Anneli Saun oli üks neist, kes tänavu varakevadel Keila  vallas koos teiste Tallinna tehnikakõrgkooli  ja Tallinna tehnikaülikooli tudengitega metsa puhtaks  rookimas käis. Tahaksid sa saada metsaomanikuks? Ja ma tahaks seda vaikust, mida mets esindab,  kohe kindlasti. Kuhu sa tahaksid endale metsa osta? Ma arvan, et hetkel hinge lähed, sama oleks Hiiumaa näiteks  kuna seal on piisavalt aega veedetud ja seal ma lihtsalt tean,  et on seda, mida hing ihaldab. Tegelikult on Anne-Liis juba õige mitu aastat Eestimaa  metsades fotoaparaadiga ringi liikunud, seal nähtud valguse  ja varjude mängu tabada püüdnud. Järgnev pildirida on väike valik mahukast arhiivist,  mis iga uue rännakuga Eesti põneval metsamaastikul aina täieneb. Kodanikuliikumise päästke Eestimaa metsad esindajate arvates  ähvardab edaspidi meie mets bioloogilise mitmekesisuse  oluline vähenemine. Kodanikuliikumise aktivistide hinnangul on just  loodusesõbralikult majandatud metsade võimalik kadumine  Eestimaa metsamaastikult üks riigimetsa majandamise keskuses  läbiviidavate reformide ebasoovitavaid tagajärgi. Kohtusime tänavu aprillis loodud ja rohkem kui 600-st  liikmest koosneva kodanikuliikumise juhatuse liikme Lauri  Läänemetsaga üheksandal juunil Toompeal. See sai alguse üliõpilastest ja üliõpilastest,  kes käisid Eestimaal Eestimaa metsades matka  ja matka käigus nähti selliseid üksikuid  ja mahajäänud külasid. Järgmine matk tehtigi selle jaoks, et välja selgitada,  mis, mis on see külade probleem, et miks nad niimoodi välja  surevad ja mis see tulevikuvaated neil on ja,  ja, ja sellel matkal siis kohalike inimestega rääkides jõuti  selle metsa probleemini just selle RMK struktuurimuudatuste probleemini,  kus siis külaelanikud tundsid muret, et et metskond on nende  jaoks põhimõtteliselt see ainuke tööandja  ja metskond on ainuke seltsielu korraldaja sealkandis. Ja, ja väga paljudel meist on minul näiteks,  on vanaisa, on endine metsamees ja, ja ise käin väga palju metsas,  et sealt see asi võttis tuuri üles ja ja noored üliõpilased  töötavad ka erinevates ministeeriumides ja kohtades,  siis juhuslikult sattus ka keskkonnaministeeriumis. Valmima see metsaseaduse muudatuse eelnõu,  kus, kus siis oli täie täiesti nende põhimõte,  et põhimõtete suured muutused plaanis. Et need kaks asja kokku andsid sellise tõuke ja,  ja käisime koos omavahel, arutasime, et mis teha saab  ja ja siis sellest sellest see üks õhtu idee sündiski,  et teeme ühe niisuguse kodanikuliikumise. Hea näide on siin nüüd Skandinaavia keskkonnaühenduste  pöördumine meie vabariigi valitsuse poole,  kus nad ütlesid, et selline metsanduspoliitika,  nagu meil siin praegu plaanitakse, on näiteks Soomes olnud. Ja selle tagajärg on see, et seal on praegu välja suremas  900 taime ja loomaliiki ja umbes 1800 on veel suremas. Et probleem ei ole mitte selles, et me ei väidagi,  et metsa ei tohi raiuda, metsa peab raiuma,  lihtsalt küsimus on selles, et kui raiutakse  nii nagu Soomes näiteks et raiutakse suurtes kogustes metsa,  istutatakse seda ka suurtes kogustes asemele,  siis tekib sinna see euromets, kus sa näed niimoodi puude  vahel kaugustesse