Suitsulaevad mõtlesime ise välja ja ehitasime ise. Ja, ja siis kütame lepapuuga. Alguses tahab saada kuskil. Kuskil tund-poolteist käimist, enne kui see kõik soojaks läheb,  see. Lepp on selline kindel asi, mis ei tekita mitte  mingisuguseid jääkaineid ega kõrvalmaitseid,  ega noh, ei tõrva ega tahma ega muud sellist. Ja, ja siis maitsesta, paneme. Ütleme seal niisuguses viimases lõpus seal viimased paar  tundi siis või kolm tundi kirssi võib loomi. Et see annab niisuguse ilusa värvi ja ja siuke kergelt  magusama maitse. Seda kohe niimoodi, mitte liha sisse, see ei jõua enam,  sest liha on iseenesest juba läbi suitsunud. Aga selliseks nüansiks nagu. Kõigepealt sai jah, garaažis niisama sõpra garaažis,  talvel noh, igav on, ju, sai see plekist ahju katsetatud,  kuidas see nagu siis liha teeb? Ja ja siis sai sellega liha suitsutatud. Seel hiljem ma kinkisin sõbrale. Aga siis me ehitasime ühe sellise korralikuma suitsuahju  siia ja, ja siis naabritädi tuli küsima,  et kuulge, et teil on toas täiesti ilus korralik WC,  et miks te välikäimla ehitasite. Aga siis sai seda modifitseeritud seda ahju nii-öelda. Ja ja, ja, ja siis hakkas sealt täitsa liha tulema. Alguses läks ikka kõvasti aia taha. Või noh, selles mõttes aia taha, et küll ta läks üle  ja siis ta jälle ei olnud päris valmis ja  siis uuesti ja kogu aeg oli mingi jama. Ja siis, kui esimene Laar hästi välja tuli  siis kuidagimoodi Vaatasime, et see on ikka päris hea. Ja kui me esimest suitsuahju ehitasime, kuidas me  siis üks kevad pärast pikka talve kontrollisime,  kas suitsuahjulõõr on äkki sisse kukkunud,  siis lasime kassi ühest otsast sisse, kui teisest otsast  välja ronis, siis tuli järelikult lõõriga kõik korras. Kõik oli pärast mahtus ilusti läbi. Suitsutame sealiha, valdavalt sealiha on ikka enamat,  alt on ta ikkagi Eesti päritolu. Et tuleb Saaremaalt. Ja siis me teeme veel veiseliha. Et Hiiumaal kasvatatakse meile lihaveiseid  ja teeme ka kana ja kalkuni kintsu. Kõigepealt tuleb liha leida. Kõigepealt tuleb hea liha leida ja siis soolamööda käsitsi. Soolamis kastidesse ja siis läheb ta lagerduma. No see soolamise protsess sõltub hästi, palju sellest  millise tükiga tegu on, et erinev soolamine on näiteks  kamaraga tükil, ütleme siis tagaosa tükil  või siis või siis näiteks kaelakarbonaadil,  kus ei ole üldse kamarat peal. Et siis on erinevad ka soolakogused ja, ja natukene  ka meetod. Aga, aga üldjuhul on ikkagi niimoodi,  et kui ta kuivsoolas on, siis ta tahab umbes keskeltläbi  nädal aega vähemalt olla seal. Siis läheb suitsuahju ilma igasuguste nippide,  trikkide ja keetmiste ja muude pullideta  siis ta on seal suitsuajus. Ööpäeva kuni 30 tundi rohkem, võib-olla vahest vahest natuke vähem,  sõltub ilmast. Temperatuur siin ahju sees läheb 80 kraadini. Et rohkem siit väga välja ei kulugi. Ja, ja sellepärast ka see pikk aeg, sest sealiha tahab  niisugune 72 kraadi sisetemperatuuri saavutada. Ja siis see võtab hästi-hästi kaua aega,  et sinnamaani nagu jõuda. Ja siis nad seal jälle tasapisi hakkavad jälle jahtuma,  et mida aeglasemalt see temperatuur üles läheb  ja mida aeglasemalt see alla tuleb, seda mahlasem  ja parem tulemus jääb. Hea suitsulihasaladus peitub pooles ja armastusest,  millega seda teha? Et peab vahepeal 11 nügima, et kuule, mine pane sa nüüd puid alla,  mine vaata sa nüüd, kuidas seal on, et iga tunni pooleteise  tagant tuleb käia ikka. Vaatamas, mis seis on. Ja siis? Vaja seal reiste ringi tõsta või midagi,  siis siis Ta nügib mind ja kui on vaja lihtsalt parbu talle panna,  siis margin teda ja nii see käib. Õnneks me ei ole päris kahekesi, et meil on Mareki vend,  on ka abiks, et teeb ka suure osa tööst ära. Tootmisprotsessi pikkus koos, ütleme sellest hetkest,  kui liha tuleb, kuni ta siis ahjust välja tuleb  ja jahutusse läheb, on kuskil poolteist nädalat. Teab unetuid, öid tuleb nädalas. Korra paar kindlasti ja väga palju rohkem  ka ei tule. Ahjust tulles on see suitsu liha niisugune eriti hõrk,  sest ta on siis parasjagu niisugune soe veel,  see pekk on natukene vedelaki seal all veel. Ja. Ke kergelt on see maitse soolasem ka, kui pärast jahutamist. Ja siis see kõige esimene tükk on alati kõige magusam seal. Klientide lemmikliha on ikkagi kõige traditsioonilise  kamaraga ja pekiribaga rebasena suitsuliha. Meie kliendid on ikkagi teraisikud inimesed,  kes peavad lugu lisaaineteta toidust ja heast kodusest  toidust ja müüme teda. Meil on Kristiine keskuses on kõige suurem müügipunkt  ja eks me püüame jõudumööda käia ka mööda,  laatasid. Müük läheb meil tagasihoidlikult, aga edasipüüdlikult. Et noh, kes see on, niisugune trikiga värk,  et kes korra proovib, see ikka juurde soovib tavaliselt. Meil on hästi palju selliseid kliente, kes ütlevad,  et oi, nende lapsed, muidu lihatooteid üldse ei söö,  et ei taha kohe üldse mitte mingisugusel kujul,  aga vot teie liha on mu laps sööma hakanud  ja nüüd ma käingi ainult teie juures liha ostmas. Seda on, see võtab ja südamelt soojaks kohe,  et siis et, et see unetu läheb ikka asja ette.
