Igapäevaelu üllatab meid aeg-ajalt küsimustega kuidas asjad töötavad. Mõnikord jääb küsimus vastuseta, aga proovime, ikka. Algab saade puust ja punaseks, mis asjatundjate abiga otsib vastuseid. Millistele küsimustele kohe kuulete. Saatejuhid Arko Oleski ja Helen Sürje alustavas. Tere eetris on raadio kaks ja uut hooaega alustab saade puust ja punaseks. See on populaarteaduslik saade, kus me Aja jooksul võtame ette mõne ühiskonnateaduse või tehnika aspekti ja üritame selle asjatundjate abiga teha teile head kuulajad. Puust ja punaseks. Stuudios on Helen Sürje, Arko Oleski, tere. Tervist. Madise passi häälte siin saates siis sel sügisel kahjuks ei kuuled madise, et tegevuste rivi läks nii pikaks, et mul on nüüd võimalus tema asemele astuda ja proovida, seda saad. Täpselt nii, mul on selle üle ainult hea meel, kuidas tunne on rääkida teadusest ja tehnikast? No kui te mulle helistasite ja pakkusite, siis siis ma mõtlesin küll, et oioi, kuidas ikka on, et kas ma ikka tean piisavalt, kas ma saan hakkama, aga tegelikult minu roll ongi olla tavainimene. Ja sina oled meil selline suurem teadjamees, kes mindki valgustab, nii et ma ootan põnevusega, vaatame, mis saama hakkab. Ma arvan, et kõik läheb hästi. Ja meil on nagu ikka stuudios alati ka veel teadjam inimene, kes siis valgustab meid ühe või teise teema osas ja loomulikult nägu traditsioon ka teie saate meie saates osaleda, saata meile küsimusi, millele me otsime vastuseid ka need viisid, kuidas küsimusi saata, on jäänud muutumatuks võrreldes eelmiste hooaegadega, endiselt saate neid postitada meie saate foorumisse Facebooki lehel ja Facebooki lehele. Ja kes tahab saata emaili, siis aadress on puust ja punaseks ERR. Nii et ootame teie küsimusi uue hooaja puhul, saatke kindlasti. Ja muutumatuna on jäänud ka see saadet. Alustame sellega, et viskame pilgu peale mõnedele huvitavatele asjadele, mis viimasel ajal teaduse ja tehnoloogia vallas on tehtud. Helen, mis sulle sellest pikast suvest silma jäi? Ma arvan, et ei ole pikka suve tagajärg, aga aga kuskil augusti lõpus jäi silma see, et nendele, kes palju Skype'i kasutavad, ma ei tea, palju sina käitlisse kasutad igapäevaselt no mitte iga päev, aga päris tihti kaugel elavaid sugulasi sul ei ole, ühesõnaga no enam ei ole, kõik kolisid Eestisse tagasi, selge. Aga Skype'i kasutajatele on selline uudised, et õige pea saavad nad silma vaadata teineteisele, sellepärast et tavaline on ju see, et kui Skype'i ekraani taga istud, siis sa ei vaata mitte nagu sinna kaamerasse, vaid sa vaatad ennast. Ehk siis sa vaatad ennast, justkui vaatad ikkagi oma oma rääkijaga kuidagi nagu risti, et sa ei vaata talle silma ja šveitslased vastanud, et selline asi ei lähe mitte ja luuakse hoopiski selline tarkvara, mis aitab Skype'is rääkijatel kerge vaevaga silmsidet luua. Ja seda tehakse siis niimoodi, et tarkvara otsib videopildist üles inimese näo. Ta liigutab seda täpselt nii, et inimene tundub alati vaatavat otse kaamerasse ja töödeldakse ainult näo piirkonda. Nii et info kaduma ei lähe, säilivad kogu taust inimese näoilme ja selle artikli juures on ka üks foto ja tõepoolest tuleb tunnistada, et väga usutav on see kõik, et inimene justkui vaatab kuskile taevasse ja nurka, aga tarkvara keerab ta täpselt nii, et aadaksele siiramalt, kui silma, et petab ära küll ma arvan, et see aitab suhelda meil paremini. Skype'i teel tundub küll ja ma arvan, et siin on ainult paar sammu veel sinnapoole, et me võime videovestluse ajal käia köögis võileiba tegemas ja arvutitarkvara näitab mööblit endiselt räägib meie ajutiselt. Ja, aga tegelikult on üks komistuskivi, mis sa pakud, kellega on keeruline seda, seda silmseid asja noh, ütleme ära petta, mis võiks olla selline segaja, et inimeste ei saagi niimoodi keerata, usutavat, kes võiks olla selline, mis tal võiks küljes olla veidi habe või prillid või prillid on tõesti niimoodi, et ainsaks komistuskiviks on ikkagi prillikandjad ja programm on natukene hädas, et prilliga neile tuleb veel teine programm veel teha. Kuidas prillid õigesti sättida või siis peavad nemad hakkama läätsi kandma näiteks? Nonii, värske uudis on ju tegelikult ka see, millest me sel nädalal kuulsime, et Eesti maaülikooli teadlased esitlesid Eesti esimest transgeenset kloonvasikat nimega juunis. Ja seegi transgeenne kloonvasikas nimetus on nii kuidagi suursugune sellise väikse armsa vasika kohta, keda televiisoriekraanilt näha oli. No aga ta kasvab suuremaks, nimele väärilisemaks. Lootus ongi selles, et