Looduse lemmikud. Pereoodatud matk looduse lemmikute juurde on jälle alanud ja kui tänast saadet lihtsalt kuulates jäävad jalad kindlasti kuivaks, siis tegelikkuses asja ettevõttes on lood teised. Me nimelt juhatame seekord teeotsa kätte soo metsadesse või siis märgadesse metsadesse, kui soovite. Mida nad üleüldse endast kujutavad, mis teeb neis ringi uitamise võluvaks, mis tüütuks ja miks nad meile olulised on. Nagu ikka, on Uudo timm valmis kõigest lähemalt rääkima ja mina olen Haldi Normet-Saarna. Võib-olla alustamegi sellest, et mille poolest üks märg mets meile hea ja kasulik on, liikuda pole seal üldse teab mis mugav ja mõni neist näiteks kõdusoomets ei näe veel suurem asi välja ka. Pere, ja eks eks see loodus ja mugavus on vaataja silmades. Kui me vaatame meie loodust, siis me oleme suhteliselt ju madalama riik. Ehk siis meil ei ole mängijaid, kõrgeid mägesid ja ei ole ka kõrbeid, kus vett ei ole. Nii et me elamegi sellises piirkonnas, kus sademete hulk on piisavalt suur ja kuna kõik see lauskmaa peale jookse nii kiiresti, kohe merre, siis tekivadki sellised alad, kus on maapind nõgusam, seal hakkab toimuma soostumine, vesi koguneb ja see on meie loomulik elukeskkond. Kui meil näiteks ei oleks selliseid niiskeid Argo metsi ja soid, siis kindlasti oleks meie kliima hoopis teine. Ja ma ei ole üldse kindel, kas sellises kliimas me tahaksime elada. Noh, näiteks mina ei kujuta ette, et mina peaks kõrbepiirkonnas elama ja taluma pidevalt sellist veepuudust. Nii et kuna meie esivanemad on valinud selle maalapi elamiseks ja me oleme tegelikult sellega üles kasvanud koos, siis mina pean seda täiesti normaalseks elukeskkonnaks ja me peame lihtsalt vaatama, kuidas me ühes või teises niiskustingimuses liigume, jätkas, paneme kummikud jalga või lähme paljajalu. See on meie valik ja nendes märgades metsades muidugi jaga. Soodes on selliste elutingimustega kohanenud terve suur seltskond liike, nii taimi kui loomi, kes ainult sellist elukeskkonda tahabki. Ja kui Moskva aastal midagi Ei taha elada, läheme siis täpsemaks ja täna tuleb päris mitmest erinevast metsast meil jutuna, millisest? Me alustame? No kõigepealt võib-olla peaksime alustama veel natukene ka sellest, et et me räägime jah, praegu märgadest metsadest ja ja noh, me teame ju, et, et sood on märjad alad. Aga, aga nüüd nii-öelda teaduslikus mõttes on tehtud tavaliselt vahet, et kui piirkonnas on turbakihi paksus 30 sentimeetrit ja rohkem noh, siis neid alasid nimetatakse soodeks ja seal võib kasvada ka mets peal, noh, siis on nad soometsad. Nüüd teiselt poolt aga on ka selliseid märgasid metsi, kus turbakihi paksus ei ole sugugi nii paks ja noh, neitsist nimetatakse soostuvateks metsadeks noh, nad on teel sinnapoole, võib-olla, aga võib-olla nad ei jõuagi sinna. Nii et võib-olla kõigepealt alustame nendest metsadest, mis ei ole päris nagu sooklassifikatsioon Nonii järgiv soometsad vaid nad on alles soostuvad, ehk siis loetakse ikkagi mineraalpinnasel kasvavad metsad, aga nad on märjad ja noh, sellised metsad kujunevad siis seal, kus on reljeef, nõgus ja vesi valgub lihtsalt sinna lõbusasse kohta ja on pidevalt niiske ka. Suveajal, kuidas soostumine siis välja näeb ja kui pikk või lühike protsess on? Saastumine on üldiselt üsna pikaldane protsess, sest noh, kõige paremates kohtades või keskmiselt ja kui me võtame turbasamblaga alad ja seal juurdekasv