Me vanessaga otsustasime teha täiesti murrangulist loodusfilmi. Me oleme nii suured juba küll. Pealegi oleme me mitu aastat võsas ragistanud  ja seda looduse värki uurinud. Mis siis muud kui kaamera. Ja action. Me hakkame nüüd sellega selle filmiga kindlalt  ümber maailma festivalidel sõitma ja siis kõik inimesed  näevad seda. Mis asja te teete siin loodusfilmi? Millest sellest, kuidas muru kasvab või ei meil on juba tund  aega filmi koos. Aga mida te filmide, seda pole üldse huvitav vaadata ju,  vaata, seal ei toimu mitte midagi. Kes seda vaatama hakkab. Meil üks lind oli ka ja niugune, pisike. Mis lind see oli? Niisugune väike lind, no kui te ei tea, mis lind see oli,  mis kasu sellest siis on, te ei saa ju vaatajale rääkida,  et mis lind see on ja kuidas ta elab ja sellest ei saa ju targemaks. Mis kasu sellest filmist siis on? Näe, võtke see raamat, vaadake siit järgi,  mis lind oli? Siin seda ei olnud. Aga kes üldse nii palju linde teab? Vaata raamatu kaane peal on autor kirjas. Tuul Sepp, no vot, no aga mine küsi tema käest. Ma arvan, et ta teab rohkem linde, tegelikult kui seal  raamatus äkki oli. Äkki ta oskab aidata teid? Mets on mõnus ja võsa vahva, soos on elu soodne. Lammas on lahe ja vasikas vaha. Maal on mu ja moodne. Siin peakski tuul elama. Kas tuul on üldse mees või naine, äkki ta on mingi hull professor,  kes vihkab lapsi. Mine vaata, mine koputa. Ma küll ei julge. Võta sina siis algu. Tere, tere. Kas sina oled tuul? Olen küll. No vaata, mul on siin kaks sõpra kaasas,  et et kas me tohiks sinu juurde tulla ja lindude kohta  küsida lindude kohta? Miks mitte? Võita küll. Tulge, istume aida trepi peale. Aga tuul, kui sa oled nii tark, et sa kirjutasid lindude  kohta raamatu, et kas sa tead kõiki linnuliike kõigi  kindlasti ei tea. Eestis on sadu linnuliike ja mina tean, neist võib olla. Mingit osa aga on küll olemas inimesi, kelle jaoks on  selline hobi lausa, et võimalikult palju linnuliike tunda  ja võimalikult palju linnuliike looduses kohata. See on kohe selline sportlik meelelahutus,  et käiakse looduses ja neil on pikad nimekirjad liikidest,  keda ta on näinud ja siis võrreldakse omavahel neid nimekirju,  et kellel on rohkem ja ja siis on uhkem,  aga minu jaoks see liik, kee nimede õppimine eesti,  ladina keeles ja, ja selline liikide kogumine ei ole minu  jaoks nii huvitav. Minu jaoks on palju huvitavam mõelda see,  et, et kuidas mingi konkreetne lind elab,  et kes on tema sõbrad, kes on tema vaenlased  kus ta elab, milline on tema perekond? Päris palju on võimalik teada juba niimoodi,  et, et sa ei peagi selle linnu nime teadma,  et sa vaatad talle peale ja ja saad juba üht-teist järeldada. Muidugi muidugi, linnu nimeteadmine on ka kasulik,  sellepärast et siis saab minna ja vaadata raamatutest  ja ja internetist järgi, et rohkem infot saada. Kas siis, kui ma õpiksin kõikide lindude nimed pähe,  et kas me siis ei olekski justkui kõige targem? Põhimõtteliselt küll. Kui sul lihtsalt tead lindude nimesid, siis ei ütle ju sulle  linnu elu kohta mitte midagi, see ei võimalda su lindu  tundma õppida. Lisaks lisaks nimeteadmisele ongi ongi lihtsalt vaja teada seda,  et milline tema elu on. Aga kuidas on üldse võimalik teha