Laud on kaetud ja aeg pildikastide ees kombekalt istet võtta. Pisikeseks peokeseks leiab põhjust alati,  oleks vaid tahtmist. Suurepäraselt sobib seegi, et eile õhtul algas kalendri  sügis kuid tegelikult on osoonil ka omaenese põhjus olemas. See, mis nüüd eetrisse jõuab, on osooni 750. saade. Need 750 saadet on valminud 20 aasta jooksul. Mis tähendab aga, et me oleme olnud eetris terve inimpõlve. Nagu ütleks meie üle-eelmine keskkonnaminister pole paha. Esimese käiguna serveerime täna natukene Kihnu saart. Just nii palju, kui meie kaamerasse mahtus. Kihnu saarele juhatas jahti nimega tea GPS kuid vanasti  alates 1864.-st aastast tegi seda Pitkanina tuletorn seda me lähemegi vaatama  ja millegi muuga, kui ikka tsikliga. Kihnu saarel on kokku neli küla. Meie tee viib Lemsi külas asuvast sadamast seitsme  kilomeetri kaugusel Rootsi külas asuva pitkena majaka juurde. Männimetsa vahel kitsal lookleval teel mootorrattaga  sõitmine on kahtlemata üheks parimaks viisiks saarest  ülevaate saamiseks. Silma hakkab, et karjamaade ja kaluripaatide asemel on üha  enam ja enam kodumajutuse ja toitlustuskohtade pakkumisi. Õnneks pole kuhugi kadunud ka Kihnu naiste triibulised seelikud. Tuule käes lehvivate körtidega, mootorratta seljas sõitvad  Kihnu naised on üheks saare sümboliks. Samavõrd tuntakse Kihnu sümbolina saare lõunatipus kõrguvat  vastavatud tuletorni. Kihnu Soer on seitse kilomeetrit pikk ning 3,5 kilomeetrit lai,  see pindala 16,38 ruutkilomeetrit ning siia on  siis aastaringselt 500 inimest ning Maisamale on ligemale  minna siis munalaiu sadamas umbes 11 kilomeetrit. Pärnu linna üle 40 kilomeetri. Kihnu saar ja kultuur on juba 10 aastat UNESCO pärandi nimekirjas. Siia alla kuuluvad. Nii traditsiooniline kalapüük, hülgeküttimine,  ka linnumunade korjamine ning loomulikult mootorrattaga sõit. Meie oleme praegu pitkanina, poolsaarel on nii. Noh, me oleme pikene, kena, võib-olla taan sõna algupara võib-olla,  et on sok, aga meie ütleme pikene ja ristina nüüd pikene. Ja, ja see tuletorn oli pikka aega siin nii-öelda suletud  ja kinnine ja avati sellel kevadel, et mis tema lugu on. Et tema on olnud kinni jah, 96.-st aastast,  et enne seda töötas majaka. Vaht sinna sisse, et kõik Kihnu lapsed ja said üleval siin käia. Aga 96. aastal pandi siia automaatne. See tuli, töötab nüüd automaatselt ja maakavahi töökoht kaotati. Seda kutsutakse Kihnu keeles vist paagiks  või paagiks poe ja poe ja, ja siis poegi. Vaht oli see inimene, kes seda siis paagivaht. Aga lähme vaatame sisse, see on Inglismaalt siia toodud vist  1864 ja. 31 meetri kõrgune juppidena kohale toodud  ja siin kokku monteeritud tuletorn hoiatab Riia  ja Pärnu vahet liikuvaid laevasid saare lõunaotsast merre  ulatuva madaliku eest. Legendi järgi olevat esimene tuletorn hoopistükkis laevaga  merepõhja vajunud. Uks jah, et siit sellest otsast siin on tõesti näha siit kõrgelt,  et see läheb väga pikalt sinna mere sisse,  et seda peab teadma, kes paadiga ka sõidab,  kihnu mehed, seda kõik teavad, et seal tuleb kiirus maha võtta. Aga siin seda vaadet ei pruugi just väga pikalt isegi  niimoodi olla, et siin. Uued tuuled on hakanud puhuma. Jah, et praegu siin linnuradarid töötavad iga päev ja,  ja need uudised, mis me saame siit kõrvalt majast,  on põnevad omamoodi, et sealt tuleb uut informatsiooni  linnuuurijate poolt, siis aga aga teemaks on see jah,  et 10 kilomeetrit siit lõunasse peaks tulema  siis meretuulepark, et sellepärast need uuringud käivad. Ei oska öelda jah, me kihno kihlased nagu