turba juurde kasvanud millimeeter aastas noh, siis 130 sentimeetritki annab kasvatada, aga see on nii-öelda arvutuslik keskmine, vahest muidugi turbakihi paksus kasvab kiiremini, teises kohas jälle tunduvalt aeglasemalt, olenevalt jälle sellest, kuidas vesi seal mängib ja Nahkuna aastad pole vennad, siis näiteks eelmine aasta oli meil hästi märg, siis kindlasti sellel aastal palju orgaanilist materjali ta siis lehtede või juurte või võivarte näol lihtsalt ei lagunenud ja hapnikuvaegusesse lihtsalt hakkas kõdurvastuma. Aga kui me tänavu aasta võtame jälle, kus oli kuivem periood, siis seesama eelmine aasta peaaegu et turvastumise poole liikuv protsess, see pöörati ringi lagunemisse ja ilmselt lagunes tänavu aasta natukene rohkem seda kõdumaterjali ära või näiteks eelmine märg aasta, nii et seda ei saa võtta nii-öelda üks-üheselt tot. Nii selline koht ja nüüd on meil ütleme, 1000 aasta pärast on meil soov käes, nii lihtsalt see asi ei käi. Aga heidame pilgu Eestimaa kaardile, no kus võiks praegu olla siis sellised metsad, kus soostumine käib täie hooga? No tegelikult meil Eestimaal ikka suures osas võib leida selliseid metsi, mida siis nimetataksegi sooviku metsadeks, selline huvitav nimi tähendab, soostus mets ehk sooviku mets ja, ja nad kasvavad siis jah, liigniisketel muldadel ja see on perioodiliselt just liigniiske, nii et selliseid kohti on Eestimaal suhteliselt palju. Peale selleni soostuvad metsad jagunevad veel omakorda erinevateks tüüpideks vastavalt sellele, mis ja on peamised taimeliigid. Nii on näiteks osas märgades metsades sõnajala ja osja enamusega alustaimestik ja selliseid metsi kutsutaksegi siis osja kasvukohatüübimetsadeks ja neil on meil enamasti leida siis Lääne-Eesti pool. Samas teine tüüp, kus valdavalt all kasvab Angervaks, seda siis kutsutakse angervaksa kasvukohatüübiks ja neid Metsi on jälle meil rohkem, siis Pärnu ja Jõgevamaal. Aga loomulikult nii nagu ennegi ütlesin, on neid väiksema või, või suurema lappima üle kogu Eesti, nii et kui tahta seda ära tunda, siis tulebki vaadata rohkem, milline on see alustaimestik. Sest see alustaimestik peegeldab kõige paremini, ega siis seda mulla ja niiskus olemit antud kohas. Looduse lemmikud. Ja muidugi, ka puude osas on väiksed erinevused olemas. Kui osa kasvukohatüübi metsades on valdavalt segapuistu enamuspuuliigiks, on seal kask, mänd, aga vahest ka kuusk ja muidugi sekka tulek sangleppa ja saart ja haaba ja teisi liike, aga nad ei moodusta siiski ülekaalukat enamust. Siis angervaksa tüüpi metsades on peamisteks liikideks kask ja siis järgnevad kuusk ja sanglepp. Nii et ka puude koosseisu osas on teatud erinevused olemas. Muidugi see kõik avaldab mõju ka siis teistele elustikurühmadele, olgu siis loomad või teised taimed. Näiteks nendesamade sooviku metsades on tegelikult üsna sageli ka surnud, lehtpuud ja surnud lehtpuu on pehme ja seal siis armastavad elada näiteks mujal Euroopas haruldaseks jäänud valgeselg-kirjurähni. Õnneks Eestis veel on piisavalt heas olukorras populatsioon. Kuidas neljajalgsed ennast seal soostuvas metsas ka tunnevad, et teinekord saavad jalad märjaks või? No ega need neljajalgsed eriti ka ei põe, kui vahest varbaid saab loputada, võtta ta ja näiteks nendes samades soo- ja soostunud soostuvates metsades elavad rahulikud karud ja kuigi siis magamiseks nad rohkem vaatavad välja sellise kuivema põndaku võib-olla, aga