Tere algab saade, laste lood, mina olen kadridiisel. Oleme Pelgulinna Gümnaasiumi kolmanda klassi lastega teel Kose-Aruvalla tee-ehitusele. Eelmine kord rääkis meile maanteeameti ehitusosakonna juht Aivo Salum, et teid hakati ehitama siis, kui leiutati ratas kaupa vedada. Ja et enne, kui teid veel ei asfalteeritud, tehti neid kruusast ja munakividest. Kuidas tänapäeval teid ehitatakse, kuuledki kohe? Toimubki see muldkeha ehitus. Siin on sellised augukesed maa sees, mõndade aukude sees on ma arvan, betoonpostid, kus on raudvardad püsti. Need ongi nüüd müraseina jaoks aga mulda siin kuigivõrd ei tundu olevat. Mulda bee konstruktsioonis ei tohi kasutada seda, miks te siis muldkehaga seda nimetati. See on selline ajalooline termin. Võib-olla sellest ajast, kui kasutati mulda teekonstruktsioonis. Aga kõik teedeehitajad teavad, et kui öeldakse muldkeha, siis on see osa, mis jääb sisend katendi Allaliine krooks, tähendab, sinna lähevad niimoodi ja, ja siia kruusapisikkihi peale tuleb teha veel treen, kiht liivast. See vesi, mesi ja võib-olla kunagi satub, et see siit välja jookseks korralikult ja ta ei kahjustaks seda katet. Villast tehtud asfalt on tegelikult väga keeruline materjal pealt vaadates meie jaoks on täiesti lihtne. Asfaldi põhikomponent on bituumen, bituumen on selline, saadus saadakse nafta töötlemisel. Tegelikult naftatööstuse jaoks on bituumen jääk, kõik, mis võimalik, korjatakse nii-öelda pealt ära ja see, mis põhja vajub, siis on bituumen. Aga teedeehituse ajaks väärtuslik materjal. Ja siis segatakse sinna sisse veel olenevalt nüüd sellest asfalditüübist pannakse killustiku liiva või siis sellist muud peenemat kraami, näiteks graniitsõelmeid või midagi sellist. Aluskihtidesse võib panna ka paekillustikuga ülemistesse kihtidesse. Sellistel teedel meil paekillustikku ei panda, sellepärast et paekillustik külmaga laguneb ja ta ei ole nii nii tugev nagu graniitkillustik. Nii et see kõik see pealmise kihi graniitkillustik tuuakse meile sisse Soomest, Rootsist ja Norrast. Tugevamad kui eesmärk ei ole ehe. No on, on ikka, aga üks asfaldi eelis on see, et, et ta on natukene ka elastne. Et ta ei, ei põruta sul vaid ta annab natuke kergelt ka järgi see on küll hästi vähe. Võib-olla mõni mikromeeter ainult, aga tänu sellele ongi võimalik ehitada neid erinevaid kihte üksteise peale. Et kui ta oleks täiesti jäik, et siis näiteks ülemine kiht, siis ta hakkaks väga lihtsalt seal pragunema. Ja kui ta läheb liiga jäigaks, siis siis jälle külm tammutele praod sisse ja see on niisugune peenike mäng, on sellega. Aga teedel need triibud, millest need on tehtud, mis värv seal, et see nii kergesti ära ei kulu. Teede triibuda on tehtud termoplastikust. See ei ole päris arv vaid see on niisugune teatud plastiku kiht, mis kantakse kuumalt nagu tee peale, see jahtub hästi kiiresti. Et need autod, mis tagant tulevad, need ei saaks seda nagu laiali sõita. Ja ta peab vastu ka hästi, nael kummidele, nii et sellisel teel tuleb seda termoplastikut uuendada umbes iga nelja aasta tagant. Kui siin oleks värve, siis tuleks seda uuendada iga aasta. Vahetevahel on seda teekattemärgistust, on ka kollast, mis puhul see kollane? See kollane tähendab seda, et see on ajutine ehitusaegne liikluskorraldus. Näiteks Ameerikas kasutatakse kollast telje värvi statsionaarselt noh selles mõttes, et kogu aeg meile ainult ehitus, ehitus sinna ja kui te nägite nüüd, et siin on mitu viadukti, mis läheb üle nagu mittesilda, need on selleks, et need autod, mis siin all sõidavad, need ei peaks nagu samas tasapinnas, nagu ei saaks kokku teiste autodega kiigega tähele hakkavad, kaotad seitsme, seal hakkavad autod sõitma, ühe silla peal hakkavad ka jalakäijad käima. Aga siin on üsna väikese vahega, oli kolm silda järjest, miks need nii tihedalt? Üks nendest on jalakäijate sild ja kaks