Kaamel on justkui ametlik esindaja loomadele,  kes kaua veeta vastu peavad. Ta võib joomata olla lausa 15 päeva. Tegelikult võiks selleks esindajaks olla  ka pisikene kõrbeloom känguru, rott, kes ei peagi elu sees  mitte midagi jooma, kui ta ei taha või noh,  kui ta ei leia, sest eluks vajalikku vedelikku saab ta kätte toidust. Inimene nii sikke loom ei ole veeta, pean vastu vaid hädised  kolm päeva. Ja üleüldse oleme ühe üsna vesised tegelased. 60 protsenti meist on Hkaks soov, see hoiab meid töös  ja uhub organismis välja jääkained. Inimkonna on vett vaja selleks, et riided selga saada  ja leib lauale. Lisaks kasutame vett ka paljudeks, mitte  nii eluliselt tähtsateks asjadeks. Näiteks meeldib paljudele meist basseinis supelda  või kuumas vannis mõnuleda joodavat vett napib maailmas juba  praegu ja olukord läheb järjest hullemaks. See, et meil siin Eestis veega kõik hästi on,  ei tähenda veel, et kogu teema meid ei puudutaks. Maailma veed on omavahel seotud ja isiklikku veetarbimist  piirata igaühel. Tänase saate teemat aitavad lahti mõtestada metsaalad. See viieliikmeline pere elab Harjumaal Murastes ema Marika  ettevõtja isa mattis muusik, peres kasvab kolm last. Liisa, Joosep ja Taaniel. Nagu vast kõigile linnainimestele, jõuab  ka nende koju vesi mugavalt torusid ja kraane pidi,  mis omakorda loob kõik eeldused kalli kraami raiskamiseks. Marika. Mis teed? Kuule, pesen nõud käsitsi, oli paar taldrikut siin,  mõtlesin, et pesen kiiresti ära, et ei hakka masinat käima panema,  tavaliselt pesete siis ikka masinaga. No ikka tavaliselt pesen, läheb vähem vett. Aga ma olen kuulnud ka jah, et masinaga läheb vähem. Kuule, aga kui palju teil uus hetk kulub? Umbes, tead, sa? Kuule, see, kui ma ei olegi arvet saanud,  aga no võiks vähem minna, ikka. Sellest, kuidas vett kokku hoida, ei ole huvitatud mitte  ainult Marika ja matis, vaid ka kõik televaatajad. Seda hakkab meile kohe õpetama mõtestaja. Mõtestajaks on sel korral juba tuttav Enda pärismaa,  kel kokkuhoiunipid alati varrukast võtta. Enda on keskkonnaspetsialist, kes suudab õigele teele  juhatada ka kõige sügavamale tarbimisdžunglisse eksinu. Enda, ma olen kuulnud, et duši all käimisega kulub laias  laastus umbes 190 liitrit vett. Kas see on tõsi? Sõltub sinu pesemisharjumustest, sõltub sinu dušist. Mina ütleksin, et saab ka oluliselt vähemaga hakkama,  aga on inimesi, kes kulutavad ka oluliselt rohkem. Seda ma ei hakka sinu käest küsima, kui palju me kulutame  vetsus käimise hammaste pesu peale sest ma tean,  et sul on vastava sisuline ülesanne juba plaanis. Mis see ülesanne on? Just, Marika, mul on sul ülesanne, et sa pead välja arvutama  teie perekonna veetarbimise, mille jaoks ma näitan sulle  ette ühe tasuta saidi internetis, kus saab seda päris  lihtsalt teha, see on küll natukene üldine,  aga mingit infot sealt kindlasti saame. Enne kui me alustame selle ülesandega, siis üks selline  pisikene fakt sulle, et, et nüüd, kui meil on vesi tsentraliseeritud,  kulutame umbes 800 korda rohkem vett kui varem enne vee tsentraliseerimast,  kuigi vee hinnad kogu aeg tõusevad, aga lähme nüüd