kui ta kasvab suureks, saab ise vasika ja hakkab piima andma, siis selle piima sees on inimese kasvuhormooni, mida siis sealtsamast viimasest saab märksa kergemini kätte, kui on praegu ravimitööstusel võimalik seda kasvuhormooni kusagilt saada. Just nii, et loodetakse sellest suurt kasu ravimitööstusele, kui peaks õnnestuma tõesti see tehnoloogia viieseks suuremahuliseks, sest praegu on meil tõesti ainult see üks armas vasikas. Ja ja tema päris palju väärt. Kuulsin eile kuulsin ETV uudistest seda, et see summa, mida tema väärt on ikkagi muljetavaldav, et ma arvan, et tema eest hoolitsetakse päris hästi ja vihkan ka plaanistada, kloonida õige pea. Just kuskil terve kari jõulusid 50 isendi võrra peaks neid juurde tulema. Eks hoiame pöialt teadlastele, sest see töö on ka siiski esialgu veel algusjärgus. Aga kes tahab kloonimise kohta rohkem teada siis, kui mäletate, meil aasta alguses jaanuarikuus käis stuudios Ülo Jaakmaa, kes on täpselt sellesama projekti üks eestvedajaid rääkimas meile kloonimisest ja selle saate saate meie arhiivist üles otsida, panime selle lingiga meie Facebooki küljele, kes tahab seda saadet siis üle kuulata. Aga kas sellel ei olnud ka mitte insuliini lehmad, kes ootavate vasikaid on tiined? Jah, neil on plaan teha ka insuliini lüpsavad lehmad ja eks seal need võimalused on laialdased, ongi, tuleb ainult geenidega. Vaata, ega see kloonimine nüüd nii lihtne ei ole see ka neil ka neid kõlakaid läks enne omajagu aia taha. Paraku nii et nagu öeldud, hoiame pöialt, hoiame ikka midagi. Aga nüüd ongi aeg siirduda meie selle sügishooaja esimesed Pikema teema juurde ja mõne hetke pärast hakkame rääkima sellisest olulisest igapäevasest nähtusest nagu vesi, täpsemalt Eesti põhjavesi. Kohtume mõne hetke pärast. Puust ja punaseks, tänane pikem teema piilub jälle pisut vee alla ja üritame puurida sellist teemat, nägu, põhjavesi, see oluline ressurss meie Eestimaapinnas ja oleme omale külla kutsunud Tartu Ülikooli teaduri Andres Marandi, tere. Tere päevast. Tere. Kui nüüd juba puurimise peale jutt läks, siis kuidas meil Eestis olukord on, kui sügavale peaks puurima, et meil siin põhjavett kätte saada, päris nii vist ei ole, et lööme labida maasse, hakkab purskama. Purskama ei hakka, aga kui labidas maasse lüüa ja piisavalt sügavale minna, siis saab igalt poolt vee kätte, kui sügavale see nüüd sõltub natukene. Kui me räägime puurkaevudest, siis selle sügavuse peale väga ei mõeldagi, ütleme erinevates Eesti osades seal paarikümnest meetrist, kuni võib ta minna kolme-neljasaja meetrini, aga salvkaevudega saab ka madalamal. Mis need Saluk kaevud olid, kui nüüd selgitada? Ühesõnaga on olemas nagu kahte sorti kaevus ja ühed on need nii-öelda salvkaevud, mis on vanast ajast juba teada, igal taluõuel oli ta üks selline suurema diameetriga auk. Kas olid siis betoonrake, et või oli ta puiduga või on kividega lihtsalt kindlustatud ja need on tavaliselt kaevatud, reeglina sellised sügavamad augud puurkaev siis on juba hiljem nüüd kui tehnika arenes, siis lihtsalt täpselt samamoodi, nii nagu me seina puurima augu on ka maasse võimalik auk puurida. Ja siis sealt saab selle vee täpselt samamoodi kätte. Mina tahaks selle kohta küsida, et tihtipeale arvatakse, et mida sügavamale puurid, seda, seda paremat vett saad, et kuidas sellega lood on, need samas vist on ka Eesti Põhja-Eesti keskeestipolist floori liiga palju ees, et mida sügavamale lähed, seda rohkem ta floori on. Kuidas te seda kommenteerite, et kas see sügavuse kvaliteet on seotud? See on nüüd natukene et jah, tõepoolest maapinnalähedasemad või siis nii-öelda madalamal olevad veekihid võivad nüüd olla siis inimese enda tegevusest natuke rohkem reostunud ja seetõttu on parem minna sügavamale. Sellisel juhul on võimalik kätte saada mitte reostunud vett. Kui põhjavesi voolab, siis enamus vett tekib ikkagi sademetest, mis läheb meil maapinda ja maapinda minnes ta hakkab lahustama kivimeid vähehaaval küll, aga ikkagi ja sellega hakkab Komineraalsus suurenema, erinevad komponendid seal suurenema, ehk siis tegelikult mida sügavamalt põhjavee kihti võtame siis seda vanema v me sealt saame ja üldiselt reegel näitab ka seda, et seda rohkem lahustunud aineid seal mõttes on. Mis tähendab ka seda, et inimesele võib-olla kahjulikku maid, aineid aeg-ajalt, millised need kahjulikud ained võivad olla? No Eestis on siis enam tuntud ikkagi floor ja palju uuritud ja seda just enamasti Lääne-Eestis, kus meil on karbonaadse lubjakivimid ja seal on