Meie kõigi ühine lemmik loovudes oma pidevas muutumises pakub ala Elmo välja üha uusi põnevaid vaatemänge ja ja üks nendest on kindlasti seente tulek juba kesksuvest alates haaraps, seenesõpru vaikne, ärevuses. Ta ei tea, kuidas siis sel aastal ka on. Aga lisaks asjatundlikele huvilistel on piisavalt ka asjatundmatuid huvilisi, kes ikka jälle satuvad kimbatusse selle kõige parema seenekoha leidmisel. Täna neist siis räägimegi ehk teisisõnu. Luusime ringi metsades, kust on kõige tõenäolisem täis korvidega välja tulla. Udo timmil on korv juba käes, võtame meiegi. Ja mina olen Haldi Normet-Saarna. Loodust seente ja seenemetsade hingeelu tundvatele inimestel pole raske ennustada, et milliseks tänavune seeneaasta siis kujuneda. Miks see on hea küsimus ja mina läheneks sellele asjale kõigepealt selle poole pealt, et oleneb, milliseid seenime leida tahame ja nii nagu looduses on elurikkus ja elu mitmekesises on väga suur, nii on ka seeni meil Eestis noh, praegu teadaolevalt umbes 3500 liiki erinevaid ja, ja kindlasti on neid palju rohkemgi veel, sest sest paljud on liigini määramata ja praegu uute meetoditega. Kui DNA järjestuste järgi liike määratakse, siis neid tuleb robinal kogu aeg juurde. Ja, ja alati ei, ei teagi, milline see seen siis välja näeb. Me teame küll selle selle DNA järjestust ja saame numbri, aga, aga kasta ja kas ja milliseid viljakehi moodustas, see jääb veel tulevikku, aga kui me neid söögiseentest räägime, siis neid võib-olla nii umbes 400 ringis ja need need omakorda jälle on väga erinevad, nii et kõigepealt võib-olla heidaksime pilgu või teeks ülevaate, milliseid erinevaid seeni üldse on ja siis siis võib-olla täpsustame seda, milliseid seenime otsima tahame minna, sest erinevad liigid kasvavad erinevates kohtades ka. Nii et kui ma neid, need vaatame metsaalust, näiteks metsa all on metsaalune pind seal kõige pealmine kiht on siis metsa varis, seal on siis lehed ja, ja okkad ja käbid ja marjad ja, ja, ja rohi, mis veel ei ole kõdunenud. Aga on siis seal kõige kõrgem kiht, seal elab terve rida ainult selles kihis kasvavaid seeni. Noh, neid nimetatakse siis varises Emmdeeks ja need ei ole küll valdavalt söögiseened ja nad on pisikesed noh, näiteks lehena ööbikud ja rohuna ööbikud ja käbi kõrgesed ja aga nendel seintel üldse looduses väga oluline roll on see, et taimne, keeruka struktuuriga plaaniline materjal, Nad lagundavad jälle elementaarosakesteks või tähtsamateks ühenditeks, mida siis jälle suudavad teised organismid, taimed kui loomad jälle edasi kasutada ja, ja kui seeni ei oleks ma siis siis ma ei kujutaks seda maailma praegu üldse. Sest kogu see mass jääb kuskile, ta ei lagune, noh, võib-olla, et kütuseks oleks see väga hea, siis aga võib-olla me upuks lihtsalt sinna sinna kogu selle orgaanilise massi sisse ära. Nii et seened väga tähtsad oma koha peal siis ja vastavalt sellele, millist materjali siis need seened lagundavad, vastavalt sellele, siis nad ka erinevates kohtades elavad neid järgmine varise all, siis on järgmine kiht kõdukiht juba tunduvalt rohkem on seal seeni, kes kasvavad ja kõduhorisont alanud, siis erineva lagunemisastme peal juba taimset materjali ja see kõdukiht võib olla mõneski metsas suhteliselt paks. Aga kui me läheme neid siis märgadesse kohtadesse, siis siis see kõdunemine on seal pärsitud ja seal tekib turvas. Soodes näiteks on turvas