Looduse lemmikud. Tere Meie teekond sohu jätkuv väsimatu tempos. Eelmises saates saime teada, mis tegelane see soov ülepea on ja lisaks Campisime ringi liigirikastes madalsoodes kiikusime õõtsik madalsoodes ja külmetasime allikasoodes sääres. Aga ometi on olemas ka liigivaesed, madalsood, siirdesood ja sealsed siirdesoometsad samuti. Just nendega me täna tuttavaks saamegi. Teekonna võtab ette Uudo Timm ja mina olen Haldi Normet-Saarna. Piltlikult öeldes on Eesti see maa, kus üks soo ajab teist taga, nii et valikuvõimalusi jätkub. Millised neist muide võiksid just eeloleval nädalavahetusel eriti toredad olla? Tere ilusate ilmadega tõmbavad näiteks tallinlastele kindlasti päraselt Põhja-Kõrvemaa kõnnu suursoo või, või nii mõnigi teine, kuhu on on loodud laud, radu ja muid rajatisi plastele, laeva raba, nii et sellistes suurtes soodes on kindlasti ilusaid sügispilte oodata, Marju ka, Mario kindlasti ka meie esivanemad on andnud karilased ja, ja ega meiegi siis kaugemale pole kännust kukkunud. Nii et nii mõnedki inimesed kindlasti võtavad kursi sohu ja eelkõige siis jõhvikaid korjama või, või miks ka mitte veel hiliseid, pohli või siis ka seeni, mida kõik need soised alad meile ka pakuvad. Nii et kui aga ilma on, siis on lausa lust ja soos sügisesel ajal kõndida, sest värvid tulevad seal järjest tugevamalt ja tugevamalt esile. Nõnda et igas mõttes ilusat ja värvilist nädalavahetust, aga nüüd tahaks siis teada saada, mida kujutavad endast need liigivaesed madalsood, mis on ühtlasi ka lubjavaesed. Ja loomulikult kuuleme ka seda, kus neid eestimaal näha võib. Meeldetuletuseks veel, et madalsoo on siis selline soo, kus taimed saavad toitu nii turba kihist kui ka siis turbakihi all olevast mineraalsest maast ja neid siis, kui me hakkame vaatama, kus kandis on ses lubjavaesed ehk siis toitainete vaesemad mullad Meil siis siis meil tuleb pilgud pöörata rohkem Lõuna-Eesti poole. Sest Põhja-Eestis pae lähedus annab siis seda lubjast ja toitaineterikast mulda ka siis taimedele, niiet liigi vaeste madal soodaga. Jah, meil on valdavalt siis tegemist Lõuna-Eesti pool, aga neid leidub üksikutes kohtades muidugi ka üle kogu Eesti. Sest meenutades siis, kuidas meie maastik on kujunenud siis jääaja lõpus umbes 15000 aastat tagasi liigutas jäägil nii liiva kui muud materjali ühest kohast teise ja vastavalt sellele siis kuidas see materjal kuhugi maha jäi. Nii kujunesid ka siis mullatingimused ja lisaks veel ka tuulega tekkinud luited ja nendevahelised alad. Noh, need on ükskõik kus Eesti paigas ikka happelise mullaga, nii et neid ligi vaeseid madalsoid võib siis leida nii saartel, Lääne-Eestist kui Kirde-Eestis. Samamoodi, ja kui see jää seda kõike liigutes, see võis olla ikka pöörane vaatepilt. Loomulikult sellepärast, et see jääkilbi paksus, mis meil siin lasus, oli ikkagi peaaegu kilomeeter. Ja võib-olla isegi rohkem ja selle tagajärjel ju ikkagi siiamaani tõuseb meie Loode-Eesti rannikualal maa, nii et see pidi olema päris ränk koorem. Aga üldiselt, et siis nende madalsoode pind on üsna tasane või pigem veel nõgus ja seega siis vesi valgub nagu ümberringi nagu kausi põhja