ülesande juurde. No nii, vaatame, siin on meie kalkulaator. Kuna siin nüüd Eestit ei ole, siis võtame aluseks Läti kui  meie naaberriigi, kellega meil on sarnane ajalooline taust  ja ka noh, looduslikud tingimused inimesed  ja siis võtame mitu, mitu inimest teil peres on? Aitäh. Sel ajal kui Marika ja enda metsalat veejalajälgi arvutada,  vaatame meie suuremat pilti. Eesti on maakeral üks väheseid kohti, kus vett on piisavalt  oma mullis elades unustama tihti, et me ei ela eraldi planeedil. Kõik maailma veed on omavahel ühenduses ning kui kuskil vett napib,  mõjutab see ka teisi piirkondi. Joogivett napib maailmas juba praegu ning sellest ilma on  umbes miljard inimest. Mis juhtuks näiteks siis, kui kõik maailma janused Eestisse  kokku jookseksid? Asi on naljast muidugi kaugel, sest inimkonna juurdekasvuga  tuleb järjest juurde võtta põllumaad ja laiendada tööstusi. Nii põllumajandus kui tööstus on aga kaks kõige kõvemat veekulutajat. Paneb endiselt õlgu kehitama, sest sinu porgandid tulevad  vanaema peenralt. Toome siis näite. Mõnusat puuvilla Eesti vanaema ei kasvata. Just puuvillakasvatuse tõttu on aga 90 protsendi ulatuses  kokku kuivanud arali meri. Maailma suuruselt neljas järv. Selles ökokatastroof siis on kaudselt süüdi miljonid  inimesed pehmetes puuvillastes riietes. See on vaid üks hirmus näide pikas probleemide reas,  seepärast mõelgem globaalselt ning andkem oma väikesed  panused ühte suuremasse säästmisesse nii otseselt kui kaudselt. Teisalt on see nagu harjutus iseseisvaks eluks. Kui vett ülemaailmselt nappima hakkab, lõpeb  ka meie pidu siin. Selleks võiks ju aegsasti valmis olla. Kui kaua kestab duši all käimine, teie peres umbes 10 minutit? No see veekulu oli ikka palju suurem, kui ma arvasin eriti  see kaudne vee veekulu. Et see ütleme, et. Ma ise mõtlesin, et meil läheb ikka mingi alla 100 liitri päevas. Nii, vaatame edasi, mis meil vannitoas toimub,  pesu pesete peseme? Palju te pesete suur pere, te peaksite ikka päris palju pesema,  tegelikult ei pese enam kolm korda nädalas,  pesen jah viie inimese peale kolm korda rase,  aga mul on suur pesumasin, okei, mahub viis-kuus kilo,  see on, ja ma arvasin millegipärast, et,  et, et kuna kodumasinad kulutavad nii vähe vett Ja me konkreetselt ju ei, joome ka ju vähem vett  või joome nagu silmnähtavalt ma näen, et joon ühe liita  ja teise liitri, aga aga et need kaudsed kulud ikkagi just,  et see. Poes käimisega seoses, et kui sa ostad mingeid toiduaineid,  et nende nende valmistamiseks on kulunud  nii palju vett et seda nagu üldse ei sa,  sa ei mõtle selle peale iga päev, selle peale ei tulegi  ka üldised tarbimisharjumused tegelikult mõjutavad veekulu kohutavad,  hästi palju on sellist varjatud vee kasutamist,  mida me igapäevaelus ei taju, et me nagu oma meelest ei  tarbi vett, aga mingite asjade tootmine näiteks kulutab vett. Lihatootmine on tegelikult kulutab väga palju vett  ja Johvi, palun joon kohvi kaks korda nädalas. No Jaan kohvi kord päevas, see on küll minu jaoks üllatus,  et ühe kohvitassi valmistamiseks kaudselt läheb 140 liitrit vett. Ma kuidagi mõtlesin, et seal on