Pere algab saade, laste lood MINA, OLEN Kadri piisel. Täna sõidame Pelgulinna Gümnaasiumi kolmanda klassi lastega vaatama, kuidas ehitatakse teil kõike, mida meil näha õnnestub ja ehk rohkemgi veel, seletab lahti maanteeameti ehitusosakonna juht Aivo Salum. Kes oskab öelda, miks teed tekkisid kunagi? Võib-olla sellepärast autodel on äkki pähe mulle peal sõita et saaks kaubavahetust teha, et autod saaksid tee peal sõita. Et oleks mugavam inimeste liigelda. Need on, kõik on õiged vastused. Tegelikult kõige lähemal oli poiss, kes ütles, et kaubavahetust pidada. Aga kaubavahetus sai pidada ka näiteks nii, et et laaditi hobustele koormat selga ja ei olnud mingit teid vaja Saiga pinnase peal kõndida. Aga tegelikult teed tekkisid siis, kui leiutati ratas, vankritega, millel olid rattad all, ei saanud liigelda suvalistes kohtades ja selleks oli vaja hakata teid ehitama. Ja niimoodi see pihta hakkas, et see oli nagu sund. Ma arvan, et see või esimesed teed võivad olla kuskil 5000 aastat tagasi juba tehtud ja hiljem tuli headuse sõja pidamiseks. Kui näiteks vallutajad vallutasid mingi maa ära, siis selleks, et sinna oma vägedega kiiremini kohale või appi jõuda, siis selleks pidid head teed olema. Moody hakkas, teedevõrk, areneb ka Eestis, kunagi rajati ordurüütlite poolt linnused, siis nende linnuste vahelised majad ehitati teedeks ja niimoodi ta edasi arenema hakkas. Autod on ikkagi umbes 120 aastat sõitnud, enne seda peeti massilisemalt, kaob raudteede peal. Aga väga paljud need trasside, kus praegu on autoteed olidki vareme, väikesed vankriteed. Teedevõrgustik arenes meil kõige massiivsemalt välja Rootsi ajal. Ja Rootsi aeg oli umbes kuu algas Kuueteistkümnendal Islandil ja Rootsi ajal tegelikult pandi paika väga paljud need tee hooldamise põhimõtted ka ja teede kirjeldamise põhimõtted, mis mõnes mõttes kehtivad ka tänapäeval. Et umbes 500 aastat tagasi, aga kuidas on, kas asfaltteed on tulnud tänu autole vä? Ikka tänavaautole ja kuna asfaldist kasutatav bituumen on osutunud kõige odavamaks materjaliks, millega annab hästi nagu teid ehitada, siis siis ongi jäänud asfalt põhiliseks, kui kaua neid asfalti kasvatatakse. Ma arvan, et ka ikkagi kuskil 90 aastat või natuke rohkem. Mina tahaks teada, et kuidas vanasti üldse meedeeeffi tehti? Parematele teedele olid sellised munakivisillutisega või siis tahutud kividest sillutise ja samuti kasutati kruusa. Näiteks Eestis olid talupoegadel, oli ta oli kohustuse tall vedada teatud hulk kruusateedevõrgule laiali ja see oligi üksinda talvine kohustus mõisa ajal. Vankritega toodi siis karjäärist oma norm täis ja siis see oligi nende nende kohustus. Et betoonist pandiga teed betoonplokid bändi ja siis see pidas vastu võeti vajunud terateed. Betoonist on Eestis ka tehtud töid ka näiteks Narva maanteel, Saksa sõjavangid peale seda ehitasid. Ja need on Peterburi teel on päevani on et betoonteede probleem on võib-olla see, et, et nad on seal natuke kallis. Teine asi on, et nendel betoonteedel, mis on nüüd ütleme, meile ehitatud väga mugav sõita, sinna jäävad niuksed vahed vahele, mis tuleb betooni kaanemisest ja paisumisest ja see tekitab sõitmisel väikseid ebamugavusi. Aga meil praegu on uurimistöö käimas, kus kaalutakse uuesti, kas hakata betooneineid. Aga kas on