Looduse lemmikud. Pere nagu läinud nädalal seame tänagi oma sammud. Sa ja olgu või tugitoolist tõusmata mis muud, kui jätkem oma meeled avatuks, sest neid läheb meil nüüd vaja. Nii salu, süürialoo kui laanemetsas. Uudo timm valis nad meie seekordseks matkaks välja ja mina olen Haldi Normet-Saarna. Niisiis nagu öeldud, olete meie tänaseks. Ka sihiks valinud salu, söör ja looja laanemetsad. Mille põhjal te just sellise valiku tegite? Pere, ja mille põhjal selline valik eelmine saade oli meil juttu nagu kõige kuivematest meie metsadest ja sellised Alt avarad metsad, kus siis rahval meeldib kõige rohkem käia seenel sealjuures või marjul kaasast, need palumetsad mustika pohlametsad, need on meie ühed paremad marjametsad ka. Aga, ja nüüd, kui me vaatame meie metsi, siis niiskus, reziim on ja meie metsades kuivadest kuni hästi märgadeni ja ka see pinnas, millel need metsad kasvavad, siis on erineva koostisega. Ja nüüd kui me siis vaatame näiteks loometsi, siis juba nimigi ütleb, et nad kasvavad loopealsetele, ehk siis kuumuski pae peal on suhteliselt õhuke ja selliseid metsi on meil siis muidugi leida ainult selles kohas, kus siis baas on küllalt pinnale lähedal, ehk siis neid metsi tasub otsima minna Põhja-Eestis natukene ka siis Raplamaal näiteks ja võib-olla mõni jupike jääb ka Põhja-Pärnumaale ja siis muidugi saartelt ja Nendele metsadele on siis iseloomulik see, kuna see pinnas, huumuskiht ja alt siis paest leostuvad karbonaadseid või, või siis kaltsiumirikkad ühendid, need on väga viljakad ja head kasvuks erinevatele taimedele. Nii, aga teiselt poolt kaasneb nende loom metsadega ka üks kriitiline keskkonnategur. Nimelt, et need loopealsed on hästi kuivad, sest vesi reeglina läheb pae lõhede vahele. Ja see õhukene huumusekiht suveti kuivadel perioodidel kuivab üsna läbi, niiet et kõik taimed sugugi ei suuda sellise kuivuse käes või, või muutuva veerežiimi käes tegelikult vastu panna. Ja üheks selliseks õige Winskeks puuliigiks, kes talub nii märga kui kui väga kuiva ja kes ajab enda juurde üsna sügavale, see on mänd ka loometsad on, on valdavalt siis männikud, aga siis ka mändide all kasvab ka kuuske ja kuuskede juurestik on jälle pinnapealne, hästi. Ja, ja seetõttu, kui hõredalt üksikud kuused ei suuda kasvama jääda lihtsalt kuivavad niivõrd läbi, siis siis kui on tihedamad metsad, siis siis kuusk tunneb ennast seal natukene paremini, sest okstega varjatakse ja kaitstakse juurte läbikuivamine ja ärapõlemine nagu ära. Ja loomulikult siis nii nagu ikka loopealsetele iseloomulik on meil veel üks okaspuuliik, see on siis kabakas temad tunneb ennast loometsades ja loopealsetel igal pool suhteliselt hästi, ka tema on selline vintske tegelane, kes siis suudab ajada oma juured peenikestesse pragudesse ja, ja leppika napi niiskusega kadakas on üldse vist üks väga visa tegelane, ta kasvab alailma seal, kus teised ei. Kas on täpselt nii, ongi, et noh, siin võib näitena tuua teinekord ka, et mõni liik öeldakse, hoida kasvab nii hästi, aga võib-olla ta ei kasvagi nii hästi, ta on lihtsalt nii visa hingega, et ta ta suudab kasvada seal, kus teised liigid enam ei suuda kasvada ja seetõttu järsku vaadates ühte kadakapõõsast või noh, teinekord on nad puukujulised siis, kui kõik muu taimestik