nagu meil,  et vihma sajab kohvile peale ja kasvab ise ja. See võtab küll kohvi isu ära. Nii jõudsime kööki, nõuda pesu palju, ma pesen käsitsi nõusid,  täna pesid. No ikka pesen tegelikult väga harva tahaks ikka,  et nõud oleks täiesti puhtad ja kõik bakterid hävitatud. Nõudepesumasin ju puhastab, ma ei tea, kas see kõikide  bakterite hävitamine alati päris hea mõte on,  mingeid baktereid peab ikka jääma ka. Hooajal vaatas, ripp on viirus. Me oleme üritanud vett kokku hoida niimoodi,  et esiteks me ostsime endale ühe suurema nõudepesumasina. Et me ei peseks väiksema nõudepesumasinaga mitu korda päevas. Siis me oleme üritanud jälgida, et meie pesumasinaid oleks  A-klassi masinad, et nad võtaks vähem vett. Nii hambapesu. Ni kinni, kas sa paned, panen kõik panevad nagu sa näed,  siis on kirjas, et minutis kulub umbes kuus liitrit vett,  kui jookseb hammaste pesu ajal, see sõltub muidugi natuke  kraanist ka, et kuidas sul see kraan on. Me oleme õpetanud lastele, et kui sa hambaid pesed,  et siis ei lase kraanist vett joosta, vaid et ikkagi paned  kraani kinni. Et no päris sinnamaani me ei ole jõudnud nagu,  nagu Soomes, kuidas duši all käiakse, et teed kraani lahti. Teed ennast märjaks, paned kraani kinni,  seebitad ennast ära, siis teed veel ühe korra natukeseks  ajaks kraani lahti, loputada ennast ära ja see on kogu pesemine,  et noh, päris nii kokkuhoid likuks, me ei ole läinud. Nii näita minu vee jalajälge Teie pere siis otsene vee  kasutus inimese kohta on 274 liitrit päevas. Mis tegelikult ei ole üldse väga madal, Eestis arvestuslik  keskmine on umbes 150 liitrit päevas aga eks see sõltubki sellest,  milline veesüsteem, millised on harjumused,  paljud ei käi iga päev näiteks duši all. Et ütleme nii, et ta on ikkagi üle keskmise kindlasti. Aga ta ei ole ka väga hull. Et ilmselt oleks mingeid võimalusi pisut mõelda,  mis ja kuidas veel teha. Peaks kohvi joomise maha jätma või? Aga olgu palju, me ikka lobiseme siin nii kõik. Marika Mati, teise maja. Veekulutus on üsna mõistlik, et nad väga palju vett ei kuluta,  noh, niisuguseid väikeseid nippe muidugi alati saab veel kasutada,  et tibakene paremaks seda teha siiski ja nagu Marikatki siin  üllatas see nii-öelda peidetud veekulu, siis see on see asi,  mille peale me tihtipeale ilmselt ei mõtle,  sest see ei tule meil arvega koju. See on see, mida me ei näe. Aga see magevesi ju kulub sellest hoolimata,  et meie seda ei näe ja me tarbime seda lihtsalt teadmatult. Et nagu näha oli siingi tekkis efekt, et kui suur on kohvi tegelik. Veekulu kohvi tootmises ja samamoodi näiteks lihatootmise  veekulu on hästi suur. Või võttes Eesti näiteks, kus on väga suur veekulu,  on meie energia tootmine. Et kui me säästame energiat, siis me ei säästa mitte midagi  niisugust väga abstraktset, vaid muuhulgas säästame  ka näiteks vett. No ma küll ei tea, kuidas see veekulu vähendada aga mul on  teile teine ülesanne, mis siiski rõhub sellele,  et otsi võib-olla välja need kohad, kus saaks veel pisut  vett kokku hoida. Majapidamises arutage perega läbi, mõelge läbi,  siin võib võibolla lapsi kaasata, lastel on vahetaval