nüüd küll pikaajalised uuringud näidanud seda, et alates kuskil ütleme 50-st kuni 100-st meetrist, siis järjest floorisisaldus hakkab järjest tõusma ja tõusma, mis tähendab seda, et enamus puurkaevu võiks ikkagi jääda sinna nii-öelda ülemise kuni 50 75 meetri kiiresti, seda on muidugi väga raske öelda, seda tuleb iga kord konkreetselt ka veel üle kontrollida. Aga kas on veel, kas kogu Eestis on floor probleemiks või on mõnes piirkonnas näiteks teised hädad? Ei loomulikult ei ole, Floor floor on tegelikult seostub meile ühe kindla põhjaveekihiga, mida siis nimetatakse siluri ja ordoviitsiumi põhjala kompleks või taansis karbonaatkivimites olev vesi. Ja sealt tulenevalt just sellest karbonaatidega tuleb meelse floor ka, aga muid asju on, on näiteks Põhja-Eesti piirkond, kes, kes kasutab siis valdavalt meil sellist kah sügavat alumist põhjavee kihti, mida nimetatakse siis kambriumi-vendi põhjaveekompleksis jällegi ja seal siis teatud piirkondades võib siis olla kõrgenenud radioaktiivsust. See ei ole nüüd otseselt küll võib-olla nii-öelda keemiline, aga pigem on ta füüsikaline nii-öelda kahju, aga halb on ta sellegipoolest. Kus piirkondadesse radioaktiivsus võib esineda? See ongi siis ütleme, teatud v värkides Põhja-Eesti rannikust, kuni siis ütleme 100 kilomeetreid sisemaani seal, kus seda kambrumendi kasutada hakatakse. Nüüd väga konkreetselt, ma ei oska nüüd v haardeid seda. Aga need asjad on kõik kontrolli all, kontrollib, ja need veevärgid peavad siis ka vastavaid nii-öelda kontrolle tegema. Aga Värska vesi, räägitakse, et Värska vesi nii hea mineraalide, rohke, kuidas selle veega on, et kas, kas seda saab kohe niimoodi igapäevaselt juua ja ja kõik on hästi, peaks sellega? Piiri pidama, no vat, kui me nüüd Värska veest räägime ja kui te mind kuulata, siis ärge seda väga nii-öelda kodus järgi tehke, sellepärast et mina ei ole tervisekaitsespetsialist. Aga nii palju kui mina tean, siis siis Veedi ikkagi üle ühe grammi liitris soolsusega on mineraalveed, mida siis igapäevaselt väga hea ikkagi tarbida ei ole. Et kui Toyota seda nii-öelda soolast Värska originaali, siis iga päev seda kindlasti tasuks juua. Küll on teada, et kui te näiteks sportides, et kui palju higistada teil jälle soolasid juurde maja, siis jällegi selle jaoks kõige parem nii-öelda ongi siis natuke soolasemat vett juua. Selge, aga need mineraalveed on siis ikkagi need, mis tulevad nii sügavalt, et on imbunud läbi nii paljude kivimikihtide, sealt lihtsalt sinna lihtsalt lahustunud, märgatavalt rohkem neid erinevaid aineid. Täpselt enamus veest saab meil ikkagi alguse sademetest ja, ja, ja sademed, kätekeemiat on ka meil mõõdetud, seal on teda võib-olla mõnikümmend milligrammi, liitris on ainult natukene rohkem, kui test vees on, meil on meil neid aineid aga niipea kui ta siis hakkab maapõue imbuma, siis erinevate keemiliste reaktsioonidega hakkab seal järjest rohkem elemente minema algselt, et on nii-öelda sellised kaltsiumi ja karbonaadse CDd, mis tekitavad meile siis katlakivi, aga hiljem siis hakkavad veed järjest ja järjest rohkem nii-öelda naatriumkloriid samaks muutuma, ehk siis mis maakeeli sisaldavad sissid, keedusoola või naatriumi ja kloorijoone, siis see lihtsalt on loomulik, nii-öelda põhjavee keemilise koostise muutumine. Kas keegi on üldse välja arvutanud, kui palju Eestis põhjal? Käib kokku alla, see on muidugi hea küsimus ja neid, neid arvutusi ja numbreid võib loomulikult erinevaid välja pakkuda. On arvutatud, loomulikult, kui ma nüüd võtsin lahti raamatu, mis siis Eestis on ka nii-öelda üleüldine geoloogilisi hüdrogeoloogilise info kogumik, siis seal on näiteks meie vana hea hüdrogeoloog, pikaajaline juba Leo Waldner välja arvutanud, et näiteks Eesti kivimite Sis poorides ja lõhedes oleva vee hulk ehk siis see, mis sinna sisse oleks võimalik panna, on umbes 2000 kuupkilomeetrit. Kas seda numbritena millegagi võrrelda, mis on meile nagu hoomatav, ma ei tea, kas Läänemeremahuga või Võrtsjärve Peipsi järved, kuidas ta suhestub näiteks suurte veekogudega? No ütleme niimoodi, et veekogudega ma nüüd väga hästi ei oskagi niimoodi öelda, aga kõige lihtsam on teha näiteks üks selline mahu arvutus, et igaüks kujutab ette, milline on Eesti pindala. Milline on Eesti maismaapiir. Ja kui me nüüd selle nii-öelda 2000 kuupkilomeetrit jaotaksime ühtlaselt ära, siis Eesti pinnale, ehk me siis teame, et Eesti on umbes 45000 ruutkilomeetrit suur siis me saaksime Eestimaa pinnale sellise 44 meetri sügavuse basseini. See