on kidur. Järsku on üks kadakas seal küllalt suur, siis tunduks, et oi, küll ta kasvab väga hästi. Võib-olla ta kiratseb küll, aga ta sellegipoolest on suutnud kasvada. Aga mis mõttes ta kiratseb, tema juurdekasv ainult õige pisikene vaadata kadakapuitu siis iga-aastane juurdekasv on ainult seal millimeetrites ei jagu, aga kui tal on ikka ikka väga head kasvutingimused, siis on tal ka juurdekasv on suurem noh, täpselt samamoodi pikkus, juurdekasv. Et mõni selline väga kuiv aasta ei pruugi oksa juurdekasv olla ka rohkem kui sendi meetrikese, ainult teine aasta, kui on head soodsad aastat, 10 15 sentimeetrit kasvab juurde. Nii et selles mõttes on ta lisahingega vend, kes siis kui on head olud, kasvab kiiremini ja kui on halvad olud, siis ära ka ei sure ikka noh, näiteks nagu tänavaastagi siin vahepeal oli küllalt pikalt kuiv periood siis juba näiteks ka sarapuud osa viskasid lehed maha, täitsa nii nagu sügis tuli kätte, sest sest nad ei suutnud enam nii palju vett maast kätte saada ja et mitte ära surra, siis hakkasid lehti maha laskma, et seda aurumist võimalikult vähendada. Aga mõni teine liik näiteks ei teinud veel teist nägugi, tema veel suutis täiesti rahulikult kasvada, nii et loopealsed metsad loometsad, need on tegelikult üsna haruldased metsad ka laiemas kontekstis ka Euroopa ulatuses ja seetõttu on nad siis ka lülitatud üle Euroopa võrgustik Natura võrgustiku ja loodusdirektiivi, lisades siis on loometsad seal esmatähtsa kaitstavad elupaigatüübid. Ja tõepoolest meie Raplamaa ja saartel olevad loomet saatma ja ta on, ta on üle euroopa väga head näidisloometsad. Looduse lemmikud. Süüriametsad see sõna. See ei kõla liiga harjumuspäraselt, mida nad endast kujutavad? Seria metsadeks nimetatakse selliseid, selliseid metsi Messis kasvavad kas siis moreen seljakutel, oosidel või siis mõhnadel, kus siis pinnas on läbisegi jällegi jääajal juba läbisegi paisatud ja seal on nii paekivi kui, kui siis ka huumust ja nii happelisemad kui aluselisemad mulda segamini. Ja see annab sellise erilise kasvupinnase, et selles metsas sellistes kohtades saavad kasvada just nii lubjalembesed kui ka siis happelisi muldi tahtva taimed. Nende metsade all on tavaliselt hästi lopsakas rohurinne, aga samas samas kasvab seal maasikas. Nii et kui me tahaksime maasikaid korjama minna, siis on just mõttekas minna sellistesse kohtadesse, kus on sellised väikesed känkakesed, noh, me nimetame neid isegi mägedeks kohalikus keeles, sest iga väiksem küngas on meie jaoks juba suur vägi võib-olla ja ühel näiteks lõunapoolsel küljel, kus, kus päike rohkem peale paistab, seal nad lopsakad taimed võib-olla ei suuda nagu vastu panna, seal kasvab maasikast, teisel pool sedasama oosi, teise külje peal on võib-olla rinnuni rohi meil, nii et noh, sellised niivõrd suured vaheldused on, on sellesama pinnavormi pea, kuuleme. Kirjeldustes mul tuleb natuke tuttav, et ma tegin suvel koos sõpradega läbi ühe, seitsme kilomeetri pikkuse matka Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal ja mulle tundub, et seal oli kohati seda Sürje metsa. Ja kõrvemaale on Sürje metsad väga omased ja enamus nendest rooside pealsetest metsadest ja mastade pealsetest metsadest ongi just needsamad sürja metsad, kus seda Eestimaal