väga  häid mõtteid teid ja, ja pange jah kirja,  et kas siis arvutisse või minge paberilehele,  vaatame pärast üle ja okei, mõtleme välja. Jätame Enda ja Marika taas omaette ülesannet lahendama  ning vaatame, milliseid tahke avab vee tarbimise kohta ökoloogik. Inimene koosneb põhiliselt veest. Inimese keharakud on vett täis ja kuna need akud kogu aeg  kaotavad vett, on inimesel tarvis vett juurde saada pidevalt. Samal ajal on inimesel tarvis palju vett selleks,  et vabaneda ainevahetusjääkidest. Ühtekokku kulutabki inimene vastavalt oma kehamassile  vahemikus kaks kuni kolm liitrit vett päevas  ja see vesi peab olema muidugi puhas ja tervislikeks. Et näiteks Tallinnas seda vett toota on Ülemistel joogiveepuhastusjaam,  kus veega viiakse läbi palju keerukaid protseduure  ja see puhas joogivesi ka saadakse samal ajal inimene vajab  vett ka muudeks otstarbeteks, sealhulgas selleks,  et ennast pesta, pesta oma asju, kempsus,  vett peale tõmmata kõikides asjad, eks kulutab,  inimene noh, Eestis keskmiselt 100, mõnigi 150 liitrit vett  päevas ja kuna meil on torustiku üks siis see tähendab seda,  et kogu see 100 liitrit olmevajaduseks minevat vett  ehk olmevett võetakse ka ikkagi joogivee arvelt,  aga omakorda ka see olmevesi ei ole kõige suurem tarbija. Sellepärast, et tööstusettevõtted tarbivad veelgi rohkem vett. Eestis tarbivad tööstusettevõtted ja üldsegi majandussektor  umbes 200 liitrit vett inimese kohta päevas  ja ka see on enamuses joogivesi ja me saame sellise tulemuse,  et 2,5 liitri ööpäevase veevajaduse rahuldamiseks tuleb  ettevõtjal toota 300 liitrit puhast joogivett päevas. Mis, mis on asja juures uskumatu naljakas on see,  et seda kõike tehakse selleks, et inimene saaks oma 2,5  liitrit vett päevas aga samal ajal üha rohkem  ja rohkem inimesed kraani vee asemel kasutavad hoopiski  pudeli vett. On levinud müüdid, nagu oleks pudelivesi kuidagi puhtam  või tervislikum kui kraanivesi, mis ei vasta tõele,  et nii Tallinnas kui ka Tartus kui ka teistes Eesti linnades  kraanivesi on puhas, üldiselt tervislikum kui pudelivesi. Pudelivees on see probleem, et seal on konservandid,  mis on kantserogeense toimega, eriti kui on karboniseeritud pudelivesi,  siis siis seal on jah, väga suured terviseriskid. Kahjuks pudelivee populaarsus on Eestis kasvanud  ja samal ajal pudelivesi on tegelikult 500 korda kallim kui  kraanivesi ja kulutab 2000 korda rohkem energiat kui kraanivesi. Ja, ja pudelivee energiakulu moodustab 0,3 protsenti. Kogu Eesti energia kulust tuleks vältida pudelivee tarbimist  ja selle asemel juba kraanivette. Ja. Kuidas vesi nii puhtaks saab, et seda tõesti juua võib? Käisime ja uurisime Tallinna Ülemiste veepuhastusjaamas kohapeal. Ülemiste veepaastusjaam võtab oma vee siis Ülemiste järvest  ja Ülemiste järve veevarusid täiendatakse  siis vee äärde süsteemist hakkab see peale  siis Tartu maantee ääres paunküla veehoidlast  ja samamoodi ka soodla veehoidlast, et siis juhitakse see  vesi Pirita jõe kaudu ja Pirita Ülemiste kanali kaudu  Ülemiste järve. Kui seda vett oma lisaks võtta. Põhiosas võetakse vesi ikkagi Ülemiste