kuivemates kohtades on siis kõdukiht kõdukihis siis seeneniidistik seal areneb ja siis aetakse viljakehad sealt läbi varise kihi kõdukihi välja ja siis siis me näeme neid. Neid seeni ja kõdu seeni on meil üsna palju, tunduvalt rohkem kui neid varise seeni. Siia kuuluvad näiteks tava, lehtrikud või, või pisiseerumid või ebaHeinikuid, et on siin ja metsikuid seentel on üldse väga huvitavad sellised nimed, et metsikud Janepsikud ja järelikult on seene nimeandjad, humoorikad, inimesed andnud neelaneid, et tegelikult ega kõdu seente hulgas veel päris neid meile söögiseeni ka veel ei ole kuigi palju neid, kui me veel sügavamale läheb, järgmine on huumushorisondis kasvavad seened, vot sealt juba hakkame leidma ka selliseid seeni, mis meil pata sünnib panna või panni peale, noh näiteks siin šampinjon, Need on siis kuumus, seened, huumushorisondis siis kõdu horisondi all. Lihtsamalt võib öelda, seda igaüks ikkagi meil kuidagi mullaga kokku puutunud. Kui me neid metsas oleme alguses selle lahtise ja kerge variseva kihi tõmbame kõrvale, siis tuleb selline kohevam ja erineva lagunemisastmega veel täiesti orgaanilise aine kiht siis selle all nii-öelda esimene musta mullakiht, vot säänse huumusekiht siis ja kui neid veel sügavamale minna, noh, siis hakkavad tulema liivad ja, ja moreen ja selline, mis on nüüd siis juba kas aluspõhja või selline materjal, tähendab, huumusekiht on siis noh, aiamaal näiteks me tahame saada, et neil oleks ilus, hea must muld on huumuse kihisest ja niitudel ja põldudel ja noh, siis ongi esimene, kõige kõrgem kiht, praktiliselt ongi huumusekiht. Et need varise ja kõdukihid seal on meie enda maaharimise käigus keeratud segamini ja viidud nagu kiiremini, sügavamale. Looduse lemmikud. Ta on muidugi puiduseened veel ja mis meid kõige rohkem huvitab ja kõige rohkem meil on mükoriisa seened ehk siis seened koos taimedega juurtega moodustavad siis sellise sümbioos kooslase et nende rakud põimuvad läbi või teinekord üksteise sisse kasvavad ja see näiteks aitab taimel saada vett ja mineraal aineid ja siis taim annab jälle seentele vastu orgaanilisi aineid, et nad mõlemad saavad kasu ja veelgi kaugemale on see vastastikune kasu saamine läinud, et et kui seda koostoimet ei ole, siis ei suuda nad üldse hästi kasvada või üldse üldse kasvada, nii et Nende hulgas on siis meie tavalised söögiseened, puravikud, võiriisikad või, või ka mürgiseened, see, see, need, need on kõik mükoriisa seened. Noh ja lisaks nagu ikka veel ja veel on neid mitmesuguseid, on veel käbe parasiit ja poolparasiitseeni nahk, kes siis kahjustavad juba oma seda teist osapoolt. Ma arvan, et vähemalt neid on meil mingisugune pilt, et, et see seente maailm on tegelikult päris lai. Ja nüüd, kui me tahame heasse seenemetsa minna, siis me kõigepealt peame hakkama täpsustama, mida me tahame leida, milliseid Tseenime otsima. Et saame siis nii aru, et need meie kõige argisemad söögiseened, riisikad, puravikud ja nii edasi, et nad elutsevad kõik nii-öelda koostöös ja koostoimes ja vastastikuses abistamises taimedega. Just ja see tegelikult hakkab hõlbustama Mei ju nende leidmist tavapärases olukorras seened elavad kogu aeg terve aasta läbi ja nad on reeglina siis niidistikuna seal pinnases või, või siis vastavalt selles horisondis, kus nad on või siis taimejuurtega kooselus ja siis ainult tol ajal nad moodustavad viljakeha. No