Igapäevaelu üllatab meid aeg-ajalt küsimustega kuidas asjad töötavad. Mõnikord jääb küsimus vastuseta, aga proovime, ikka. Algab saade puust ja punaseks, mis asjatundjate abiga otsib vastuseid. Millistele küsimustele kohe kuulete. Saatejuhid Arko Oleski ja Helen Sürje alustavad. Head kuulajad eetris on raadio kaks. Taasalanud saade puust ja punaseks sõjan, populaarteaduslik saade, kus tunni aja jooksul räägime huvitavatel teemadel, mis puudutavad teadust ja tehnoloogiat. Ja muuhulgas anname vastuseid mõningatele teie poolt saadetud küsimustele. Seda me teeme ka minu poolt kena reedet, meil on täna ka pikem teema saates, milleks on elementaarosakesed. Ja meile tuleb külla Andi Hektor. Jah, aga kõigepealt nagu ikka meie Heleni Arko, vaatame üle, mis on meile nädala jooksul uudistest silma jäänud. Kas mina lahkelt võtsin, seekord võib natuke sellise nalja, naljanurga või naljasuunaga uudise, et juba 20 kolmandat korda andsid tõsise teadusel naljakamate külgedele pühendunud ajakiri Ovin, Fabel, riis ja Harvardi ülikooli osa, siis omalt poolt välja pila-Nobeli auhindu ja juhtmõtteks asja puhul on siis juhtida tähelepanu teadustöödele, mis esmalt justkui panevad muigama, tunduvad jaburad, aga hiljem võib-olla ikkagi mõtlema. Ja tõepoolest need auhinnatseremooniale preemiad anti üle nende tõeliste Nobeli preemiate laureaatide poolt, nemad ilusti andsid need edasi ja võtsin paar tükki välja. Siit niimoodi kiirelt. Tundus, meeldis näiteks meditsiinipila-Nobel nii, mis läks jaapani teadlastele ja nemad uurisid, kuidas mõjub ooperikuulamine südamesiirdamislõikuse järel ja loomulikult ei teinud seda uurimist ega uuringut inimeste peal vaid hoopis patsientide peal, kes siis olid hiired ja, ja selguski, et hiired näiteks, kellele mängiti Travjaatad peale seda operatsiooni elasid siirdatud südamega keskmiselt 27 päeva. Krabi ata, neile meeldis Enijad kuulanud hiired, kes diabenja selline ansambel elasid 11 päeva, mis on oluliselt vähem ja need hiired, kellele muusikat üldse mängitud, elasid seitse päeva. Nüüd tundub naljakas küll, aga kas ei pane mitte mõtlema? Paneb mõtlema, muidugi tuletab meelde neid kuulsaid eksperimente selle kohta, kuidas taimedele mängitud mujalt ja vaadatud, kuidas nad ja ka veele ja v kristalli struktuuri on see muutnud ja nii et muusikal on imeline jõud saates mängima kindlasti teile muusikat vahepeal ja mängime kindlasti muusikat, muidugi, eks need on kõik sellised uurimused, mis mõningatel teadlastel panevad kohe niimoodi kulmu kortsu, maa ja tahtmise tekitada uusi, ikkagi väga rangelt kontrollitud, katseliselt kindlaks ja kas see ikkagi on niimoodi, aga ma leidsin ühe veel nimelt ohutustehnika alal läks see pilapreemia ameeriklasele, kus ta annab pitsale, kes juba seitsmes ja teisel aastal sai patendi, ta sai patendilennukite kaaperdamise takistava süsteemi leiutamise eest väga aktuaalne aga tema selline patent või, või tema idee on senini teostamatuks jäänud ja siis see idee on järgmine. Kaaperdaja langeb lennuki põrandast peituvate spetsiaalsesse lõksu. Pakitakse ta kindlast sisse, heidetakse siis lennukist välja ja see pakend kukub langevarjuga maapinnale. Raadio teel teada saanud politsei kaaperdaja juba ees ootab, ta mõtles sellise süsteemi välja, ta sai patendi ja nüüd ta sai veel ka selle ohutustehnika pila-Nobeli au sinna. Ja siin muidugi tekib küsimus, et tuleb hoolikalt vaadata, et keegi teine sinna lõksu ei astud. Mõni