vast annab hea võrdluse, võimas. Seda on päris palju ja elada siin maa peal, sel ajal ei saaks. Nohjah. Kas võib ka nii öelda, ma kuskilt lugesin, et alates viiest kuni 10-st meetrist maapinnast ongi Eestis siis kõik kivide puurid justkui täitunud veega. Täpselt nii see on, et, et Eestis on ju teatavasti sajab suhteliselt palju, nagu me kõik teame, tuleb umbes 700 millimeetrit siis aastas meil osa nendest sademetest aurub, osa voolab kohe pinnaveekogudesse ja ka siis ütleme umbes 60 kuni 270 millimeetrit imbub siis maapõue ja kõik see peab ka siis nii-öelda seal maapõues kuhugi ära voolama. Aga kui nüüd vesi peab siis kuskil kas liiva või savi või siis või siis nii-öelda Kriste alsemate kivimite lõhedeses voolama sisse võtab natuke rohkem aega, kui näiteks ojas või jões. Ja sellisel juhul siis vesi hakkab kogunema nendes kivimites ja, ja praktika näitab, et tegelikult juba minnes viie või 10 noh, võib-olla kõrgemates kohtades kõrgendikel võib seal olla ka 15 meetrit, aga alates sellest ikkagi võiks juba olla nii-öelda kõik kivimid veega küllastunud. Nii et maapõues ei ole padjandid vähi sellised reservuaarid ilusti niimoodi paigutanud, vaid see vesi on ikkagi kivimit, et sees et maa-aluseid jõgesid järvesid otseselt ei ole. On aga vähe, ütleme et, et ma arvan, et te kõik olete viimasel ajal ringi reisinud, olete käinud näiteks kes või kuskil mujal maades, kus on olemas nii-öelda need suured karstikoopad, pat, karstijärved, nii et see on võimalik, et, et on ka maal neid järvi on jõgesid suuri vaid ka Eesti puhul, siis kui me nüüd räägime mingitest sellistest suurematest aukudest, järvedest, reservaaridest, siis ikkagi Eesti puhul on tegemist teatud kihtides lõhedega, mille siis suurused jäävad ikkagi sinna ühe meetri piiresse, võib-olla meeter kõrgem, meeter lai, aga mitte midagi rohkemat. Et need päris jõgedeks kutsuda, siis ilmselt ei saa ka, või siis inimesed räägivad väga palju veesoontest, mis siis meie elu mõjutavad just, et kuidas peab voodi panema ja kuhu maja ehitame, kuhu midagi istutama. Kas nõust geoloogi pilguga mõeldes on see veesoonte jutt, et on seal mingisugust alust või pädevust või üldse mõtet sees? Vot kui te nüüd olete Eestis natukene näiteks kõndinud, olete käinud Tallinnas seal kuskil või ütleme Põhja-Eestis seal klindil ja vaadanud neid lubjakivisid, siis te näete, et seal on olemas lõhed nii püsti kui kui risti ja kui seal vesi voolab, siis tõepoolest võib, võivad olla sellised nii-öelda lõhed. Aga, aga kui te olete näiteks käinud siin lõuna pool Tartus, kus te olete, või taevaskojas, kui te vaatate, Neid liivakivi paljand, teid siis see on üks massiivne liiv, ehk seal sisse voolab nii-öelda vesi ühtlasemalt, ehk meil on olemas erinevad nii-öelda kivimid ja erinevad voolukeskkonnad need lubjakivide puhul tõesti enamus vett ikkagi voolab sellistes kokkusurutud ja väikestes lõhedes ja me ei saa öelda, et on olemas sellised kindlad nii-öelda veevoolu, kas siis ojad või jõed või, või sooned ta ikkagi sellise suuremassiilvina tehnikestes lõhedas voolab, aga on olemas nendes kivimites siis teatud selliseid lõhe vööndeid, kus siis nii-öelda kivim võib-olla lahustunud ja seal võivad ka olla siis siis ka nii-öelda suuremad lõhed või siis nii-öelda need veesooned. Et seda ei saa päris ümber lükata, et nüüd neid veesooni ei ole. Aga kuidas teile tundub, kas need veesooned, kui nad on, võivad mõjutada seda magamisasendit ja, ja muud sellist enesetundega seotu seonduvat inimesel igapäevaelust? Jah, seda mult ka varem küsitud ja ma olen sellele vastanud. Ma isegi ei oska mitte sellele vastata, et erinevaid tundeid võib inimesel olla ja võib olla erinevaid emotsioone ja võib-olla hoopis näiteks oma töö juures naabriga rääkides erutatud oluliselt rohkem ja ei saa sellepärast õhtul magama minna või sõidate õhtul koju, keegi jookseb teil tee peal üle või punase tulega, sõidate lina all keegi üle selle peale olete ärritunud, et kunagi ei tea, kas need on nüüd veesooned või, või on seal mingi muu väline tegur, mis teie elu nii-öelda siis häirib. Räägime saates puust ja punaseks põhjaveest. Meil on külas Tartu Ülikooli teadur Andres Marandi ja jutt läheb edasi pärast väikest muusikapala. Nii räägime põhjaveest edasi, meiega on jutustamas Tartu Ülikooli teadur Andres Marandi ja küsime edasi kaevude kohta, et kui keegi nüüd sooviks kaevu puurida endale, mida ta peaks teadma selle koha kohta, kas see on üldse igas kohas mõeldav millega ta peaks arvestama? Tegelikult kui inimene