see nimi ise ütleb ära, kellega ta koos elab, näiteks võtame kuuseriisika. Kuuse riisikes moodustab oma mükoriisa ainult kuusega. Tähendab, juhul kui me tahame minna neid kuuseriisikaid otsima või kuuseriisikaid korjama siis neid ei ole mõtet minna otsima kuskile kaskede alla või mändide alla või, või ükskõik kuhu. Igal juhul peab seal olema kuusk, ka sealt võib leida kaseriisikaid ja kase alt saab kaseriisikad. Kaseriisikas jälle saab elada ainult koos kasega ja leiame ta siis ainult kaskede alt ja lepapuravik näiteks ainult lepad ja haavapuravik, vanad haavad. Nii et noh, paljud meie seeneliikide nimedes on juba meile antud nii-öelda võti kust, kelle juurest me võime neid seeni leida, kivipuravik ainult koos kividega nii-naa kahjuks tuleb öelda, et kivipuru, palavik ja kivi omavahel nagu otsast seost ei oma, aga kui me neid jälle võtame mõningaid kivipuravikku, võib-olla liike, sest kivipuravike perekond isegi mitu perekonda ja siis sealt olev tamme-kivipuravik, siis teema kahjuks küll ei ole, ainult tammede all. Vaidla on ka mõnede teiste lehtpuude all, nii et jääb alati see, see nimi ei pruugi olla täpne, et nüüd ainult selle puuliigi all on, aga selle puuliigi alt me võime teda leida küll. Ma võtan siin sõnasabast kinni ja me kõik oleme ilmselt elus kuulnud neid kurtmise ja ise ka kogenud, et läheme küll teadlikult näiteks haavapuude juurde haavapuravikke otsima või kuuskede juurde kuuseriisikaid otsima, aga mida ei ole, seda ei ole. Nii no mitte ainult üks komponent ei määra siis seda, kas seen on või ei ole ja, ja teiselt poolt ka see, et võib-olla see kuuseriisika isegi seal on olemas, aga ta sellel aastal sellistel tingimustel sellisel aastaajal ei ole lihtsalt moodustanud veel viljakeha. Nii et noh, selles mõttes ka on ju kõigile teada, et osa seeni on kevadel varakult teine osa seeni on, on suvel suhteliselt vara juba, kukeseened on jaanipäeva ajal ja me võime leida neid kuni peaaegu lumeni välja või, või ongi lumeni välja. Noh, see põhiline Köögi seente korjamise aeg on küll jah, siin augus November võib-olla oktoobri algus, noh, kus siis kõige rohkem erinevaid söödavaid seeni, nagu me leiame, see tähendab seda, et, et söödavate seente viljakehi. Nii et erinevat tüüpi saad nahka niiskusrežiimi poolest noh, sealt võime leida erinevaid seeneliike, nii et noh, nüüd me jõuame siis selle juurde tema metsade juurde, millisesse metsa siis inimesed tahavad minna. Lohutuseks veel nii palju pettunud seenelistele, et teadki, et seened on tegelikult kuskil sealmaal olemas, nende niidistik, aga lihtsalt nad ei ole moodustanud sedasama viljakeha, et küll. Nad moodustavad jah ja peale selle muidugi on oluline ka see, et noh, paljud seened näiteks moodustavad oma viljakehi alles siis, kui mets on teatud vanusega vanemates metsades, reeglina on seenelõikus suurem, sealt võime leida selliseid liike, mida noorendikes kuskilt ei leia ja teised liigid on, on jälle noh, rohkem plastilisemad võivad just noorendikes pigem olla ja, ja vana metsa all on neid jälle vähem, nii et kui me teame natukene rohkem seene hingeelust ja tema elu nõudlustest, siis meil on tunduvalt lihtsam ka seeni leida. Mida me siis korjata? Läheme nüüd siis seenemetsa ja rõhuga sõna teisel poolel. Ja nüüd me oleme siis järgmise probleemi ees või inimese eelistuste ees, et millised on need metsad, kus inimestel