Rändame koos Hendrik Relvega. Tere tänases uue hooaja teises saates rändame edasi Uus-Kaledoonia. Ja eelmises saates Läksime kusse, Uus-Kaledoonia asub kusagil kaugel Okjaanias ja muu hulgas oli seal juttu ka sellest, et kunagi leidsid kolonistid Uus-Kaledoonia mägedes tohutuid niklivarusid. Ja see muutis Uus-Kaledoonia ajalugu lausa, sest hakati looma kaevandusi ja neid nikli kaevandusi on Uus-Kaledoonia siiamaani väga palju. Ja minu suur üllatus oli see, et ma ei ole mitte kusagil maailmas näinud sellist pilti nagu Uus-Kaledoonia mägedes kui kaljude sees kiiskas vastu helendav nagu hõbedane klimaagi soon, et mõelda, et niklimaak lausa maapinnal. Et kuidas siis siin niimoodi on, et sügaval asuvad maavarad on lausa maapinnale jõudnud ja et sellest aru saada, selleks peabki tegelikult süvenema Uus-Kaledoonia erilisse looduse lukku. Igal juhul on need siinsed mäed ja siinsed mullad sellised, et Nad ei saa meelest minna, kui korranid oled näinud. Mulle meenutasid nad kõige rohkem võib-olla mingit fantastilist Marsi pinnast täiesti punane maapind ja seal kasvab haruldasi taimi, kes ei saagi mujal kasvada kui ainult nendel väga erilistel muldadel. Ja nendes taimekooslustes omakorda elab selliseid loomi, keda mitte kusagil mujal maailmas ei ole. Et see Uus-Kaledoonia loodus on tõesti kordumatu ja võib olla liialdamata öeldes muinasjutuline. Sukeldume Uus-Kaledoonia erakordsesse loodusesse. See laul on ju väga rahulik ja siit õhkub vastu seda Okeaania rahvaste suursugusust, tasakaalu või siis selle vaikse ookeani. Lõputud vetevälja. Selle laulu nimi on koos elades ja need, kes laulavad, on pärit sellised Uus-Kaledoonia saarelt nagu Maree saar Mare Saar, seal on umbes nii suur nagu meie, Hiiumaa ja need inimesed laulavad Nenn koone keeles ning hoone keel on üks kümnetest haruldastest keeltest, mida Uus-Kaledoonia kõneldakse. Aga milline see Uus-Kaledoonia rahvas on, sellest me räägime järgmises saates. Praegu, kui mõelda selle Uus-Kaledoonia lootuse peale, siis selleks, et, et sellest aru saada, miks ta selline on tuleb meil minna väga sügavale ajalukku. Nii umbes 100 miljonit aastat tagasi kirjeldamatult ammu olin maakeral olemas hiiglaslik manner, selle nimi oli Kondvana. Ja kusagil sel ajal hakkas second varna lagunema ja sellest said meile praegu tuntud mandrid või nende osad nagu Antarktise manner, Lõuna-Ameerika manner, Aafrika manner ja lisaks muidugi tekkis ka hiigelhulk saarestik, mis laiali pillatud maailmamerre. Ja üks sellistest saarestikest on ka Uus-Kaledoonia saarestik. Aga Uus-Kaledoonia bioloogilises kujunemises juhtus midagi, mis tõeliselt harukordne juhtum kogu maakera geoloogilises ajaloos. Nimelt juhtus seal niimoodi, et seal põrkusid kokku kaks laama. Laamad on need hiiglaslikud maakoore osad, mis liiguvad aeglaselt ringi ja Nad moodustavad Mandreid, nende servad asuvad sügaval ookeanide põhjas. Ja siin juhtus nüüd niimoodi, et nende kahe laama servad mitte ei põrganud kokku, kui sünnitanud tulemägesid. Vaid üks laama serv tõusis teise peale ja disselle üleni nii-öelda roomas teisele lihtsalt turjale. Ja nii