kui, ja, ja hoiabki siis pidevalt märjana, nii et taimne materjal, mis siis sinna koguneb, ei lagune, vaid siis ladestub turba näol nii, et reeglina on need liigivaesed madalsood, siis rohu, mätastega ja puudest esineb seal vaid peamiselt soogaske. On seal siis igavam ringi rännata kui liigirikastes. No nagu ikka, mida vaheldusrikkam on loodus, seda huvitavam seal on ja noh, sellist taimede kirevust ja, ja samamoodi, kuna paljud või enamus taimi, mida me niimoodi suuremas plaanis taimedeks nimetama, noh, on ikkagi õistaimed ja nende õite värv annab riigirikastele madalsoodele tugevalt värvi, see on see, mis selle elu ilusaks teeb teeb ilusaks kindlasti, aga, ja ega see liigivaene madalsoo noh, sellegipoolest on, on samamoodi oluline nii nii mõnelegi taimele või, või loomale kes just noh, võib-olla ei talu just sellist konkurentsi ühelt poolt või ka aluselist pinnast. Nii nagu meiegi Igalühel on oma maitse ja kellele meeldib üks, kellele teine ja nii ongi looduses erinevate taimedega. Looduse lemmikud? Võib-olla natuke. Jäme räägiks ka sellest, et üldiselt tuntakse kaske ju meil hästi aga, aga antud juhul siis soodes kasvab just sookask. Ja tavapäraselt Meil õuedes näiteks kasvab aru käsk, et kuivõrd erinevad need liigid siis on. Esmapilgul tundub, et kaski nagu kask ikka puu nagu puu ja mõlemad võivad kasvada küllalt suureks, aga kui me neid lähemalt hakkame vaatama, siis leiame üsna olulisi erinevusi. Ka. Sookaskede puhul on üldiselt see, et lase tüvi on suurematel kaskedel üsna valge ja seekord ei ole sugugi mitte selline tugev, nii nagu aru käskedel on Ühte suurt arukaske, vaatame eemalt, siis siis tema tüvi on valdavalt tume ja mõned heledad laigud on seal peal. Aga soogaskedel on siis ümber pöördunud. Aga noh, see on selline nii üleminev tunnus, sest noorte kaskede mõlemad on ikkagi suhteliselt valged tüved. Kui leplik. Või kohanemisvõimeline, kumbki puu on või saavad mõlemad kasvad ainult seal, kus nad parasjagu kasvavad. No arukased ongi siis arumaadel ehk kuivadel maadel ja, ja nemad sohu ei kipu. Noh, siin on ka hea näide, kuidas ühe kaaslase perekonna liigid kasvavad erinevates kohtades, samas sookask jälle ei kipu kuiva maa peale, sest tema tahab olla rohkem jalgupidi vees ja vett kogu aeg paremini kätte saada. Ja nahk või me neid veel neid erinevaid tunnuseid vaatame siis juba kasvõi see, et arukased on noh, sageli öeldakse ka, et on leinakased hästi nõtke rippuvate okstega, noh, need on kindlalt arukased, soogaskedele on reeglina Nemad püstised, oksad ja siis puu nagu puu ikka nagu lapsedki joonistavad puudelt ikke oksad kasvavad ülespidi, mitte niimoodi longu alla pidi. Ja noh, edasi, kui me juba veelgi lähemale vaatame, siis need oksad, eriti noored oksad, on siis soogaskedel karvased aga aru kaasa elavad nad paljad või võib-olla seal valgete vahatäpikestega, nii et nii et tegelikult neid tunnuseid kui natukene vaadata, siis me saame ka aru, et ahah, võiks on tõesti ühtemoodi ja teine teistmoodi kuigi iseenesest, kui nüüd on suureks puuks kasvanud, maha lõigatakse, nafta saab kasutada üldiselt samamoodi kas siis kütteks või ka puidutööstuses, aga, aga