba 22 aastat nimeks,  tea, tea on 22 jalga pikk Sankt-Peterburis ehitatud  purjejaht pooleteisemeetrise süvisega ja väikese kajutiga  purjekas sobib Riia lahe väikesaartega tutvumiseks ideaalselt. Nii nüüd ma näitan ära meie elamistingimused,  see on meie kajut ja siin me magame siis kõik kolmekesi,  mina randel ja meie režissöör Mihkel, kelle tehnika on siin  laevaninas ja vaata, saadake mahun siia kenasti ära  ja ruumi jääb veel ülegi ja nende Koide all on veel panipaigad, kuhu me saame kõik oma  söögikraami kenasti ära paigutada seinte sees veel omakorda panipaigad,  kuhu mahub ka meie joogikraam. Ja selline see kajut ongi. Ja WC-d meil ei ole. Seda asendab see selline ämber. Kas randel siia peame siis kõik hädad ära tegema? No kas just kõik, aga hädakorral osaliselt? Küll liiga palju on leitud maailma merelt meremeeste kehasid ulpimas,  kes on kõik avatud püksilukuga, nii et öösel on vaja ennast  siis kas mingisuguse otsaga turvaliselt kinni siduda  või kasutada sellist lihtsat rakendust. Jubedust aga proovime varsti ära. Pärnu lahe suurimaks katsumuseks purjetamisel on mööda saada  risti-rästi merre pandud kalavõrkudest. Otseteed nende vahelt ei ole ja nii sai Kristo hakkama oma  elu esimese paudiga. Valmis. Ja ma nüüd fokasoodia ja hoian. Köisi käes. Nii võrgud tulevad ka, teeme ära, paut läks. Lase sealt järgi. Nii. Vaatas poomiga pihta ei saa. Ja tõmba siit peale. Ning iga järgmise korraga tulid pausid üha libedamalt  ja kiiremini. Audis valmis? Valmis? Viis tundi looduse meele vallas tuule, pilvede,  lainete ja purjede vahtimist, kui meid hakkas üha enam  rõõmustama silmapiirilt kerkiv sorgumajakas iluett. Ka kormoranid ja salgad andsid märku, et inimasustuseta  linnusaar pole kaugel. Osooni mereretke esimene ülesõit jõudis lõpule  ning jah tea, sai puhkusega võiks ankru sisse heita. Kui tõsta purjekas veest välja ning panna talle alla jala Siis saame jääpurjeka. Kui talle panna aga alla rattad, siis ei,  me ei saa omnibussi, selleks tuleb rattad panna alla,  teadagi kellele. Kuid saame siiski täiesti mõeldava sõiduvahendi. Kui aga moondada puri õige kujuga tiivaks  siis saame purilennuki, millega loovida taevalaotuses ühe  pilve alt teise alla. Meremehele on pilvede tundmine väga tähtis,  kuid purilendurile on see veelgi olulisem  ja ei ole nii, et pilv on lihtsalt pilv. Aga mis ta siis on see niitjas või säbruline või,  või tordi moodi asi seal üleval meie peade kohal? Palju lähemates suhetes, näiteks ridari lennuväljal  tegutsevad purilendurid ülespoole. Nii lõkke sisse. Ja siis ainult. Väikese metallpulgaga siit. Läbi uskumatu kui habras on tegelikult purilennuk ja,  ja samas võib temaga sõita pea 300 kilti tunnis. Ja talub vabalt kuuekordset ülekoormust. Ja selle tiiva paksus on 10 sentimeetrit ainult. Eesti rohkem lösakile niimoodi päris mugav peaks ütlema. Me siin Eestis lendame tõusvates õhuvooludes,  see tekib nii, et päike paistab maa peale mõne koha peal. Maapind soojeneb rohkem, näiteks küntud põllu peal,  mõne koha peal vähem, kus on soo või järv. Ja siis seal, kus õhk läheb soojemaks, sealt