Merehaigusele on vastuvõtlik igaüks aga seda tekitava,  õõtsumise, kiikumise või loksumisega võib ajapikku ära  harjuda ning muutuda lausa merehaigus kindlaks. Nähud on pea pööritus, iiveldus, oksendamine,  rusutud meeleolu, nägu muutub rohekaks, kahvatuks kattub  külma higiga. Kõht võib ka lahti minna. Miks ma sellest räägin? Eks ikka sellepärast, et läinud suvel võttis osoon rohkelt  merd sõita ning teekonnal sorgu saarelt kuni Kihnuni avaldus  purjetamise romantika eriti ilmekalt. Kell on vaevalt pool viis, aga laineaja Zusooni meeskonna  täna eriti varakult kajutist välja. Ehk eile õhtul oli tegemist suhteliselt rahuliku vaikse kaikohaga,  siis öösel tuulesuund muutus ja puhub üle Pärnu  ja Riia lahe otse meie peale. Sellepärast on parem purjed üles tõmmata  ja kähku Kihnu poole minema purjetada. Mina olen väga unine. Mul on loksumisest süda veidi paha, aga ma olen purjes  purjede heiskamiseks valmis. Suvine päikesetõus Sorgu saare kõrval tiirude  ja kajakate kisa saatel on varajast ärkamist väärt. Samal ajal on unise peaga purjede sättimisega õõtsuval  laeval tükk tegemist. Mis see nöör siin on? Nii ettevaatust poomiga. Ma panen mootori käima siis võtame ankru ülesse,  algaja purjetaja tunne on ikka päris õudne. Meri ja laev valit. Sinu üle mitte sina laeva üle. Ja pane teisele poolest ohvrisse tehtud. Nii ja nii me kurjetame, kallutame, kallutame sinnapoole. Ongi kõik. Täna muretame sellises asendis. Sina ajad seal üleval, ma olen siin all. Võtame kursi Sorgu saare lõunatipust ümber kivikaride Kihnu  poole sest Kihnus ootab meid saarevaht Arvo Täll. Kuid enne veel on vaja künda kümmekond miili tuulist merd. Ilus ju tegelikult päike tõuseb ja. Väga ilus, võimas. Võid alla tuule pardasse minna äkki. Siis vähemalt see ei lenda minu peale. Ei ole hullu, aga lendab või? No natuke hästi. Tegid purjetamise juurde? Ümber suure kivi ja siis paremale. No kui ta tunne on, tunne on väga hea Ah, et selline ongi siis purjetamine ja täpselt. Suure kivi juurest paremale keeranud hakkas õige pea paistma  Kihnu sadam. Tuulte ja lainete eest. Kaitstuna on sadam meremehele oaasiks, kus mereretkest  taastuda ja järgmist planeerida. Olgugi, et otstarve külge kinni seotud, jätkas ümbrus  kõikumist ka siis, kui kindel maa juba jalge all. Meresõit sorgu saarelt Kihnule on õnnelikult üle elatud  ja Kristo jäi ellu. Nüüd oleme me sigatsuaru sadamas ning suund on taas merele  juba uue paadiga. Läheme himutlaiule linde rõngastama. Arvo sina oled Kihnu ja mitmete teiste ümberkaudsete saarte saarevaht,  et räägi, kas lindude rõngastamine kuulub sinu igapäevaste  töökohustuste hulka. Jah, nüüd nüüd ta kuulub ka igapäevaste töökohustuste hulka,  aga ütleme vanasti ma olen ikka rõngastanud juba üle 30 aasta,  nii et siis nagu oli, siis oli ta nagu hobine,  aga nüüd nagu külastanud laide ja saari,  et siis siis need hobi ja töö nagu käivad kokku hetkel. Mis see sinu tööpiirkond on siis? Ongi Kihnu ja need kihnu ümbruskonna laiud sinu ümber on  saartuud ja laide kokku 56 tükki. Himutlaiu madalasse vette jõudes kattis taeva tiirude  ja kajakate parv. Kuna tiirud pidavat sissetungijad ka nokaga lööma,  oli mul eriti hea meel