no kuna meie maapind on nagunii kogu aeg seene, lohkude ja lõhnadega, siis, siis leiab sellistes metsades ka kuivema küljealuse, kui nad magama hakkavad jääma. Aga teised liigid, olgu nad siis põdrad või siis metssead, noh nemad tunnevad ennast vesises maastikus väga hästi. Sigade puhul ongi hea, et seal on natuke rohkem ja pinna lähedal saab teha mudavanni ja, ja puhastada oma karvkatet. See, need metsad on, on metssigadele päris head elupaigad. Ja toidulaud ei ole ka kesine. Toidulaud ei ole ka kesine, sest kuna seal ikkagi muld on suhteliselt toitaineterikas, siis, siis kasvab seal erinevaid taimi, sealhulgas ka selliseid aine, mis moodustavad siis oli Soome ja mugulaid, mida siis metssead saavad väga edukalt endale toiduks tarvitada. Aga noh, samamoodi nendes metsades ka elavad näiteks hallpea-rähni ja roherähn neid läänepoolses Eesti osas ja väike-kirjurähn saab seal oma väiksema nokaga toimetada ja rähnide poolest on Aga ei saa vist öelda, et need ainult seda tüüpi metsa eelistavad või siiski? No nagunii on nii või teisiti, ükski praegu ükski liik ei ole väga kitsalt spetsialiseerunud, ainult ühe elupaigatüübile üleminekualad on ikka olemas ja see annab natukenegi plastilisust juurde nendele liikidele, et nad nad suudavad ka siis hakkama saada veidi kesisemates tingimustes mõnes teises kas kuivemast metsatüübist, aga Nende põhielupaik siiski ja loomulikult needsamad soostuvad ja soometsad on ka sookurgede üks lemmikpesitsuspaik. Noh, tavapäraselt arvatakse, sookured on, oh, nad on suurtel lagedate soode elanikud, aga tühjagi nad eelkõige meie oludes just pesitsevad sellistes märgades metsades, kus noh, väga tihe puistu ei ole ja all on ka selline rohu, rinna ja piisavalt suur, siis see on just hea koht sookure pesitsemiseks ja siis kõrvalpõldudel või niitudel käia toitumas näiteks. Muidugi praegu sügisesel ajal, noh, see on juba natukene teine olukord, nad on rändel ja ränd kogunemiskohad, noh siis nad on just selliste suurte lagedate peal ja sealsest toituvad ja näiteks viljapõldudel ja, ja see on natukene teine pesitsusajal, nad lähevad siis sinna. Ikka mets sai nimetatud soostuvaid metsi leidub Eestis igal pool, nii et minge ja vaadake, kuidas sügis sinna tulema hakkab. Tõesti, nendes märjemates metsades on samuti ka seeni, mida siis tasub ka patta panna, nii et ei tasu põlata ära, et natukene niiskemaks metsaalune läheb ja sealt siis kohe. Kasi ummisjalu joosta. Nii et soostuvates metsades võib kindlasti leida seeni, aga kuidas on lugu lammi-lodumetsadega, kuhu me nüüd edasi matkame seal ka seeni on veel või? Ikka on, kõikides metsatüüpides on seened, iseasi millised liigid neid ja, ja kas need kõik meile just söögiks kõlbavad, aga kellelegi söögiks kindlasti kõlbavad, selles ei ole kahtlust. Looduses on iga organismi jaoks ka tarbija olemas. Aga räägime siis täpsemalt, mida üks lammimets kõigepealt siis endast kujutab ja loomulikult see kõige põnevam küsimus, et kus teda jälle Eestis näha saab? Lammi metsad juba nimi ise ütleb, et tegemist on lammidega, lammid on siis sellised madalad alad mis siis on kas jõgede või ojade ääres või siis ka teinekord järvede nägudes missis aeg-ajalt eelkõige suurvee ajal tugevalt üle ujutada võetakse ja siis suveajaks jälle vesi taandub, aga selle üleujutamise käigus tuuakse siis selle juurdetuleva veega setted ja need setted ladestuvad siis selle