noh, kuna sookask on sellises natuke viletsamas kasvu tingimustes kasvanud, siis ta alati ei ole nii hea puiduga. Need arukäske on eelistatum näiteks mööblitööstuses. Kui sookaske mööblitööstuses lööb puu väärikus välja, aga küttepuu puhul on vist see kurb asi, et siis on ükskõik, on ta sooaru või mistahes puupeaasi, et hästi põnev, peaasi tõesti põleb ja kask on selles mõttes üks huvitav puu ka veel, et kui enamasti on niimoodi, et toores puu ei taha hästi põleda, siis siis kaskede puhul on see, et, et kask põleb isegi toorest peast. Kuigi muidugi ta ei anna nii palju sooja ja heledat tuld, nii nagu kuivanud küttepuu on. Aga iseenesest on teda võimalik põletada ja sooja saada, noh nii näiteks need, kes saadet kunagi Siberisse ja, ja pidid seal kuidagimoodi endale talveks sooja saama, siis oli just kask see, mida sai otse metsast tuua ja kohe ahju panna ja ikkagi sooja majja. Nii et paljude teiste puuliikidega, no see, see on väga vaevaline, siis peab juba eelnevalt olema hea, tuli all, et et siis toorest puud seal edasi põletud. Siberis seda kasemetsa juba jätkus. Jah, need pildid kas või filmidest vene Kasemets, noh see on jah tüüp. No puudest laias laastus ikka tükk maad, madalamad sellid on põõsad ja nüüd siis vaatame, mis liiki põõsaid seal liigivaestes madalsoodes kohtab. Põõsarindest noh, kui kui me räägime jah, looduses, siis noh, nad on korrused, need rinde rinde piltse nagu korrused. Kõige kõrgem on siis puurin ja siis tuleb põõsarinne puhmarinne ja, ja lõpuks siis rohu ja samblarinne, mis on üsna ainult võib-olla mõni sentimeetri kõrgune, aga me saame niimoodi. Kui me räägime näiteks põõsarindest, noh siis siis seal põõsarindes võib, teinekord muidugi kasvavad aga puid, madalaid puid, kes ei suuda Ki kõrgemaks selles konkreetses kasvukohas kasvada ja sel juhul teda loetakse seal nii-öelda selle kõrgusetaseme peal, et noh, ta on sellesse, sellesse rindesse kuulub. Jah, nii et rinne ei tähenda mitte midagi militaarset, vaid tegelikult neid tasapindu, mida me metsas näeme, puud-põõsad rohi ja nii edasi, aga mis põõsaid siis näeb? No liigivaestes madalsoodes on, on üsna palju erinevaid pajuliike, no meil meil on jah, pajusid on palju ja nende liikide määramine on tegelikult üsna keerukas. Noh, kui, kui muidugi tõsiselt ette võtta, noh siis ei ole miski asi keeruline, aga aga ühe-kahe sõnaga nüüd nende liikide määramise või vahetegemist, et noh, kahjuks ei ole võimalik, kui siin eetris kohe juhile seid anda. Pealegi veel on probleeme, et need Need pajud annavad sageli ka omavahel veel ristandeid, nii et veelgi need tunnused lähevad segasemaks. Aju on siis põõsas, kui palju me oleme elus kuulnud, et inimene ütleb pajupuu? Jah, kui me võtame nüüd paju, kui siis süstemaatilise perekond on siis tema ametlik ladinakeelne nimi on siis saaliks ja seal nende hulgas on ka mõned tõesti puukujulised liigid, keda me nüüd siis nimetame Remmelgateks ehk siis on raagremmelgas või, või siis hõberemmelga, et need tegelikult Ta on nagu ühe perekonna liikmed, ainult et nad tõesti kasvavadki puu kujuliseks suurema osa pajudest. On põõsakujulised ja vot selliseid