laias rvalise mütsi üle. Linnupuudust laiul tõesti ei ole. Peab vaid jalgade ette vaatama, et poegadele peale ei astu. Mis sul siin kaasas on, siis mis meie plaan on? Linnurõngad on kaasas, igaüks tahab oma oma suurust saada. Seeriad on erinevad. Iga on erinevad linnujalad. Ja siis selle järgi saavad nad rõngad. Oo ja juba kahvaga püüame. Esimene käes, oi kes seal on. See on randtiir, on see rand ja jõgi, tiir ad on suhteliselt sarnased. Ja tema veel lennata ei suuda ja. Üritab aga ei tule veel. Himutlaiu peamised elanikud on erinevat liiki tiirud,  kajakad ja pardid. Viimastel aastatel on eriti palju aga hoopis luikesid. Tiirupojad hakkavad nokaga sõrmest kinni,  kuid rõnga saavad nad jalga sellegipoolest. Pärast rõngastamist on tähtis linnupoeg samasse kohta tagasi panna. Nii ei lähe linnukesele vanemad kaotsi. Siin neid munasid on tõesti palju ja, ja linde on  ka metsikult, et räägi, millised need lood kihtlaste,  munade korjamise ja söömisega on. Traditsiooniline. Rahvatraditsioonis on selline selline komme vana vanast  ajast säilinud, et võib-olla siis, kui ei olnud. Kui olnud vanasti veel poest poest kanamune võtta  ja siis siis korjata, korjati neid kevadeti neid mune  ja ja mingil määral on see ikka siiamaani säilinud. Oled ise ka proovinud ja on mingi maitse erinevus ka? Minul on nüüd koslamonad ja need ei meeldi,  aga niiuksed niisugused korjanud ei ole,  aga aga söönud olen. Ma arvan, et kui vanasti sajand tagasi olid,  siis, siis oli, see võib olla ellujäämise küsimus,  et kevad kevadel, et midagi midagi uut värsket saada,  siis selle. Aga praegu ei saa seda öelda. Nii kes tema on? See on nüüd, see on nüüd juba. Tiir just munast välja koorunud väike jõgitiiru poeg sai  rõnga jalga ikkagi sellepärast, et jalad on  proportsionaalselt juba täitsa suured, tal jõuab kanda küll. Millist infot sa selle rõngastamise käigus  siis saanud oled? No näiteks olen Kihnus, kui ma seitsmekümnendatel püüdsin  neid rantiire, siis siis sain. 25 aasta pärast sain sellesama rantiru veel käära pealt kätte,  nii et noh, vähe vähemasti 27 aastane oli see lind,  et et noh, näiteks selline ja igal aastal uuesti tagasi tulla. Kihnu laidude lindusid on taas püütud Aafrikast  nii elevandiluu rannikult kui ka Boonist. Aastatepikkused vaatlused näitavad, et eelkõige on  rannikualadel vähenenud kurvitsaliste arvukus. Siin imut laiul on vähemalt tiirupoegasid küll  nii palju, et mõlemad käed on kogu aeg linnupoegasid täis. Nii ja sina tulid siit. Millised sellised hea tavareeglid on veel siin piirkonnas  liikudes siis paadiga või, või siis laidude peal või? No põhimõtteliselt lindude pesitsus ajal ei tohi siin  laidude peal käia. See on nagu keelatud aprillist. Juuli juuli lõpuni, et siis, kui nad peaksid pesitsema,  aga meil on üldiselt ka see, et, et võrdlemisi hilised  kurnad on veel, et ma ei tea, kas see on see muna  korjamisest või, või, või millest, et kui mujal peaksid juba  nagu tiirud ja hakkame ära lendama, siis meil on alles au osa,  osa linde. Et sellised erisused on meil siin  ka olemas. Erisusi on Kihnu lindudel teisigi. Näiteks kihnlaste omavahelist juttu kuulates ei ole võimalik  arugi saada, mis linnust