olemas liivateed? Meil kindlasti mitte sellepärast, et liiv on selline materjal mis kipub laiali vajuma, liivateed on kindlasti kõrbes olemas. Kuna Melchior arveid ei ole, siis meie kasutame liivateede alumistes kihtides ja tegelikult natuke ka tari hooldel, kui me segame liivasoolaga ja siis puistame seda ja selleks, et teed libedad ei oleks kaugele Tallinnast sõidame. Tegelikult see kilomeeter on umbes 27, see on Aruvalla Kose teelõik Tallinn-Tartu maantee seitse praegu tehakse seal tehakse kõiki töid. Et see on hästi suur objekt, 13 kilomeetrit. Ja seal on nii mulka ehitust, silda, ehitust, asfalti, tervist, seltsimeheni, muld, muldkeha, mis seal. Kui me ehitame teed, siis see on kõige alumised kihid millele ehitatakse siis teekatet peale. Siis, kui teed tehkeid, miksi või nüüd üldse Haabuva täitoliid autod. Sellepärast, et hobuvankrid olid aeglased. Kui taheti ühest riigi otsast teise sõita, siis suuremas riigis võis võtta mitu kuud aega. Auto võimaldab ikkagi ju tänapäeval 10 korda kiiremini kohale jõuda. Ja erinevaid teid pidi, et mida näiteks raudtee ei võimalda. Hakkas mõnest teest Donauto läbi vajunud. Seda on juhtunud. Kas Eestis ka? Eestis päris läbi vajunud ei ole. Aga seda juhtub siis, kui tavaliselt vihmavesi õõnestab tee alt tühjaks niimoodi, et sinna jääb asfaltkate niimoodi kandma peale, nii et autot auto sõidab ja ta ei näe, et seal alt tühi on. Ja siis mingil hetkel ta vajub sealt läbi. Aga miks siis seda ei kaitsta niimoodi vihmaveest, et see võimalik oleks? Noh, eks seda üritatakse kaitsta ka alati ei õnnestu. Et kuna seda väga palju ei ole juhtunud, siis see tähendab seda, et suurem osakordadest on ta kaitstud. Silvidena näiteks praegu toimub teehooldustraktor, niidab tee see on selleks vajalik, et sääred ei kasvaks umbe. Et kui näiteks loomad või inimesed sealt välja tee peale astuvad, siis nad oleksid eemalt näha ei ole. Ja samuti selleks, et sealt võsa ei hakkaks võsa ja seega ka puude hakkaks uuesti kasvama üles. Et sellepärast on lihtsam teda aeg-ajalt lihtsalt niita. Teeääri niidetakse sellepärast, et puud kasvavad suureks, kukuks tee peale. Meil siin auto, seal keskel ka üks vilkur oranži värvi. Milleks seda tarvis on? See on selleks, et teistele liiklejatele, kui me läheme näiteks tee-ehitusobjektile, siis märku anda et tegemist on kas siis hooldus või siis tee-ehitusega seotud sõidukiga. Meil on täna majast ja ma arvan, et me paneme selle peale. Nii nüüd me oleme juba teedeehituspiirkonnas. Siin on uus äss, väldi teeääred on ka mullas. Teeääred on hästi järsud. Selle musta asfaldi juures on nii, et teeäärtesse polen, muru kasv. Üks väga oluline asi veel, mille järgi te võite aru saada, et te olete tee-ehitusobjektil, on see, et valgeid teemärgistus, jooni ei ole maas isegi kui asfalt pandud on, siis tegelikult päriselt kõigepealt peaks olema valged jooned ja on igal pool. Aga siin te näete, et ei ole ühtegi välja arvatud see ajutine ajutine. Aga kahel pool teed on sellised ristküliku kujulised märgid, kus seal punased ja valged jutid niimoodi diagonaalis peal. Milleks need on ja mida need näitavad? Näitavad seda, et, et seal võib olla ohtlik teeserv. Tegelikult näidatakse seda teeserva tähispostidega või valge joonega või siis muude liikluskorraldusvahenditega näiteks