mõni selline teadmatu reisija või, või lohakas stjuardess ja sellepärast ma katsusega seadmistena siis tagasi ei tagasi ei ole, see on konkreetne, pakendatakse, heidetakse välja, saadetakse politsei järele. Aga mis juhtub, kui lennuk lendab ookeani kohal? No vot siis jääb ilmselt sinna vee peale hulpima loodetavasti, või kui ta on väga paha poiss või tüdruk kolledzisse? No vot, see ongi, et võib-olla ta ei ole siiski seda nii põhjalikult läbi mõeldud. Seepärast on ka teostamatuks jäänud tunnistada ei ole üldsegi halb idee. Ja mis sina leidsid muuseas, möödunud nädalal Võigeme, sellel nädalal püstitati uus jalgrattaga sõites kiirusrekord. Mis sa arvad, mis võiks see kiirusrekord? Üritasin nii-öelda, ei ole õrna aimugi, kas see jääb kuidagi 100. Ja, või no mida sa pakud? Ma arvan küll, et selle saja-kahesaja oleks seda ikka väga palju. 150 kilomeetrit tunnis on natukene üle, pakkusid õige on 133,78 kilomeetrit tunnis, see on nüüd see uus või see oli eelmine, see on nüüd uus rekord, mis ületab eelmist küll õige pisut 0,6 kilomeetrit tunnis, aga siiski on tegemist uue rekordiga, mille siis hollandi tudengid püstitasid USA-s sellise täiesti sirge teelõigu peal ja kui vaadata seda rattapilti, mis on ka üles riputatud interneti siis seina üldse välja, nagu see ratas, millega sina ringi sõidad või tegemist on umbes nagu väike madal püssikuul, umbes paistab nagu see bobikelk näeb välja ja siis ilmselt ratturid poevad sinna sisse ja vältavad nimelt oma lihasjõul, rändavad ei ole abivahend just et ei, ei tuultega kallet ainult lihasjõul panevad ja, ja saavadki 130 372 kilomeetrit tunnis kätte. Nii et tehke järgi, tehke järgi, muidugi mitte tain linnas ma soovitaks siin, esimene auk lennutati kuu poole, kui ta nii kiiresti sõitma hakkate. Ja sellegipoolest tore uus rekord on. Ja kellel huvi, löö käega üle, nii kaua ka vahepeal kuulame muusikat ja siis juba enda saate pikema teema juurde. Jah, elementaarosakesed ootavad meid. Saade puust ja punaseks liigub täna väga väikeste asjade maailma nii väikesed, et seal me varem polegi käinud. Oma saatega hakkame rääkima elementaarosakestest kutsusime omale külla keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi teaduri andi hektarit, tere Trust. Tervist. Mina saan kohe asja kallale, küsin, teame. Põlistundidest on ehk meelde jäänud, et aatomid koosnevad prootonitest koosnenud neutronitest ja ka elektronidest aga needki koosnevad millestki ja kui, siis millest? Jah, ütleme nii, et ajalooliselt arvati, et aatom on nagu mingi kõige väiksem osake, nagu selle nimigi, ütleb aatom. Aga kui aeg edasi läks, siis füüsikud avastasid, et tegelikult need näiteks prootonid ise koosnevad veel omakorda väiksematest osakestest parkideste kloonidest ja no ütleme nii, et mitte miski ei välista, et need omakorda võivad koosneda veel väiksematest osakestest ja nii edasi ja nii edasi, et kõik on kõik, sõltub meie sellest hetke teadmiste tasemest. Aga kust see piir praegu on, et mis me teame, et mis on need kõige väiksemad, kõige elementaarsemad osakesed, kus me hetkel asume? Hetkel on olukord selles mõttes lihtne, et kõige väiksemad teadlavad osakesed on näiteks elektron siis üks osakesi, mis on aatomi koostisosa. Prooton, mis on aatomi koostisosa, koosneb juba parkidest ja sellest edasi. Me väiksemaid osakesi ei tea. Et kas kvargid koosnevad omakorda millestki või on tõesti täiesti nii-öelda fundamentaalosakesed, mida ei