jutt käib. Minu jaoks on see lind randtiir, kuid kihnu keeles sellist  sõna nagu tiir üldse olemas ei olegi. Kihnu keeles on selle linnu nimi hoopis viires  ja samamoodi ei ole hõbekajaka poeg kihnlaste jaoks mitte hõbekajakas,  vaid suur kull. Arvo ise rõngastab aastas 3000 kuni 4000 linnupoega. Selgelt oli näha, et saare ühe osa olid vallutanud tiiru  kolooniad kuid teises otsas elasid kajakad. Kakaopoeg jah, see, Täitsa suur ja teistsugune. Kala kaebaja tavaliselt ülespoole jookseb  selle siis nagu vees kulub, kulub vähem. Mõned panevad allapoole ka, aga mina olen tavaliselt üles pannud. Laseme sõrmest lahti ja läheme tagasi. Jah, see paneb jooksu küll. Täna oleme näinud juba kolme liiki kajakapoegasid. Lisaks hõbekajakale ja kalakajakale on nüüd minu peas naerukajakapojad. Nii nagu kihnlaste elu on muutumas ka Kihnu saare looduskeskkond. Kunagised saarevahid, linnukuningad elasid ise Laidodel,  püüdsid seal kala ja kaitsesid linnupoegasid. Tänapäeval püüab kogu seda tööd ära teha üks mees. Alametsa Arvo ongi kaasaegne linnukuningas. Üks põhimõisteid, millega me asju nii ja naamoodi selgitame,  on looduslik tasakaal. See on taime või loomaliikide niisugune arvukus,  mis valitseks siis, kui inimene maamuna peal ei askeldaks. Et me askeldame siin ja ära ei kavatse veel minna. Õieti polegi kuskile, läheb ka looduslik tasakaal  alatasapaigast ära. Kaitseme küll linde ja nende munasid pesitsemise ajal  toidame rebastele ja kährikutele marutaudi vastast vaktsiini  aga nemad panevad seepeale nahka kõik hiired  ja konnad ja meil ei jää muud üle, kui hakata  ka neid kaitsema. Jutt selg, kärn on ehk kõre, on juba mitu setu aastat olnud  meie tähelepanu keskpunktis. Nüüd aga käisid Eesti kõred paljunemist läbi viimas lausa Taanimaal. Mani alt pärit jutsel känkonnad ehk kõred on tõelised rännumehed. 2009. aastal viidi 25 konna Taani, kus neid teadlaste käe  all kasvatatakse ati 10000 kullest toodi nüüd siia Matsalu  keskusesse kosuma ja täna liiguvad nad kodupaika tagasi. Vannides ja kastides peituv kõrekasvandus on esimene suurem  katse seda meie rannikualadele ja saartele  nii iseloomulikud, kuid hääbuvat liiki päästa. Tegelikult see kõik algas nii et et Manilaiul ma kasvatasin  üles 2009. aastal hulga sealt võetud konni. Alguses siis kudu, siis kullesed ja siis lõpuks väiksed konnad,  kellest ma 25 tükki viisin Kopenhaageni loomaaeda  ja Kopenhaageni loomaaeda, sellepärast et nemad seal olid  jõudnud nii kaugele oma konnateemaga, et,  et nad arvasid, et nad oskavad tehistingimustes ilma  hormoone kasutamata paljundada. Kõresid, mida nad. Tegid no kõigepealt siis need 25 väikest kõret. Ma viisin sinna siis nad kõigepealt kolm aastat kosusid  ja kasvasid, sest kõre saab suguvõimeliseks alles kolmandal eluaastal. Ja, ja siis hakati neid seal paljundama ja  ega noh, tegelikult see nii väga lihtsalt ei tulnudki,  sellepärast et nad alguses ikkagi proovisid ühte teistmoodi  ja lõpuks siis selgus, et, et kõred nagu tõeliselt sigima  pani see, kui nad tekitasid kunstliku vihma  ja tõstsid samal ajal lompides veetaset. Ja see kõik toimus mitte sellises väikses akvaariumis,  vaid, vaid ikkagi väga suures