lammialale. Meie suuremad ja kuulsamad lammi metsad on siis muidugi sellistel aladel, kus on suured üleujutused, noh, esimene asi kohe soo oma Alam-Pedja, aga ka näiteks Jäni uhtlammimets, Kasari jõgi konnas on ka jällegi suured üleujutused, seal on lammi metsad veidi ulatuslikumad, aga noh, peaaegu igaoja ja jõe ääres, kus vähegi ta nii-öelda kanjonis sügavas sängis ei jookse, on vähemalt pisikene ribakenegi midagi selle lammimetsalaadset. Muidugi jah. Teinekord on ta nii kitsuke, et ei hakata teda nii-öelda eristama, et vot see nüüd on veel siin on neid lammimetsa, siit nüüd edasi läheb juba teist tüüpi kuivem või või veel märjem mets edasi, aga jah, mis siis lammimetsale iseloomulik on, on see, et puurinne on üldiselt suhteliselt hõre, kui ta on nii-öelda täiskasvanud või, või normaalses looduslikus seisus lammimetsseal, siis kuna maapind on hästi viljakas, siis seal kasvavad tammed, saared, pärnad, künnab puud ja natuke kuivemates kohtades või sellistes kohtades, kus kiiremini vesi taandub. Noh näiteks ka kuused, sanglepa on väga sageli, võib ka halli leppa olla. Toomingas ja lodjapuu, paakspuu kindlasti ja rohurinne on hästi liigiriik ja, ja seen võimsa kasvuga ja noh, mis sellele metsale tüüpiline on, eriti Lõuna-Eesti poolsel alal ja Lääne-Eestis seal kasvavad siis meie liaanid ehk siis rumalad ja meil on isegi tõestis lammimetsa eritüübina välja toodud siis et üks selline metsatüüp võikski olla humalatüüp, tee lammimets, mida siis tegelikult ei ole üldsegi kuigi palju meil Eestis, nii et nad on just seal alampeedial soomaal kõige suuremad üleujutusaladel olemas. Nii et tasub humalaid vaatama minna ja see on tõesti, võib vist öelda lausa eksootiline taim Eesti kontekstis. Noh, ega teda jah, nii naljalt ikka igale poole ei kasva rohkem, me oleme harjunud teda kasvamas nägema, võib-olla meil endal majade ümbrusse, kus me oleme teda istutanud nii-öelda elus tara oks. Sest ta tõesti suudab kasvada hämmastava kiirusega kevadel, nii et silmnähtavalt vaadata, kuidas üks taim kasvab. Ja ta on erakordselt dekoratiivne. Ta katab hästi, ronib hästi, väga ükskõik millise väiksegi toe najal ja, ja samamoodi siis läheb üles mööda puude võrasid, siis ta tõesti katab oma suurte lehtedega väga ilusti teeb selliseid mõnusaid lehtlaid, meeletu elujõud ja aga ega väga alla ei jää näiteks samuti lammimetsades üsna sageli kasvavad seatapud mis siis ka niimoodi Lausaliselt katavad nii põõsaid kui või tugevamaid rohttaimi seal ja noh, kui ta õitseb veel oma suurte lehtritaoliste õitega, siis, siis ta on väga dekoratiivne, aga noh, peale selle lammimetsades Kaitsealuseid liike kasvamas, noh üheks näiteks on siis karulauk, aga mida nüüd viimastel aastatel ka rohkem juba aedades kasvatatakse ja teda toiduks kasutatakse, aga ta on täiesti meie looduslik kasvuala on just nendes samades lammimetsades ja noh, üks kuulus selline piirkond, kus teda siis hästi kasvab, on Soomaal lemmjõe, keele metsas, mida siis kutsutakse ka sellesama karulaugu järgi lausa sibulasaareks lõhnab lõhnab hästi ja maitseb ka hästi, tegelikult ta on väga tervislik taim. Reeglina ongi nii, et seal, kus karulauk kasvab, siis teda tõesti kasvat lausa massiliselt. Looduse lemmikud. Lammi-lodumetsad neid mõisteid kohtab ikka aeg-ajalt paarisrakendis, siin on oma põhjus ja kõigepealt siiski selline küsimus, et mis vahe neil on? Vahe? Jah, esmapilgul võib tunduda, et