saa tükkideks enam teha nii-öelda piltlikult seda me, seda me ei tea. Aga te ei välista seda, et tulevikus seal võimalik, et me arvame hoopis teisiti, saab minna veel väiksemaks, väiksemgi väiksem. Iga teadlane peab vastama, et ei välista mitte midagi. Kõik on lubatud. Kui palju selliseid elementaarosakesi erinevaid üldse praegu teada andma läksin juba elektronidest parkidest, aga, aga mulle tundub, et neid on ilmselt päris palju veel. Ega nad nüüd nii palju ei ole, et ütleme nii, et need mahuvad, ma julgen peast seda numbrit öeldagi, et noh, ütleme nii, et nende jagatakse generatsioonide, eks, ja kõige esimeses generatsioonis on elektron elektron, neutriino, kaks korki. Ja ongi kõik. Lisaks on siis osakesed, mis nii-öelda ei kuulu operatsioonidesse, need on need osakesed, mille kaudu levivad jõud. No näiteks võib-olla kõik on kuulnud elektromagnetilist jõust või nõrgast jõust või tugevast jõust, neid vahendavad siis nii-öelda vaheosakesed nagu footon või vektor posanid. Ja lisaks on veel seal selles nii-öelda osakesed tabelis veel üks, üks tegelane, kelle nimi on eksib osa, kus on selline väga oluline tegelane seal oja, sellest me oleme viimase aasta jooksul väga palju kuulanud ja ma arvan, et jõuame selleni ka veel õige pea kui me aatomi puhul meil on vähemalt selline pilt, mida me oskame joonistada, et, et see on selline väike kerake ja mis koosneb, ütleme, prooton on samamoodi üks selline väike pallikesel sees, neutron, teine samasugune ja siis pisem elektronniimoodi tiirleb ümberringi. Kas me kuidagi oskame ette kujutada, kuidas need pisemad osakesed välja näevad või, või kasvõi neid on võimalik kuidagi niimoodi materjaalselt kirjeldada? No ütleme nii, et nii-öelda naiivsel tasemel on võimalik vaakumit on võimalik öelda, et sul on suur prootonid larakas keskel ja siis väike elektron, paneme seal ümber. Tegelikult see ettekujutus on selles mõttes ohtlik, et see on alati naiivne, et kui inimesed väga tihti koolis kuulavad, et on prootlane selle ümber tiirleb ilusti nagu planeet elektron siis tegelikult on see füüsika mõttes malesesse elektron ei kiirga seal ümber, vaid ta kuidagi väga imelikult võngub seal ümber ja ainult kõige madalamale energiatasemele on see nii-öelda ümmargune, see liikumine seal võised elektroni tõenäosuses jaotus nagu füüsikud ütlevad. Et kui sa lähed juba kõrgemat energianivoodel esse, võib olla täitsa hullumeelse kujuga, see, kuidas elektron seal nii-öelda selle prootoni ümber liigub. Ja selles mõttes, et igasuguste võrdlustega kasutamisega peab olema väga ettevaatlik, et kui on paratamatult võrdleme asju sellega, mis on meie ümber, mida me teame ja seega, kui sa võrdled, no näiteks räägime kurkidest, kui sa nüüd hakkad rääkima prootonist, ütles nüüd seal sees on korgid, mis kuidagi seal sõidavad ringi siis no selle võrdlusega peab olema väga-väga ettevaatlik. Tegelikult me võib ette kujutada, et nad on nii-öelda seal kuidagi hajunud, et meil on, me teame ainult tänavusest, kus nad umbes asuvad seal prootoni sees. Rääkides prootonid, siis isegi seal on veel see probleem, et kuna see on tugev interaktsioon siis seda matemaatiliselt väga-väga keeruline mõista, nii et tegelikult, ega me väga täpselt isegi ei tea, kuidas, kuidas kvarkideni tõenäosus jaotus sele prootoni sees on. Ja kindlasti ei maksa osakesi ette kujutada nii, et nad on punased või rohelised või kollased, et mis sest, et raamatutes neid niimoodi