ei ole väga  selle selle pärast muret tundnud, välja arvatud see,  see on kõiki murelikuks tegev, väga oluline,  et kalapüük saaks säilida, et, et see tuulepark ei tule sinna,  kus on oluliselt kala. Kudemispiirkonnad, sest kui see keskkond,  looduskeskkond peaks muutuma, siis peaks,  mitte ei peaks, vaid siis väga tõenäoline,  et siis lõpeb ka elu Kihnus üldse. Suurimaks muutuseks, mis Kihnu saarel toimumas,  ongi traditsiooniliste elatusallikate asendumine turismiga. Turistide arv kasvab Kihnus iga suvel ning taas avatud  tuletorn on kindlasti külaliste jaoks üheks uueks sihtkohaks. Kihnu kõige vanem elatusala on tülgapüük  ning selle kohta siis on ka kõige vanemad arheoloogilised  leiud Kihnust. Seal kõrvas on pika ko, tähtis on kalapüük  ning ning siis ka meestel meresõit ning naised  siis tegelikult kõike seda, mis on moa peal tarvis teha. Sedasi on tänapäevani. Hetkel on aga tarvis tuletorni külastajate rõõmuks jäätis  külmikusse saada ning kust mujalt see jäätiseauto ikka tuleb  kui laeva pealt sadamast. Olgugi et Riia lahe suurim on Kihnu ikkagi väike saar  ning jäätiseauto jõudmine saarele on suursündmus,  kuhu tulevad kokku kõik jäätisemüüjad ja poeomanikud. Läheme meiegi. Vaid 100. Ana meetri kaugusel Kihnu sadamast asub kunagine diiselelektrijaam,  kus praegu tegutseb Kihnu mereselts. Seltsi eesmärgiks on meretraditsioonide ja vanade  laevaehituskommete elushoidmine. Kui kõik läheb plaanipäraselt, millal siis Kihnu mereselts  oma traditsioonilise kivilaevaga alt ära nimeks? Millal see valmis saab, millal ta merd kündma hakkab? Kihnu mereseltsi suurim soov on etteruttu valmis see lae. Aga loodame, et ehk viie kui aasta pärast. Kust kohast siis emapuu ja mastipuud pärit on? Need on toodud putsi metsast. Et vanal ajal toodi ka kõik laeva ehitamise suuremad puud  mandri pealt, et Kihnusse oksi puid ei põle. Aga mis laev see kivilaev üldse oli omal ajal? Kivila ei oleks kividest tehtud, nendega veeti kive igale  poole maailma laiali ning vedasid Kihnu mehed,  et kus taristustele kive oli, sinna neid kive viieti. Ning neid kivilaevu on teada, et 1915. aastal oli neid  peaaegu 70 korraga sadamas. Nii et kõik laevad olid Suare oma meeste poolt tehtud. Nii et laevameistrid ei oleks kusagil. Koolis käin, olid õpn, oma isade käest anti edekohe need  oskused kõik isadelt poegale. Et meie ette Suare kõige selline vanim teadaolev meister  Tanil Lasen on ta ütlen, et ah, et teate,  inimesed ka, et kui me numbris ka veel tunneks,  siis me eitaks veel paelu, paremad laevad valmis. Üks korralik kivi oli veel 100 aastat tagasi niivõrd kõva kaubaartikkel,  et seda võis müüa nii siin kui sealpool piiri. Mingi hetk muutusid kivid suure kaubitsemise tulemusena  Kihnu rannas sedavõrd defitsiitseks, et neid hakati lausa  merest välja kaevama. Pärnu muuli kivid on ju kõik pärit siit Kihnu rannast  ja isegi sorgu rannast veetud. Kuhu need kivid veel. Neid kive õieti, nagu ma ütlesin, ka ennem ei tegele puuele,  kus see taris oli, et sadamaehitused, Triigi õru sadamad,  Riia tuletorni alused, Tallinna Munakivi Tänevad meitel  mereseltsi valduses on üks kiri, mis on saadetud Kivilaev  pritsi pealt, koo Kihnu. Ning sealt viimased read ütlevad, et ante jumala pärast  teistele Kihnus, ütelge, et palju meitel  selle kivi sülle eest makstakse. Noh, et äkki tulevad ju teised koha, et võta mitte  tiinistuse käest ära. Et niisugune võistlus käis kogu aeg. 15 aastasena sai kivilaevade peal esimese merepraktika  ka metskaptenina tuntud Kihnu jõnn. Olgugi et