hakkab  ülespoole tõusma. Aga seda siit maa pealt. Näha ei ole, õhk paistab ju läbi ja see tõusva õhuvoolu  kiirus võib olla vabalt 20 30 kilomeetrit tunnis,  mis on rohkem kui see tuul, mis meid meid praegust siin paitab. Ja siis soe õhk tõuseb, kõrgemale, tõuseb kõrgemale,  paisub paisudes jahtub. Ja ühel hetkel, kui ta on nii ära jahtunud,  et sinna veeaur enam sisse ei mahu siis veeaur kondenseerub. Ja meie näeme seda pilvene. Need ilusad valged rünkpilved, need on justkui poid,  mis märgivad tõusva õhuvoolu tippu ja purilenduril on väga mugav,  siis ta lendab ühe pilve alt teise pilve alla. Nii et tegelikult pilved on purilenduri üks tähtsamaid  kaaslasi seal ja, ja aitajaid seal õhus. Et need rünkpilved on need meie sõbrad. Lennata saab ilma rünkpilvedeta ka ja siis sa lendab teatud  mõttes nagu pimesi ehku peale. Aga mis tunne see ikkagi on seal rünkpilvede vahel niimoodi liuelda? No ikka. Nagu muinasjutus See sihvakas 320 kilone purilennuk viiakse nüüd lennurajale,  puksiiritakse taevasse ja siis võib ta tõusvate õhuvoolude  toel lennata sadu kilomeetreid. Vahelduv taevalaotus tähendab ka erinevat ilma kuidas pilved  meile saabuvad ja mida kaasa toovad. Seda teab hästi minu vanatädi, elupõline lennumeteoroloog,  õppejõud ja pilveuurija Milvi Jürissaar. Milvi, mis, mida need pilved meile täna näitavad? Tähendab põhimõtteliselt näitavad need pilved seda,  et on tegemist sooja õhumassiga ja need pilved on sooja  õhumassi sees ja võivad areneda isegi nii kaugele,  et saame natukene vihma ja võib-olla mõni mõnes kohas isegi äikest. Kõigepealt tekib üks tillukene, valge vatitopitaoline. Moodustis sinise taeva kohal ja see hakkab kasvama  ja siis tulevad ilusad, niisugused valged topid,  millel on pealt, on ümarad ja alt on sirged  ja alumine osa on pikem kui kõrgus, siis on tegemist  tavalise rünkpilvega. Kui see aluse pikkus võrdub kõrgusega siis on juba  keskmiselt arenenud rünkpilv. Ja kui ta veel kasvab kõrguse suunas, nii et juba kõrgus on  suurem kui alus siis on tegemist juba Niisuguse pilvega, mida nimetatakse kongestuseks,  tähendab võimsaks rünkpilveks ja kui siis kübekene veel see  võimas rünkpilv edasi areneb, siis saab temast juba  niinimetatud kiilaspäine rünk, sajupilv või kuumul on imbus  ja nüüd, kui veel edasi läheb veidikene areng mõnikümmend  minutit siis tulevad sellele kiilaspeale juuksed pähe  ja ongi tegemist juba juustega rünksajupilvega  ja niipea, kui juuksed pähe tulevad, nii hakkab sadama. Nii et pilve arengut jälgides me saame juba tegelikult teada,  milline ilm meile sealt kaugelt tulemas on. Ja kui nüüd on selline asi, et meil kohapeal on kas külm  või jahe õhumass ja hakkab tulema soojem  siis seda saame päris ilusasti näha juba 48,  isegi rohkem tunde varem ja mismoodi siis tekivad taeva  peale niisugused peenikesed valged? Noh, hästi niisugused õrnad pilve vired,  millel otsad on kõverad Ja Neid kutsutakse kassi küünteks, meil. Ja läheb veel mõni tund edasi, siis hakkab tekkima juba kihtpilved,  siis ükskord saab sellest keskmisest pilvede kihist  nii tihe õhukiht, nii