terraariumis,  nii et, et kõre on, on üks niisugune liik,  kes tahab. Suurt suurt ruumi, suurt ala, et ta taha  ka üldse sigima, kui ta on, tunneb ennast kuidagi  kammitsetuna väikses. Teises ruumis. Need on nüüd siis nende manija, konnade koetud kudust Taanis  üles kasvatatud kullesead, kes siis umbes kuu aega tagasi  toodi siis siia Eestisse. Ja, ja nüüd me siin tasapisi peniõel neid Kasvatame kuni siis nad moonde läbivad, nii nagu nad siin on  niisugused pisikesed, et alguses nad on siin jalad  ja lihtsalt kullesed. Alguses on lihtsalt kullesed, siis siis need kullesed söövad  kõvasti kalatoitu ja, ja kasvavad nagu siin näha on,  juba mõnel on taga jalad, mõnel juba neli jalga,  aga saba on ikka veel taga. Kõrele iseloomulik jutt tekib mõnikord juba kullesele,  täiskasvanuna on ta Eesti kolmest kärnkonnaliigist kõige  väiksem kehaehitusel, jässakas ja lühijalgne. Seetõttu liigub ta maapinnal, ronides või joostes,  meenutades pigem hiirt kui konna. Et kõre on ööloom, tuntakse teda rohkem kõriseva hääle kui  välimuse järgi. Siin on siis konnade toidukasvatus, mis loomadega siin  tegemist on? Need on need äädikakärbsed, neid tegelikult  siis on aretatud selliseks, et neid saaks kasutada elus  söödaks näiteks loomaaedades või siis ka täiesti  erakollektsioonide pidajatele, mis toitu sa siia sisse oled pannud,  et siia nüüd õpetati just Taanis sellise segu,  mis siis kaerahelbeid, natukene mingeid juurvilju  ja siis midagi, mis käärima ajab, mina kasutasin näiteks õlut. Ja ja suhkrut peab olema ja tegelikult söövad need vastsed  mitte seda, seda puuvilja või seda, seda toitu ennast,  vaid vaid siin peal kasvavaid pärmiseeni. Igal juhul. Pärm on neile hästi oluline. Ma proovin neile anda siis neid äädika Siia Matsalu on ka loodud selline spetsiaalne ohustatud  liikide keskus, et millised tingimused siia tulevad? Kus just sel aastal sai? Valmis, aga me ei tegele ainult Matsalu liikidega,  et, et ongi, et kus on selline olukord, et mõnda liiki on  vaja vaja abistada, päästa, aidata teda teda näiteks  paljundada või kasvatada. Ja meil on olemas juba hulk vahendeid ka  ka näiteks juhuks, kui peaks tekkima õlikatastroofi,  on vaja linde pesta ja toita. Konnadel söödetakse nüüd viimast korda, kõht täis,  vanemad ja tugevamad, korjatakse ämbrisse  ja teekond kodusaarele algab. 80 kilomeetri pikkune autosõit on läbitud  ja nüüd viiakse järjekordselt 92 kõrepoega kodusaarele,  kus neid liigikaaslased ja tiigid juba ees ootavad. Manilaid oli omal ajal üheks suurimaks jutsel kärnkonna  asurkonnaks kogu Nõukogude liidus. Nüüd laulavad kevadeti mitmekümnetuhandelise kõreväe asemel. Üksikud isased, seega on looduslik asurkond saarel veel  praegugi olemas, kuid mitte jätkusuutlik. Mina ausalt öeldes küll kardan natuke nende kondade pärast,  need tunduvad sellised väga haprad elukad,  et kui nüüd siin ütleme, 90 tükki on, eks ju pandud palju  neist konkreetselt siin üldse võib alles jääda,  et ma kujutan ette, et esimesed linnud pistavad need nahka. Looduslik. Kuid tegelikult ju ongi nii, et konnad on väga paljude  teiste liikide toiduks, nad on lindude toiduks,  nad on madudele toiduks, nad on ka imetajatele toiduks