Täna räägin teile kuldnokast, keda võib pidada väga edukaks kohanejaks ja üheks maailma arvukamaks ja enamlevinumaks linnuliigiks. Just praegu, suve lõpus ja sügise alguses on ta kõige silmatorkavam, kui suured kuldnokaparved toidu- ja puhkekoha otsingutel taevas sadade või isegi tuhandete Ena lendavad. Kui inimesi on maailmas üle seitsme miljardi, siis maailma kuldnokapopulatsiooni suuruseks arvatakse olevat umbes 300 miljonit. Võrdluseks veel, et maailma kõige arvukam linnuliik on Aafrikas elav viljakangurlind, kelle arvukuse hinnangud ulatusid tuvad kolmest miljardist kuni 10 miljardini. Ehk siis veel rohkem, kui inimesi on maailmas. Koduvarblasi on maailmas umbes 500 miljonit. Kuna linnuriigis sünnitunnistusi ei jagata, on arvukuse hindamine nende puhul sageli üsna keeruline ja ongi teatud eksimispiiridega üheks põhjuseks, miks kuldne, kui nõnda edukas on, tema toitumisviis. Erinevalt paljudest teistest lindudest, kelle nokalihaste põhijõud on mõeldud noka sulgemiseks on tema nokale kinnituvad lihased pigem mõeldud noka avamiseks. Kuldnoka menüüs on olulisel kohal erinevad mullas elavad selgrootud, kas vihmaussid, putukavastsed või, või mõned muud väiksemad selgrootud elukad. Ja sealjuures siis ta torkab oma noka mulda ja nokka avades tekitab pinnasesse piisavalt suure augu, et see maitsev toidukraam saada. Kuldnoka looduslik levila on Euraasias, kuid inimene on viinud ta ka Ameerikas Lõuna-Aafrikasse Austraaliasse ja Uus-Meremaale Ameerikasse, siis täpsemalt Ameerika ühendriikides on ta lausa nii arvukas, et teda peetakse kohati kahjuriks ja isegi hävitatakse. Arvatakse, et umbes kolmandik kuldnokapopulatsioonist elabki Põhja-Ameerikas. Eestis suhtutakse kuldnokka pigem hästi kui halvasti ning varakevadel on kuldnoka saabumine kindlasti kõigile justkui tunnismärgiks taanduvast lumest ja talvekülmadest. Kuna kuldnokk alustab pesitsemist üsna varakult, on ka tema pojad juba siis pesast väljas, kui mõned hiljem saabuvad linnuliigid. Alles munade haudumisega tegelevad kuldnokad on õõnespesitsejad ja kasutavad meelsasti ka inimese poolt üles pandud pesakaste kuid selle avaus peab olema piisavalt suur, et linnud sisse mahuksid. Kuldnokk võib ka teistelt lindudelt pesaõõnsusi üle lüüa ja isegi sealt nende pojad välja visata. Erinevalt paljudest teistest õõnespesitsejad, kes ei vaevugi oma pesa vooderdama esitab kuldnokk õõnsuses korralik taimsest materjalist voodelduse. Ja sinna paneb ta ka selliseid taimi, mis oma mahladega on seente ja bakteritevastase toimega ja aitavad nõnda ära hoida pesasisest reostust ja erinevad infektsiooniohtu. Kui pojad on väikesed, kannavad vanem linnud ka hoolsasti nende väljaheiteid pesast välja. Kuid peale poegade sulistumist muutub pesa seestpoolt üsna räpaseks. Kuna see väljaheidete puhastamine ei ole enam nii aktuaalne ja ka tekib palju parasiite pojad, on kuldnoka siiski väga vintsked ja parasiitide küllus pesitsemise lõpu poole poegade suremust olulisel määral ei mõjuta. Mille poolest ta ka kuldnokad ilmselt kõige tuntumad on, on nende imiteerimis võime. Nad teevad oma laulus järgi nii looduslikke hääli kui ka kunstlikke helisid või kui kuldnokki puuris peetakse siis ka inimese kõnet. Kuldnoka hääl ei ole aga eriti valija. Põneva laulu kuulamiseks peaks me olema talle üsnagi lähedal, et kõiki neid toredaid nüansse seal tabada. Mängin nüüd ette ühe salvestuse, eriti andeka kuldnokalauluga ja juba ainuüksi selles ühes salmis, mida me kuuleme, on vähemalt 10 erineva linnuimitatsiooni. Suutsin seal ise eristada selliste lindude laulukatkeid ja häälitsusi nagu musträstas karmiinleevike, pigem hallrästas vainurästas sookurg, varblane, lauk, hakkvares sinitihane ning tundus, et võis aimata kärnkonnalaulu sarnast häälitsust.