on selleks, et siis kosele sisse keeravad liiklust kosele lasta ja kohalikku liiklust siis üle tee lasta. Näiteks see, see mürasein, mis on siin, on tehtud, see muinast mulle, see on mullast ja see on ehitatud niimoodi, et sellele ekskavaator autorile antakse ette projekt mälusse. Ja selle järgi ta annab sellele kuju. See tähendab seda, et tal on niisugune programm sees, mis ei lase sellel kopal teistmoodi liikuda, kui seda nõlva mööda. Aga siis inimest ei ole üldsegi sinna, vajame. Inimene on sees, aga ta ei pea ise muret tundma, kuidas ta selle kuju annab. Mis inimene seal sees teeb, tema liigutab kange, aga lihtsalt see, see noole ulatus ei saa minna kaugemale, kui see see mäludele ütleb. Ah, et kõik kõrgused mõõdud on, ütleme, paika pandud, et et aga liikuma paneb ikkagi masina inimene. Liikuma paneb inimene. Siis, kui asfalt sulab ja inimene sinna kinni jääb ja siis äss jälle väga hästi nagu kõvaks läheb, kas inimene võib sealt oma jalaga välja saada? Kui ta sulanud on, siis saab ikka jaa. Oma kingad sinna sisse jätab, siis saab kindlasti. Aga tavaliselt see asfalt niimoodi sulama ei hakka. Et sulama hakkab see bituumen, mida sinna peale kallatud. Aga nüüd siin ees, kui ta vaatab, vaadake neide, Kaarasid, missid paistavad. Oi, päris naljakad kaared, seal ees on neli ringikujulist kaart ei ole päris nagu ringid, lainel on nagu silindrid. Ning need on tehtud minu arust rauast. Jah, rauast nagu tunnelit tehtud kõikidele teesuundadele. Et see on sill See on sild, sinna, see täidetakse pealt materjaliga ära ja sealt tuleb üks sild, aga see ei ole tavaline sild. Selliseid sildu ei ole Eestis enne tehtud. Autodega inimesed sealt üle käima ei hakka, järelikult hakkavad sealt üle käima, kes Omaedaka metsitele käin, täpselt õige. Loomad on harjunud siit kitsast teed mööda muidu üle käima sealt, kus nad on tahtnud, aga nüüd neile piiratakse aedadega ja muude vahenditega ja nüüd nad ei saa üksteisele külla minna ära. Ja selleks on vaja teha nüüd loomadele eraldi ülekäik siis ise mööda metsa lähevad ja siis nad saavad teisele poole oma elupaikadesse ja sugulastele külla minna. Milleks olid need siuksed ääred pandud äärde, mis lähevad nii-öelda allapoole rauast? See on selleks, et kui tee on hästi kõrgel ja need küljed on väga järsud, et siis selleks, et sõiduautot välja ei sõidaks sealt kui nad juhtuvad näiteks sattuma avariis või mingil muul põhjusel juht jääb magama, nad põrkavad vastu piiret ja satuvad tee peale tagasi. Neid nimetatakse põrkepiireteks. Aga millega see viadukt kaetud saab, et kas sinna tuleb rohi peale, et loomadel oleks mõnus minna? Jah, see tuleb rohi peale ja. Hollandis ma olen näinud selliste sellist varianti, kus on isegi siukseid põõsaid ja, ja kuhjatud, et väiksed loomad julgeks üle minna. Et äkki liiga lage nende jaoks, et nad on, ei, muidu ei julge. Siia tuleb ka nii et see on arutlusel, see projektis seda ei ole praegu. Nüüd meie keerame tee pealt kõrvale siia ühe suure kopaga juurde. Mis tavasõiduautod siia sõita ei, ei tohigi. Ja ühe suure silla alla. Siin on suured betoonpostid, millal kõrvalt mööda sõidame, siit nüüd keerab tee ja siin selle tee peal on ju ka asfalt, aga see ei ole mitte päris selline asfalt nagu seal sõidutee peal. Me nägime, et see on siis nüüd mingi alumine kiht, mille peal me sõidame. See on alumine kiht, siia tuleb asfalt peale, et see on kogujatee tegelikult siin taga. Need kogujateed on vajalikud selleks, et koguda ühte ühele ristmikule kokku ja et neid mahasõit ei oleks liiga palju. Viikingiküla müürid just paistavad siit. Ja nüüd me jõuame täiesti uue maanteeosa peale, siin on küll ka erinevas staadiumis need tööd. Meie kõrvale jääb veepind, mis tundub ainult selline kivine olevat, nagu seal oleks ainult mingi kruus peal. Aga see, mille peal meie sõidame siin juba asfaldiga kaetud. Selle