järves,  seda siis kõigepealt puhastatakse mehaaniliselt,  seejärel desinfitseeritakse osooniga, siis lisatakse  veepuhastuskemikaali sellele veele siis teda selitatakse,  filtreeritakse ja lõpuks desinfitseeritakse  siis klooriga veel ja siis ongi joogivesi valmis nii-öelda  linnarahvale tarbimiseks, ta läheb joogiveemahutitesse  mahutites pumbatakse siis linna joogiveevõrku,  joogivee, puhastuset, me kasutame tänapäevaselt nelja kemikaali,  et kõigepealt me desinfitseerime seda osooniga. Osooni, me toodame kohapeal õhuhapnikus,  see on siis nii-öelda keemilise kolm mis  siis juhitakse vette siis selle järgi me lisame  siis veepastuskemikaali, kasutame polüalumiiniumkloriidi,  see on siis traditsiooniline veebastuskemikal koogulant  mis tekitab vees siis sellise hõljuma või elbe,  mis on elektriline, laetud ja võtab enda külge  siis veest laetud osakesi ja hiljem teda  siis silitatakse veest välja. Sellele kogulandile me lisame veel vähesel määral polümeeri,  mis on nii-öelda nagu abikogulant. Ta parandab siis seda puhastusprotsessi,  eeldab selle helbe suuremaks ja raskemaks  ja puhastusprotsessi lõpul me lisame kloori selleks,  et see joogivesi oleks ikkagi turvaline. Seal ei oleks mingit mikrobioloogilise kasvu,  et ei levik, haigused ja bakterid selle vee kaudu oleks  garanteeritud selle vee säilimine. Ja ta jõuaks kodudesse ka sama kvaliteediga,  nagu ta siin Ülemiste veepoostusjaamas on keskeltläbi  ööpäevas me puhastame kuni 60000 kanti meetrit joogivett  ja kui võrrelda näiteks Ülemiste järvega,  siis üks sentimeeter Ülemiste järve pinda on 100000 kantmeetrit. Me näeme ikka päris palju vaeva, et seda kraanivett  puhastada ja see puhastatakse siis joogivee tasemele. Ja ta vastab kõikidele Eestis kehtivatele nõuetele,  samamoodi ka Euroopa ühenduse direktiividele. Ja miks siis mitte juua seda vett, et ei pea  siis ostma mitu korda kallimat pudeli vett. Poest võib kraanist võtta, seda vett. Nii Marika, mis te siis leidsite? Mõtlesite midagi välja ja käisime mööda maja  ja Liisaga, mõtlesime duširuumis ja vannitoas  ja köögis ja vetsus vetsus, mida me siis  mida me võiks paremaks teha? Ja siis Liisa arvas, et kui me duši all näiteks ei lase  nii tugeva survega vett joosta, et siis tuleb äkki vähem  vett korraga. Ja muidugi see, et noh, käime siis kiiremini. Üldiselt öeldakse, et duši all käimine säästab vett rohkem  kui vannis käimine ja kui mõistlikult duši all käia,  siis see on tõsi, mis tähendab seda, et me ei veeda duši all  mingisuguseid pikkasid, aegasid, et kui sa pool tundi duši all,  siis see kindlasti ei ole säästlikum kui vannis käimine,  dušiotsikuid on ka erinevaid, et osad on noh,  tavalised, mis lasevad vee läbi nii nagu ta tuleb  ja osad on need, mis rikastavad seda vett õhuga. Et ehk tegelikult nad kasutavad vähem vett,  aga ta ikkagi tekitab sellise surve koos õhuga,  et sul on tunne, et vett tuleb sama palju pesta saab väga  hästi vähema veega ka siis me käisime vannitoas  ja et mõtlesime, et me päris nii ei teeks,  et käiks terve perega ühes vannivees. Ma tean, see mõte tundub alguses selline väga,  väga imelik ja, ja