linnuvälimuse järgi nagu  järeldusi tema eluviisi kohta, et kui ma istun bussis  ja vaatan minu vastas istuvat inimest, et  siis ma ju ei tea, et mis tööd ta teeb või et kas ta on  taimetoitlane või kui vana ta on, et kuidas  siis linnu põhjal on võimalik selliseid asju teada saada? Iga konkreetse linnu kohta võib-olla ei olegi võimalik,  aga aga tuleb meeles pidada, et lindudel on  ka hästi palju erinevaid liike ja inimene on ainult üks loomaliik. Kasvõi teile peale vaadates on ju, on ju juba võimalik öelda,  et, et te olete lapsed ja et te käite ilmselt koolis juba  ja teile meeldib palju küsimusi esitada ja aga nagu inimeste  puhul suuruse järgi saab üsna palju inimese kohta öelda,  siis lindude puhul ka juba lihtsalt selle järgi,  et sa vaatad, kui suur lind on, on, on võimalik juba  üht-teist oletada tema eluviisi kohta. Näiteks kui lind on väga suur nagu jaana,  lind või nandu, siis, siis ta siis on näiteks selge,  et ta ei jaksa lennata, tal on liiga raske kere ja,  ja seda ei ole võimalik õhku tõsta. Näiteks Eesti kõige suurem linn on kühmnokluik ja,  ja tema puhul on ka näha, et tal on ikka väga raske lendu tõusta,  et kui ta proovib lendu tõusta, siis ta niimoodi jookseb  mööda vett ja laperdab oma tiibadega, see selline väga  kohmakas ja naljakas välja. Ja ja suuruse kohta saab jälle saab veel seda järeldada,  et et kui palju teisi linde peab või teisi teisi loomi,  peab üks. Üks lind kartma, et kui ta on väga suur,  siis on selge, et tal on vähe vaenlasi. Aga kui ta on väga väike, siis on ta igaühele paras nokatäis  või paras paras lõuatäis. Tavaliselt on nii, et mida suurem lind, seda vähem peab ta  teisi linde ja loomi kartma. Aga kas siis linnuriigis on kõige ägedam olla suur kui mõelda,  et mis siis nüüd äge on, näiteks minu jaoks on,  on ägedad ka need linnud, kes on suutelised väga pikk,  väga kaugele lendama, väga pikki rändeid ette võtma ja,  ja siinkohal jälle. On nii, et noh, väikesed linnud, väga suuri rändeid ei saa  ette võtta, aga väga suurel linnul on see kaugele lendamine  ka võtab väga palju jõudu ja energiat. Kõige Eesti lindude, st, kes kõige kaugemale lendavad,  on randtiirud. Nemad käivad siin kuskil meie juures või  siis veel isegi põhja pool käivad pesitsemas aga talvituma  lendavad hoopis Antarktikasse. Põhimõtteliselt teevad maakerale ringi peale ühe aastaga lennates. Aga mis mõttega lähevad nad Antarktikasse talvituma,  seal on veel külmem. Põhimõtteliselt nad ei hooligi, võib-olla  nii palju sellest, kui külm on, aga nad tahavad seda,  et oleks võimalikult valge. Kui meie mõtleme, et meil siin on suvel hästi valge,  peaaegu öö läbi on valge siis talvel on meil siin täiesti  pime ja siis on vastupidi, seal Antarktikas täiesti valge  lihtsalt ööpäev läbi ja see päeva pikkus on kõige olulisem,  sest et linnud ei saa jahti pidada. Paljud linnud siis, kui on pime. Tiirud siis on, kellest sa räägid, et kas nad on suuremad  kui mu kiiver või väiksemad ikka väiksemad,  kuskil sellised suhteliselt pisikesed linnud  ja jaksavad siis lennata niimoodi kümneid tuhandeid kilomeetri. Meie lindudest veel valged toonekured lendavad  ka päris kaugele, kuigi nad on üsna suured,  et lendavad Aafrikasse talveks. Aga