tahab endale kaevu puurida, siis ta peab arvestama sellega, et ta ei tohi seda ise teha. Selle jaoks on Eestis olemas nii-öelda litsenseeritud ettevõtted. Ja ta peabki teadma seda, et ta peab otsima endale litsenseeritud ette võtta. Põhimõtteliselt puurkaevu tehes ei ole väga oluline, kuhu see teie krundi peal saab. Pigem tulevad seal piirangud ette nii-öelda keskkonnakaitselised ja ehitustegevuslikud piirangud, mis tähendab seda, et näiteks ei tohi seda kaevu võib-olla teha 10 meetrit lähemale, kui maja või mingid muud sellised piirangud, aga looduse või hüdrogeoloogia poole pealt siis puurkaevude tegemisel mitte mingisugust vahet ei ole. Selge, kui tihti üldse seda puurkaevu vett peaks kontrollima, sellepärast et näiteks linnapiirkondades Tallinnas nõmmel kuulsin hiljuti just sellist natuke õõvastavat lugu, et inimesed, kes kasutasid sealkandis puurkaevu vett jäid väga haigeks, sest hiljem tuli välja, et kuskil lähedal oli välikäimla mis mõjutas selle vee kvaliteeti. Ja see tuli alles liiga hilja välja, siis kui inimesed olid juba klassi haigeks jäänud, et kui tihti tegelikult peaks kontrollima seda vee kvaliteeti. Vot see on nüüd natukene selline tunde küsimus, sest sest vee kvaliteedi kontrollimine on iga inimese enda hooleks mis tähendab seda, et ta peab ka ise selle eest maksma. Veeanalüüside tegemine iseenesest on ikkagi suhteliselt kallis ja seetõttu pudel on puurkaev, kui te seda joote, seda vett sealt puurkaevust, siis kui teil seal puurkaev rajati, siis kindlasti tehti teile analüüs, mis näitas selle koostise ära, et kas ta ikkagi võite seda tarbida või, või tarbida. Aga muidu te peate lihtsalt nii-öelda lahtiste silmadega ringi käima ja vaatama, mis teil ümbruskonnas toimub. Ja teistpidi on see, et kui te seda vett igapäevaselt ikkagi tarbib ja kui mingisugused muutused hakkavad toimuma vot siis oleks kasulik võib-olla seda seda kontrollida, aga nüüd öelda, et peaks kindlasti kaks korda aastas või korda kahe aasta jooksul või viie aasta jooksul proovib tegema, et seda, seda nagu on väga raske soovitada selliselt, pigem ikkagi vaadake, mida te joote, maitske, kui toimuvad mingid muutused, siis tundke huvi, aga kui ei toimu erilisi muutusi, siis analüüs on teil tehtud ja see vesi peaks ikkagi olema joodav. Sest see vesi ju tegelikult on seal sellisena olnud juba, ma ei tea, kui kaua, kui vanas eesti põhjavesi on, kui me näiteks tõesti puurime ühe kaevu ja hakkame kasvõi kasvõi 15 meetrit 20 meetrit, hakkame sealt vett välja pumpama, siis kui kaua on veel üldse kulunud, et sinna alla jõuda ja kui kaua ta seal liikunud? No vot ajast on päris huvitav rääkida hüdrogeoloogias ja põhjavees Eesti põhjavees üldse, sest Eesti on nagu aja poolest ja põhjavee poolest natuke erandlik maa. Et esimese hooga ja kõige lihtsamalt võib öelda, et enamus põhjavett, mis meil Eestis on, on on noorem kui 30000 taastat. Miks me seda teame, on see, et meil on olemas jällegi Põhja-Eestis sügavamal oleviks põhjaveekiht? Me oleme kindlaks teinud, et viimase jäätumise ajal siis nii-öelda tungis magedam vesi sinna põhjavee kihti ja tänu sellele siis Põhja-Eestis need inimesed saavad seda tarbida. Aga, ja sellel on väga, väga selline spetsiifiline nii-öelda keemiline ja isotoopkoostis ja selle järgi me oleme kindlaks teinud, et see oli just jäätumise vesi, mis sinna sisse tungis. Nüüd kõige ülemised põhjaveekihid, mis aktiivselt nii-öelda selles meie veeringes osalevad, seal juba on, see on sellest nii-öelda keemilisest isotoopkoostist on näha, et kogu see vesi on ära vahetanud nüüd, kui kiiresti ta konkreetses kohas või konkreetses põhjaveekihis seda teinud on. Selliseid täpsemaid uuringuid ei ole tehtud ja, ja seetõttu noh, see vanus on seal võib-olla mõni 1000 aastat, mõnisada aastat võib-olla kümned aastalt seal, kus natuke kiiremini vesi liigub, kui te olete kuskil võib-olla nii-öelda selliseid kõrgema künka lähedal orus, siis ta võib olla Ta lihtsalt nii-öelda sealt ülevalt, sellest samast, kõrgemalt alalt toituvad siis teil võib olla seal isegi mõne aasta vanune või kümnekonna aasta vanune vesi. Seda on nagu väga raske öelda. Aga igal juhul on ta noorem kui 30000 aastat. Suure tõenäosusega aga võib täitsa olla, et see jääkilp, mis kattis Eesti viimasel ajal sisuliselt joome selle jäänuseid, joome seda liustiku, mis ütleme, 10 12000 või ütleme, 20000 aastat tagasi siinsamas, kas või Tallinna või Tartu kohal, niimoodi kilomeetri paksusena laius. Jah, rahvusringhäälingus ei tohi küll reklaami