haridust nappis, oli mehe siht sirge  ja soov kindel. Tema tahtis suurte laevadega suuri meresid künda. Enne Uue toa ehk Kihnu jõnn sai endale purjetamiseks lubada  vaid teiste kaptenite maha kantud vanu laevasid  või vanu korve, nagu tol ajal öeldi. Üks selline oli ka Johan Pitka käest ostetud kuulus parklaev lilli,  mille Kihnu jõnn uputas Põhjavõres 1899. aastal. Nendesamade vanade korvidega sõitiski Kihnu jõnn läbi terve  Euroopa ning mõnede lugude kohaselt Ameerikasse välja. Ja seda ilma kaarte ja navigatsiooni riistasid,  tundmata metskaptenina. Tõsi, mõnikord tuli selleks ka teistel laevadel sabas sörkida,  saamaks teada, milline see õige kurss Rotterdami on. Taani ranniku all rokksiti nimelise laevaga tema mereteegilõpus. Siinsamas saare keskel Kihnu surnuaial puhkabki enne uuetoa  ehk Kihnu jõnn kõrvuti roksiti puussepa Karl Erkveldiga. Selle koha külastamine on igale Kihnu saabunud meremehele  kohustuseks ja au asjaks. Kihnu on oma 16,37 ruutkilomeetriga suuruselt Eesti seitsmes saar. Aga saari on meil umbes täpselt 1521 tükki. Ja muidugi ei mahu kõik nad kohe kuidagi meie saatesse ära. Aga me käime nüüd ära siiski veel, kesse laiul. Kesse laid kerkis merest umbes 5000 aasta eest  ning on üheksa ja pool korda pisem kui Kihnu. Saarel kasvab poolteist tosinat orhideeliiki  ja haruldane ussikuusk. Aga meid huvitab ta eeskätt. Mismoodi on 5000 aastasel saarel kohandanud ennast üks läbimisti,  kaasaegne inimene? Sinna ei ole lihtne pääseda. See on kõige vanem ja kõrgem laide Eestis. Meie sihtmärgi ja Muhu saare vahele jääb Väinamere sügavaim piirkond. Me sõidame kesselaiule teejuhiks arhitekt Indrek Kalmann,  kelle kodu just sellel laiul asubki ja kes ilma isikliku  paadita sel viisil mere taga elada ei saaks. Randusime, kas kesselaidu või kesulaidu,  teeme asja selgeks alguseks. Ametlik nimetus on keselaid, aga aga ma arvan,  et läbi aja on, on teda ka hellitlevalt kessuks kutsutud. Seetõttu ma ei oska seda valeks kuidagi pidada. Ja see tee, mis nüüd siit kadakate vahelt läheb,  viib sinu koju. Jah, põhimõtteliselt ta nii on, et tegelikult eks me juba  ole minu kodus, aga aga selline õueala hakkab jah,  siit amast. Selle kodu küsimuse ma esitasin tegelikult tagamõttega,  et see ei ole mitte ainult suvekodu sinu  ja sinu pere jaoks, vaid ikka päris kodu. Iseendalegi üllatusena avastasin mõned aastad tagasi,  et tegelikult, kui ma vaatan oma läbilõiget aastas  siis tõenäoliselt ma viibin siin saarel oluliselt rohkem kui,  kui oma nii-öelda linnakodus. Minu töö on ka selline, mis, mis tegelikult eeldab aeg-ajalt  vaiksest sale, kuses mõtlemist ja, ja, ja kuidagi eneselaadimise. Et seetõttu vahel ka on nagu pool peret on linnakodus ja,  ja, ja mina olen siiski saare kodus. Seitse aastat tagasi ostis Indrek Kesse laiul talukoha,  mida on esimest korda mainitud 1645. aastal. Aga enne veel, kui jõuame Indreku kodumajani,  tervitab meid vana pukk, tuuliku eeskujul rajatud saare  elektri ja tehnosüsteemide keskus. Kui me tulime siia saarele, talu oli maha jäetud,  kaev oli kinni. Vundamendid olid läbi kasvanud jämedatest puudest  ja sai alustatud kõike nullist. Me elasime telgis, me võtsime veemandrilt kaasa. Ja kui see hoone valmis, siis me tundsime,  et kuidagi tsivilisatsioon on saabunud, et siin oli  siis See oli siis jämedalt kuus-seitse aastat tagasi,  see oli üks Eestis üks esimesi katsetusi päikesepaneelidega  ja sellest on see areng pihta hakanud, mis puudutab nüüd  huvitatus selle taastuvenergia ja sellise ohvrid elamise vastu. Mulle