Öösi hiilisid luhal reeglid, üks neist nimega hiirekõrv, tükitas maja poole, kõrveye teates inimeste käitumist kôige kähku. Siis mäss, tema peeneteri kamandas röövlipealik ohakas eksaks eks kaks ees rühkis orashein pikkadel koibadel tema järelpealiku kohal, kas ise igas peos buss siis nõges mürgisustaldiga, siis kassida kinnisidumise köitega, siis nälg, käin ablasti sugulastega rivi lõpus vesihein paljude pahurete lastega üle luha jõudnud, pugesid nad päralt aeda. Esimesel Peeennel tukkusid seedad mehemürakad kõige suurema peaga mürakas kapsas vaid varbaidpidi maa sees, kõige paksema kõhuga mürakas, kaalikas poolest kehast maa sees. Kõige pikema kasvuga mürakas porgand, juuksetuti nima sees. Näed kõnele Suhatas. Andke inimestele tugevat Toidutoojad maja häälugi, kährik, ägedgeb neil väetise väru, kelle hõivame, nälg, hein, hapita, nälg. Koos ablas sugulastega tungis mürakate sahvrisse, rüüstas selle väetisest tühjaks. Kui mürakad virgusid ning nälga tundsid, karjusid nad. Vaadake, kui kõvasti appi. Appi ometi kuuldud neid majas. Röövlid jätkasid retke teisel peenral silmasindajad, punaseid poisipõnn. Mõned kõrgetel okstel hõljumas, mõned madalatel vartel kiikumas. Pealik seletas vaikselt. Neid joppab, peame pelgama, siis näed inimesi, maiuse loojad, väärikaks, ämma räägikad. Neil leidub maa, alglee väru, rendasidasin, vesi ei. Vesihein paljude pahuratel lastega roomas peenrale jõi poisipõnnide veenõu tilgatumaks. Alles janustina märkasid põnnik isada üksnes nõnda valju. Kännindeid Isay kuuldud röövlid kõmpisid üha kaugemale, irvitasid. Ent samas pealiku hakas võpatas. Jõudnud kolmenda peenra juurde nägi ta hapraid mudilasi, kirevate koobedi värviliste mütsidega. See Assistes Pihelik röövlitele siidi, järgilled, iludo, näed inimesi südamele lähedal, siis elavad, otsid akna all kägist, näkitapp, võetaminendes, jää peatsi. Ennast lehtede varju peites ronis kassitapp oma köidikutega peenrale. Salamisi heitis ta haprakestyle silmused kaela. Need suutsid vaid ägada, enne kui ta. Vaenu tormas kartmatult röövlitele vastu, kasside püüdis teda kinni siduda, aga Anu kiskus köied puruks. Ohakas ähvardas teda bussiga nõges mürgis taldega. Anu tõmbas kaitsekindad kätte, pildus näeb kompostihunnikusse sinnega hiire kõrvade teravate kõrvadega nälg ei näe plasti, sugulastega viisi heina, paljude pahurad elastega. Viimasena orasheina kuldi tooma pikad koivad sügavale mulda, toetas hoone Emehestetud, juubeldasid aia elanikud. Tüsedaid mehemürakad. Esimeselt peenralt annetasid Anule tugevat toitu topsi täi punaseid poisipõnnid. Teiselt peenralt kinkisid maiustusi korvitäie värviliste mütsidega haprakesed kolmandalt peenralt. Ilu- ja lõhn. Terve majatäie.