veel võib kohata. Põhja-Kõrvemaa on siis üks koht Põhja-Kõrvemaa On üks koht, aga, aga me võime neid süüriametsi kohata igal pool, kus on siis mandrijääaegsed pinnavormid kujunenud, olgu nad siis Haanjas tsiaalset kõrgendikud või, või kõik meie kõrgendikud on tegelikult moreenkõrgendikud. Nende moreensete kuplite peal või, või küngaste peal on on just Süüria metsad. Et kui me vaatame neid taimi ja siis seal seal nende taimede puhul me võime seal leida neid salu metsadele edasi, kui me räägime salumetsadest, siis salu, metsadele iseloomulikke taimi, samas me võime sealt leida ka laanemetsadele iseloomulikke taimi, mis siis mis siis seal kombineerivad ja läbi läbisegi on, noh, kui me lähme puhta ühe või teise metsatüübi juurde, siis salumetsas ei ole laanemetsataim ja laanemetsas ei ole jälle salumetsad ainega, seal Sürje metsas on kõik läbisegi nagu kört-pärtli särk. Pühapäeva hommikul. Väga sügavalt ja põhjalikult kogu selle materjali ringi ja lükkas teda edasi-tagasi rullis nagu tainast ja siis siis tekkis kivide ja liiva ja kruusa ja, ja huumusesegu, mis siis annab sellise hästi sügava ja viljaka pinnase. Missis loob sellise erilise kasvu tingimuse nii puudele kui ka rohttaimedele. Nii et noh, kui me räägime nende metsade puudest koosseisust, siis seal seal kasvavad tõesti nii männid, kuused, kased, seal kasvab tamme, seal kasvab hästi palju head, pähklimetsad on enamasti kõik süüriametsad. Nii et kui, kui pähklile tahate minna, siis siis otsige söria metsi ja tutvuge nendega. Seal ma muidugi Sarap kasvab veel ka siis koos tammedega salumetsades, aga jällegi, see on see näide, kus, kus üks noh, Lääne-Eestis salumetsades. Sarapuu on tavaline ja võib-olla võtame toks Jaansalumetsale tüüpiline taim siis Jüria metsast, ta on täpselt samamoodi, niiet Ta on selline liik, kes siis on mõlemas mässas. Ja kes nüüd selle jutu peale tõesti mõtleb, et võtaks ühes metsaretke õige ette, siis võhma peab olema, sest et alailma kulges tee mäest üles, mäest alla, seda ronimist tuli päris tihti ette. No aga, aga üldfüüsiline koormus ei tee ju meie tervisele sugugi mitte halb. Meie järgmine siht on siis Salumets. Salumetsade iseloomulik mude kooslus on siis see, et nad on valdavalt leht, saad ja seal on küllalt paljut laialehiseid puuliike ehk siis Salumets on tegelikult siis rohkem Euroopa poole, seal on salumetsad valdavad või üsna palju on neid just sellisel tüsedamal mullakihil. Muidugi, kui mägedesse minna, siis jälle muutub olukord ja tulevad jälle teised metsatüübid, sealt tuleb okasmets jälle uuesti peale, aga kui me nüüd vaatame Eesti oludes, siis kui meil on okasmetsad ja sellised taiga ilmelisemad metsad, need jäävad siis rohkem ida poole ja mida lääne poole liigume, seda rohkem tuleb meil laialehiseid puuliike, olgu nad siis pärnad, tammed, saared, vahtrad järjest enam jalakas need puuliigid siis moodustavad salumetsade peamised puudude koosluse. Aga loomulikult nii nagu siin varemateski saadetes on juba räägitud, et on Winskemaid vändi, kes suudavad kasvada erinevad pinnastel ja, ja niimoodi juhtub ka üksikuid mände ja kuuski, kusjuures kuusk teinekord võib täiesti olulise osasalumetsakooslusest moodustada. Noh, need on sellised, need kurikuulsad kõige viljakamad. Ja kui neid