Remmelgaid madalsoodest või ka ei leia, nii et nii et pigem on ikkagi tegemist põõsastega seal ja põõsakujuliste pajudega, aga no mitte ainult siis pajud ei ole seal madalsoos, vaid samamoodi on seal paakspuud ja Porssa noh, seda rohkem siis läänepoolsetes, liigivaestes madalsoodes. Ja peale selle siis eelkõige Kesk-Eestis on siis üsna tüüpiline liigi vaeste madalsoode taimeks nõeliks kolmas kase liigse on siis madal kask ja, ja tema on tõesti ainult põõsakujuline kask, tema ei kasva puuks ja talle on iseloomulik siis täiesti rombikujulised väiksed lehed, muidu noh, nii-öelda lapsevitsavõtmiseks see kask töötab täitsa hästi. Aga no hakka siis minema sohu, meel seda vitsa otsima ja noh, mine tea, tänapäeval ei tohi seda vist isegi tulema. Hannes, rääkida et et lapsele vihtsa antakse, omal ajal oli, oli see väga tõhus lapse kasvatamisel. Aga head lapsed kasvavad vitsata, eks ja saime teada, et on olemas ka kase põõsas väga tore, aga kas nagu täpsemalt seal Kesk-Eestis võib mõne kohaga nimetada, kus kohe kindla peale seda kasepõõsast näiteks kohata võib? Jah, kui minna näiteks kõrvemaa soodesse, siis seal peab ikka leidma hea soov, kus ei leia seda madal kaske. Tähendab, seal on teda päris palju, nii et ükskõik kuhu siis kõrvemaa. Neid juba mitte siis Põhja-Kõrvemaa Vaidest, kõrvemaa, lõunapoolsema osa soode Tammsaaremaadel, vot seal on madal kaske kindlasti. Aga teda on muidugi ka laiemalt Eesti teistes kohtades, aga, aga mitte nii massiliselt. Nojaa, madal kask ehk põõsas, kask ehk kase põõsas, heal lapsel mitu nime on ilmselt ka päris fotogeeniline nagu kaunis loodus üldse, et kui nüüd mõni matkasell sai praegu innustust meie jutust ja võtab kätte, lähebki seda otsima fotoaparaadiga. No miks mitte otsida praegusel ajal muidugi ta ei ole teab mis fotogeen, aga, aga nahk kevadisel ajal, kui lehed tulevad just ja, ja noh, siis on ta ilus küll, septembris enda juba niru. Praegusel ajal on nii nagu Nende madalsoode ka on, et soogaasikud üldiselt kipuvad üsna kiiresti paljaks minema, nii et kui nüüd hästi on läinud ja öökülmasid pole suurt üle käinud, siis me võime veel lehes käski näha, seal aga, aga ta kipub jah, juba septembri lõpuks oktoobri alguseks üsna raagus olema. Looduse lemmikud. Milliseid rohttaimi siis neis liigivaestes madalsoodes näha võib? Liigivaest madalsoode tüüpilised taimed on ses tarnad väga erinevaid liikena, meil on Eestis üle 40 või 50 liigi tarnasid seal on muidugi ka selliseid, mis taluvad siis kuivi ja, aga, aga üldiselt annad on siis selliste märgade alade taimed. Aga, ja ka samamoodi angervaks võid seal vohada, eriti siis sellistes kohtades, kus kunagi on neid madalsoid kasutatud näiteks karja või, või heina maadena ja nüüdseks sammu on selline kasutusviis ära langenud angervaks või tulla siis väga tugevalt peale ja, ja lausa nii tugevalt, et ülejäänud taimestik praktiliselt kaob, ta lihtsalt lämmatab ära. Aga samamoodi on siis tüüpilisteks liigi vaeste madalsoodetaimedeks, näiteks soopihlkonnaosi, aga ubaleht, mis on siis just tema õitsemise ajal. Nonii, vahva õiega, et see juba lausa kutsub makro võtet teha. Kroonlehed on