ja, ja selle metsatekkelugu ei võimalda  enam teatud taime ja loomaliikidel elada seal lihtsalt see  keskkond on teine. Ja, ja see on see kõige suurem probleem. Õnne õnneks vähemalt metsaseaduse koha pealt hakkab lahenema,  aga aga see RMK struktuuri muudatused siis arvatavasti  arvatavasti või vähemalt kahtlus on, et toovad kaasa siiski  sellise suurema ja hoolimatu metsaraie. Kas see, mida aeg-ajalt räägitakse, et Eestis lubamatult  palju raiutakse metsa, on õige, või on see asjatundmatu seisukoht? See ei ole õige. Tunnistan seda, et on olnud aegu, on olnud kohti ja,  ja on olnud viise, mis ei ole kiiduväärt metsaga ümber  käimise mõttes ja, ja need olid alles hiljuti,  aga tänase päeva tähenduses, pigem vastupidi ja,  ja, ja tegelikult tuleks innustada metsaomanikke,  on see siis nii riik kui kui erametsaomanik oma metsa eest  enam hoolt kandma eelkõige just hooldusraieid tegema,  sest neid ei tee ükski metsaomanikest täna meil piisavalt. Kuidas on lood metsa uuendamisega? Metsa uuendamisega on nii, et noh, riigimetsas on läbi  aegade olnud põhimõtte see, et iga raiesmik uuendatakse  ja ja sinna kasvab uus mets peale. Erametsas jälle tõepoolest tuleb taunida seda aega,  kus, kus metsaomanikuks said inimesed, kes väga palju ei  mõelnud ette või edasi sellele metsal ja,  ja ehkki neid ei olnud, võib olla väga palju. Neid oli siiski piisavalt selleks, et see noh,  tõrki tilk tõrva rikub meepoti, et, et kindlasti  ka selle ühiskondliku arvamuse nii-öelda metsaomaniku  või või metsanduse vastu keerasid, aga aga ma arvan,  et ka seal oluliselt olulisel määral siiski on situatsioon  hakanud paranema ja selge on see, et aitavad toetused kaasa,  aga peaasjalikult ikkagi inimeste teadlikkuse tõus  ja vastu vastutustunne selle üle, et nad,  nad on metsaomanikud, neil on mitte ainult enda ühiskonna,  vaid ka oma järglaste ees vastutus ja, ja seda on ju silmaga  näha metsa uuenduse pindalad suurenevad iga aastaga märkimisväärselt,  et see oli selline kehv aeg, aga, aga ma arvan,  et see on möödas. Ehkki Eestis raiutakse metsa vähem, kui tegelikult võiks raiuda,  ehkki meie metsade uuendamine laieneb, ehkki vargused  metsades on ilmselgelt vähenenud, leidus siiski põhjus,  et sündis kodanikuliikumine nimetusega päästkem Eestimaa metsad. Esimesel hetkel kõlab midagi niisugust paradoksaalsena ent  fakt jääb faktiks. Kuulame kõigepealt ära, mida arvavad oma tegevusest  reformide läbiviijad ise. Julgen kinnitada küll seda, et, et ükski samm,  mis meie oleme praegu ette võtnud RMK juhtimist,  ümber, korraldada, korraldada ei, ei ole metsavaenulik. Pigem vastupidi, see, mis meile on täna täna ette heidetud,  on see, et me ei, me ei anna. Metsa kõiki kasutusvõimalusi ühiskonnale välja,  nii, nii palju nagu neid peaks olema ka ei ole väga selgelt ja,  ja jälgitavalt seda metsamajandamist korraldanud tänased  ümberkorraldused on just suunatud sellele,  et rohkem inimestel oleks võimalik metsas käia metsa  erinevaid kasutamisvõimalusi siis noh, kasutada ja,  ja et see, mis metsas toimub, olekski selge  ja oleks kõigile avatud. Kolmandal juunil andsid Eestimaa rahvaliidu esindajad koos  metsameestega