juhtus see, et need maakoore äärmiselt sügavat kihid, mis praktiliselt mitte kunagi ei jõua maapinna ligidale sattusid nüüd kusagile siia geoloogilistesse kihtidesse. Ja kui veel järgmistel aasta miljonitel need ülemised kihid loodusjõududega õhemaks kulutati, siis juhtuski nii, et niklimaak hakkas paljastama otse maapinnal. Nii vähemalt seletas meile seda keerulist, aga äärmiselt põnevat looduse lugu, meie loodusgiid, François, kellega me olimegi seal Uus-Kaledoonia mägedes. Ja ta oli selline haritud, tõmmu, väga elava loomuga ja väga suurte teadmistega mees. Ja kui me küsisime, ta suguvõsa kohtas, ta ütles, et et ta pooleldi Juurtelt pärit Uus-Kaledoonia rahvaste hulgast ja teistpidi on tema teine suguvõsa pool pärit naabersaarestikut van vaatult niieti ka nii või teisiti Okeaania põliselanik, aga et ta on õppinud seitse aastat Euroopa ülikoolides ja ja seda oli küll tunda tema jutus tema teadmistes, tema seostamisvõimetes. Ja ta näiteks sealsamas mägedes tegi niimoodi, et, et ta kükitas sinnasamasse maha selle punaka pinnase kohale ja ütles, et vaadake, võtke sõrmede vahel, eks näpuotsatäis seda mulda. Ja me võtsime ja proovisime ja see oli väga imelik, ta koosnes nagu võiks öelda roosteteradest. Ja, ja siis Francois seletas, et, et need on niisugused kivimid nendes on väga palju erinevaid metalle ja et nad pärinevad niisugustest väga sügavatest maapinnakihtidest, mis asuvad tavaliselt sadade kilomeetrite sügavusel maapõues. Aga siin selle erilise laamade liikumisel, too on nad tõusnud siis maapinnale ja neid kivimeid nimetatakse ultra aluselisteks kivimiteks. Ja, ja need sisaldavad magneesiumi palju siis palju erinevaid metalle ja muuhulgas ka siis väga palju klit ja niklist, rääkis Francois. Seda, et nikli kaevandamine on ka praegusel ajal kõige tulutoovam majandusharu Uus-Kaledoonia jaoks. Ja kui mõelda, et kes on maailma kõige suuremad nikli tead üldse siis selliste hiidude seas nagu Venemaa või Kanada on see imepisikene Uus-Kaledoonia ikkagi maailma viie kõige suurema nikli ja hulgas praegusel ajal. Ja et just tänavu 2013 avatakse usgala toones ennenägematult suur niklikaevanduses nime kooro kaevandus ja see koorub, kaevandus on maailma suurimaid üldse ja hakkab tootma 20 protsenti kogu maailma kli toodangust. Muidugi on see suur rikkus ja toob palju tulu. Teistpidi on tal muidugi tumedam pool samuti, nii et peaaegu võiks mõelda, et kas see on nüüd toonud Uus-Kaledoonia le õnne või õnnetust tohutu nikli hulk. Sest näiteks mäletame ju kolonistid muutsid just põliselanike elu põrguks siis, kui nad olid leidnud siin seda niklit. Ja ka praegusel ajal on niklikaevandused ikkagi veel tõsised keskkonna mürgitavad, nad on mürgised mitte ainult taimedele, ka loomadele, vaid ka inimesele kõigele elavale. Praegused niklikaevandused, Uus-Kaledoonia see on muidugi kaasaegsed. Seal on väga hoolikalt ehitatud puhastusseadmed ja risk keskkonda reostada. Kuulge, aga see oht on kogu aeg üleval ja selles mõttes need niklikaevandused on, on teatud niisugune kirves siinse keskkonna kohal kogu aeg. Aga oskale toonia pinnasesse ei ole