meeldib öelda, et see on eluviis, kus sul ei tule. Taastuvenergia valud. Vaeva on Indrek kõik omal nahal läbi proovinud  ja naljaka pooleks ristinud tehnokeskuse tuumajaamaks. Tehnokeskuses paiknevad konverterid ja akupank katusel  päikesepaneelid ja suur hulk energiast tuleb jaama kõrvale  ehitatud tuulikust. Ja oma koguvõimsus on kasvanud koos vajadustega telgist kuni elumajani. Indreku majapidamise sooja vajaduse peab tagama tema isiklik  akupank ja sellist linnamehe mugavust, mis kindlustab pideva  20 kraadise temperatuuri. Tal loomulikult pole. Oma kodu joonistas Indrek teadagi ise ja kuidas  või miks selle oli ta oma peas põhjalikult läbi mõelnud. Ma tahtsin seda teha kuidagi viisil, mis väärtustakaks. Seda kohalikku keskkonda, ehk et siis kuna need on kõik väga  looduskaitse siis eelkõige looduskeskkonda. Mulle tundub ja ma kahtlustan väga sügavalt,  et tänasel päeval on keselaid kõige kiiremini taastuv  või taas arenev väikelaid Eestis või väikesaar. Kui me vaatame siis, siis enamus sellest maastikust on ju  siin poollooduslik kooslus ja ka need väärtused,  mida hinnatakse nii käpalised kui kui muud sellised  liigirikkus see on ju tuleneb sellest, et siin on ikkagi  olnud nagu inimkasutus peal. Et praegu on pigem see häda, et, et kuna asustust on väga vähe,  siis see saar rohkem võsastub, kui me jõuame seda puhastada. Täna on lisaks siin sellele, mis, mis meie oleme teinud on  siin juba üsna mitu maja kerkinud ja ma tean,  et neid on lähiajal lähiaastatel veel kerkimas. Ehk et siis Mul on tunne, et kui selle tempoga jätkub,  on varsti Eestiaegne asustus ehk 50 inimest siin taas koos. Koos Indrekuga, kellest on ajapikku kujunenud tulihingeline  keselaiu patrioot, läheme väikesele ringkäigule. Näeme majaasemeid, rannakarjamaid ja hinnalisi lookuusikuid. Selle laiu suurimat looduslikku väärtust. Siin selle koha peal saabki justkui see keseküla otsa. Nii väike ta oligi. Et on selles mõttes nagu huvitav, et need majapidamised,  vanad majapidamised asetsevad väga teineteise lähedal  ja küljes. Et seesama viis kuni kuus talu siiamaani nad ongi  ja ülejäänud saar tegelikult oli selline ajalooliselt ühine  karjamaa ja ühine põllumaa. Laiul on kaks majakat ja mitmel pool käib vilgas ehitustegevus. Uus päästejaam on keelaiu, meeste au ja uhkus,  aga ka eluvajadus, sest laid meelitab ligi  nii puhkajaid kui meresõitjaid. Kes see laiul elamine, mida see sulle õpetanud on? Sse laiul elamine on võib-olla õpetanud kõige rohkem seda,  et. Et sa ei ole maailma naba ja alati ei pea sinu tahtmine  peale jääma. Ehk et nagu klassik filmiklassikud ütlevad,  et meri möurapullasid, ei salli. Et. Eks ta niimoodi on, et, et siin sa tunnetad seda,  et, et on olemas keegi, kes on kõrgem ja,  ja kaugem ja tugevam kui, kui sina ja kogu see loodus  ja see keskkond, mis siin ümber on, see tegelikult paneb  paika ka selle, mida mida sul on siin mõistlik teha ja,  ja kuidas on sul siin mõistlik olla? See on see, et kui on tuuline päev ja elektrit on palju,  et siis saab pesu pesta ja, ja kõik, mis sinna nii-öelda  juurde kuulub, jah. Jah, muuhulgas ka see just nimelt, et. Et elada nagu ühtses rütmis selle loodusega Minu jaoks on keskkond midagi terviklikku,  mis koosneb looduskeskkonnast ja tehiskeskkonnast. Sest me oleme ikkagi inimesed ja me samamoodi loome enda  ümber keskkonda ja olgem ausad, tänases urbanistlikus  maailmas enamus meist ju tegelikult elab urbaanses  ehk teiseskkonnas. Ja arhitektina seetõttu selline keskkondlikkus. Ma loodan, et väljendub ka