riigikogu esimehele Ene Ergmale üle viide  mahukasse kasti pakitud 50595 riigimetsa kaitseks kogutud allkirja. Neid kirju üle andes sõnas riigikogu rahvaiidu fraktsiooni  esimees Karel Rüütli et riigimetsa majandamise keskuse  reformid tuleks peatada, kuni pole valminud põhjalik riskianalüüs. No eelkõige meid tegi murelikuks see, et,  et metsanduses on käima lükatud niivõrd laiaulatuslikud  reformid ilma et oleks olnud või eelnenud sellele  protsessile Nii-öelda sellist lai arutelu erinevate huvigruppide vahel Paljud eksperdid hindasid nende reformide mõju metsandusele  väga tõsiseks, näiteks maaülikooli. Metsandus ja maaehitusinstituudi. Direktor Paavo Kaimre ütles, et näiteks kas  või seesama RMK reform muudab kogu metsa majanduslikku ideoloogiat,  mis on seni kehtinud. Meile hakkas tulema tagasisidet väga paljude praktikute poolt,  kes metsandusvaldkonnas ise töötavad, kes heitsid ette seda,  et, et ei ole selgitatud piisavalt nende reformide mõju. Siinkohal ma juhin tähelepanu, et RMK reformi  ja metsaseaduse muudatusi tuleb vaadata koos. Need protsessid käivad kokku ja see kõik muutis meid väga ärevaks. Me püüdsime ministriga saavutada mingisugust sidet,  saada oma küsimustele vastuseid, saada oma kahtlustele vastuseid. Neid vastuseid meile kahjuks ei tulnud ja,  ja meile jäänudki selles olukorras midagi muud üle,  kui me pidime pöörduma siis kõrgema võimu kandja poole  ehk siis selleks on Eesti rahvas paluma nende toetust just  selleks et oleks võimalik kuidagi neid metsanduses tehtavaid  reforme pidurdada. Ja, ja, ja meie väga selge ettepanek ja palve valitsusele  ka ministrile on see, et Eestis hakatakse rakendama  teadmistepõhist metsapoliitikat ja nende reformide  läbiviimisel kasutatakse osalusdemokraatiamudelit. Tänasel hetkel räägitakse sellest, et kuidas  siis riigimetsa majandamise keskus lahutatakse mitmeks osaks. Et jäävad alles igasse maakonda üks metskond  ja siis moodustatakse eraldi struktuur, kes  siis hakkab tegelema nende metsamajanduslike töödega. Ja tänasel hetkel on arusaamatu, kuidas need kaks asja  omavahel saavad eksisteerida, kuidas nad eksisteerivad. Ehk siis kasvõi seesama pilootprojekt, millele on RMK  keskendunud mis viidi läbi Ida-Virumaal ja,  ja kolme kuu jooksul seda pilootprojekti  siis teostati. See pilootprojekt keskendub ainult metsa raiumisel  mis tähendab seda, et kui me räägime sellest,  et kui inimene metsa raiub ja metsast midagi ära võtab  siis mõistlik oleks sellele metsale midagi tagasi anda,  ehk siis see metsakasvatuse poolt. Jah on räägitud sellest, et kuidas hakkab  siis toimuma kultuuride rajamine. Aga edaspidi jääb selgusetuks see, et, et  kes siis vastutab selle eest, et kuidas need kultuurid Nende hooldamine edasi peaks välja nägema,  kes hakkab neid töid teostama, kes on see,  kes vastutab nende eest, hooldusraied? Noh, metsa raiuda on lihtne. Kuid tänapäeval on, on olemas kaasaegne tehnika,  seal viib traktori metsa, traktor võtab selle metsa maha,  me teame täpselt, kui palju meil on raske haaba,  mitu tihumeetrit on? Millise kvaliteediga see on, see on ainult üks osa  metsandusest metsandus, eelkõige metsa