mitte ainult et palju niklit, vaid ka näiteks vaske ja siin on ka vasekaevandusi. Natuke on isegi kulda ja hõbedat ja muid metalle ja siis on näiteks palju poolvääriskive. Kõik need on omaette maavarad siinses pinnases, põhjuseks eriline geoloogiline ajalugu, aga noh, see selleks põhiline on ju kõige elava jaoks see, et nendest ma pinnase Ülemistest kihtidest kujuneb välja muld ja siinsed mullad. Uus-Kaledoonia mullad on tõesti maailmamuldade taustal väga erilised. Nad sisaldavad palju niklit ja muid metalliühendeid. Järelikult nad on suurele osale loomadele taimedele otseselt mürgised. Ja siis võiks nagu küsida, et, et kuidas siis üldse see kraan terri, need mäed ei ole täiesti elutud, sest tegelikult mõnes paigas leidub siin täiesti lopsakat rohelust. Üks põhjus on muidugi see, et igal pool just ei ole need kliga rikastunud mullad, aga, aga neid on siiski palju. Põhiline on hoopiski see, et Uus-Kaledoonia on saanud areneda kõige oma elustikuga isoleerida kogu muust maailmast kümneid miljoneid aastaid ja selle aja sees on taimed kohanenud Nende enamiku taimeliikide jaoks Mürgiste muldadega ja, ja suudavad siin kasvada ja kasvada edukalt. Ja loomulikult on need niisugused taimed teda mujal maakeral lihtsalt ei ole. Ja sellel pinnase küllastusel nende eriliste metallidega on muidugi üks hea külg ka. Et kui näiteks kolonistid tõid paljudes kolooniates kaasa igasuguseid taimi, osa teadlikult osa kogemata, siis mõned nendest sisse toodud taimedest hakkasid levima täiesti ohjeldamatult siin Uus-Kaledoonia, siis nad ei saanud, sest nad lihtsalt ei suutnud kasvada nendel imelikel muldadel. Ja siis rääkis Franz vahet, et näiteks mullas peavad ju elama väikesed olendid need, kes seda mulda viljakamaks muudavad. Ja siin ei saa elada vihmaussid, kes on muidu tavalised igal pool mujal maailmamuldades sest vihmaussidega on see täiesti tapvalt mürgine pinnas. Eesti hiljaaegu olid loodusteadlased saanud saladuse jälile, et siinses mullas täidavad vihmausside aset eriliselt bakterid, kes tunnevad ennast hästi metallide ja raskemetallidega küllastunud mullas ja töötlevad nagu taimekoosluste jaoks mulda täpselt samas suunas nagu vihmaussid mujal. Muudavad mulda viljakamaks. Ja ühes kohas näitas François meile uskumatuid seeni. Välimuse poolest nanni väga uskumatud ei olnud lihtsalt punasel pinnasel, niisugused nagu tumedad lausa mustjad, murumunad, niisuguseid pingpongipalli suurused eestikeelset nimele setter pole. Ladina keeles on nende nimi Pisoliitus Albus ja see seeneliik on hämmastav, sellepärast et ta suudab kasvada metalliühenditest küllastunud mullas ja maailma loodusteadlased. Et huvitav, et kui ta suudab kasvada, siis nii-öelda rikutud pinnasel, siis saaks teda kasutada edukalt näiteks seal, kus inimene on keskkonna ja mulla ära rikkunud, kogunud näiteks kaevanduste ümbruses kus muld on tõeliselt mürgine. Aga see imeline murumuna Moody Pisoliitus, Albus saab edukalt hakkama ja lisaks loob ta nii nagu seened tihti oma seeneniidistiku ka sümbioosi ehk koostööd puude juurtega ja aitab elada näiteks rikutud ja saastatud pinnastel