meeldib, tegelikult käib ja on tehtud ka mõningaid küsitlusi ja uuringuid, et Eesti elanikkonna käest saada, teada millistes metsades inimestel meeldib käia ja tuleb välja, et tugevalt on eelistatud sellised metsad, mis on alt suhteliselt hõredad. Noh, järelikult vaade on küllaltki lai ja siis ta peaks olema kuive, ta ei ole väga märg ja ja kui me selliste kriteeriumite järgi mets hakkame vaatama, siis kõige lemmikumad metsad, kus käiakse, on nõmme ja palumetsad. Nii noh, märjemad metsad, seal on alustaimestik, keda reeglina suurem sageli öeldakse, et oh, mis sinna rapikusse ikka minna ja seal ei näe, kaugele seal kuku maha või On raske liikuda ja veel hullem, kui, kui me lähme märgadesse metsadesse, seal võib veel vajuda maa sisse ja ja mis iganes. Ja seal noh, nii-öelda linnaeluga harjunud inimesed eriti ei tahagi. Värskendame põgusalt kuulajate mälu, et Palumets esiteks tuleb see, eks ole, sõnast palukas, mis tähendab pohla. Aga teisest küljest on Palumetsal mingi seos ka tulekahjuga. Ja no meie kõige kuivemad metsad on nõmmemetsad ja siis järgmise niiskusastmelt on, siis palume, et saad ja tegelikult nad mõlemad metsatüübid, aga eriti siis palumetsad on jah normaalselt kui inimene kui sinna vahele loodus rütmedesse, siis siis nende uuenemine aitab eriti kaasa metsa põlemine ja, ja põlemise käigus siis nendes nendes metsades mõlemas metsatüübis on niimoodi, et praktiliselt põõsarinnet ei ole peamiseks puuliigiks. Ja nad on suhteliselt toitainete vaese pinnasega, noh, nad on siis valdavalt liivased liivmullad ja seal seetõttu toitained kõik lähevad kiiresti, väga sügavale ja mänd, kui siis hästi sügava juurega puud meil tema siis suudab sügavamatest kihtidest toitained kätte saada. Aga nüüd kui nõmme metsas, siis mänd ja võib-olla mõnes kohas kada, kas alusmetsa suudab kasvama hakata, siis palumetsas tuleb alusmetsa juba kuusk. Aga see kuusekasv ei ole sugugi mitte nii hea ja reeglina jääb alati nii-öelda alusmetsa või alumisse rindesse ja põõsarinnet peaaegu ei ole loomulikult maapinda katab veel nõmmemetsades siis rohkem samblikud ja samblad palumetsades samblad, noh jällegi kõige tüüpilisem sammal, palumetsas on palusammal. Kõike on just nemad üksteisega seotud taimede nimed ka on selle kohaga siis seotud, nii et nad moodustavad ühe komplekti ja kuna siis see maa ei ole eriti viljakas, siis on sümbioos seentega nendele taimedele kui ka siis seentele ülioluline ja sealt me leiamegi võib-olla neid sümbioosi tekitavaid seeni vaata et kõige noh, võib-olla kõige lihtsamini, sest nad paistavad ju hästi välja, neid ei varja, ei rohi, ei põõsastik. Mis võib ilusam olla kui sambla peal ilusad seenekübarad, no siis on ju lausa lust juba eemalt vaatad mitmekümne meetri pealt, oi näed, seal on väga palju siin, mine jagarie. Noh, meil on muidugi mitte ainult moodi võimalik seenel käia. Üks võimalus on see, et et me korjame metsas kohe ainult seda, mida me tunneme, tahame siis korjata. See on kõige kindlam variant ja tuleb mainida, et seenel käimised ja seentekorjamised, need on põlvest põlve edasi antud traditsioonid. C kuidas õpitakse seeni tundma, valdavalt õpitakse seda tundma oma vanematelt või nendelt, kellega koos seenel käiakse. Ja see on kõige kindlam meetod mitte sattuda lõksu, sest tõesti niga mürgiseid, tapalt mürgiseid ja muidu vaevusi tekitavaid seeni ja nad võivad teinekord üsna