ja,  ja neid peabki olema palju ja meie probleem on selles,  et, et lihtsalt see looduslik tasakaal on praegu nende  elupaikade hävimise tõttu paigast ära ka see,  et me neid võrkkastides üles kasvatame. Et me võiksime ju lasta siiasamma lompi kullesed kohe lahti. Aga see tähendab seda, et nendest kullestest hakkavad  toituma veemardikad. Kiilivastsed tähendab, see, see kadu on,  on nii tohutu suur. Üldiselt on looduses niimoodi, et, et koetud kudu hulka Aigast esimese talvitumise elab üle üks protsent. Nii et kui arvestada seda, et suure emase kõre kudunööris on  kuni 3000 kudu või noh, seda muna ehk kudutera  siis sellest üks protsent tegelikult elab üle esimese  talvitumise ja siis tal on suur šanss jääda jääda edasi elama,  et see esimene aasta ongi tegelikult nendel väikestel konnadel. Päris päris keeruline üle elada. Kui sa oled nüüd teistingimustes neid natuke aidanud,  et palju sa nüüd prognoosib, et sellest 10-st 1000-st  kullesest palju lõpuks neid talvituma minevaid konnasid Siia võib jääda, no kui meil õnnestus nagu meil õnnestuks 1000,  siis oleks. Ma vaatan, et need konnad ikka tunnevad ennast hästi  ja väga hästi, väga aplad siin söövad neid putukaid juba ei  ma ütlengi, et, et nad kõik kõik on aktiivselt toitumas,  et see, see on väga-väga vahva. Ma vaatan, et sa oled siin mingid lauajupid juba maha pannud. Nüüd varje pärast või, ja varje pärast, neil oleks lihtsalt  kuskile varju pugeda. Et hiljem nad peidavad ennast rohu sisse ja,  ja, ja on öösel aktiivsed. Aga sinna läheb veel aega ikka tublid nädalad,  kui nad nüüd siin suvel mõnusalt vee ääres söövad oma putukaid,  kuhu nad talvel lähevad, mida suuremaks nad saavad,  seda, seda niidu kõrgematele osadele nad minema hakkavad  ja sellepärast on ka oluline, et see nii tervenisti oleks. Madalmurune kuskil noh, septembris oktoobris nad peaksid  siis olema nüüd siin lähima talu talude juures kartulipõllus  ja ja seal toimetama ja siis maja juures lauda all  või kuskil endale. Sobiva talvituskoha leidma ja see muidugi  ka see talvitumise edukus, siis sõltub sellest,  kui hea koha keegi leiab. Et, et kes jääb ikka kuskile väga ripakile,  see järgmist kevadet kahjuks ei näe. Eesti on kõre levila põhjapiiriks ja seetõttu on ta oma  elupaikade suhtes siin eriti valiv. Seda rannaniitu on hoidnud loomad juba aastaid puhtana  ja seepärast sobib see ime hästi kõredale toitumispaigaks. Sellisel hooldamata rannaniidul ei saa see väike konnake  isegi liikuda, rääkimata toitumisest. Kõre nagu see kogu see toitumise strateegia on  ka ehitatud selle peale, et ta ta aktiivselt liigub  ja jälgib toiduobjekti ja siis siis haarab,  aga kui ta on kõrges rohus, siis ta siis ta ei saa niimoodi  toituda ja ta ta jääb nälga. Kas sa loodad veel sellist rõkkavat kõrekontserti mai juuni  öödel siin kunagi manial näha? Meie saame omalt poolt teha selle, et me katsume tuua neid  väikseid konni siia võimalikult suurel hulgal ja,  ja leida need parimad kohad, kuhu nad lahti lasta. Aga tegelikult nende edasine käekäik ja,  ja ka see, kui suureks asurkond siin kasvada saab,  oleneb ikka väga palju sellest, mis seisus need rannaniidud  siin olema saavad. Oleme