ka puudel, kes muidu iialgi seal kasvada ei suudaks. Nii et sellel imelikul seenel Uus-Kaledoonia seenel võib olla väga-väga suur tulevik looduse säästmisele tulevikus, kogu maailmas. Ja üldse igal sammul, meie retkel seal Uus-Kaledoonia peasaarel oskas Franso meile tutvustada puu- ja põõsaliike ja loomaliike kelle ainsaks võimalikuks koduks kogu maakeral on Uus-Kaledoonia. Ja enamasti on kõik need erilised olendid muistse Kondvana hiidmandri olendite järglased. Nad on jäänud siia isolatsiooni, Nad on siin säilinud, nad on siin edasi arenenud, nendest saanud uusi liike. Ja need uued liigid on võib-olla veelgi imelisemad, kui olid muistses Kondvanas. Võtame näiteks mõned puud, kes nõust Kaledoonia metsades. Nendeks on näiteks Arokaarjad. Marjad on maailma ühed ürgsemad okaspuud, nad olid maakeral olemas ammu enne, kui siia ilmusid saurused ja nad oledki Kondvana mandril olemas. Ja nüüd, kui mõelda kogu maakera peale, siis kogu maakeral on praegu alles vaid 19 Raukaarja liik, ülejäänud on välja surnud ja nendest tervelt 13. Ehk siis mõtleme vist siis juba üle kahe kolmandiku elavad ainult Uus-Kaledoonia mujal maailmas, näpuotsaga uskaladonias, 13 erinevat Arvokaalia liik, igaüks ka välimuse poolest teisest erinev. Ja tõesti, me nägime tohutult palju suuri Raukaarja metsi, mitte kusagil maailmas ei ole midagi taolist näinud, see on ju peaaegu nagu satuksid ajamasinaga kuskile juura ajastu sauruste park. Aga mitmed Arokaarja metsade alad olid ka tähelepanu väärset noored ja kui me küsisime François Alt, et miks nad siis nii noore tantsida seletas, et asi selles, et koloniaalajastul raiuti ikkagi väga palju tarovokaarja metsad maha. Ja praegu tahetakse neid looduslikke Metsi uuesti taastada ja neid lausa lihtsalt istutatakse neile sobivatesse kohtadesse. Siinselt araukaarjad, minu reisikogemus on see Raukaarjatega, ma sain esimest korda põhjalikult tuttavaks hoopiski teisel mandril, see oli Lõuna-Ameerikas andide mäestikus ja seal kasvab ju Tšiili araukaarja väga eriline ja võimas puu. Siili rahvuspuu ja ma mäletan, kui ma võtsin esimest korda puudutada Tsiili Bulgaaria okkaid, noh siis mul jäi lihtsalt juba see puudu, tus mällu nimelt tšiljerokaarja okkad on umbes nagu rohelisest plekist välja lõigatud kolmnurgad, sama jäigad, sama teravate servadega. Neid oli võimatu puudutada. Ja siin uskale toonias. Rovokaarja puudutad pehme nagu samet. Ja see oli tõesti üllatav, et kuidas ta võib-olla nii pehme, umbes nagu meie lehise okkad, aga palju pikemad, palju tihedamad ja niivõrd pehmed. Ja siis François andis sellele ka ikka täiesti fantastilise seletuse. Ta nimelt ütles, et uskale toonias kõigi nende kümnete miljonite aastate jooksul ei ole uskale toonias kunagi olnud suuri imetajaid, kes oleksid rohusööjad. Ja lihtsalt ei ole põhjust siinsetel puudel kaitsta ennast taimetoiduliste loomade vastu. Hea ja siit sai jälle selgeks üks huvitav seik nagu siinsest loodusest. Nimelt, et kui kunagi väga ammu üle 100 aasta tagasi prantsuse botaanikud hakkasid nii pealiskaudselt uurima Uus-Kaledoonia võsasid, siis nad märkasid kohe, et need