valge toonekorgede puhul on kah selline lugu,  et kuna nad on nii suured, siis neil peaaegu ei olegi vaenlasi,  neil ei tulegi mitte kedagi karta, et sellepärast see ongi  üks põhjus, miks neid, miks neid suhteliselt palju on. Aga mul on siinsamas maja kõrval üks valge toonekoore pesa,  kas tahate seda vaatama tulla? Jah? Ega lähme. Aga kuidas need kured seal otsas elektrit ei saa? Selleks on mitu põhjust. Esiteks on see, et, et see elektri on palju kergem liikuda  mööda elektrivoolul liikuda mööda traati,  kui siis nüüd linnu ühest jalas sisse ja teisest välja. Aga, aga mingi osa elektrit ilmselt liigub  ka sinna linnu sisse, aga kuna lind pole nii-öelda maandatud  siis siis see elekter ei tee talle midagi. Maandamine tähendab seda, et mingi asi on maaga ühenduses. Lind, kes istub traadil, ei puuduta maad. Ja võib seetõttu muretult vilet lasta. Kui ta oleks aga maapinnaga ühenduses, siis saaks ta hu  hirmsa elektri. Aga ma ei ole mitte kordagi näinud metsas kurepesa,  miks nad endale sinna puude otsa pesaidee nende posti asemel. No kui on ikka piisavalt kõrge puu, siis mina olen sellist  asja küll näinud, et on madalam mets ja siis üks puu on  kõrgele üle, et seal on kure pesa, aga nad rohkem eelistavad  küll sellist avarat avatud välja nagu siin sellepärast et  neile lihtsalt meeldib ümbruses silma peal hoida  ja kedagi kellegi eest nad peitu pugema ei pea,  sest neil vaenlasi õieti ei olegi ja pigem saavad nad ise  sealt kõrgelt puu otsast näha, et kust, kust  mida süüa. Aga miks nad alati enda need pesa teevad hästi  inimeste lähedale. Ma arvan, et neil on lihtsalt huvitav vaadata sealt pesa  ääre pealt alla, et mida meie siin oma õues teeme  ja nad teavad, et me neile midagi halba ei tee  ja samamoodi nagu meil on neid huvitav vaadata  ja on lihtsalt lõbusam. Aga kui suure linnu jaoks on selline pesavalik hea  ja talle endale sobib, siis väikse linnu jaoks see vist  kõige parem pesa ei oleks. Ja väiksed linnud peavad ju mõtlema selle peale,  et, et kuidas jääda varjatuks kiskjate eest niisugune väike  lind väga keset et lagedat pesitseks, siis,  siis võib talle suhteliselt ohtlik olla. Aga samas seda on küll märgatud, et mõnikord varblased  teevad kurepesa serva endale pesa, et ilmselt nad  siis arvavad, et, et keegi ei oska neid otsida seal. Selles mõttes on see jälle teistmoodi kavalus. Siis see on nagu linnupesade kortermaja. Jah, nad võivad vahetada küll niimoodi üksteise pessa sisse kolida. Aga. Kurepesa näiteks on ju näha, et niisugune suur lind ei saaks  endale kuskile põõsastesse sellist pisikest rohukõrtest pesa  teha ja ja pisikene lind jälle peab tegema,  endal pisikese ja hästi kaitstud pesa. Seda ongi võimalik juba ka linna suuruse järgi öelda,  et kus, kus talle võiks pihitseda meeldida,  aga kus kohas siis need toonekure enne kui inimesed tegid  igasugused elektripostid ja asjad, et kas nad pidid  siis kuskil põõsastes kössitama või. Eks nad pidid siis leppima selliste looduslike kõrgemate  kohtadega nagu mingid üksikud puud kuskil lagendikel või. Või metsas siis metsa servas mõned kõrgemad puud,  aga selge on see, et nemad on suhteliselt palju ikkagi  võitnud sellest, et inimesed Suurtele lindudele meeldib posti otsas