majandamine ikkagi  tähendab seda, kuidas seda metsa kasvatatakse  ja tänasel hetkel see on üks selline tõsine murekoht,  mis on jäänud selgusetuks ja ja ma ei ole nendele  küsimustele vastust saanud. Karel Rüütli sõnul teeb murelikuks ka võimalus,  et riigimetsa majandamise keskus muudetakse aktsiaseltsiks äriühinguks. Riigikogu liikme Villu Reiljani sõnul arendatakse praegu metsandussuunas,  mis on säästvast keskkonnapoliitikast väga kaugel allkirju koguda. Aidanute seas leidub neid, kes on arvamusel,  et riigimetsa majandamise keskuse reformid toovad kaasa  metsade puuduliku järelevalve. Metsad jäävad inimestest tühjaks. Üheksandal juunil Toompeal toimunud kohtumise käigus pidas  Karel Rüütli vajalikuks rõhutada, et riigimetsa majandamise  keskuse reforme tuleks vaadata koos kavandatavate  muudatustega metsaseaduses. Selle saate ekraanile jõudmise ajaks olid Eesti  keskkonnaorganisatsioonide koda ja keskkonnaministeerium  saavutanud metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu osas kokkulepe. Endiselt on aga teravalt päevakorral reformid riigimetsa  majandamise keskuses. Mis muutub põhimõtteliselt nende reformide tagajärjel,  mida te praegu olete kavandanud ja mida te olete juba alustanud? No mis puudutab RMK-s kavandatud ja tehtavat,  et metsakasutaja jaoks ei muutu mitte midagi. Mis muutub, on see, et me parandame oma juhtimist. Anname inimestele selgemad ülesanded, kontrollime täpselt,  mismoodi riigimetsa majandatakse. Hoiame ilmselt natukene selle arvelt ka raha kokku  ja paneme selle raha siis tagasi metsa selleks et teha ära  need tööd, mis, mis täna on võib-olla metsas tegemata. Ka inimesed, kes on üsna noh, teada-tuntud metsamehed olnud  päris pikka aega on kirjutanud noh, kollektiivseid kirju  ja ja, ja esitavad niisuguseid pretensioone,  mis on ajakirjanduses päris laialt. Tuttavaks saanud. Ma arvan, et see pikka aega on see võtmesõna seal,  et kui nüüd vaadata seda diskussiooni, siis  siis kogu lugupidamise juures selge on see,  et inimesed, kes on 10 kümneid aastaid metsa majandamisega tegelenud,  seda ühe ühtemoodi suures plaanis teinud on,  on suhteliselt skeptilisemad teiste viiside suhtes ja,  ja siin ei ole mitte midagi imestada. Ma arvan, et noh, kui aus olla, siis, siis aeg annab arutust ja,  ja, ja kui me vaatame enda ümber maailmas,  mismoodi ühes või teises riigis on, on mindud oma metsa  majandamisega edasi suhteliselt sarnasel viisil,  nagu meie seda täna kavandame, see on lihtsalt paratamatu  asjade käik siin ei ole selle vastu ei ole küll mõtet seista. See, mida me soovinud oleme, on üks hästi lihtne asi. Et palun näidake meile, milline hakkab olema RMK tulevane  struktuur ja kuidas see toimub, mitte ühtegi korda,  mitte ühtegi analüüsi, mitte ühtegi vastust  selle kohta me pole saanud, see, mida näidatakse,  on ainult riigikontrolli audit, kus öeldakse,  et seal olid need asjad halvasti ja kui me võtame tegelikult  selle riigikontrolli, auditi või ükstapuha  mis muu auditi ja me süüvime nendesse probleemidesse,  siis need probleemid ei ole mitte sellised,  mida tuleks lahendada struktuuri muudatusega. Et probleemid on sellised, et tuleks