on väga imelikud võsad ja need meenutasid neile maakisid ehk siis Vahemere äärseid tork võsasid ja ilma mõtlemata pandi neile nimeks siis Uus-Kaledoonia maakid ehk torkusad. Noh, need klassikalised Vahemere äärsed tork, võsad, need on ju täis liig kellel on siis astat või hukkad. Põhjus on väga lihtne, kogu aeg üritavad neid rünnata kitsed ja muud kariloomad ja ainult sellisel viisil on nad seal Vahemere ääres püsima jäänud. Aga nüüd, kui uuriti siinsamas uskale toonias selle võsa, iga üksikut liik, siis leiti, et mitte ühelgi nendest ei ole Astlaid, sest neile pole Astvaid vaja sind, pole kitsi ega muid imetajaid, kes tahaksid neid kuidagimoodi nahka panna. Ja veel üks väga imelik pooges mulle sügavalt mällu jäi seal tõus Kaledoonia metsadest, see on kauripuu. Maailmas on kokku seda haruldast kauripuud 21 liin. Ta muide sugulane Raukaarjaga, ta on ka väga iidne puu ja suurem osa praegusel ajal säilinud kauripuuliikidest asuvad Okjaanias üksikud ka Austraalias. Ja mina sain kauri puudega põhjalikult tuttavaks Uus-Meremaal ja Austraalias seal metsades rännates ja, ja seal sain ma tõesti uurida seda, et, et need kauripuu Kristel olevad noh, nii-öelda siis okkad on ikka väga imelikud. No eestlase jaoks on täitsa kindel tunne. Ei, see ei ole okasson leht. No täiesti niisugune väikene kitsas piklik pajuleht. Ja tegelikult angaari puhkas puu, sest tal on ikkagi õite asemel hoopis käbid. Ja nüüd nendest kauripuuliikidest kõigist maailma 21-st elavad tervelt viis ainult siin käputäiel Uus-Kaledoonia saartel. Ja siin ma sain siis neid kohalikke kauripuuliike põhjalikult lähedalt uurida ja vaadata neid, neid imelikke okkaid talt uuesti nagu puuleht. Aga kui oskad vaadata, siis lehe alaküljel puuduvad rood. Lehtpuudel on alati lehtede alaküljel mingisugused rood näha, siin mitte mingisuguseid, sest ikkagi botaaniliselt on see Vokas, ütleme siis väga laiaks lamendunud okas ja kauripuu on ikkagi kindlasti okaspuu. Ja üldse on Uus-Kaledoonia käputäis saari kogu lõunapoolkera, eks okaspuurikkamaid piirkondi, nii et igale Tendroloogile nagu tõeline, ütleme siis dendroloogiline šokolaadikompvek. Aga praegusel ajal on ka kauri puudega sama lugu, mis ära kaarjatega, et neid raiuti koloniaalajal palju maha, sest kauripuud olid väga tugeva puiduga hästi sirge tüvega, hästi tugeva ja pikatüvega ideaalsed mastid laevade jaoks, sellepärast meid palju langetati laevaehituse jaoks. Ja neid jäi vähe alles, aga ikkagi midagi jäi. Ja nüüd toimub nendega sama lugu, mis Arovokaarjatega, et neid istutatakse teadlikult juurde. Et taastada looduslikke metsi, Uus-Kaledoonia ja taimi on seal kümnete kaupa, mis on väga erilised ja erilised, on ka siinsed loomad ja lihtsalt kaks näidet. Üks siis on see, et siin elab metsades maailma kõige suurem Kekko liik. Noh, kirikud on teate isegi need pisikesed sisalikud, kes on turistina käinud kuskil troopilistel aladel, võib-olla olete näinud kindlasti, ta trügib vahel lausa sulle sinna magamistuppa paja ja ronib sul siin seina mööda üles või aknaklaasi mööda üles ja teeb nihukse imelikeneksi, tiksuvad või tilk suvaid