teepiirdega. Aga pimedas ei pruugi muidu autojuht seda sellest aru saada ja võib kraavi sõita. Kuidas ta pimedas näeb, neid? Sest nad helendavad pimedas, neil on niisugused kiled peal, mis autotulede valgel hakkavad vastu telkima ja, ja nad näevad välja nagu helkurid. Täpselt, nad ongi helkuri põhimõtetega. Kas need teedel sügavad või on need madalad vaid, või et nagu killustiku peale asfalt lihtsalt pates? Paksused on erinevad, mida suurem ja raskem koormus on, seda, seda paksem asfaldikiht peab olema. Siin on ta umbes 14 sentimeetrit ja see asfalt koosneb kolmest kihist. Lisaks sellele on siin all veel graniitkillustikukiht ja siis ja siis pae killust, killustikust. Ja edasi tuleb siis kruus. Aga kui palju see siis kokku teeb, et kui hakatakse ühte teed tegema täiesti ütleme, nullist ühe ühte suurt teed, nagu näiteks on Tartu maantee et siis kui pakse kiht seal peal on või? Kui siin on mullatööde maht, on kokku miljon kantmeetrit ja siin on asfaldipinda kokku 500000 ruutmeetrit, siis umbes kaks meetrit iga ruutmeetri kohta on mullatöid. Aga ma ütlen, et see on, see on hästi erinevaid kuskil, kus ehitatakse nagu uut. Ja kui me nüüd näeme näiteks, et sind läheb nagu selle viadukti, pead üles, et me ei saa öelda, et siin on kaks meetrit, siin on võib-olla kuus meetrit, seitse meetrit. Tööde ulatus, eks, et et selles mõttes taas kõigub hästi palju. Aga no ütleme, see, mida see Gatendis peale ehitatakse, on võib-olla kuskil 50 sentimeetrit. Miks mõnede teravate nimi näiteks Tartu maantee, Pärnu maantee ja ka teistel ei ole näiteks maantee lõpus? On ikka tegelikult on kõikidel maanteedel nimede registris on kõik maanteed nimega aga lihtsalt see, need sihtpunktid, mille järgi seda kirjeldatakse, ei pruugi nagu inimestena nagu tuttavad olla. Et kui me vaatame näiteks siit näiteks uuemõisa peale, näitab, siis see on selges on Kose-Uuemõisa tee kui läheb kosele siit. Et siis on Kose maantee näiteks tavaliselt lihtsalt inimesed ei, ei, ei tea täpselt, et neid ei ole iga kord, kõiki teod ei ole kirjeldatud. Milleks need teetöömärgid ja need on pandud? Et kui on kolmnurkne märkus, on labidaga mees peal. See on selleks, et teised liiklejad aru saaksid, et siin toimuvad teetööd. Ja nad võtaksid hoo maha ja teaksid, et siin on ohtlik seal. Et siin on müraseinad, et mis ehitatakse selleks, et et need inimesed, kes elavad tee ääres, need ei peaks väga suurt müra taluma kui kõrged, need mere soolane. Ja siin on nad umbes neli meetrit kõrged. Et siin paremal pool on tehtud mullast mürasein ja vasakul pool on, on plastist ja puidust. Selle seinadetailid on tehtud jäätmetest. Ja see on Eestis valmistatud. Need tavalised plastikud pakendid, mida te kasutate, sulatatakse kokku ja töödeldakse nii, et sellest saab valmistada igasuguseid tooteid. Et nende müraseinte peale kulub ainult 200 tonni. Jääkplasti. Müraseinad on selle jaoks ka, et need takistada maantel tulevat tolm. Samal ajal kuuled, millest asfalti tehakse, kuidas loomad üle tee saavad ja kuidas ehitatakse sildu, tee-ehitusest, rääkis maanteeameti ehitusosakonna juht Aivo Salum. Küsisite, kuulasid Pelgulinna Gümnaasiumi kolmanda klassi lapsed ja toimetaja Kadri diisel. Kuule laste lugude saateid internetis, vikerraadio kodulehel ja lastelehel meie oma.