teha, aga, aga teatud õlut juues Eestis ikkagi on Sõõruu korraliku jääliustiku veega tehtud. Nii põnev kas võib öelda ka nii, et põhjavesi on justkui meie maavara või tähtsam maavara. Et ma saan aru, et Eestis on põhjaveega hästi, kuna meil on sademeid piisavalt, mis jõuavad imbuda kas kuidagi võrreldes Euroopaga, kui hästi meil on või kas kellelgi on veel paremini kui meil kus on märgata, et põhjavett võiks olla kohe kõvasti rohkem, kus inimesed seda soovivadki? Põhjavee kindlasti võiks olla maavara kuigi geoloogitada otseselt maavaraks, kui selliseks ei nimeta, sest maavarad ikkagi on sellised nii-öelda kivimilised maavarad, et põhjavett nimetatakse loodusvaraks. Aga see ei olegi nii tähtis ja oluline on ta kindlasti Eestis, nagu ma ütlesin, on meil siis sademeid palju ja põhjavett tegelikult tundub nagu palju olevat. Kui on ikkagi niimoodi, et, et seal, kus inimesed koonduvad seal, kus inimesed elavad, siis nii-öelda seda vett ikkagi seal intensiivselt kasutatakse ja ega ka põhjaveeseisukohalt ei olegi see asi nii roosiline, et, et kui me veel kõne edasi arendame oma tegevust natuke rohkem vett pumpama, et siis võivad ka Eestis probleemid tekkida. Ja põhjavee puhul on just oluline see, et me võib küll teda kvantiteedis palju olla. Meil võituda, kivimites palju olla, aga kui me ikkagi oleme millegipärast tema kvaliteet veidi ära rikkunud ja kui me seda ikkagi juua ei saa, siis noh, mis sest, et ta seal maa sees on, aga kasutada seda ikkagi ei saanud. Mis need peamised ohustaja põhjavee kvaliteedile on, kas millised inimtegevused võivad seda kahjustada meist? Fosforiidisõda ju oligi suuresti selle ümber, et kuidas kaevandamine kahjustab põhjavett, et kas on veel mingisuguseid tegevusi? No kaevandustegevus on muidugi üks, üks jah, sest sest kaevandus on nagu ise on selline lokaalne ja ühes kohas aga põhjaveeseisukohalt tema mõju on siis oluliselt suurem, kuna, kuna see vesi, mis sinna kaevandusse nii-öelda selleks, et maalsest kaevata, selleks tuleb see maapõue siis ka sügavamalt juba kuivaks ta, me arvestame, et kuskil viie meetri sügavusel näiteks on, on juba kivimit küllastunud veega, siis kui me seda vett ära ei pumpaccis, me peaks vee all kaevandama, tahame sügavamale minna, siis me peame seda vett hakkama ära pumpama. Ja sellisel juhul siis hakkab nii-öelda ka külgedelt meil seda vete juurde tulema ja nii-öelda see mõjuraadius hakkab järjest suurenema ja suurenema ja, ja seetõttu sisse kaevanduse enda tegevus omab pindalaliselt oluliselt suuremat mõju. Lisaks kaevandustele on, on üks niisugune suurem põhjavee kvaliteedi mõju on siiski põllumajandusväetamise pestitsiidid, kõik, mida me kasutame, taimekaitsevahendid, muu keemia. Et, et kõik see, mis me maha paneme, sademed käivad sealt üle palju asju. Loomulikult, kui õigesti doseerida, siis enamus neid aineid kasutatakse taimede poolt ära, vahel jälle tuleb ootamatult liiga palju vihma või, või pannakse seda nii-öelda aineid liiga palju, siis need leostuvad jällegi põhjavette ja need lähevad sealt edasi. Lõppkokkuvõttes võivad nad ka siis puurkaevudesse v haarates. Nii et väga palju sõltub ikkagi vihmast, et praegu kui meil on vihma piisavalt, siis lõpuks jõuab ka põhjavette. Kui meil ühel hetkel peaks vihm otsa lõppema, siis varem või hiljem annab ennast tunda ka põhjavees. Loomulikult siis meil lõpeb ka põhjavesi otsa, kus me teda ikka siis saame, kui ta meil taevast juurde ei tule? Aga kas siis võib öelda, et need riigid, kus on kuumem ja sademeid vähem, et meil ongi nagu vähem justkui põhjavett? Ja väga paljud riigid näiteks elavad hetkel võlgu tuleviku arvelt, ehk see tähendab seda kasutavad oluliselt rohkem vett, kui neile nii-öelda tänapäevasest veeringest juurde tuleb. Nagu ma ütlesin, et Eestis on täpselt samamoodi olemas ja selline 2000 kuupkilomeetrit vett, mis põhimõtteliselt tähendaks seda, et kui meil nii-öelda sademeid juurde ei tule siis me saaksime seda mingisuguse aja näiteks kasutada, eeldades, et ta kõik on oma kvaliteedilt kasutatav, aga Nad ei tule, siis see olekski kõik, mis me sealt võtta saame. Et nii on ka näiteks Ariilsed vööndid või kui me lähme lõuna poole, kus meil sademeid nii palju ei ole, et meil on küll eelmistest nii-öelda klimaatilistes perioodidest jäänud või ütleme ka sellisest ajast ajaloolisest perioodist, kus inimesed nii palju vett ei tarbinud, on jäänud põhjaveekihid, mis on vett täis, aga need järjest ja järjest need varud järjest järjest vähenevad. No kas on teada, kui palju me