käivitada uus infosüsteem,  tuleks tõhustada teatud tegevuste üle järelevalvet  ja nii edasi edasi et meil ongi arusaamatuks jäänud,  miks on vaja struktuuri muuta ja miks siis ei ei öelda  ega näidata, milline hakkab olema see uus struktuur,  kuidas see toimib. Et sellest me oleme väga hästi aru saanud,  et metsa raiumise koha pealt ei ole probleemi,  et nad suudavad hakkama saada. Aga, aga täpselt sellel hetkel, kui, kui tuleb,  paneb järgmine mees nüüd kuskil 100 kilomeetri. Kauguselt tuleb ja paneb selle puukese sinna kasvama,  et mis siis edasi saab, kuskohast lähevad vastutuspiirid,  kes vastutab, kui keegi nüüd ei taha, on mingisugune jama  seal metsas ei taha teisele mehele seda objekti üle anda,  lanke üle anda, et mis siis saab, jääbki niimoodi  või et kes selle probleemi ja kuidas see probleem ära lahendatakse? Ja noh, seal on üks asi, mida räägitakse  ka põhjendatakse, et kui varem oli nii, et metsamehed tegid  metsast kõik üks üks metsamees tegi kõike,  raius, hooldas istutas, siis tule nüüd, tulevikus hakkab  olema nii, et on olemas mehed, kes raiuvad,  on olemas mehed, kes tegelevad istutamisega,  mehed, kes tegelevad hooldamisega. Küsimus on nüüd see, et, et miks praegune süsteem on selline,  et üks metsameesteb, kõik on sellepärast et metsanduses on  selline hooajaline hooajaline projekt või nii-öelda. Et talvel saad raiuda, hakkab raierahu, sul on aega kuu aega  umbes istutamiseks, istutad ära, siis suvi on metsa hooldamine,  harvendusraied, mida sa põhiliselt talvel suure tõenäosusega  teha ei saagi, onju. Ja, ja meie küsimus on nüüd, mida teevad need mehed,  kes kes nüüd ainult raiumise peale spetsialiseeruvad,  mida nad teevad suvel. Nii kas me maksame neile niisama, tegelikult natuke,  on RMK juhatus öelnud, et eks nad lähevad siis,  eks nad lähevad nendele istutajatele appi,  no ja kui nad appi lähevad, siis nad juba teevad kõike seda,  mida siiamaani. Lisaks muudatustele metsaseaduses ja reformidele riigimetsa  majandamise keskuses pureb Eesti metsandust veel üks suur  ja juba pikemat aega lahendust ootav probleem. Oleme saadetes kodumets rääkinud korduvalt mitmesajast  1000-st hektarist metsamaast mis juba rohkem kui 15 aastat  kasutusest väljas. Aastaid on püüdnud omanikuta metsale valitsuse tähelepanu  juhtida poliitikud erinevatest parteidest. Metsanduse asjatundjad, erametsakeskus ja erametsaliit. Seni pole kõik see tulemusi andnud, kuid täna on põhjust arvata,  et olukord hakkab muutuma. Erametsaliit ja riigimetsa majandamise keskus on otsustanud  hallihabemega probleemi lahendamiseks jõupingutused ühendada. Eestis on metsa teatavasti suurusjärgus kaks  ja pealegi miljonit hektarit ja sellest tõepoolest põlise  riigimetsana määratleta eitakse siis ütleme 38 protsenti sellest,  see on siis ütleme, 800000 hektarit ja ja niikaua,  kui on meil Eestis põline riigimets ja igal juhul on meil  põline riigimets, nii on ka, nii kaua on olemas  ka riigi metsa majandamiskeskus, kes seda majandab,  küll peab tunnistama seda nüüd, et, et tegelikult on,  on suur osa metsamaast ka erinevatel hinnangutel el kuni  kolmandik praegu täna omanikuta ja, ja seal tuleb