karvadega ja musta-valge kontrastiga, nii et see on, see on küll õis, mida tasub lähemalt uurida, noh, mitte küll praegusel aastaajal muidugi, aga suve algupoolel ta õitseb ja ainult vaadata, mitte puutuda. Ei, teda võib täitsa puutuda, aga ei ole üldse ei, ta ole mürgine ja ja, ja ei, ta hammusta, ega siis ei olegi kaitsealune liik, sest ta on üsna laialt levinud liik, aga võime noppime teda siis siis kahjuks ta ei pea kaua vastu, sest ta on kogu aeg jalgupidi vees ja nii kui veega side katkeb, siis ta üsna kohe vajub lanti ja ja teda üles turgutada enam on noh, siis tuleb juba Ryani emotsioonide kasutada ja ma ei tea kuidagi pumbata talle sisse seda, et see veesurve uuesti Las ta kasvab pealegi edasi, seal, kus talle on ette nähtud. Aga veel, loomulikult on nendele madalsoodele iseloomulik ka pilliroo, ok ja naftalehine Vilbja vaat mille puhul siis kahjuks kirjanduses või ka teinekord lehtedest või siis internetist võime leida seda tahaa Vilbja õitseb, tegelikult näidatakse seal seal hoopiski Vilbja vilju. Mis siis on valged villad, Otikesed karva toitikesed ja, ja kui see on niimoodi suuremal pinnal, siis, siis tundub nagu oleks lumevälise. Nii et tegemist ei ole siis mitte õitsvate, vaid hoopiski viljunud. Peadega, ja nüüd siis kuidas seda öeldagi, siirdume siirde soodesse või? No miks ka mitte nii siirdesood on siis sellised sood, kus turbakihi paksus on juba suhteliselt tüse, aga aga sellegipoolest veel osa taimede juured vähemalt suudavad sellest turbakihist läbi tungida ja saavad siis osalise toidu ikkagi veel mineraalsest pinnasest ja siirdeala ehk üleminekuala on siis noh, siin on ka madalsoost rabasse ehk ürgsohu üleminekul, alati on siis vahepeal selline suurem või väiksem tsoon, kus me siis leiame selle siirdesoo-. Ja noh, kui me vaatame Eestit laiemas plaanis, siis nende siirdesoode kogupindala võiks ulatuda seal kuskil 35000 hektarini ja, ja neid rohkem või, või suurematel pindadel on leida siis kas siis Kesk või Ida-Eestist noh, näiteks atmosalu piirkonnast Agusalusoo on, on suures osas just siirdesoo, aga noh, nagu ikka leiame neid siirdealasid siis kõikidest teistestki Eesti maakondadest. Nüüd üldine maastikupilt, siirdesoos on, on sellise hõredamapoolse puistuga või siis üksikute puudega jällegi nendest puudest eelkõige peab siis vastu just sookask, kes siis madalsoos valdavaks puuliigiks on, aga juba hakkab tulema juurde ka üksikuid mände või, või ka siis männi Tugakesi. Siirdesoo puhul muidugi, kui me vaatame samblarinnet või, või samblaid, siis siis sinna tuleb siis tüüpilisi raba samblaid ehk siis turbasamblaid ja turvas, mis siis tekib, see on nii-öelda segaturvas ühelt poolt nii tarnade kui pilliroost kujunev kui ka siis turba sammaldast ehk nahkes aiapidajad on, et kindlasti on hästi, tuttas magnum turvas see ei ole mitte midagi muud imelooma kui või selle saama turbasambla tõrvas ainult natukene ladinakeelset varju juurde pandud, noh ikka aeg-ajalt kaubanduslikud trikid. Kasutame võõrkeelseid nimesid, siis ehk läheb paremini kaubaks. No millised on siirdesoode sellised äratuntavad looduse lemmikud, milliseid taimi võib siin nimetada? No