ega seal suurt vahet polegi, üks märg maa kõik ja isegi need puuliigid osaliselt vähemalt on needsamad. Aga nüüd, kui me vaatame ladusid, siis ladude puhul on iseloomulik see, et ei pruugi olla sugugi A või jõgi seal läheduses või, või läbi voolamas ja pigem just ongi nii, et seal maapinnal võib tõesti olla ainult pisikene ojakene, heal juhul nähtav. Aga, aga need veesooned on just seal mao kõdukihi all ja see näitab, et on tegemist liikuva põhjaveega ja esimene indikatsioon kohe sellele ongi see, kui on liikuv põhjavesi, siis kasvab sanglepp ja kuna jälle seal lodumetsas samamoodi hästi kiiresti toimub kõdunemine siis teinekord või üsna tüüpiline on see, et need sanglepad või üldse puud lodumetsas kasvavad nagu suurte mätaste otsas. Kohati seal on seis vanade puude kännud ja see on nagu kuivem olnud, seal on paremini saanud uus metsapõlv enda juured maha ajada ja hiljem on siis känd sealt ära kõdunenud ja on tüüpiline, sest see, et puu nagu seisab jalgade peal nagu hanejalgadel või kanajalgadel ja Alton tühi, nii et jah, need vanad kännud võiga tüved, mille peal on siis uued puud kasvama hakanud, see on ajapikku täiesti ära kõdunenud ja sellised tugijuurtega puud siis kasvavad säält, nii et võib, võib teha ilupilte juurte alt läbi. Näiteks nii, et paras mets metsavaimude ja nõiamooride ja muude muinasjututegelaste elupaigaks, aga kus peaksid elama meie kuulajad, et oleks nii-öelda uksest välja minnes lodumets? No ma ei tea, kiviga visata. Kui ma praegu kohe hakkaks meenutama mõnda head ladu metsa, mis on arvestatavalt suuremal alal, siis, siis mu mõtted lähevad esimese hooga kuskile Kirde-Eesti Alutaguse kanti. Noh, võib-olla ka sellepärast, et ma sealpool kandis, lihtsalt olen tunduvalt rohkem ringi liikunud ja sattunud seal rohkem selliste metsatükikeste peale sest need lodumetsad on suures osas, nagu ma enne ütlesin, näed, siin märjad alad on saanud kõva paugu kuivendamisest, siis need ladu, metsad on, on üks kõige enam kuivendatud metsatüüp ja tema pindala oma esialgsest pindalast, vaatajat köige kõige vähem on teda üldse järgi jäänud. Noh, ühelt poolt on see, et kui liikuv põhjavesi seal on suhteliselt maapinna lähedal kui õigesse kohta tõmmata, kraav sisse, jookseb lihtsalt tühjaks ja kui ta siis tühjaks jookseb, vot siis saame sellise tüübi ehk siis kõdusoometsa ja, ja kõdusoomets on tegelikult siis jah, kuivenduse tagajärjel tekkinud metsad, kus teatud mõttes huumuse tekke ja kõdunemine on tänu vee alanemisele intensiivsem palju intensiivsem kui varem ja see loob pinnase, et saaks hakata kasvama näiteks kuusk ja ja ka mänd on seal rohkem ja üldse teised puuliigid ka praegusel hetkel näiteks õdusa metsi on meil Eestimaal ikka hästi palju ja see on selline vahepealne metsatüüp siis, kus kus samas on veel säilinud või vastu pidanud, oleks nii-öelda mõningad soostuvad ja soometsade taimed, aga, aga juba tulevad peale ka kuivemad kasvukohtade taimed näiteks laane või, või ka palumetsataimed, nii et sattudes sellisesse metsa reeglina see maapind vetruv, sest juurte võrke on seal tihe, aga juurte alused on tühjaks kõdunenud ja siis me võime sealt läbi vajuda näiteks. Ja samas siis see taimestik on nii läbisegi, et raske aru saada, mis tüübiga siis tegemist on, aga nende puhul ongi, et inimene on oma käe sinna vahepeale pannud ja muutnud selle olukorra ära. Nii et sattusime täiesti eneselegi märkamatult