väga veider, aga te olete sama pere inimesed,  kes käivad vannis. Võiksid mõelda selle peale, et vannis käimist Pere vahel nii-öelda jagada, et mitu pereliiget käivad ühes  vanni vees omad inimesed nagunii teil on samad mikroorganismid,  mis te jagate, teil on kõikidel samad bakterid organismis ja,  ja kere peal, et seda nagu ei tasu selles mõttes  nii väga peljata, et et noh, tõesti iseasi on see,  kui on noh, suvel palav, higine või keegi on midagi sellist teinud,  aga kui te käite kenasti iga päev duši all  ja siis kord nädalas, et võib-olla püüda,  et seda natukene Vanniga, mis mõte on veel, et te lasete praegu vee kõik alla,  eks ole torudest. Et võibolla saaks seda vett kasutada kuskil majapidamises ära. Et meil ei ehitata reeglina selliseid süsteeme,  aga põhimõtteliselt on need süsteemid ka olemas,  kus vannivesi läheb näiteks edasi tualetti loputus veeks. Ja siis me mõtlesime välja, et kui me köögis olime,  et peseks võimalikult vähe nõusid käsitsi  ja ei loputa taldrikuid enne nõudepesumasinasse panemist  mitte vee all, vaid lihtsalt pühime, et siis sellega me  hoiame vett kokku. Siiamaani ma saan aru, et loputasid ikkagi osad nõud üle  veega ja ja kunagi olid jah, kui nõudepesumasinad ei olnud  veel nii levinud ja alguses siis seda isegi lausa soovitati,  aga enam kindlasti mitte ongi lihtsalt, et maha kraapida  suurem toidusodi just nagu sa ise ütlesid. Et sellest nagu täiesti täiesti piisab, et ei ole mõtet vett  küll kulutada nõud üle loputamise peale,  et sa ei rääkinud sõnagi WC-st, et seal on teil nagu kõik  hästi kahesüsteemne tualettpott, mida te  siis kasutate õigesti ja lapsed ka kasutavad õigesti välja treenitud,  kõik, kõik on trillitud. Tegelikult tihtipeale tuleb ikka natukene rohkem vett sealt  ideaalis võiks tulla. Meil ei ole tarvis ka seda veekogust ja tasub panna loputuskasti,  kas mingisugune pudel, näiteks pooleteist liitrine  või liitrine pudel, mis on vett täis või,  või mingi kivi või mingi raske mese, mis seal püsib,  mis võtab natukene vee veeruumi vähemaks,  et tihtipeale inimesed kipuvad ka, võib olla mingisuguseid  toidujäätmeid või olmeprügi või selliseid asju tualetist  alla valama ja siis lasevad sinna vett peale,  et see on samamoodi vee raiskamine tegelikult,  et igasuguste jäätmete prügi koht ei ole kindlasti tualett. Et see kulutab vett ühelt poolt, teiselt poolt see koormab  reoveepuhastusjaama ravimeid, selliseid asju  ka kindlasti mitte alla lasta, sest seal juba tulevad  ka muud keskkonnamõjud. Mängu. Viia. Ohtlike jäätmete kogumispunkti või ka apteegid võtavad  ravimeid vastu siis muidu ka veega ei tasu igasugust sodi  ja keemiat alla lasta, sest tegelikult see kõik tuleb mingit  pidi ringiga meile tagasi. Noh, nõudepesuvahend loomulikult sa kasutad seda,  eks ole, kasutad liiga palju siis see samamoodi on juba noh,  veel koormav loodusele, koormav kokku pesuainete kasutamisel  me peame ka mõtlema, milliseid pesuaineid me kasutame  ka mitte ainult keemia ja tervisemõjude,  vaid ka laiemate keskkonnamõjude aspektist. Et näiteks on pesuaineid, kus on sees rohkem erinevaid  keemilisi ühendeid