siin Eestis põhjavett tarbima, et kui kaua meeles oleks sellest kahest 1000-st kuupkilomeetrist jätkuks tõesti ühel hetkel enam üldse ei 100-ks kui palju ja mille jaoks seda Eestis kasutatakse? No see on ikka suhteliselt hästi teada, sest sest põhjavee varude üle peetakse ikka korralikult nii-öelda arvestust. Et kui endisel ajal ajal võis suhteliselt vabalt veega ringi käia, siis tänapäeval on ikkagi kõikjal olemas veearvestid ja üldjuhul see toimib. Ja, ja selle kohta kirjutatakse ka siis iga-aastaselt aruandeid ja kui me nüüd võtame näiteks 2012. aasta ehk siis eelmise aasta kohta on meil juba andmed tulnud, siis me keskmisel, et nii-öelda kasutasime Eesti, siis kasutas 745000 kuupmeetrit ööpäevas. See on alla kuupkilomeetril ilmselt tunduvalt, nii et selle arvustuse järgi võiks ju võiks ju mitu 1000 aastat rahulikult hakkama saada. Jaa, Ikume, arvutame nüüd seda kahte tuhandet kuupkilomeetrit, aga seda ei ole nagu eriti mõtet arvutada, sest sest enamus põhjaveekihte, mida me ikkagi kasutame, on sellised põhjaveekihid, mis nii-öelda osalevad meil siis selles aktiivses praeguses nii-öelda veeringes, mis tähendab seda, et see ei ole seisev vesi, et me võtame sealt ära, aga see vesi tuleb ikkagi asemele külgume põhjavett, nüüd võtame ära siis siis nii-öelda ta peab millegi arvelt tulema, ehk siis ta võib olla küll tuleb mingisugustega või järvede või, või, või märgalade või millegi arvelt. Aga need sademed kompenseerivad teda ja seetõttu enamikes piirkondades me nagu ei panegi seda tähele, küll on olemas siuksed kohalikud nii-öelda v depressioonilehtrid, aga need ei, need nii-öelda ei muud too. Need on nagu jäänud püsivaks seetõttu, et meil on tekkinud teatud tasakaal ja me ikkagi lõppkokkuvõttes tarbime vähem vett, kui meil süsteemi nii-öelda juurde tuleb või süsteemis ringleb, sest tegelikult aastas on meil, kui me nüüd võtame siis liikuva põhjavee sademetega lisanduva põhjavee siis tegelikult aastane vee ringlus või põhjaveeringluse Eestis on siis umbes üheksa miljonit kuupmeetrit ööpäevas mis on tegelikult ikkagi üüratult suur arr ööpäevas lause, mis teeb ju aastas läheb ka sinna juba juba miljarditesse. Just täpselt käib ringi, just just kõik käib ringi. Kes on Eestis suurimat tarbijaid, kuhu kõige rohkem seda vett kulub? No vot, kui ma nüüd vaatasin neid arve, kuivõrd ma olen teada, et mu tarve küsitakse, siis siis siis jällegi selle kahe 2012. aasta põhjal siis jäi meelde, oli 745000 kuupmeetrit ööpäevas oli üldine tarbimine siis sellest joogiveeks olmeveeks nii-öelda, kus on ka väikesed tööstused, siis seda ei ole nagu väga laiali löödud, aga enam-vähem selline olme ja joogivesi seisis, moodustas nii-öelda 125000 kuupmeetrit ööpäevas, sealjuures see on umbes? Jah, ta on isegi isegi tähendab, ta on kuskil seal 11 12 protsenti, ma kujutan ette isegi rist 745-st 1000-st. Ja tegelikult kõige suurema osa nii-öelda 620000 kuupmeetrit ööpäevas, mis on siis 83 protsenti enam-vähem, et selle siis moodustas siis meil kaevandustest ja karjääridest väljapumbatava põhjavesi ja mis on veel väga oluline kogu selle statistika juures, et mineraalvett, millest me rääkisime, siis seda võeti eelmine aasta keskmiselt 33 kuupmeetrit ööpäevas, aga kas seda saaks ka rohkem võtta, et kas, kas meil on olemas sellised varud, mis võiks Eestist teha maailmakuulsa mineraalvee tootja sealsamas suurusjärgus mai tea? Boschomi ja šiige vot selle koha pealt ma nüüd kiire vastusena ja võib-olla vastuse võlgu, sest mineraalvesi, ma ei ole kindel, kuivõrd neid varusid meil on arvutatud, need on sügavamad põhjaveed ja, ja kui palju nad nii-öelda välja annaksid või kui kauaks neid jätkub, aga jah, ma arvan, et see 33 kuupmeetrit ööpäevas, mis tegelikult on ikkagi ääretult väikene summa nii-öelda, siis seda nike oluliselt rohkem meile. Ühesõnaga ka seda on lootust, et jätkub, on hea kuulda, et põhjaveega ei ole hirv. No siin Eestis, et see nüüd niipea otsa lõpeks, kui me vaid oskame seda Kaliteetsena hoida. Just. Andres Marandi, Tartu Ülikooli teadur. Suur tänu, rääkisime põhjaveest. Aitäh, aitäh vedanud kuulamast. Tšidonova tsirka viis k. Pritsi toona vasikad. Kuulaja küsib? Ja nüüd jõuame meie kuulaja küsimuste juurde, mida on suvel meie foorumisse tulnud omajagu ja üks neist Lauri on kirjutanud, tahab teada, tema jäi sõpradega mõtlema selle üle, miks on just augustikuus nii palju tähti näha. Tema pakub ühe võimaliku lahendusena, et augustikuu ööd on lihtsalt piisavalt pimedad aga samal ajal kahtlustavad tema