tihe pilvekiht, et me enam ei näe päikest. Ja siis läheb pisut aega veel ja vot siis tulevad juba  esimesed vihmapiisad. Ja nüüd lähen ma kaasa purilennukit õhku tõmbama  ja tegelikult on meil päris kiireks läinud,  sest sealt tagant läheneb meile äikesepilv tohutu kiirusega,  nii et tuleb teha seda asja. Vägagi kiiresti. Just praegu purilennuk maandus, aga ei mingit heli,  täielik vaikus, kuna mootorit ju ei ole. Kaugelt on tulemas see äikesepilv, et pidi kiiresti lennu  ära tegema, enne, kui see peale tuleb. Kaugel veel, et siin jõuab veel mitu korda lennata. Äikesepilvesse sisenemine võib lõppeda katastroofiga,  kuna sealsed tugevad õhuvoolud on võimelised  ka tiivad otsast rebima. Õhus olles või taevasse vaadates jätkub põnevust küllaga. Pilvedest moodustuvad kujundid lisavad kujutlusvõimele veel  hoogu juurde. Sepaalasi rullpilv või ufolaevad pole taevas mingid haruldused. Pilvi tasub jälgida. Senikaua, kui on pilved senikaua ei ole kevadel  ega sügisel öökülma kindlasti tulemas. Aga. Saab täiesti vaadata õhtupoolikul pilvede järgi,  kas tuleb öökülma või ei tule. Kui päeval on niisugused ilusad kumulused  ja õhtupoole hakkavad nad minema lamedamaks järjest  ja alt lähevad sirgeks ja venivad välja,  niimoodi tuul jääb vaikseks ja ütleme, õhutempol temperatuur  võib seal olla kaksteist-kolmteist kraadi,  siis hommikuks on miinus kaks miinus kolm. Ma olen täiesti veendunud, et inimene, kes tunneb hästi  pilvi ja teab, missugused protsessid nende tekkimiseks  vajalikud on see enda jaoks saab väga hästi ilma ennusta. Mis juhtuks siis, kui pilved loodusest ära kaoks? See siis on täiesti kindel, viimane päev,  see ei ole mingit kahtlust enam. Üldiselt olevat. Pilvede vahtimine üks tühi töö ja ega minagi ei ole mingi  täiskohaga pilvepassijaga. Ikkagi põnev ju, et keda või mida sa seal täna silmad. Et vaata ei päädi, viimane mudel ujub laotuses või,  või näe, king, mis king. Brändist ei saa nii kaugelt küll hästi aru,  aga oleks justkui sakslaste salamander. Salamander omakorda ei ole üksnes kõpsking  või saabas, vaid ka Üks loom, kahepaikne salamander laste sugukonda kuulub oma  550 liiki ja neid salamander lasi, elab ka Eestis. Te ei usu. Vaadake. Aga teate, nüüd. Harivesilik. Täiskasvanud just selliste pidulike sõnadega andis  kahepaiksete uurija Riinu Rannap teada oma haruldasest leiust. See oli tõepoolest harivesilik ehk tiituruskri staatus,  kes osooni kaamera jaoks on jäänud pikki aastaid püüdmatuks. See on siis nüüd harivesiliku. Mulle tundub, et ta on noor noor loom, noor emane näiteks ta  ei ole noh, piisavalt suur veel ja tõenäoliselt ta ongi siin  praegu päeval. Harivesilikud võivad vees ka toituda, et üldiselt  kahepaiksed toituvad kuival maal, aga harivesilikud võivad  ka veekogus toitu otsida. Ja nüüd ta siis siin niimoodi tundis ennast üsna turvaliselt  selle sambla kihi all. Nii et, et see on küll, ma ütleks, et päris. Suur õnn, harivesilik põhitunnus on see,  et, et tal on, nahk on tegelikult krobeline. Kui, kui nüüd kõrvale, kui saaks, võibolla pärast õnnestub tavalise,  selle tähnikvesiliku