tunnustaimedeks no kes on tugevamad botaanikud või looduseinimesed, need kindlasti kasutavad näiteks Agristarn. Aga, aga noh, siin me ei hakka seda selgitama, milline ta täpselt välja näeb, kas arvake siit pidi või teistpidi kõver, nii nagu taimede määramisel sageli on aga palju arusaadavam ja tuntavam või, või hästi meeldejääv ja silmatorkav on siis näiteks alpi jänes vill mis on siis sugulane villpeadega, aga ta on hoopis palju, palju pise kasvab kuskil 10 15 sentimeetri kõrguseks ja tema viljad on siis eeste lendkarvadega pikkade karvadega, mis on siis valged ja kuna ta kasvab siin tiheda mättana, siis need valged laigud paistavad hästi looduses silma ja meenutavad jänest. Vot miks ta jänes vill on, seda ma ei oska neid kohe niimoodi hoobilt ütelda, aga. Vahel sarnasus mängib oma rolli. Kindlasti noh, ütleme see vilja tut, nafta võib miniatuursed pes olla nagu jänese saba. Aga nüüd, kas sellest otseselt on nimepanijad ka ainest võtnud? Seda peaks hakkama natukene vaatama, kui kuidas nime kujunemine on toimunud. Igal juhul on tegemist aga vahva nimega vahva nimega. Ja ilusa taimega ka, kui jällegi teda niimoodi lähemalt vaadata, aga näiteks ka siirdesoodes on mõningad kaitstavad liigid, mis on üsna haruldased, kas siis meil või meie piirkonnas. Näiteks sookold on üks selline selline kollaline, kes siis siirdesoodes kasvab ja ja teiseks, kaitsealuseks liigiks on näiteks tume Nokein jällegi üks lõike heinaline, kes siis kasvab. Siirdesoodes ja mujalgi asukohtades ta kui üldse, siis, siis haruharva suudab vastu panna. Selliseid haruldasi haruldasi liike on ka, kes siis ainult siirdesood oma elupaigaks. Tahavad no need kaks viimati mainitut, et kus teie konkreetselt neid kohanud olete. No Soogolda ma olen kohanud soomaal seal küll Ühes endises kruusakarjääris, kus, kus sisseastumise protsess on siiski jätkuvalt toimumas ja, ja see sookold on suutnud seal vastu panna Tumeda Nokeina täpset asukohta ma praegu kohe ei tulegi meelde, millises soos konkreetselt see oli, aga ta on ilus taim jällegi, või kui vaadata, aga noh, ega ilu on jällegi vaataja silmades. Ega ta midagi värvikirevat küll ei ole, aga viljad on tumedad ja pruunid, nii et lähedalt jälle vaadates ilusad läikivad Selline oli tänane saade liigi vaestest madalsoodest ja siirdesoodest koos kõige sinna juurde kuuluvaga. Nüüd siis heidame pilgu, mida on saatnud meile kuulajad. Seda me teeme ja tuleb öelda, et vastukaja on olnud sisukas ja põnev kroonituna ilusate fotodega jutukestest loen kõigepealt ette virge õuema loo hädala lillest. Sellest niiskete alade ja soode elanikust oli ka meil sarjas hiljaaegu juttu ja Virge kirjutab nii. Paljudel juhtudel ei pruugi me teda üldse märgata, aga ometi distiga üksikuna oma päevi mööda saates teeb ta tähelepanu võitmiseks kõik, mis võimalik. Ta on osanud targu valida õitsemiseks aja, mil paljud lilled hakkavad oma õitsemist lõpetama et jätkuks silmi vaid tema jaoks. Ta laseb oma magusale ruumil putukateni kanduda, et neile siis aeg-ajalt võlts tolmukatega kohtke näidata. Ta justkui teab täpselt, mida ta teeb. Ta äratab tähelepanu sellega, et tema läheduses