loodus saab meie oludes rahulikult ilma inimese vahelesekkumiseta arendada, siis siis alu kuusik oleks üks selline lõppkooslus, kuhu siis meie metsad välja areneksid. Noh, teine pool, kuhu siis nagu teljel meie loodus võiks areneda, läheb siis rabade või soode peale välja raba just rännakule üks selline sihtkooslus, kuhu siis loodusloomulikul teel areneb ja teine pool oleks siis metsadena salukuusikud ehk siis segamets kuused. Sõjalakad selline ja kahjuks, kui me nüüd Eestimaal otsime selliseid kohti, siis siis selliseid salu kuusikuid me peaaegu et ei leiagi. Selle aga on lihtsalt see, et me oleme nii tugevalt kogu aeg seal oma tahtmist ega sees, et küll me raiume metsi vahepeal ära, nii et loomulik metsa areng ei lähe hämmite lõpp koosluseni välja, vaid ta peab jälle hakkama kuskilt vahepealt. Ja arenema, aga kus siis seda klassikalist salumetsa ehk teisisõnu Lehtmets Eestimaal leida võib? No kui me nüüd jah, võtame Lehtmetsa lihtsalt või salumetsad, siis, siis tasub minna rohkem lääne poole või, või siis Pärnumaale ka naas üks kuulus Salumets on näiteks Abruka saaresalumets. See on juba rahvusvahelises mõttes tuntuks saanud just Teodor Lippmaa teede läbi Kessis sealse salumetsa taimekoosluse kirjeldamisega rajas tegelikult päris põhjapanevaid aluseid. Kuidas üks taimekooslus salumetsas välja näeb, kuidas need suhted on ja samas on siis ka samasugused alustaimestiku kooslused näiteks Kesk-Euroopas. Aga seal on ainukene vahe siis see, et seal on Peegid. Meie oludes on tammed, pärnad, saared, aga alustaimestiku kooslus absoluutselt saba, tähendab, või tulevad näiteks keskeurooplased siia? Vaatavad oh kuulge, see on ju täiesti Peegi metsi. Aga mis jama teil ei ole peeki? Elan selle asemel, tammed ja saared. Töök meie kliimas ei kipu ka? Ei, ei, ta on jah, tema kõige suurem löök, mida mina tean kohe nii-öelda on Kuressaare linnuse aias või, või seal linnase juures kaevu juures kasvab. Ja naftaköögi jaoks on siin kliima liiga niiske, niiske talv ei ole, temale kanti mööda. Nii et ilupuuna üksikuid puid meil meil kasvab, aga köögid muidu meil ei ole, aga noh, kuskilt Leedust, sest sealt juba hakkab natukene rohkem selline kvantinantaalsem kliima ja seal nad suudavad vastu panna. Ei ole nii külm ka. Seal lääne pool on niiskust küll, aga ilma ei ole nii palju, nii et see niiskuse ja külma vahekord see on just see, mis tema levikut nagu siiapoole. Pidurba ja Abruka saare kuulus katet, siis maailmakuulus Salumets on looduskaitsel. On looduskaitse all ka ja ta on juba üsna pikka aega kaitse all juba 20.-test aastatest on teda hoitud möödunud sajandi 20.-test aastatest erinevate seaduste alusel alguses metsaseaduse alusel pärast looduskaitseseaduse alusel. Võib-olla täiesti kohane meenutada, et mida see siis ühele lihtsale matkajale tähendab, et see, et et Abruka saaresalumets looduskaitsel Abruka saaresalumetsakoha pealt või Abruka saar praegusel hetkel siis looduskaitseala silmas pidades tegelikult erilisi piiranguid külastajale ei ole, seal võib igaüks käia ja vaadata seda muidugi peab ütlema, et ega sellises looduslikus metsas käimine ei ole mitte sugugi nii väga meelakkumine, aga noh, kui me eelmine saade näiteks rääkisime, et et näiteks palumetsad on head seenemetsad, siis ma