ja mille välja loputamine on raskem kui  naturaalsemate ainete puhul. Ehk et kulub rohkem vett lihtsalt. Tuli veel mingisuguseid mõtteid, mingeid huvitavaid leida,  küll me mõtlesime, aga ei, rohkem ei suutnud midagi välja mõelda,  siis tasub kindlasti üle vaadata seda, et ei oleks  mingisuguseid tilkuvaid kraane läbi jooksvaid loputuskaste. Et üks tilkuv kraan, mis niimoodi tilgub rahulikult omaette  võib aastas kulutada kuni 10000 liitrit vett. Sama ka läbijooksvate loputuskastidega loputuskasti puhul ei  pruugigi alati kohe aru saada, et kas, kas,  et vesi jookseb või mitte, kui niimoodi vaikselt võib-olla  jookseb läbi, tasub panna mingit tilgake mingit värvainet  potti ja veerand tunni pärast kontrollida,  kui see on seal alles siis ei jookse läbi  ja kui on ära kadunud, siis ilmselt jookseb läbi. Nii et kokkuvõtteks te nüüd ikkagi leidsite  siis mõned asjad, mida saaks nagu natuke paremini teha et  oma keskmist vee tarbimist tõmmata siis lähemale sellele  Eesti keskmisele. Ja et väga tore, hakake siis mõtlema selle peale  ja tegutsema aegamööda võimaluste piires. Jõudu teile. Aitäh. Andrus me oleme minu meelest kogu selle saate ajal rääkinud  mingisugustest imevidinatest, imekraanidest  ja ma ei tea millest kõigest veel, mis aitavad vett kokku hoida. Kuidas need täpsemalt seda teevad, mis tehnika on  või mille järgi see selgub? Meie nimetame seda Ecosmart-tehnoloogiaks,  mis on selline intelligentne vee energiasäästlik. See tähendab seda, et selle nii käsiduši kui  ka segisti jaraatori sees on selline kummi membraan  mis siis reageerib veesurvele. Kui veesurve on suur ja sealt tahab rohkem vett läbi tulla,  siis membraan laieneb. Need läbivoolu avad lähevad väiksemaks ja ta piirab teatud  taseme juures veetarbimise ära. Näiteks valamusegisti puhul viis liitrit minutis  ja kõige säästlikum käsidus on meil kuus liitrit minutis vee tarbimisega. Millise hinnavahe on, millal ma nii-öelda enda  selle tehtud investeeringu tasa teenin? Kui me räägime sellisest neljaliikmelisest perekonnast,  kes iga päev kasutab nii valamusegistit kui käib duši all  siis üldiselt on ta esimese kuu arvega tagasi teenitud juba  juba täpselt nii. Me võime kohe seda vaadata. Just. Nii et. Jaa, meil on siin selline mõõdik, mis siis näitab,  näitab ära mitu liitrit minutis see käsidu vett tarbib. Nii, palun hoia seda. Nii ma panen, paneme selle vee tööle. Mitu liitrit siin on praegu? Okei. See tähendab seda, et 15 liitrit vett läheb ühes minutis. Ühes minutis kulub 15 liitrit vett. Kui te käite duši all Nii ja nüüd me proovime krometa green käsidušiga. Kuus on tulemus. Peaks ütlema viis jah, ütleme, et tehnilised andmed on tal  kuus liitrit minutis. Ja see nagu kõige kõige säästlikum käsitluste 15-l viie pere, see on ikka päris suur kukk. Ja see on circa, kolmekordne vee ja energiakokkuhoid dušil käies. Kas sedasama rohelist asjandus saab kraani küljes  siis ka kasutada ja mõõta enda veetarbimist? Ja sellesama sama nii-öelda kopsikuga saame me valamusegisti  juures samamoodi vaadata, kui palju on võimalik vett  energiat kokku hoida. Siin antud hetkel on tegemist siis tavalise valamusegistiga  mis siis tarbib? Tarbib? 