minu loomingus,  mis on loodud linnakeskustes südametes. Minu jaoks on alati olnud oluline, et, et midagi Oleks selle paigapõhist selles, mis ma olen teinud näiteks  siin Vanast majast sümboolsena on säilinud need reilingu postid,  mis pärinevad lahingulaev slaava küljest. Ja just needsamad reilingu postid olid ka  selle koha peal vana maja trepipiirdeks. See, et, et siin kas kasvab läbi terrassi. Minu jaoks sümboliseerib. Aja sellist mitme palgelisust või. Või ajalugu siis ütleme, lahku kirjutatuna. Küll ma tunnetan seda, et, et see niisugune saareelu  või selline, selline nagu kõrvale astumine võib-olla sellest  nagu linnalisest tõttamisest. On on aidanud nagu jääda iseendaks ja, ja. Kuidas nüüd ütelda, et jää jääda inimeseks et väga lihtne on? Sattuda mingisugusesse rattasse ja ja, ja joosta kaasa. Unustades ära. Sellised tegelikud elu põhiväärtused mis,  mis alati ei ole. Noh, võib-olla. Nii-öelda klantspiltidel kajastatud. Aga ma pean siin eelkõige silmas Suhteid sõpru. Inimesi enda ümber selline suhete võrgustik  ja ja, ja just selline kohalik suhete võrgustik sa õpib seda  nagu sellises keskkonnas tunduvalt rohkem hindama,  tunduvalt kõrgemalt hindama, sealhulgas ka oma pere. Ja kui sul moodsas keeles öeldes juhe kokku jooksis või,  või ei olnud kõige parem periood elus, siis tegelikult  ikkagi seesama see elu siin saarel või see koht siin saarel  oli ka mõjus nagu ravim. Jah, et võib öelda, et see oli nagu jumala kingitus  või et see koht oli just sellel hetkel sellises staadiumis,  et mul oli võimalik siia tulla. Oli võimalik võtta aeg maha. Oli võimalik leida see rütm üheskoos koos loodusega selles mõttes,  et tõusta koos päikesega, minna koos päikesega magama. Et need on nagu sellised aspektid, mis tegelikult ma usun,  et aitavad kuidagi tervendada. Või või toetada ka meie füsionoomiat või,  või seda, seda noh. Kuidas me eestlastena oleme harjunud siin maanurgas  aastatuhandeid olema? Meie pidulaualt ei puudu täna ka tammetõrud  ja tillukesed tammedki. On päris paras aeg hakata valmistuma selleks,  et viie aasta pärast, kui Eesti vabariik saab 100 aastaseks  saaksime kõikjale üle Eesti rajada rohkelt tammikuid  ja tammeparke. Lüüa kaasa ettevõtmises, mis kannab nime 100 tamme. Asjale lükatakse hoog sisse 29. septembril mihklipäeval  Kadriorus toimuval suurel perepäeval. Tamm on ju meie iidne hiiepuu ja igal perel  või suguvõsal võiks olla oma pühapaik, oma tammik,  mis teeb rõõmsamaks meie meeled ja mõistlikumaks teod. Teod täpsemalt aga viinamäe teod on desserdik  ka meie tänases saates. Oleme praegu tunnistajaks haruldasele hetkele lühikese ajaga  oleme leidnud juba kaks paari paarituvaid viinamäe tegusid  ja selline hoogne pulmatants on kestnud siin juba vähemalt tunde. Siin on veel siis üks paarike askeldamas juba mitu tundi,  mis tegevus siin toimub? Ja need viinamäeteod on, on selles mõttes? Omamoodi näide loodusest, et, et üks isend on mõlemasuguline  ehk hermafrodiitne. See tähendab, et ühes organismis on nii isas kui emas  suguorganid ja ja selle paaritumise käigus tegelikult nad  vahetavad ainult neid isassugurakke. Kui see paaritumine nüüd mõne tunni pärast läbi saab,  mis edasi toimub? Jah, siis, siis nad tõenäoliselt mõlemad on viljastunud  ja ja mõne aja pärast nad. Lähevad munema, ehk siis see viinamäe tigu,  siis muneb. Pehme pehme pinnase, siis paari kuni paarikümne sentimeetri  sügavuse sügavus enda kaevatud või uuristatud süvendi põhja,  siis siis poolsada muna. Poolsada muna, mis on sellised? Valkjad