oma saadetes korduvalt rõhutanud, et loodus ise ei  tunne ilusat ja imetut ei tunne head ja halba. Ta on niisugustest mõistepaaridest üle. Ta lihtsalt on linnud lihtsalt söövad kalakesi  ja konnasid. Konnad lihtsalt söövad kärbseid, tigusid  või lülijalgseid loomakesi, näiteks ämblikke. Neil erinevalt inimestest ei ole arahnofoobiat  ehk ämblikku hirmu. Ja loodetavasti ei ole seda ka osooni vaatajatel. Müütides ja valmides on ämblik tark tegelane,  kui ikka ämblikul on pahesid. Nimelt on ta enamikes juttudes uhkeldav ja ennast täis. No olgu sellega kuidas on, aga kindlasti on ta osav eriti  võrgu kudumises. Kõik ämblikud muidugi võrk ei koo, kuid kas need,  kes ei, koo, on siis kuidagimoodi tagasihoidlikumad. Maailmas leidub üle 42000 liigi ämblike. Eestis on see arv 520 liigi lähedal. Meil tegutsevad ämblikud on kuni 10 sentimeetri pikkused  ja kui putukatel on kuus jalga, siis ämblik ke kaheksa. Ämblikele on iseloomulik kehaväline seedimine. See tähendab seda, et nad viivad koos mürgiga oma ohvri  kehasse seedemahlu, mis lagundavad ohvrikoed. Ämblik toitu tekkinud vedelast, energia ja toitainete  rikkast segust. Kõige tuntum võrgupunuja on mõistagi ristämblik,  kes on paljudele tuttavama suure ning sageli  ka mustrilise tagakeha järgi. Ristämblikud ja teised võrgurlased koovad meile tuttavaid  ringikujulisi võrke, mis toimivad surma lõksuna. Võrgu servas asub sageli varjant pesa. Ristämblikud ehitavad iga päev uue võrgu. Enne uue võrgu ehitamist sööb ristämblik vana võrgu ära. Võrguabil ei püüa oma saaki näiteks krabiämblikud,  keda leidub Eestis üle 20 liigi. Kahte esimest jalapaari hoiavad nad kahele poole laiali,  valmis haarama saaklooma. Sellise hoiakuga meenutavadki. Need ämblikud krabisid. Krabiämblike hulgas on ka liik Misumena vaatja  kelle emasloomad muudavad oma keha värvust vastavalt  selle taimevärvusele, kus nad jahti peavad. Selline maskeerumine toimub päevade jooksul. Mulle on erilist sümpaatiat pakkunud väikesed,  kuid äärmiselt vilkad ämblikud, keda nimetatakse hüpikämblikeks. Nime on nad selle järgi saanud, et nad püüavad oma saaklooma hüpates. Võrreldes teiste ämblikega on hüpikämblikud suisa armsa väljanägemisega. Ämblikuperre koorub suve jooksul mõnisada väikest ämblikku,  kes on vastsestaadiumi läbinud kookonis. Enamike ämblikuemasid jääb enda poegadega,  kaitstes neid ohtude eest, kuni poed kestuvad. Mõnede liikide, kas arab ämbliku ema end iseseisvunud  ämbliku poegadele, kes aplausibas toituvad? Eestis ja mujal Euroopas on peetud ämbliku õnneloomaks,  kelle tapmisse suhtutakse kui halba endasse. Aga nende nägemine olevat jõukuse ja hea elu märk. Lapsena loeti mulle sõnad peale, et ämblik ei tohi tappa,  isegi häirida mitte. Polnud need ämblikud nii hirmsad midagi täiesti vaadata. Mõni väike armas kassipoeg või osooni saatejuht minu  tagasihoidlikus isikus on oma loomu poolest märksa hullem  kiskja kui hull just sellest juba sügisel,  sest oo kurbust. Järgmisel esmaspäeval on ka kalendri järgi sügis juba siin  Kadriorus ja kütiorus ja Kihnus ja Ruhnus  ja üldse kogu põhjapoolkeral. Sõnas poolkera on juba kaks hood, ma panen ühe veel juurde  ja lõpetanugi. O kolm. Osoon.