10. Või isegi 10 11 liitrit minutis. Kui nüüd me sellel Segistil vahetame ära selle segisti otsa veesäästliku otsa vastu,  siis me näeme kohe. Kuidas muutub veetarbimine. Araatoriga tarbib see segisti vaid viis liitrit minutis. Ehk siis tegemist on kahekordse vee ja energia kokkuhoiuga. Kui ma lähen poodi, kas ma pean ütlema, et ma tahan segistit  koos araatoriga või saan osta selle aeraatori eraldi sobib  see kõikidele segistitele, kuidas see süsteem toimib? Seda eraatorit on võimalik täiesti eraldi osta. Tal on standardne keere ja ta sobib, ütleme,  et enamus tootjate nende segistitega kokku. Aga mida peaksin poodi kas seda eraatorit  või siis uut segistit ostma minnes tähele panema  või mida peaksin küsima? Tasub alati küsida müüja käest, kui palju see käsidus  või kui palju see araator vett tarbib. Paljud tootjad pakuvad aeraatoreid, mis säästavad 20  või 30 või 40 protsenti. Aga tegelikult teie jaoks on tähtis see,  et mitu liitrit minutis ta reaalselt tarbib. Ehk siis seesama test, mida me siin tegime? Just kui teil seda sellist kopsikut olemas ei ole,  et siis on võimalik väga lihtsalt see ise  ka nii-öelda välja arvutada lastes lihtsalt liitrine purk  vett täis, võttes aega, kui palju see aega võtab. Ja lihtsa matemaatilise tehtega on võimalik nii-öelda välja arvutada,  mitu liitrit minutis ja segisti tarbib. No igal juhul mulle tundub, et minu jaoks on see küll väga  mõistlik valik, nii et ma lähen kohe välja leti äärde  ja ütlen, et mul on pronksivärvi segisti  ja palun mulle üks areaator, aeraator, aeraator. Väga hea, aitäh, Andrus, suurepärane. Mida te siis täna uut teada saite? Me saime igasuguseid põnevaid asju teada,  me mõõtsime täna oma ökoloogilist veejalajälge,  saime teada, et meil on otsesed ja kaudsed veekulud,  need kaudsed veekulud, need olid nii hirmus suured  ja ütleme, otsene veekulu oli ka natukene Eesti keskmisest suurem. Kas te mingisuguseid nippe ka õppisite? Ja me saime huvitavaid nippe teada, mis mulle meeldis. Mulle meeldis see, et on olemas mingi duši segistid,  mis segavad vett ja õhku. Selle nipi peaks ära kasutama. Aga mis saab näiteks sellest telliskivi panemisest? Vetsu kaputuskast. No ma vist seal telliskivi jätame vahele. Aga viieks ühes vanni mees käimine see ka meile kuidagi ei sobinud,  kuigi ma saan aru, et noh, basseinis me käime ju kõik  ja mullivannides noh, ütleme spaades ja tundub,  tundub kuidagi võõrastam nagu ei tahaks. Aga ma arvan, et meie matisega võime küll kahekesi ühte  vanni minna, meil ei ole. Probleemi, aga ma arvan, et lapsi me küll ei võta. Te. No nagu ma enda saate tutvustuses lubasime,  siis ökofriigiks me kedagi vägisi muutma ei hakka. Aga igasuguseid lihtsamaid kokkuhoiunippe oli meil täna  saates küll päris palju. Kui need kõik meelde jäänud, siis leiate need meie Facebooki lehelt. Näeme järgmisel nädalal. Enda ütles, et selleks, et vett kokku hoida,  oleks mõistlik mitmekesi vannis käia. Mina jää duši alla, enne, kui siin on veel kaks inimest. Mul nii kaua, ma ei ole nädal aega pesta saanud. Ootan natuke õel. Ja. Toote.