ja tema sõbrad, et järsku on seal taga veel midagi rohkemat. Ja selle teadasaamiseks oleme helistanud Tartusse Tähe teadlasele Jaak Jaanistele, kes kontoriaknast saab kenasti vaadata Tartu tähetorni ja on kõige õigem inimene sellele vastama. Tere. Tere. Kas see arvamus, et augustikuus saab kuidagi eriliselt hästi tähti vaadata, on korrektne? Noh, sõltub sellest ikkagi põhiliselt, kui pime see koht, kust vaadatakse. Augustikuu on sellepärast omapärane, et seal lõppevad need suvised valged ööd ära ja inimene ei ole harjunud tähti nägema ja siis talle tundubki, et neid aga taevas väga palju. Ja üks asi on veel, see puudutab tänavust aastat. Tänavu juhtus nii, et see, kus tähed välja tulid, langes kokku enam-vähem noorkuuga. Nii et kuud ka ei olnud taevas segamas ja seda talvist valgustust oli vähe ja siis võis tõesti tunduda. Paistab tavapärasest rohkem. Aga kas professionaalsed astronoomid ka eelistavad mingisugust kindlat kuud või aasta aega, mil on kõige parem tähti vaadata? Professionaalsed astronoomid helistavad kõige paremaid kohti, kus tähti vaadata. Tänapäeva väikeses maailmas on on see nüüd kõige kiirem võimalus. Aga amatöörid on pigem arvamusel, et septembri lõpp, oktoobri algus on niisugune mõistlik aeg Eestimaalt ja üldsegi põhjalaiuskraadidel tähti vaadata. Siis on taevas juba piisavalt pimeilmad, ei ole veel liiga külmad. Ja muidugi üks asi, mis tähtede vaatamist segab, on õhus olevad jääkristallid. Ja need tulevad ikka taevasse tükk maad varem, kui lumi maha sajab. Selge suur tänu vastuse eest. Jaak Jaaniste Tartust, aitäh. Kuulaja küsib? Raadio kahe kodulehele on tulnud küsimus seoses mobiiltelefoninumbritega, et me olemegi valinud eksperdiks Eerika Adamsi, kes on tehnilise järelevalveameti side- ja meediateenuste osakonna juhataja asetäitja. Tervist, tere päevast. Läheme küsimuste juurde. Kuule, sooviks küsida, et miks algavad Eestis mobiiltelefonide numbrid just viiega? Tegelikult on niimoodi tehti kasutavaid telefoninumbrite haldamist on reguleeritud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi määrusega number 45, mis sätestab Eesti riikliku numeratsiooniplaani. Numeratsiooniplaan kehtestab nõuded telefoninumbrite kasutamisele numbrite pikkusele ja ja numbrite paiknemisele numeratsiooniväljas. Ehk ehk teisisõnu, millise algusega telefoninumbrid ühe või teise teenuse puhul kasutada võib. Ja hetkel on numbri plaanis mobiiltelefoninumbrite algusteks viis ja 81 82. Ahah, peale viie on ka veel muid numbreid ja see on huvitav ja numeratsiooniplaanis on ka märgitud tuleviku eesmärgiga, kus, kus siis 83 kuni 85 lisanduvad mobiiltelefoninumbrite numbritena. Kas võib siis öelda, et juba hetkel on kasutusel mobiiltelefoninumbrid, mis algavad 81 82-ga? Lihtsalt meie võib-olla ei tunne neid inimesi, kellel see number on, aga see on olemas olema selge, kuidas üldse toimub mobiilnumbrite jagamine, kui inimene läheb. Ta soovib endale telefoninumbrit, mille alusel, kas on täiesti suvaline Ja numbrid endale saab. Kindlasti mitte numbrite haldusnagu, ma ütlesin, käib numbriplaani alusel. Kui soovitakse mobiiltelefoniteenusenumbreid, siis saavad need numbrid algusega. Soovi korral võib küsida 32 33 60 43 ja teisigi numeratsioonialas, aga kuidas nende, et peale nende esinumbrit, et sealt edasi tuleb, et kas see on selline suvaline jada, mis järjest tuleb, seal kantakse selle plaani alusel. Tegelikult numeratsiooni haldus käib selliselt, et mobiili opera räägime näiteks mobiilioperaatorite mobiilioperaatorid, broneerivad numbri broneerimise andmebaasis endale konkreetsed numbrid mille hulgast ta siis saab pakkuda oma klientidele. Selles mõttes, et inimene võib küll omada teatavat valikut, aga täiesti suvalist ta ei saa valida, sest et ta peab valima ikkagi seal mobiilioperaatori poolt pakutavast. Ja tahtis endale midagi meelepärast just nimelt. Selge suur aitäh teile, asi palju selgem, kõike head ja kena päeva ja nägemist. Ja selline oligi tänane saade. Puust ja punaseks. Rääkisime põhjaveest, tähtedest, mobiiltelefonidest ja veel paljudest asjadest. Järgmisel nädalal uus saade uute teemadega. Ja palun saatke oma küsimused meile, siis me saame tegeleda nende maailma asjade teieni toomisega lahendamisega saame isegi targemaks ja küsimused võite siis saata raadio kahe lehe foorumisse, meie saate foorumisse Facebooki lehele puust ja punaseks raadio kahe Facebooki lehele ja lisaks veel ka meiliaadressile. Puust ja punaseks Haaerrdee, olge aktiivsed, kohtumiseni. Kohtumiseni.