sarnased olla, noh näiteks näiteks me võime tuua kärbseseene. Jah, roosa kärbseseen kärbseseente perekonnas ka selline loor on tal olemas. On seal all ja väiksed helbed on kübara peal, täpselt nii nagu teistel kärbseseentel, mis tavaliselt mürgised. Roosa kärbseseen on näiteks väga hea söögiseen. Aga mina veel kord rõhutan, kui te teda täpselt ei tunne, siis parem ärge parkige. Jah, see kärbseseente teema üpris riskantne, igatahes Igaljuhul, aga täpselt samamoodi on ka teiste seenerühmade juures, et nad võivad moodustada väga sarnaseid viljakehi ja osa neist on söödavad, osa mitte osa võivad olla mürgised. Noh, kui ta ei ole söödav, lihtsalt tühja temaga, see ei ole nii hull. Aga kui ta on juba mürgine ja vot siis on juba asi keerulisem, muidu sööda mittesöödav. Aga noh, võtame näiteks ka. Kuigi sapipuravik on natuke mürgine ka, aga mitte tapvalt mürgine, aga, aga me võime ühe sapipuraviku ka rikkuda ära kogu meie seedesaagi, sest ta seal teiste seentega koos annab sellise viha maitsed ei suuda teisi seeni ka enam süüa. Ehk teisisõnu tilk tõrva meetünnis. Just nii, et noh, selles mõttes on jah, tasub korjata neid seeni, mida tuntakse. Ja see on igatahes kindlasti õigem tegu, kui minna nüüd niimoodi, et oh ma olen kuulnud, et palumetsas ja palumetsas kasvab tõesti hästi palju kitsam amplid, väga hea söögiseen, aga kui te ei tunne, milline see kitsam ampel on ja teinekord ei päästaga need raamatut, sest lugeja võid tõlgendada neid kirjeldusi ühte ja teistmoodi, näiteks värvustega on ka, et et üks ütleb, et ahah, seal ooker, roheline ookerkollane, teine ütleb, et ei, ei see kuule, see on ikka sidrunkollane ja peale selle looduses kõik veel varieerub ka või lõhnad või. Aga kui sa oled käinud või käib koos asjatundjaga ja ta näitab sulle ehedalt võrdlevalt vaat siis, siis see võib jääda meelde. Looduse lemmikud. Ei ole paraku meil tarka meest taskus, kellega koos metsa minna, et kus siis järgmine tõde on seenenäitus loodusmuuseumis või? Seenenäitused on väga tänuväärt asjad, alati tasub neid külastada, vaadata, uurida lähemalt neid seeni seal andmata kindlalt ära määratud ja, ja väga asjatundlikult saab juurde lisa küsida. Sageli on seal informatsiooni antud, kellega teda võib segi ajada, missugused on ohud ja nii edasi ja nii edasi, aga kõige parem ikkagi korjake seda seent. Mida tunne siis on oht kõige väiksem. Selline oli tänane saade, siis seentest ja seenemetsadest ja nendes orienteerumisest. Näitsis heidame pilgu, mida on meie kuulajad läkitanud. Ja ja eelmine saade nädala eest oli teadupärast Eesti ranna niitudest ja kõige esimene saade oli Eesti rannikutest ning rõõmu nii-öelda, et meeleolukaid pilte teni rannikutest Guevanna niitudest on saatnud meile Estra Kink, Jüri Varik ning Janek Laanemäe. Neist Jüri Varik kirjutab. Tal on siiani natuke kurb, et ei saanud osa võtta looduse lemmikute kevadisest matkast. Samas on mees ise päris usinasti rännanud, on tagasi Lätist ja praegusel hetkel seikleb juba Kesk-Itaalias, septembri keskel paigast aga Lapimaal. Veel meenutab Jüri Varik, et Lätimaa mereäärne matkamine oli fantastiline ja et kui meil Eestis on enamus või suur osa mererannast eravalduses ning matkajaile suled siis seal ei kohanud Ventspilsist Liepaja Ni ühtki kaldalõiku, kus poleks lubatud liikuda või telk. Sellised mõtted siis üliVarikult, aga üks väike, ent kindlasti