tegelikult  veel otsuseid teha, et kas, kas ja kui palju sellest võiks  jääda riigile ja, ja ilmselt mingisugune osa sellest  tõepoolest riigil jääb, mis tähendab seda,  et RMK majandada jääb tulevikus kindlasti veel suurem osa metsamaast,  kui ta seda praegu on. Missugune on RMK seisukoht nende omanikuta metsamaade suhtes,  on teil oma kindel nägemus millal ja missuguseid otsuseid  tuleks vastu võtta, et see omanikuta periood võimalikult  kiiresti lõpeks? No meie nägemus on selline, et ilmselgelt see 15 aastat  ja pealegi on olnud liiga ja see on olnud metsale kahjulik,  ehk siis just see periood, mis. Mille käigus suurel osal Eesti metsast ei ole nii-öelda  omanik olnud, meie arvamus on nii kiiresti kui võimalik  omanik leida, on see siis eraomanik, on see riik aga igal  juhul otsused teha? RMK on võtnud positsiooni need niinimetatud jätkuvalt riigi  omandis olevad maad, mis külgnevad ühel või teisel viisil  põliste riigimetsadega. Need oleks mõistlik riigimaaga liita ja RMK majandamise  majandada anda need, mis on, mis ei külgne on,  on väikesed lahustükid eramaade vahel ja mujal laiali need  tuleks leida võimalus, kuidas eraomanike kätte need jõuaks. Kuidas te kavatsete praktiliselt toimetada,  et niisuguseid eesmärke saavutada, missuguseid noh,  ütleme kirju või, või, või missuguseid? Dokumente te kavatsete selleks koostada? No keskkonnaministeeriumi valitsemisalas keskkonnaministri  juhtimisel ja erinevate institutsioonide  ehk siis peaasjalikult maa-amet ja meie vahel on tegelikult  sisuliselt kokku lepitud, kuidas me seda protsessi läbi viime,  ehk siis inventeerime, otsime kõigepealt üles,  inventeerime ühiselt selle maafondi, vaatame läbi,  millisel maal on tegemist metsamaaga, millise muu maaga  teeme inventuurid, kas tegemist on võib-olla mingisuguste  kõrgete loodusväärtustega muu taolisega,  mis, mis vajab eraldi lähenemist, eraldi kaitset  või eraldi majandamist. Ja, ja pärast seda, kui need ilmetuurid on läbi viidud,  siis viime nende maad, viime need maad katastrisse. Kas see protsess toimub juba, kas neid inventuure tehakse,  kas neid uurimisi viiakse läbi? Neid uurimisi viiakse läbi esimese hooga küll  kaardimaterjali alusel vaadates seda, mis jah,  mis noh, ütleme, kaardid meile ütlevad ja fotomaterjal  reaalselt metsas inventuure veel tehtud ei ole,  aga, aga niipea kui on, ütleme, kaartide suures plaanis selge,  et, et millised maad võimalikult siis, ütleme eraomanikule  mõllised maad riigile niipea läheb kohe ka inventeerimine lahti. Eestis on kaks suurt metsaomaniku laias laastus RMK  riigimetsa majandamise keskus ühelt poolt erametsaomanike seltskond,  teiselt poolt, kuidas riigimetsa majandamise keskuses  vaadatakse erametsaomanikele. Väga hästi ja väga positiivselt erametsaomanik on meie partner,  ma isiklikult pean äärmiselt taunitavaks seda suhtumist,  mis teadlikult või või mitteteadlikult on,  on üritatud ka ühiskonnas kultiveerida. Era era erametsaomanik on halb peremees,  riigi riigimetsa majandaja on hea peremees. Ma arvan, et ka erametsaomanik on täna väga hea metsa peremees. Vähemasti sama hea kui riigi riigi metsa majandaja ja,  ja, ja