ringi uitava inimese pilk püüaks ta kinni kui millegi, mis eristub oma olevana muust pinnasest. Ta ilmub meie ette nagu esimene lumi alati ootamatult ja otsatult haprana üksik leht, vaid tema halastust varjamas ja teda kurja eest kaitsmas. Ning säravvalge õie kroonlehed kisuvad oma lummusesse nõidudes meid oma sümmeetriliste justkui pliiatsiga joonistatud Soonekestega enda külge. Nagu oleks inspiratsioonist pungil kunstnik tema peale omaloomingulisi katsetusi läbi viinud. Et ega lõpuni aus olla, siis mina teda sel aastal kohanud veel ei ole. Kuid ma juba aiman, kust teda leida. Ja küllap teab temagi kuuend minut tulekuks valmis sättida. Nõnda kirjutas sirge uuema hädala lillest. Edasi on fotod ja loo madalsoost saatnud meile Triin Leetma. Esimesed on vaatamiseks väljas looduse lemmikute kodulehel ja teise loen siinkohal ette. Niisiis Triin kirjutab järgmist. Liigirikka soo kooslusena olen avastanud enese jaoks olema botaanilise kaitsele. See pisike, puutumatu looduse lapike peidab endas uskumatu valiku käpalisi käies seal juunis-juulis mitmeid kordi pidanud kunagi oma alati ootas mind soomätaste või kraavikallastel mõni uus iludus. See on minu jaoks Alemal ka teine, hoopis nukram nägu. Piisab vaid loetud sammudest, et käpalistega kaunistatud Maasenduks elutute turbaväljadega suurtesse hunnikutesse veetud kännud ja transport turbamäed ei jäta tõenäoliselt külmaks ühtegi loodusesõpra. Kui teaks, mis vägi see on, mis suudab haruldasi taimi võida elus niivõrd karmis naabruses. Tahaksin öelda, suur aitäh inimestele, kes aitasid säilitada Alema ilu. Meie poolt aitäh, ka Triin Leetma, ole selle väikese ja hästi emotsionaalse loo eest. Ja veel olgu öeldud, et triinu lugu metsast ootab praegu oma järge, aga õnneks on, ta ajab. Selle loen ette järgmises saates sammas, metsafotod on juba kodulehel väljas ja lugu, mis sinna juurde kuulub, tuleb siis nädala pärast. Ja samuti soosta meile pilte ja väikese loo saatnud Gerly Marley pilte saate loomulikult vaadata taas kord kodulehelt ja osakese loen siinkohal ette. Käisime ühel augusti õhtupoolikul Viru rabas, nüüdseks on seal laiem laudtee uus võimas vaatlustorn ka valmis saanud. Üsna matkaraja alguses nägime huvitavat vaatepilti. Nimelt kasvasid raja ääres vanad kuused, mis olid justkui sambla-karraga ehitud. Meenus muinasjutuline Pokumaa, palju silmailu meie väikesele rännakule lisasid kõikjal laiuvad laukad ning nendes olevat saarekesed mõne üksiku puukesega. Nägime ära ka päikeseloojangu, mis lisas rabale veel dramaatilisust juurde. Ilusad paigad, need meie sood. Enne talve jõuab veel rännata ja avastada. Aitäh Kerli vahva loo eest ja suur tänu veelkord ka kõigile teistele. Ja nüüd sisus ras kutse saata meile pilte ja võib-olla huvitavaid lugusid eelkõige siis madal- ja siirdesoodest, aga miks ka mitte muudest soodest? Lihtsalt soodest Meie aadress on lemmiku tät ERKE või 10 124 Tallinn, Kreutzwaldi 14 vikerraadio looduse lemmikud ja millest räägime järgmises saates? Järgmine soov? Järgmises saates siis omadega rappa. Tänase saate tegid Uudo Timm ja Haldi Normet-Saarna kuulmiseni järgmisel reedel. Looduse lemmikud.