elada paljudele küll,  aga mitte kõikidele, näiteks kotkad elavad ka,  eks ole kõrgel, mingite kõrgete vanade puude otsas,  aga näiteks luiged pesitsevad hoopis maal kuskil saarekeste või,  või siis saarekeste peal või siis mererannas,  neile meeldib just ehitada pesamaa. Nojah, päris naljakas oleks vaadata, kuidas vaatad niimoodi metsas,  et on puuõõs ja siis kurejalad tolknevad sealt välja,  et on üritanud endale sinna pesa teha. Jah, iga lind peab ikka aru saama, et missugune pesa on tema  suurusega sobiv. Kas sina tead, millised on nende lindude pesad? Aga kui toonekurgede on selline pikk nokk  ja neile meeldib nokkida ussikesi ja konni  siis kas kõikidel lindudel on nagu enda nii-öelda töö järgi  tehtud nokk? Jah, täpselt linnunoka järgi on võimalik aru saada,  et mida ta võiks süüa ja, ja selle järgi  siis omakorda, et mida ta, kus ta võiks elada. Näiteks kui sa näed lindu, kellel on selline tangi moodi  lühike tugev nokk, siis on selge, et, et ta sööb ilmselt  mingeid seemneid või pähkleid ja sellest võib järeldada,  et ilmselt ta elab kuskil metsas või, või kui on selline Lühike terav lapiknokk siis siis selle nagu näiteks pääsukestel,  siis sellega on hea niimoodi lennust putukaid püüda. Aga aga kui näiteks on selline lapiknokk,  siis on on selge, et ilmselt on tegemist merelinnuga. Sellepärast just sellise lapikunokaga on väga hea sõeluda veest. Mereloomi välja või siis kure puhul, jah,  see pikk nokk näitab, et talle meeldib heinamaa pealt pika  rohu sees otsida endale toitu, et just sellise pika nokaga  on hea kätte saada. Aga rähmidel on ka näiteks pikknokk, aga neil on  ka veel selline hästi tugev. Sa ei kujuta ette, et toona kordi istuks puu otsa  ja hakkaks seal auku toksima sisse, et nokk lihtsalt ei ole  piisavalt tugev. Aga, aga rähnil on just näha, et see nokk on selline jõuline  ka näiteks ka öökollidel on väga väiksed nokad,  et selleks, et olla, olla hea kiskja või hea tapja ei pea  olema üldse väga suur. Piisaliselt, see on hästi terav ja tugev. Kas linnud, kellel on pikk nokk, hakkasid olude sunnil sööma  ussikesi ja konni või kõigepealt sõid nad juba neid  ja siis arenes välja see pikk nokk. Nii et. Loomad kujunevad välja selliseks Nagu neil parajasti olud sunnivad, et kõigepealt ikkagi oli  kõik kõikide lindude esivanem oli ju ühesuguse nokaga  ja siis hiljem hakkasid siis erinevad okad välja kujunema,  sõltuvalt sellest siis, mis toit parajasti saadaval. Sellele konkreetsele linnuliigile oli. Kas linnud ei vali siis endale toitu selle järgi,  et mis neile maitseb? Lindude puhul ja tihtipeale on see, et nad on ikkagi Kes valinud välja ühe toidu, nagu millele nad on  spetsialiseerunud ja seda nad söövad. Inimene ongi loomariigis üks selline suhteliselt haruldane loom,  kes sööb peaaegu kõike, et me sööme puuvilju  ja liha ja seemneid ja et noh, mõned sellised loomad on veel  näiteks karu või metssiga, kes peaaegu kõike söövad,  aga enamik loomi on siiski valinud ühe kindla toidu,  sest et niimoodi nad lihtsalt vähendavad konkurentsi teiste liikidega,  kui nad ainult ühte toitu söövad. Mina küll ei kujutaks ette, kui ma sööksin terve elu praekartuleid,  siis mul läheks ju suu praekartuli kujuliseks. No nii