tuleviku. On eelkõige ühistöös Me oleme erametsa organisatsioonide  juhtidega just alles hiljuti istunud, koos arutanud võimalusi,  kuidas edasi minna ja, ja leidnud seda, et,  et kohtadel, kus erametsaomanikud Vajavad võib-olla heas mõttes partnerituge ja,  ja teinekord ka meie oma nagu tegevuste planeerimisel noh,  leiame nii-öelda ökonoomsema tegutsemise viise on meil  koostööks väga-väga palju ruumi veel ja ja lihtsalt,  ütleme nii, kusagilt tuleb alustada ja, ja praegu on see  alguses küll julgen öelda, tehtud mitmel pool tegelikult  ikkagi juba metsaühistud ja, ja ka RMK nii-öelda kohalikud  üksused reaalselt oma metsa majanduslike töid planeerivad. Kõige lihtsam näide metsa. Metsauuendused s lankide ettevalmistamine ja,  ja kuidas siis traktorid riigimetsa ja, ja erametsalankide  vahel siis oma uue seda trajektoori planeerivad? Kas täna alanud metsanädal toob ka mingisuguseid üritusi või,  või kohtumisi või kokkusaamisi riigimetsa majandajate  ja erametsaomanike vahel? Riigimetsa majandaja RMK siis juhatuse esimees,  mina ja erametsaliidu tegevjuht just lõpetasime diskussiooni  enne selle intervjuu algust, nii et ja, ja leppisime kokku,  et täna veel jätkame just nimelt sellel teemal,  et, et kuidas seda. Jätkuvalt riigi omandis olevate metsamaade küsimust paremal  viisil lahendada ja ja, ja noh, ütleme RMK maa-ameti  ja keskkonnaministeeriumi huvi on kindlasti selles,  et erametsaomanik oleks ka selle protsessi juures Kui ligipääsetav on riigimets täna tavakodanikule? Mis puutub riigimetsade avalikku kasutust,  siis igal pool, kus inimene näeb rohelist silti,  mille peale on kirjutatud riigimets selle sildi sinna  väljapanemise eesmärk ei ole mitte inimest tõrjuda,  vaid vastupidi öelda, et siia võid sa rahulikult tulla,  ei pea muretsema sellepärast, et, et keegi sind tuleks siit  ära aja. Aga mis puutub sellesse, kas inimesed käivad  ja kui palju nad käivad. RMK puhkealadel on tehtud nüüd mitmeid aastaid järjest  monitooringud või seiret siis selle kohta,  kui palju inimesi seal käinud on ja kui rahul nad sellega on,  mida nad seal näinud või saanud on. See on niisuguse huvitava faktina siin välja öelduna. Aastal 2007 käis RMK puhkealadel 800000 ja enam inimest. Kas on palju või vähe, on selline suhteline mõiste,  aasta varem käis 600000 ehk siis kolmandiku võrra rohkem,  nii et see on minu meelest märkimisväärne muutusi igal juhul ja,  ja see on see, mida me ka täna peame arvesse võtma tuleviku planeerides,  mida me oleme juba täna siis 2008. aastal teinud,  on see, et, et me oleme suurendanud oluliselt nende inimeste arvu,  kes just selle eest vastutavad, et inimestel oleks võimalik  looduses käia, neil oleks puhkekohad, kuhu tulla,  lõkkeplatsid, küttepuud olemas ja, ja et nad ennast  ka turvaliselt tunneksid. Ehk siis on olemas inimesed loodusvahtideks nimetame neid,  kes, kes vaatavad selle üle, et, et keegi teisele liiga tegema. Metsaga on tihedalt seotud ka riigikogu liige Karel Rüütli  ja kodanikuliikumise pääste Eestimaa metsad. Juhatuse liige Lauri Läänemets. Karel Rüütli on maaülikooli metsanduse diplomiga poliitik. Laurile tõi metsa lähemale skautlus. Ma