võin öelda, et salumetsa väga head seenemetsad ja eriti nendele seenelistele, kes sooviksid näha mingisuguseid huvitavamaid seeni mitte alati patta panemise jaoks, slaidides kas haruldasemaid või siis lihtsalt, et vaadata erinevatel vanadel puudel kasvavaid seeni mida iganes, või no ega siis ainult Abruka Salumäe, et see ei ole ainuke siis Salumetsa näide näiteks väga-väga uhked salumetsad tammikud on, on Mihkli tammik või või siis puhtu mets on jällegi selline nafta on küll algselt olnud ka selline parkmets, teed olid sinna tehtud, aga nüüd on ta juba täiesti võtnud nii-öelda loodusliku ilme ja alustaimestik alusrinne, köik kasvanud, nii nagu nagu veab ühes salumetsas olema. Nii et noh, selliseid selliseid kohti on, on palju ja näiteks näiteks ma võin tuua nende vanade Tammedel kasvab ka väga huvitav ja söödav seen, näiteks maksak. Kuidas ta välja näeb, ta näeb välja nii nagu eks loomamaks, lausa sellised tilgakese punased tilgakese nagu verepisarad oleks tal teinekord seal peal ja, ja kui ta on värske, siis ta on täiesti söödav, ta on täpselt samamoodi, söödab nii nagu maks, võtatada laeva puhastate ära, võtate seda kile sealt pealt ära lõigata tükkideks, täpselt nagu maks praet täpselt ajab natukene verist mahla välja ja iseenesest väga maitsev. Söögiseen. Looduse lemmikud. Aga õhku jäi küsimused. Et minu jaoks vähemalt Te siin väitsite, et salumetsas ringi matkamine pole sugugi meelakkumine. Mida see tähendab? No see tähendab seda, et kui me loodusmetsas oleme ja kuna salumetsas on ikkagi üsna viljakas maa ja juurdekasv on suur, siis ka nii või teisiti ikkagi iga organism algab, sünnib ja sureb ja surevad puud, siis langevad maha ja seal on teinekord niimoodi, et võib-olla peab liikuma ütleme, mitte maapinnal ja esimesel korrusel, vaid ütleme, neljandal korrusel, ses risti-rästi on neid puid sinna maha langenud erinevatel aegadel erineva lagunemisastmega ja, ja sellest otse läbiminek on lihtsalt, me ei saa. Kas ronime siis üle või, või me peame hakkama ringi käima, aga aga ringi käimine ei pruugi kuidagi eriti õnnestuda, enne jõuame metsa servani välja ja noh, siis siis ma jälle ei näe seda, mis, mis tegelikult seal metsa sees. Nii et visa hing peab olema ja tohutu huvi, et see kõigile raskustele vaatamata neele olukaks rännakuks kujuneks, aga. Ka loodusrebki, vahest juhendades, ma olen tähele pannud seda, et, et kui see retk on liiga lihtne siis ta ei jää eriti meelde, aga kui see nõuab mingisugust natukene tugevamat pingutust, sel juhul see asi jääb meelde ja tagasiside pärast on see, et vot tahaks midagi veel sihukest. Ja see oli vahva värk. No laanemetsad ootavad meid nüüd ees ja meenub kunagine Juttavaidla lasteraamat laanerahva talvepidu, et neid laasi armastatakse ka kirjanduslikult ära märkida, et see laanemets tähendab midagi sellist, mille kohta võiks öelda metsade mets või. Ta võib-olla siin on eesti keeles, on nagu Laanel võib-olla ka natukene kitsam, natuke laiem tähendus, et kui me räägime metsadest suurtest metsa loomadest, siis kavatseme ütelda, too suured metsad ja karu Laaned sel aastal tähistab lihtsalt suurt metsaala. Aga neid kitsamas mõttes, kui me räägime laanemetsast, kui metsatüübist, siis laanemetsa iseloomustavad meil kuused mõned haavad seal