tähelepanuväärne lugu on meil veel ja selle on saatnud meile Suurupi poolsaare elanik Ingmar haav. Äärmiselt huvitava pinnavormiga. Rannariba paikneb kohe Tallinna külje all Muraste Suurupi piiril. Suurupi alumise tuletorni vahetusse lähedusse jääb kaldast mõnekümne soodsatel tingimustel paarisaja meetrini ulatuv huvitava merepõhjaga piirkond, kus liivakivist on tekkinud veealused platood. Mõõna, või soodsate tuuletingimuste ajal ulatuvad liivakiviplatood ka veepinnast kõrgemale, moodustades tihtilugu madala ja sooja veega basseine. Peale huvitava rannajoone paikneb alal ka vanade loodusmetsade vahele eksinud puisniit. Et millest mõningaid on enda alla haaranud või haaramas uuselamurajoonid on loomulikult murettekitav, et veel kümmekond aastat tagasi puutumatus keskkonnas, kuid nüüd aina enam valglinnastumist Tallinna lähiümbruses on jäänud säärane piirkond piisava looduskaitselise tähelepanuta. Suurupi alumist tuletorni ümbritseva looduskeskkonna puhul sõltumatu säilimine on kesksel kohal ka muinsuskaitse seisukohast. Noh selline huvitav lugu siis Ingmar haavalt, kes on siis Suurupi poolsaare elanik ja ja tõepoolest ei ole looduskaitse all siis nii põnev koht seal. Mis te arvate? Aga looduse kaitse ja looduskaitse alla võtmisega on, sellest, sellest võib rääkida täiesti omaette saatana aga aga praegu noh, ega tervet Eestimaad ei saa ka looduskaitse alla võtta, siis looduskaitselised regulatsioonid enam ei toimiks nii nagu seda on kavandatud. Ja noh, seal Muraste ja Suurupi kandis tegelikult tõepoolest see maastik on huvitav jaa. Ja, ja praegusel hetkel, kui me vaatame Tallinnast surupi poole, siis on rannamõisa maastikukaitseala on tegelikult Muraste maastikukaitseala ja Suurupi looduskaitseala. Nii et sealseid alasid kaitse alla võttes on siis loomulikult tehtud kompromisse just sellega, et kas ja millised on need maaomandisuhted ja ega ega üldiselt, et Harjumaal on üldse raske selle looduse kaitsmisega, sest Tallinna linn oma valgumisega on tõsiseks ökoloogiliseks probleemiks ka, nii et looduskaitse peab olema inimeste peades eelkõige see oleks muidugi kõige parem, et põhimõtteliselt ei peaks võib-olla üldsegi ühtegi ruutmeetrit looduskaitse all olema meil maid ega objekte, kui me suhtume mõistvalt ja hoolivalt, loodusesse ja looduskeskkonda ainult kahjuks meie loodusest arusaamine, meie inimestel ei ole sellel tasemel ja seetõttu on vaja kehtestada siis juriidilisi reegleid, et tagada kõige kõige väärtuslikumad loodusobjektide säilimine. Aga suur tänu veel kord kõigile, kes te saatsite meile pilte ja oma lugusid. Aga nüüd siis võib-olla saadad oma elamusi kas seenelkäikudest või, või erinevatest seenemetsadest või üldse seenekohtadest ega siis ainult metsadest, seened, Igasva seened kasvavad ka niitudel ja peaaegu iga pool ka puude otsas ja meil isegi majade sees näiteks majavamm, mis ei ole sugugi lemmikseen või kellest tuleb kurja vaeva näha, et lahti saada. Ja tema on seen absoluutselt. Ja meie aadress on lemmiku Tätterrerboee või 10 124, Tallinn, Kreutzwaldi 14, vikerraadio looduse lemmikud, millest tuleb juttu järgmises saates. Järgmine saade me keskendume ikkagi rohkem metsade tüüpidele ja, ja võib-olla isegi paar saadet, kuna me peame ennast metsarahvaks, siis meil on ka neid metsatüüpe üsna palju. Stuudios olid Uudo Timmeli Normet-Saarna Ämaris, Tombak Kuulmiseni nädala pärast.