ise olen skaut ja skaudid käivad palju metsas  ja kaitseliitlane ja minu kõige suurem hobi on matkamine  ja seda just Eesti metsades. Et, et see seotud metsaga väga tugevalt ja,  ja viibin nii palju kui võimalik oma vabastajast metsas. Mis on sinu arvates Eesti metsade suurim väärtus,  kui me võrdleme neid noh, paljude teiste Euroopa Liidu  liikmesriikide Metsadega näiteks seesama, et meil ei ole eurometsa,  et kus ma lähen ühest metsa otsast vaatan kilomeetrite  kaugusele teise metsa otsa. See, et mets on kasvanud mets ei vaja tegelikult põhiliselt  üldse inimese abi kasvamiseks, aga ta vajab aega  ja seda, et keegi sinna vahele ei astu ja  siis siis on see mets, mets metsas käimist väärt. Kui sageli ja missugustes metsades tema vabal ajal me võime  näha riigimetsa majandamise keskuse juhatuse esimeest. Oi, igasuguste metsades, kus vähegi on võimalik,  et teinekord jahimetsades ja, ja mõnikord telgi püsti  panemise metsades ja kindlasti marjametsades  ja seenemetsades. Ja noh, ei saa salata, ka nendes metsades,  kus hiljuti on raie üle käinud, ehk siis hommegi lähen metsa istutama. Mis tõi sind üleüldse metsanduse juurde? Väga raske öelda, looduses olemise tahtmine ilmselt. Konkreetsemalt isegi ei ei mõistagi seda määratleda,  ei ole ühtegi sellist, väga kindlat, spetsiifilist üksikut  huvi nagu nagu putukad või lilled või puud ainult,  aga, aga lihtsalt tundub, et mets on niivõrd kompleksne. Keskkonnaosa ja selle majandamine või selle eest  hoolitsemine nõuab nii palju tarkust, et see,  see tundus lihtsalt niivõrd palju vahva väljakutse olema,  et tahtsin sellega hakata tegelema. Mida tähendas mets sulle lapsepõlves ja kus see möödus,  see lapsepõlv? No minu lapsepõlv möödus Võrumaal ja ma pean tunnistama,  et ma olen linnalaps, nii palju kui Võru on linn Noh, on linn, aga, aga Võru linna mingisuguse,  ma arvan, niisugune viie-kuue kilomeetri raadiuses on noh,  vähemasti seitse erinevat järve ja, ja metsaradasid ühe  juurest teise juurde, et minu jaoks tähendas see  peaasjalikult seda, et jalgrattaselga ja ühe järve est teise  äärde ujuma aeg-ajalt mõned marjad ka põstan. Kas sa oled ka metsaomanik? Ei, ma ei ole metsaomanik. Kas sa tahaksid saada metsaomanikuks? Tänases ametis mitte. Jah, aga kui see oleks võimalik, siis missugust metsa sa  sooviksid omada? Eelkõige sellist metsa, mida olen ise rajanud. Sest et noh, inimene on inimene, et loomulikult,  et võib võtta Metsaga kui. Kingitust kui sulle, kui sa pärid või, või minu pärast,  ostad niisuguse korraliku mastipalgi metsa  ja tunned ennast seal hästi, aga, aga veelgi. Ma arvan, et inimene peab ise. Lauri Läänemets rääkis tänases saates metsadest,  mida tema ja arvatavasti ka paljud teised Eestimaal väga  sageli näha ei tahaks. Olen selliseid hästi korrastatud, majanduslikult väga efektiivseid,  kuid samas kuidagi elutuid ja väga igavaid metsi korduvalt  ka oma reisidel näinud. Bioloogilisest mitmekesisusest pole niisuguste puupõldude  puhul põhjust eriti pikalt rääkida. Meie metsades on liikide mitmekesisus veel silmapaistvalt suur. Ja see on midagi niisugust, mis väärib kaitsmist. Nii täna, homme kui ka ülehomme.