praegu lodumetsast, kõdusoometsakõdusoomets on seega kuivendatud lodumets, eks ole. Ta on mõnevõrra kuivem, aga vetruv aeg-ajalt nagu jube. Aga seal lodumetsas on see pind ikka märg, mis märg. Kuidas seal lodumetsas üldse siis liikuda on? Seal tuleb lihtsalt natukene vaadata ette, kuhu sa astud, sest mööda neid puude juuri või mättaid liikudes on võimalik minna ja teinekord seal mätaste või kändude vahel ka vesi seisab aasta ringi ja ja, ja seal tõesti see muda, mis seal on see võib-olla päris noh, mitte küll põhjatu, aga küllaltki sügav, nii et ülepõlve võib sinna sisse surfata küll, selles ei ole midagi, aga aga kui me anname aru, kuhu me lähme ja kuhu me astume, siis siis ega see üle põlve käimine ka ei ole enam mingi üllatus, vaid ettekavatsetud asi. Taastasime ja kus peale Kirde-Eesti eellodumetsi näeb? Samamoodi on näiteks luidete vahel ütleme, Tahkuna poolsaarel Hiiumaal on lodumetsad või siis või siis veel samamoodi Ruhnu saarel lima luidete vahel on, on lodumetsad. Selline oli siis tänane saade märgades metsadest. Nüüd siis heidame pilgu, mida on saatnud meile kuulajad. Paistab, et eriliselt on meie kuulajaid inspireerinud jätkuvalt seened, rääkisime neist ja seenemetsadest mitu saadet tagasi. Siiamaani tuleb vahvaid seenefotosid, seekord näiteks Estra Kink saatnud meile toreda pildi kolmest sirmikust ja pisikese, ent õpetliku loo on läkitanud Gustav Gerretz. Loen seenemetsas, olen käinud juba sellest ajast peale, kui midagi mäletama hakkan, ja alguses koos emaga, kes õpetas mind ka seeni tundma. Viimastel aastatel, tere, olen metsas uitanud koos oma äiaga. Tõsine korilane, tema korv on alati esimesena täis ja me kutsume tema koridus viisi lausa seenejooksuks. Parimad mälestused on siiski suvekodust Hara lahe ääres, kus igal hommikul tehtud väike jalutuskäik mööda randa ja alates augusti algusest sai korv ikka kaasa võetud, sest seeni leidus seal alati. Huvitaval kombel oli rannas tarnealatihti väga seenerikas ning seal leidus isegi kuuseriisikaid ja musti torbikuid, mida olen ikka seostanud märjemate aladega. Kuigi olen ennast alati pidanud heaks teadjaks, olen ühe korraga jubedast ämbrisse astunud. Kuskil 11 12 aastasena käisime sama vana sugulasega seenel ja korjasime midagi väga mürgist äkki rohelise kärbseseene. Igatahes jäi see ka vanematel kahe silma vahele ja tule tulemused olid päris rängad, ent õnneks mitte pöördumatud. Isa hakkas mul uuesti seeni sööma alles 15 aastat hiljem ja ka siis ainult kukeseeni ja männiriisikaid, mida ta ise oli korjanud. Ma olen peale seda oluliselt ettevaatlikum ja seeneraamat on alati metsas kaasas. Suur tänu veelkord saates kaasalöömise eest ja. Ja noh, nüüd siis järjekordne üleskutse saata pilte ja meeleolukaid lugusid märjemates metsadest. Ja meie aadress on lemmikud ät ERE või 10 124, Tallinn, Kreutzwaldi 14, vikerraadio looduse lemmikud, millest tuleb juttu järgmises saates. Järgmine saade Me vaatame soid ja keskendume eelkõige madalsoodele. Ja mis veel järgmisesse saatesse puutub, siis pange palun tähele. Samas on ta mitte pühapäeval nagu tänane vaid reedel, kuuendal septembril kell 15 15. Ja nii hakkabki olema. Looduse lemmikud on edaspidi kavas reedeti kell 15 15 ja kordusena esmaspäeva südaööl. Lased looduse lemmikut, tõid teieni Uudo Timm, Haldi, Normet-Saarna ja Maristomba Kuulmiseni reedel, kuuendal septembril kell 15 15. Looduse lemmikud.