kiiresti need muutused ikka looduses ei käi,  et, et sellised nokakuju muutused, need võtavad sadu  tuhandeid või isegi miljoneid aastaid, aga võime ju ise proovida,  et kuidas mingi nokaga erinevaid ülesandeid täita on. Et kas linnud on selle asja enda jaoks hästi välja mõelnud. Näiteks, et kui kaartidel on selline lai  ja lapiknokk, millega on hea veepinnalt toitu sõeluda  siis või siis ka vee alt midagi võtta siis sa võid proovida,  et kas sellega on hea või siis näiteks, kui sul oleks  selline lühike ja terav nokk lühike ja tugev nokk,  kummagi on parem siit vee pealt seda kätte saada. Või siis või siis üldse sellise rähninokaa? Vint jääks veest toidu väljasõelumisega suhteliselt hätta,  nagu see praegu nende tangidega midagi sain kätte,  aga Ma ei tea, kas läbi siis. Kulbiga saabki kohe niimoodi kätte või siis. Ütleme näiteks kurg, kes sööb konna, kui tal on vaja seda Rohu seest kätte saada, siis sa võid proovida,  et kuidas seda rohu, sest parem kätte saada on,  et noh, sellise tugeva nokaga pole midagi teha ja,  ja, ja proovi kas või selle sõela või selle sõeluva  ja ka saad. Aga sa võid proovida selle kurenokaa seda konna kätte saada. Ja eriti kui nüüd mõtelda, et kui rohi oleks palju kõrgem,  siis selle sellise pisikese nokaga ei, ei ulatagi,  nii et kui ma näen siukese pika kurenokaga lindu,  siis ma tean, et talle meeldivad konnakesed  ja ussikesed. Aga kui tal on niisugune pisike ja terav nokk,  siis talle vist meeldivad pähklid ja seemned? Jah, ja näed, juba ongi üks asi, mida päris selgesti saab ütelda,  lihtsalt linnule peale vaadates, ilma üldse tema nime  teadmata ja teda määrajast üles otsimata. Lindudel võivad nokad olla lühike ja jäme. Lopik ja tera. Peenike ja pikk. Terav ja tugev. Kõver. Lapik. Kui ma tean, kui suur lind on ja milline ta nokk on,  kas ma tean ta eluviisist juba kõike? Tegelikult on veel väga palju asju, mida on võimalik  linnuvälimuse põhjal tema kohta ütelda. Ja, ja sama palju kui nokast saab järeldada  ka näiteks jalgadest või või tiibadest. Ja kuna lendamine on ju lindudel üks üks põhiline asi,  mille järgi me neid üldse nagu tunneme, siis  siis võimegi rääkida tiibadest, et erineva kujuga tiivad  näitavad seda, et kuidas lind lennata saab. Näiteks näiteks kotkad, see on suured ja laiad tiivad,  Nemad liuglevad niimoodi kõrgel õhuvoolude kohal. Aga samamoodi liuglevad ka näiteks merelinnud. Aga selleks, et meretuulte peal juuelda,  on vaja hoopis teistsuguse kujuga tiibu peavad olema  sellised kitsad, peenikesed ja tugevad. Kui mõelda selliste pisemate metsalindude peale nagu näiteks  kasvõi rasvatihased, siis nendel on sellised pisikesed  ja ümarad tiivad, mis ei võimalda küll väga kiiresti lennata või,  või liuelda, aga selliste tiibadega on jälle hea  manööverdada metsas, kus on vaja, kus on vaja erinevate  puude vahel liikuda ja püüda, saabki kisketest kõrvale kalduda. Kui vaadata näiteks võrrelda piiritajat ja rasvatihast,  siis mõlemal on ju tegelikult üsna sama suured tiivad. Aga piiritaja tiib on selline kitsas ja terav ja,  ja piiritajad lendavadki väga kiiresti. Aga milliste tiibadega saab siis kõige kiiremini lennata? Ma arvaksingi, et sellised lühikesed teravatipulised,  aga kas sellepärast