annaga, peamine okaspuuliike on seal kuusk, siis on seal haaba, seal on kaske ja nipet-näpet veel, võib-olla teisi puuliike ka na kõik ega, ega siis see maapind on meil vaheldusrikas ja teinekord võib väike ala olla natukene teistsuguse niiskus ja, ja happelisusega ja siis saabki mõni teine liik seal täitsa vabalt kasvada. Nii et noh, laanemetsad jah, on siis juba niiskemad, kui meil neid selles järjestuses tulla, et kõige kuivematest metsadest jälle jälle olid nõmmemetsad siis palumetsad ja siis järgmine samm on selles liinis laanemetsad palumetsas hakkas juba kuus tulema sinna alusmetsa, aga ta veel ei tunne ennast kõige paremini ise, aga laanemetsas ta tunneb ennast nii nagu kala vees ja noh, kui me, kui me vaatame neid siis üldse kuuskede levikut ka niimoodi maailma mastaabis, siis just siin meie piirkonda on kuuse leviku nagu kõige parem ala ja, ja nendest meie metsatüüpidest siis on laanemets, on see, kuhu see nii-öelda lemmikkoht. Jah, see on võib-olla jälle meil natukene rikutud mõttelaad tekkinud just sellega, et kui me räägime midagi väga tüüpilist või väga head siis me kipume rääkima sellest, mida me oleme juba kaotamas või kaotanud ja võib-olla looduskaitsega viimased ja, või kõige paremad tükid võetud kaitse alla ja vot need on vanad. Kui need looduse enda ringkäiku vaadata, siis sellist loodusliku struktuuriga metsa, kus loodusliku struktuuriga metsa tähendab, seal on reeglina eri vanuselised eri liikide puuliikidega selline segu kogu aeg, et et on toimunud mingi häiring, noh, näiteks on tormiga läinud maha mingi kolm-neli-viis puud, sinna on tekkinud lagedal mala valgustingimused muutusid, seal sai hakata järgmine metsapõlv kohe kiiresti kasvama ja sellega tekib see eri vanuselised ja mida suurem on see vanuse erinevus, liigiline erinevus, seda suurem on elurikkus, nii et näiteks needsamad laanemetsad jälle kui me lähme, vaatame, kas seeni. Need on jälle väga head seenemetsad tegelikult. Aga seal nii palju ei käida, sellepärast et seal on jälle ta natukene märjem, seal on, kui seal on vanemad metsad, siis on seal mahalangenud puid, sa pead ronima nende vahelt, seal juba alusmetsa on rohkem, põõsastik on seal olemas, see ei ole nii mugav käia. Nad ahamenevad kõpskingadega pea aega käia, seal. No see ei ole mingi mõnus pühapäevane jalutuskäik seenemetsa, vaid see on tõsine matkata. Pigistusribadega ja aga noh, jällegi, kui me tahame, eks saada mingisuguseid näiteks või riisikaid või riisikaid, tasub minna nii sürja metsa kui laanemetsa korjama või kukeseente lehterkukeseened või, või kollakat, luge seened, need on jälle natukene lubjarikke oma, aga, aga parasniiske metsas ja kui ta selle koha peale satute, maa on täis, võta vikat ja ajapoid. Aga vot selliste loodusliku struktuuriga metsade tükke, neid on suhteliselt vähe järgi jäänud ja aga neid neid tõstiga hoitakse, kaitstakse ja neid, neid kohti nimetatakse siis vääriselupaikadeks. Juss Laanemets Eestis leida võid. No laanemetsi, kuna me oleme siin suhteliselt Märjamaal alalik ja kui me vaatame Eesti kõrgus, vaat siis me oleme ikkagi madalamaaga alad ja soiseid alasid või, või niiskeid alasid on palju paljud niisked alad Ankraavitatud sealt siis siis tekib selline parasniiske piirkond ja seetõttu laanemetsi