helisid, nagu mingisugune salapärane elektrooniline mänguasi. Seda Kikot nüüd küll turistil kindlasti karta ei maksa. Gekko hoopiski turisti abimees, sest ta on suurepärane kärbsepüüdja ja päästab turisti lihtsalt putukanuhtlusest, mis troopikas igal pool on kummitamas. Aga kui nüüd mõelda selle Uus-Kaledoonia Gekko peale, siis see on hoopis teist masti loom. Esiteks ei ole ta väike, enamik maailma Kekkosid on nii sõrmedega kused. Uus-Kaledoonia Gekko on 36 sentimeetrit pikk, no sõnnik koju. Peaaegu nagu käevarre pikkune Gekko tundub peaaegu uskumatu ja ta ongi nimega hiid Gekko. Ja ta on mitmes mõttes väga eriline. Kas või selle poolest, et kui üldiselt Kekkootika toituvad putukatest teistest väikestest loomadest, siis see siin sööb taimetoitu. Ja eriti just troopiliste taimede vilju ta muidugi väga-väga haruldane, teda on jäänud alles väga vähe, aga siin granteri mägede metsades just nendes tihedamates vihmametsades võib teda ikka veel kohata. Ja teine näide Uus-Kaledoonia erilistest loomadest on lind, kelle nimi on ka kuu peaaegu nagu kägu, aga ikkagi ka kuu ja Uus-Kaledoonia son tegelikult kümneid niisugusi, linnuliike, keda mujal maakeral lihtsalt ei ole, aga segakuu, noh, see on kõige erilisem ja temaga kohtumine, see lõikus kaikas sügavalt mällu. See oli siis niimoodi, et me olime parajasti õige tihedas metsas. Ja François ütles niimoodi, et nüüd palume lõpetada igasugune jutuajamine ja liigume edasi hiirvaikselt. Ja siis ta ütles, ise juba sosinad, võib-olla meil veab ja, ja täna hommikupoolikul Me kohtame teda. Aga ta hääl oli selline, et ta ei olnud, mis see ka kindel, et kas meil ikka õnnestub näha seda Uus-Kaledoonia kõige imelisemat lindu. Ja siis ühel väga pisikesel teerajal jäi ta järsku meie seisma ja hakkas tegema midagi väga imelikku, ta hakkas nagu natukene vilistama ja siis nagu käsi nagu kergelt kokku lööma ja vaatas pingsalt sinna metsa alla ja, ja siis sosistas. Vaadake, sealt ta tuleb. Ja, ja siis ütles ta veel vaikselt, et, et kuu on nimelt nii uudishimulik, et et kui ta kuuleb mingit häält, siis ta peab teada saama, kes seda häält teeb. Ja niimoodi me seal seisime nagu soolasambad ja vaatasime, kuidas ta meile lähemale tuli. Tuli ikka 10 15 meetri peale. Ja noh, esimene niukene harjumuslikuks seos oli küll see, et see on ju kodu ka, ta oli umbes kana suurune, natuke väiksem, siukene, helelind ja usaldav, mis seal peab olema ju kodustatud, inimesega harjunud. Ja siis seal kuskil 10 15 meetri peal. Ta hakkas niimoodi rahulikult metsa all otsima toitu, toidu otsimine oli küll väga imelik, tal on niisugune pikk teravdatud ja ta lööb selle sügavalt niimoodi sinna metsa kõdusse ja õngitseb seal siis mingisuguseid olendeid endale toiduks välja. Ja vot see liigutus, see pikk nokk, sügaval kõdusse ja, ja lennuvõimetu lind nagu ka kuu on, see tuletas mulle meelde siis Uus-Meremaal käiku ja seda, kuidas me saime tavaks Uus-Meremaa vapilinnuga kiiviga ja kiivid looduses näha. Praegusel ajal Uus-Meremaal on praktiliselt võimatu teda, me nägime ikkagi seal kusagil varjupaigas pimendatud ruumis kui talle toodi