koha peal me lähme väljata, olge olge hästi ettevaatlikud selle servaga, see serv on kõrge ja ärge sinna serva peale väga ronivad, vaatame siitsamast natuke, kuidas kopad. Töötavad ja, ja vaatame seda viikingite külavaadet ka. See graniitkillustik, mis need asfaldi alla tuleb nüüd siledaks aetud ja kinni rullitud ja siia tuleb siis esimene asfaldikiht mis natukene natuke poorne ja natuke kehvemast materjalist ja mida ülespoole, seda paremad ja kulumiskindlamad materjalid. See koht, kus me seisame, me enne sõitsime siit just mööda ja siin on all, tee on olemas. Miks siia on veel teed vaja? See on sellepärast, et selle koha pealt peaks kuidagi tee alt läbi saama. Samuti on siin jõgi, et tegelikult siin on seal jões jõe sild. Ja see jõe silda on laiendatud niimoodi, et saaks kahelt poolt jõega liikuma. Sellepärast on ta nii suur ja sellepärast on ka see mehhani kõrda. Sillad on, ehitatakse siin niimoodi, et kuna betoon on ikkagi hästi kallis asi ja selleks, et saada nüüd neid avasid nagu laiemaks, siis selleks peaks ehitama hästi-hästi paksu kihi kõnede. Et nüüd targad projekteerijad on välja mõelnud sellise asja nagu pingbetoon, et see tähendab, et see, see betoonosa pingutatakse trossidega ära ja siis tuleb, ei saa peituda nad õhemalt. Ja saab nagu pikemaid vahemaid odavalt katta. Üks suur veoauto läheb mööda, toob mingit materjali siia, aga kui palju erinevaid masinaid, ühe tee. Ütleme, seal üldse tarvis läheb. No neid on palju, alates kopadest ja veoautodest. Asfaldilaoturid, rullid, pluss erimasinaid veel igasugused. Sellel objektil on neid, neid masinaid sadades. Ja näiteks ainuüksi asfaldiveoks läheb vaja umbes 6000 koormat 25 tonnist autokoormust. Kui palju on ühe kilomeetri asfaldi, jääks vaesed materjalid. No jämedalt võib võtta niimoodi, et üks, kui on üheksa meetri laiune tee siis üks kiht on umbes üks tonn, üks meeter, üks jooksev meeter on umbes üks tonn. Miksid nii järsk on. See on sellepärast, et maad kokku hoida. Et kui me teeksime ta nüüd laugema, siis me ju raisk, see on päris palju materjali. Nõlv kindlustatakse ära ja siia tuleb kas siis põrkepiire või, või siis antud juhul mürasein ette, et siin on lihtsalt ei ole vaja laugemalt nõlva. Aga kui vahepeal on talv ja siis tuleb uuesti kevad, siis tuleb tihtipeale tee peale palju auke. Miks nii on? Sellepärast, et külm ja, ja koormus ja kaasavalt vananemine mõjutavad seda, pluss veel naelkummid. Et kui näiteks ülemini tihti kulutatakse naelkummide poolt läbi, siis alumised kihid ei ole nii tugevad, et seda vastu võtta. Või siis on lihtsalt asfaldi kvaliteete. Aga kas vihmaga ehitatakse teid ka see vihm ei sega kuidagi vä? Ei, kui teda liiga palju tuleb, et siis ta võib hakata segama. Aga väike vihm ei tee midagi, isegi asfalteerimine, sest kui asfaldi temperatuur on 160 kraadi ja vesi aurustub 100 kraadiga, siis see tähendab seda, et kuum asfalt aurustab ära selle väikese vihma. Aga suur, väga suur vihm, siis võib hakata konsulteerimisega. Sealt tagantpoolt on piiksumist kuuldan üks roomikutega sahkve sõidab seal ja tal on vilkur pealgi piiksuka. Miks seda piitsemist tarvisana? Ma arvan, et see annab teistele, märkides selle masina taga võivad olla, kuna juht vaatab ettepoole, siis tihti ta tahapoole ei pruugi nii hästi näha. Ja siis selleks on, pannakse see kohusignalisatsioon peale, et kui ta sõidab tagurpidi, et siis need, kes seal taga seisavad, jõuaksid eest ära hüpata, juhul kui juht ei ole seda näinud. Homme samal ajal kuuled, kuidas asfalteerimine käib ning milliseid töid on vaja veel teha siis kui asfalt pandud, on tee-ehitusest, rääkis maanteeameti ehitusosakonna juht Aivo Salum. Küsisid ja kuulasid Pelgulinna Gümnaasiumi kolmanda klassi lapsed ja toimetaja Kadri Tiitselt. Mulle laste lugude saategi internetis vikerraadio kodulehel ja lastelehel meie oma.