ongi lennukitel sellised pikad  ja kitsad ja teravad tiivad, et nad saaksid kõige kiiremini lennata? Võimalik küll jah, et sellised tiivad võimaldavad siis. Õhutakistusest kõige kergemini läbi murda. Erinevad linnud, liigutad, vad nad oma tiibu  ka erineva kiirusega, näiteks lennuk, eks ole,  ei liiguta üldse tiibu, tema tiivad lihtsalt hoiavad teda  niimoodi tasakaalus ja õhus. Aga mõned linnud liigutavad tiibu hästi kiiresti,  niimoodi lendavad vurinal näiteks pardid,  aga näiteks kotka peale mõeldes siis või  siis ka, kui vaadata varest kuskil põllu kohal lendama,  sest ta ei pruugi peaaegu üldse tiibu liigutada,  sest ta oskab seda õhku nii hästi ära kasutada,  et selle peal lihtsalt püsida. Niimoodi aeglaselt. Aga kas nendel lindudel, kellel on pisikesed  ja ümarad tiivad, kas neil on ka suled samasugused? Sulekuju on ikkagi enam-vähem sama, kõigil lindudel aga sulgeda. Värv võib jälle lindudel väga palju erineda. Ise olete ju ka märganud, et lindudest on ikka väga  erinevaid värve ja, ja selle järgi saab ka ikkagi nende elu  kohta üht-teist järeldada. Näiteks kui te näete mingit väikest ja rohelist lindu,  siis mis te arvate, kus ta võiks elada metsas  ja sest et ilmselgelt ta tahab jääda jääda varjule seal,  aga samas kui, kui näiteks on mingi siugune Kollakas, või, või selline hallikas, siis ta võib näiteks  elada kõrkjates. Ja väga paljud merelinnud on valget värvi,  sellepärast et nad lendavad üleval taeva taustal  ja jäävad niimoodi varjatuks just näiteks kalad kalad ei näe  neid nii hästi või siis noh, merepinnal,  teised saakloomad, keda nad jahivad. Kui mõni linnuke nagu täiesti kirju nagu näiteks leevike kas  siis tähendab, et on hästi julge ja ei karda mitte midagi. Põhimõtteliselt natuke, seda see näitab küll tihtipeale ongi nii,  et, et just need, eriti erksavärvilised linnud tahavad  näidata välja, et nad on hästi julged ja tugevad  ja ei karda kedagi, kuigi tegelikult võib-olla nad ikkagi kardavad. Aga, aga kui nad oma värvusega näitavad,  et nad on hästi julged ja tugevad, siis teised linnud vaatavad,  et see on üks tubli lind. Näiteks enamasti ongi niimoodi, et isalinnud on hästi värvilised,  kirjud, kasvõi leevikesel, ka isalind on punane,  emalind on niisugune hallikas, roosa või,  või kui mõtlete sinikael partide peale, siis,  siis emalind on selline pruun ja hall ja isalind on hästi  värvilise läikiva läikiva sulestikuga, et just isalinnud  tahavadki emastele sellega muljet avaldada  ja näidata, et ma ei karda kedagi. Kas sina teadsid, et neil lindudel, kes kasvatavad oma poegi üheskoos,  on ema ja isa lind ühesuguse välimusega? Kui poegi kasvatab ainult emalind, siis on isalind  tavaliselt uhke ja värvikirev. Kui lindude kirju värv on eelkõige iseloomulik isalindudele  mõeldud selleks, et ema lindudele muljet avaldada,  siis samamoodi on ta lindude laul, sest et laulavad ainult  isalinnud ja peamiselt peamiselt just kevadel,  kui neil on vaja paarilist leida siis, kui paariline on leitud,  siis nad laulavad palju vähem, sest laul muudab nad  kiskjatele hästi kätteleitavaks. Aga nüüd me oleme nii palju lindudest rääkinud  ja nende elust, et mul tuli selline mõte,  et võiks igaüks joonistada ühe linnu ja,  