süüa ja siis, kui ta välja ilmus, siis ta nagu samamoodi torkas oma pliiatsi moodi noka maa sisse, ta muide suudab nuusutada nokaotsaga, mis seal mulla sees on ja selle järgi õngitseda parimaid palasid välja. Ja nüüd tegi see ka kuu just sedasama ja kõne niimodi teda vaatasime siis tulid niuksed, vastakad tunded, et et noh, et ühtpidi kogu sinu harjumuslik teadmine ütleb, et ta peab olema inimesega harjunud. Ta peab olema pooleldi kodustatud, aga tegelikkus on, see ei ole, ta on elanud samamoodi usaldavamalt ja uudishimulikult kümneid miljoneid aastaid siinsetes metsades ja tal on lihtsalt käitumisreeglid, mis on talle endale sügavale sisse juurdunud. Ja need refleksid on sellised, et siin saarel ei ole mul vaja külmikut Te kedagi karta, sest mitte kunagi pole siin ühtegi ohtu olnud. Hea muidugi, see on tõsi. Seni kui tuli valge inimene, oli seal niimoodi. Ja muide, kui mõelda laiemalt, siis paljudel maailma troopilistel saartel on olnud teatud linnuliike, kes on lennuvõimetud, sest pole vaja ju lennata. Ta, kui sul maa peal mingit ohtu ei ole, milleks kulutada energiat ja nad on ilusti toime tulnud, seni kuni tuleb valge kolonist, sest valge kollanist toob kaasa koduloomad kassid-koerad ja laevaga koos tulevad ka kindlasti rotid ja kurat, pääseb troopilisse loodusesse, siis ta sigi ohjeldamatult ja just mitte niivõrd see kütt ja inimene, vaid just need kassid ja rotid on hävitanud lõplikult enamiku lennuvõimetuid, linde maailma saarestikes. Ja see on siis ime, et siin selline kuu ringi jalutab, täis naiivsust ja usaldust ja miks see niimoodi saab olla, see on sellepärast, et, et vot seesama kaitseala asub hästi eraldatud piirkonnas, siin Uus-Kaledoonia mägedes, siin lähedal ei ole üldse mingisugust asustust sean raske tulla, siia saab tulla ainult jala ja siin ei ole ka iialgi olnud, kas k ega rotte. Ja nii ongi siis ka kuuseiidne, ürgne lennuvõimet, too lind praegusel ajal nii uudishimulik ja, ja veendunud, et, et ohte tal maailmas ei ole. Ja kui sina teda vaatad, siis tuleb esimene mõte, et jumal kui abi kaitsetu ta on, et ta võib ju hävida väga-väga kiiresti, ta on väga habras liik tänapäeva maailmas. Aga siin oskale toonia metsades on see ime juhtunud, et teda on nii hästi kaitstud. Ta praegusel ajal enam väljasuremisohus ei ole ja teda hoitakse tõesti hoolega. Ja jälle, kui laiemalt mõelda, siis sel ajal, kui valge inimene uskale tooniasse ei olnud tulnud siis sai ka kuu siin päris hästi elada, sest tema ei jäänud nii-öelda jalgu sellele põliselanikule. Mõlemal oli ruumi elada sellepärast, et siinne põlisrahvas oli harjunud elama oma ümbrusega tasakaalus ja sedasama tasakaaluga, kust ja sügavat niisugust sisemist rahu õhkub ka ju selles Uus-Kaledoonia laulus. Selle nimi on koos elades. Selline oli siis pilguheit Uus-Kaledoonia eretavatele punastele, mägedele, imelikele taimedele, kummalistele, olenditele, kes seal üheskoos elavad. Ja järgmises saates vaatame põhjalikumalt seda, kes on need põlisrahvad Uus-Kaledoonia. Aga kuidas on nende käsi siiani käinud ja millised on nende kombed? Rändame koos Hendrik Relvega.