me võime leida ikka üle Eesti igalt poolt. No muidugi, Virumaa metsad on Alutaguse metsad on tüüpilised laanemetsad, suures osas aga, aga muidugi seal on ka vahel on kuivemaid kohti, kus on Palumetsad nõmmemetsad rabametsad, millest me räägime, võib-olla järgmine saade, märgades metsadest, aga seal on aga, aga siinsamas Harjumaal, Hiiumaal, Saaremaal igal pool, nii et kui väga palju ei ole siis siis näiteks ka kallakut peal või reljeef muutub siis siis kuivadest järjest niiskemaks minnes, siis kindlasti on üks vaheriba on laanemetsa. Enne kui sohu jõuame Selline oli siis tänane saade, salu sööria looja, laanemetsast. Heidame pilgu, mida kuulajad on saatnud meie eelmise seenesaate kohta. Jah, ja suurepäraseid seenefotosid on meile saatnud Jüri Varik looduse lemmik, et kodulehel on nad kõik ilusti näha ning lausa kutsuvad metsa mõtlemapaneva loonaga läkitanud virge õue. Ma loen selle siinkohal ette. Olen vahel võib-olla kohatult mõelnud, kas ja milliste parameetrite alusel võiks Eesti loodusväärtusi hinnata ja järjestada millised neist võistlevad esikoha eest. Kas meid Rootsi ja Venemaaga ühendav ning kiht-kihi haaval maailma ajalugu paljastav Põhja-Eesti pankrannik. Alutaguse metsad, Siberi taiga piirimail, meie viienda aasta ja suurejooneline suur mäng Sooma luhtadel ja lammimetsades või hoopis sood, mis moodustavad kogu Eesti pindalast peaaegu veerandi. Ja millised loodusimed peavad leppima kohtadega esikümnest väljaspool ning kuidas nad selle karistuse ära teenisid. Kas nendeks on näiteks rannikualasid, katvad niidud, et nad roostumaja liigselt laiutama ei kipuks või Loode-Eestis leiduvad enam kui 500 miljoni aasta eest toimunud hiigelmeteoriidi langemisele vihjavad Preiadeemid sest kes siis ikka tahab looduskatastroofi meenut? Või on tagumistele kohtadele surutud hoopis miski, mille ma pakkusin välja oletatava esikoha kandidaadina. Mine võta kinni ning kui siis veel mõelda kõigi eelpool mainitud ja mainimata Ta jäänud loodusimede lisaväärtusele. Näiteks võimalusele kohtuda Alutaguse metsas Mesikäpaga, tantsida habrastel Soomatastel hundi ulgumise saata kimada kanuuga mööda veega täitunud lammimetsi ja põlde, imetleda avaratel niitudel pesitsevate lindude küllust, mõelda Brecza kivimite juures samas piirkonnas elanud rannarootslastele ning nautida pankrannikul kordumatut päikeseloojangut. Kas siis lendaks kogu edetabel uperkuuti, eriti kui seda üldse on kunagi olnud? Mina ka ei tea. Õnneks sest kõik on niigi täiuslik. Selline lugu siis virge õuemaalt, aitäh. Jaa. Tänu veelkord ka Jüri Varikule vahvate seenepiltide eest. Ja nüüd siis, kus üleskutse saata meile pilte ja lugusid erinevatest käsitletud metsadest. Pidest ehk siis, kui arvate, et te olete käinud, kas alu Süüria loo või laanemetsas naastika olete ja teil juhtub olema pilte või mõlgub mõni lookene sel teemal meeles, siis oleme rõõmsad, kui saadate meile ka. Aadressil lemmikudet ERE või 10 124, Tallinn, Kreutzwaldi 14 vikerraadio looduse lemmikud, kuhu läheme järgmisesse. Kas järgmine saadame, võtame vaatluse alla, siis märjemad metsad, olgu nad siis lodumetsad või soometsad? Märjad metsad ootavad meid nädala pärast ees. Stuudios olid Uudo Timm ja Haldi Normet-Saarna Kuulmiseni nädala pärast. Looduse lemmikud.