siis tähnikvesilik on  ka on, nahk on täiesti sile, et siin on need krobe  krobelisus on lausa minu arust silmaga näha krobeline nagu  konn ja krobeline nagu kärnga on natukene jah. Ja, ja noh, muidugi ta on tegelikult ka juba oma oma noh,  ta on, ta on nii palju suurem teisest, teisest vesilikust. Meie mõdriku tiigist leitud esimese kangelanna kõhualused  laigud polnud väga suured ja kehvasti paistsid kätte  ka valged täpid tema külgedel asetsevate nahaköbrukeste otsas. Harivesiliku nimi ise on eesti keeles üsna eksitav,  sest hari on olemas ka teistel vesiliku liikidel näiteks  tavalisel tähnikvesilikul, keda võib leida peaaegu kõigis  kodumaa veekogudes. Aga vaadelgem veel tiituruskri staatust,  kes kahepaiksete seminarile tulnud rahvusvahelise seltskonna  ahetama ja ennast imetlema pani. Hea tunnus on muidugi siis see, kas see kõhualune Enamasti on. Mis on siis oranž tavaliselt oranž, vahest võib-olla  ka kollane ja rohkem või vähem siis. Laiguline ja hari on siis ainult isasloomadel,  et emasloomadel ei kasva, ei kasva kunagi,  sest see, see hari on vajalik neil pulmamänguks,  et isane tekitab. Kuna vesilikel on nagu kaladel säilinud see küljejoone elund,  millega nad võtavad vees informatsiooni vastu  siis isasloom, siis selle, kui tal see hari kasvab,  siis tal tekib sellist nagu kehapinda juurde,  millega ta seda vett siis paneb liikuma ja niimoodi vees  emas ümber mängeldes ja keha niimoodi ma ei oskagi öelda,  nagu tantsides, siis ta tekitab emase huvi. See kõrge saba niisuguste mustade tähnidega  ja see pikalt peenelt lõppev sabaots on nagu need põhi  põhitunnused sellel sellel liigil. Ja see on harivesiliku vastne, noh on vahe,  et see on nüüd see saba ots, millest ma rääkisin,  et hästi-hästi, niisugune nõeljas ja saba on kõrge kaarega  ja niisugused mustad kihvtid, mustad plekid on tal peal,  teisel ei ole üldse. Teine on täitsa, ütleme niisugune kahvatu kuju  selle kõrval. Harivesilik on põhjapoolse levikuga liik  ja saab hakkama ka poolvarjulistes veekogudes. Harivesiliku põhiline maismaaelupaik on mets  ja neile sigimiseks rajatud kalavabades. Metsaäärsetes tiikides on arvukus kenasti tõusma hakanud. Suve teisel poolel võib harivesilikke näha kuival maal,  kus nad päeval peituvad kivide ja kändude alla  või poevad samblasse välja toituma, tulevad nad alles ööhämaruses. Aga meie harivesiliku õnn tol suvepäeval Virumaal oli tõesti haruldane. See ei ole tavapärane, see on nagu juba anomaalia. Tavaliselt on nii, et võib-olla hooaja jooksul kaks korda  õnnestub sul täiskasvanud harivesilik niimoodi tiigist kätte saada. Head teed, väike hari, vesilik, ilusat elu. Loodusesse võib suht. Suuda harda imetluse, uuriva huvi või argise asjalikkusega  näha temas ülevat, madalat või lausa jõhkrat. Just nii, nagu parasjagu soovime. Saate alguses lugesin Andres Vanapa värsikese  ja vanapaga ka. Selles värsikeses on korraga sees kõrge ja madal  ja kui ma ei teaks raudselt, et see on vanapa kirjutatud,  peaksin seda kas siis iidseks, rahvatarkuseks  või lausa vana sõnaks. Kus linnupesa üleval? Seal sitahunnik all.
