Täna kell kaks toimub Elleri muusikakoolis uue õppehoone nurgakivi asetamine ja mul on meeldiv võimalus vestelda Elleri muusikakooli direktori Kadri Leivategijaga. Kui pikk on olnud eeltöö, mis on viinud nüüd selle piduliku nurgakivi asetamiseni? No kui alustada päris algusest, siis on see eeltöö alganud peale juba aastal 2007 kui otsustati tee meie kutseharidus ja haridusministeeriumi poolt ette Elleri kool saab endale ka võimaldada juurdeehituse, mis siis nüüdseks on tulemas osana õppehoonest, kus saab lahendatud väga paljugi meie muusikaõpe laste tulenevaid vajadusi eelkõige neile vajalike praktikasaalide ja, ja mitmete rütmimuusika ja heliülesvõtete jaoks vajalike ruumide ehituse ja sisustusega. Elleri muusikakooli arendusjuht Maiken Loog sinna uude majja on siis planeeritud projekteeritud kaasaegne koori ja orkestristuudio liikumisstuudio koos dushiruumidega helisalvestusstuudio koos kaasaegse tehnikaga, pluss veel rütmimuusikutele erinevad siis õpperuumid, klassid ja ka puhkpilliõpilastele klassid. Et see ikkagi vastab tänapäevastele akustika nõuetele, ruum ruumis lahendused pluss veel siis ansambli töös rütmimuusika õppetöös, et on väga oluline kaasaegsete tehniliste lahenduste võimaldamine. Kui nüüd see hoone valmib, kas linnarahvas ka selle rõõmudest osa saab? Kindlasti saab, et kuna Elleri õpilaste õpingute üks suurimaks osaks ongi just praktika ja muusikute praktikavorm on tegelikult ju Sis kontsertitel, mine siis valmimas. Orkestri kooristuudios hakkab kindlasti toimuma palju palju kontserte ja need on suunatud Tartu elanikele ja enamasti on nad ka tasuta, nii et ootame kindlasti palju kontserdikülastajaid. Millal on planeeritav ehituse lõpp? Kui kõik läheb nüüd siis meie plaanitud ajagraafiku järgi, siis võiks loota, et me saaksime oma koolihoone avada vähemalt 2014. aasta sügisel ja see on ka meile väga märgilise tähendusega, kuna sellel aastal peab ka Elleri muusikakool oma 90 viiendat sünnipäeva. Eelmisel talvel olid siin suured arheoloogilised kaevamised, kusjuures see oli tõesti üks väga pikk talv. Mis seal täpsemalt toimus? See tõesti oli tõesti väga pikk talv, kuna tegemist oli ka väga külma talvega, mis teadagi, arheoloogiliste kaevamiste puhul on päris tõsine argument ja pikendab olulisel määral nende kaevamistööde lõpp. Pealegi on ka tulnud sellest juba informatsioon välja, et tõesti siin olid väga olulised arheoloogilised leiud, kuna tegemist on asulaalaga ja esimesed leiud Tartu ja Lõuna-Eesti jaoks olid kindlasti vajalikud, kuna need ulatusid juba 14 10.-sse sajandisse. Nii et võib julgelt väita, et tegemist on väga rikkaliku kultuuripinnasega, kus ka asetseb Elleri muusikakool ja selle tõttu pidime me loomulikult aktsepteerima muinsuskaitse arheoloogide vajadust, see pinnas siis tõelist testi läbi sõeluda ja kõik vajalik informatsioon meie meie ajaloost talletada. Ja see on olnud tõesti märkimisväärne, sest nagu ma ütlesin, esimene asula alansid leitud 14.-st sajandist oma vastavate väljakaevamiste põhjal. Algselt kui meil, siis anti luba üldse ehitama hakata, et siis oli meil selline kokkulepe, et see uusõpe panen, tuleb vaivundamendile, ehk siis maksimaalselt ikkagi säilitada seda kultuurikihti, mis meil seal maapõues on. Aga see, et me üldse tohiksime neid vaiusine maa sisse puurida, pidime ikkagi uurima, et mis seal vaiade kohal maapõues peidus on ja selle uurimise käigus siis järjest tulid välja erinevad keskaegsete hoonete jäänused, et siin oli ka hilisemaid ikkagi praktiliselt keskaegse hoone täis keldrid, avastati, kaevati, puhastati välja. Et siin võibki nagu öelda, et see kultuuripärand on ikkagi väga mahukas ja suur asetsema väga väärtuslikul pinnasel just kultuuri mõistes. Ja et me võime öelda, et see on omal ajal ka olnud keskajal olnud väga kallis ehituspinnas või ehituskoht, et siin on ikka väga rikaste inimeste elamud või hooned olnud, et kui isegi keldrites raatsiti teha täis vooderdussis tellistest, et kui me peame mõtlema, et keskhääli ka tellis, oli siis käsitsi tehtud. Näiteks ja sellesse uude hoone seina paigutatakse ka üks ajalooline kivi. Jah, tõesti, nagu ma ütlesin, et see väljakaevamine, mis ulatus praktiliselt viie meetri kaugusele meilt, siis maapinnas olenemega arheoloogide loal võtnud, et tuua siis seitse sajandit edasi ka sealne ajalooline kivi ja see, see koht, kuhu me paigutame, siis meie nurgakivi on tegelikult nurk sellest hoonest, mis, mis asetseb siis maapõues, 14 10.-st sajandist, nii et kivi 14 10.-st sajandist on toodud siis siia seitse sajandit edasi meie uude uue õppehoone alus müüriks. Nii rääkisid Elleri muusikakooli direktor Kadri Leivategija ja arendusjuht Maiken Loog. Elleri muusikakooli uue õppehoone ehitamist rahastab Euroopa Liidu regionaalarengu fond. Hoone arhitektuurilise lahenduse tõid arhitektid Lea järveerunen ja Eerik joassaare arhitektuuribüroost järve tuulik. Projekteerija on aktsiaseltsi Anhold, ehitaja, aktsiaselts YIT Ehitus, Deltale Tartust, Liina Vainumetsa.