valkjad, kuskil poolesentimeetrise läbimõõduga veidi  kalamarja meenutavad moodustised ja sealt  siis sealt siis arenevad. Noored noored teod. Ja sellised pisikesed teod tulevad siis maa seest jällegi välja. Viinamäeteod on suhteliselt pikaealised,  et nad kuskil suguküpsuse saavutavad. Paari kahe kolme aasta vanuselt ja ja, ja võivad elada,  kui kõik nii turvaliselt läheb isegi paarikümne aastaseks noh,  keskmiselt arvatakse, et võib-olla võib-olla 50 aastaseks. Viinamäe tigu on inimkaasleja, kõige meelsamini elab ta  sellistes parkides, saludes või puisniitudel. Eestis on viinamäe tigusid kõige rohkem meie läänesaartel,  kus on pehme kliima ja lubjarikas pinnas. Kuid nüüdseks on ta levinud ka mujal Eestis. Nii et ei ole Eestist pärit, ta on kuskilt siia toodud. Tõenäoliselt on ta siia toodud jah, aga,  aga mitte nüüd hiljuti, vaid vaid. Kuuldavasti juba? Võib-olla neli-viissada aastat tagasi kunagi kunagi keskajal või,  või veidi hiljem. Ja tõenäoliselt on ta toodud noh, neid versioone on erinevaid,  on ta siia sattunud. Inimese abil kas näiteks kloostrite aedadesse,  mis on üks selline legend et sinna kui paastuaegseks  paastuaegseks toiduks, sest et ju siis see tigu ei pea olema  mitte päris liha. Ja teine selline. Tõlgendus ja võimalus on see, et ta näiteks on  baltisakslaste mõisnikega siis mõisaaedades mõisaparkidesse  tulnud või toodud sinna kui võib-olla või kui selline  märkimisväärne tähelepanuväärne koduloom  ja siin tõesti on praegu väga selgesti näha,  et need on tegemist, on ju. Ühe ja sama ühe ja sama liigi eri vanusega isenditega. Et siin on üks, üks noor noorem loom, ma ei tea,  väga täpselt öelda, kui mitmeaastane, tõenäoliselt paari  kahe kolme aastane tigu, kellel on see kojapealne,  selline muster kergelt triibuline, heleda  ja tumeda pruuni triibulisus on, on väga selgelt näha. Ja samas kõrval on kõrval on tegemist ühe vana looma ga noh,  suure tõenäosusega ikka viie-kuue aasta vanusega vähemalt  täiskasvanud loomaga ja põhjus, miks nad on erivärvi,  on see, et et viinateod kaevavad ennast igaks talveks maa  sisse talvituma. Ja selle Selle tegevuse käigus nad hõõruvad ja nühivad omal  selle koja koda katva sellise pruunika valgurikka kihi,  mida nimetatakse peri ostrakumiks, sellise koja pealmise kihi,  selle värvi nad mühivad lihtsalt endal maha  ja ja mida vanemad teevad siis sageli, enamasti nad ongi seda,  seda heledamad heledamad nad ongi, nii et  selle järgi me saame ka tõesti vaadata nende nii-öelda  talvitumiste arvu ja, ja, ja kaudselt ligikaudu lt  siis ka vanust. Tigu just väga kiire loom ei ole, et palju ta oma elu  jooksul võiks vahemaad läbida. Tõesti, ta ei ole kiire loom, aga samas on ta hästi selline  visa ja ja, ja kannatlik ja seda on tegelikult küll uuritud,  et, et kui palju näiteks neid samasid, vinametigusidki uuritud,  kui palju nad liiguvad ja märgistamise püügi taaspüügimeetodil,  et et nad. Võivad võivad liikuda oma oma eluea või suve jooksul lausa  paar kilomeetrit lausa nii, nii et nii et jah,  tema jaoks on see, tema jaoks on see täiesti pikk vahe. Ka pikemal kuivaperioodil peab tigu niiskeks jääma. Selleks ronib ta müüri või sellise kivi peale,  ehitab koja ja aluspinna vahele kile ja katte  ja siis püsib kliima tema majas täpselt õige. See oli osooni 750. saade. Kui kole või ilus, jääb muidugi vaatajate otsustada,  kuid 750, ise on küll üks väga ilus arv. Tema tüvenumbrite summa on ju 12, tosin mitte mingi 11  või 13. Ja 12 tüvenumbrite summa on omakorda täiuslikes  täiusliku number kolm.