ja siis teistele selle linnuvälimuse järgi rääkida line tema  eluviis võiks olla. Olgu. Mina teen niisuguse hästi-hästi kiire linnu. Kimmab kõikidest teestest lennates ette ja põgeneb kõikide  eest ära. Aga kui me rääkisime nüüd sellest lindude  välimusest ja, ja erinevatest nokkadest ja tiibadest,  siis näiteks Käo puhul, kes on ju selline lind,  kes muneb oma mune teiste teiste pesta, siis tema puhul see  kuidagi ei paista ju välja, et ta on natuke selline pätt. Selle võrra paistab, et, et, et tal on. Et ta on ka hästi varje, värvust, niisugune rohekas,  hallikas, pruunikas, et kägu ju kuulnud on peaaegu kõik,  aga kui palju ta on kägu näinud? Väga vähesed, et. Ta oskab hästi peidus püsida ja tegelikult on ta ju selline  suhteliselt suur lind, et mikspärast tal on vaja  nii peiduvärvust olla, et ilmselt see ongi sellepärast,  et, et õnnestuks nendele. Pahaaimamatut. Väikestele lindudele paremini ligi hiilida,  kelle, kelle pessa ta tahab muneda oma muna? Kägudel on veel huvitav see, et et see lind,  kelle pessa ta kägu muneb, selle linnu muna moodi on tema muna. Ehk siis kui, kui ta muneb mingisuguse pisikese linnu pessa,  siis on tal hästi pisikene muna ja, ja, ja kui ta mõne muneb  mõne linnu pessa, kellel on hele sinine muna,  siis ta peabki munema helesinise muna, kas see oleks  siis samamoodi, kui keegi murraks meile kuju sisse,  aga ei viiks mitte midagi ära, vaid tooks juurde? Ja, ja, ja kujuta siis ette, et see, kes juurde tooks,  see peaks tooma sellise asja, mis oleks võimalikult sinu  enda asjade moodi ja et aru ei saaks, et sulle sinna midagi  juurde on toodud. Rääkige siis oma lindude elust. Ma tegin sellise kollase linnu, ta sobib hästi mingi  kõrrepõllule elama, aga samas tal on see hästi suur nokk,  millega saab, ma arvan, hästi pähkleid purustada. Ja niisugune kirjusaba on ka, et sellele saab. Selleks saab emastele muljet avaldada ja pikad jalad jooksmiseks. Ma arvan, et see on päris, reaalselt võiks olla küll selline lind,  väljaarvatud see, et kuidas ta sealt viljapõllult neid  pähkleid leiab, et sellega võib tal natuke raskusi olla. Mulle. Pisem lind, aga ta on hästi julge ja ta elab  ka metsas ja talle meeldivad pähklid. Aga kas ta on isane või emane? Isane ja emane on mõlemad ühesugused siis nad hoolitsevad  koos poegade eest. Minu lind on kõige julgem, aga ta on natuke ark ka,  kuna ta peab kiiresti lendama nende suuremate eest ära. Ja siis tal on hästi teravad tiivad, et ta saaks. Kiiresti söösta ja siis tal on pikk nokk ka,  et siis sööstmise ajal, kui ta maa poole söösta,  siis ta saaks haarata endale midagi ussikesi  ja konni. Niisuguseid. Päris sellist lindu ma küll näinud ei ole,  aga aga oleks tore, kui selline ka ringi lendaks. Mina joonistasin mere ääres elavad linnud,  sellepärast nad on sinised, et. Nende peale peetakse palju jahti ja siis nad üritavad seal  mere taustal kokku sulanduda selle merega ja,  ja nad söövad igasuguseid karpe ja tigusid,  mida neil oma selle tugeva nokaga on väga hea purustada. Aga aitäh, Tuul, et sa olid täna nõus meile rääkima  nii palju oma aega kulutama selle peale,  et kas enne, kui me ära lähme, sa oled nõus oma raamatusse  meile autogrammi kirjutama. Väga hea meelega.