joonistatakse. See on lihtsalt lihtsustatud pildik. Kas see, kas see on tõsiselt iga suubattomaarne osake on tegelikult samaaegselt ka laine? Ja see on täitsa õige selles mõttes, et jällegi tulles tagasi selliste lihtsate näidete juurde, siis tihti kujutatakse, et maailma nagu mingis mõttes lego lego klotsidega, et sul on aatom, on üks legoklots prooton, mis on omakorda koosnevad väiksematest legoklotsidest. Paratamatult kujutame neid väikseid osakesi ette nagu midagi, mis meie ümber, mida me teame tegelikult neid. Kui vaadata seda nii-öelda füüsikalist keelt, maasikas, millega need kirjeldatakse siis seal on asjad täitsa hullumeelsed, selles mõttes, et osake on ikkagi seal ennekõike laine. Et elektronma enne rääkisin tõenäosust jaotusest, ongi teda ette kujutada kui mingit väikest ümmargust kerakest, mis on kuskil ruumis paiga, vaid ta Me teame ainult tema asu nii-öelda tõenäosust, kus ta, kus ta võib asuda. Ja seda tõenäosust kirjeldatakse tegelikult lainetena. Selles mõttes mikromaailma füüsika on lainefüüsik. Kas on veel mingisuguseid iseloomustavaid omadusi, mis neid osakesi kirjeldavad, mida kas mass või või midagi muud eluiga? Ja kindlasti selles mõttes, et mis sest, et nad ei ole klassikalises mõttes mingeid pallikesed või kerakesed või kuubikut neil on ikkagi olemas teatud omadused, mis on enam-vähem täpselt nii niivõrd-kuivõrd täpselt paigas nagu mass, elektrilaeng. Nonii, nimetatakse Tarvudeks mikromaailmas, kas neil on ka mingisugune eluiga ja osadel osakestel jah, sest on olemas, noh, nii-öelda laias laastus võib osakesed jagada kaheksanda stabiilsed osakesed, nagu näiteks elektron või puu ja d-kvark, millest meie ise koosneme. Me ei lagune kuidagimoodi väga kiiresti. Kuulge välistada, et tegelikult ka need nii-öelda meie arvates stabiilsed osakesed ei või olla ebastabiilselt, et võib-olla, et nende eluiga on lihtsalt on nii pikk, et me lihtsalt ei näe kuidagi lagunemist. See tõenäosus on väike. Tüüpil näide on näiteks tuuma tuumarelvades kasutatav uraan, et tegelikult see uraani tuum ei ole stabiilne, aga tema eluiga lihtsalt on noh, ütleme mingi viis miljardit aastat tema poolestusaeg. Et me lihtsalt, see toimub nii aeglaselt, reaalsus, reaalsus ei näe seda protsessi. Aga enamus tegelikult enamus elementaarosakesi on ebastabiilsust ja nad lagunevad muidugi mitte millisekunditega mikrosekunditega, vaid, vaid veel veel kiiremini. Kas siis see tähendab, et mõned parki nagu iseseisva ühikuna võimegi kunagisse kohata võid, ongi alati niimoodi kolme kaupa seal prootoni sees? Jah, korgiga ongi nüüd selline veel omaette pikk lugu, pikk ja keeruline lugu. Nagu ma enne mainisin juba korraks sellist mõistet nagu tugev integratsioon ja sellega on niisugune öelda huvitav või halb lugu. Kaks nii-öelda tahaksin kvartali lahku tõmmata, meil on prootoni, meil tuleb tahtmine ükskordselt välja tõmmata, siis tegelikult see ei ole võimalik, et mis seal juhtub, on see, et kui me seda nii-öelda kuidagimoodi üritaks välja tõmmata, siis tekid seal lihtsalt korgi antlikvargi paar sinna vahele. Et me saame lihtsalt ühest prootamis kaks prootonitest, et neid kvarke elementaarosakestena madalal energial lahutada, seda nimetatakse siis selle jaoks on kohe olemas selline mõiste nagu kvantvangistust. Pargid ongi point, vangistatud kloonid ka, see on tugeva interaktsiooni selline väga huvitav ja keeruline omadus, mis, mis teeb, nagunii gaasi on. Ühest küljest on ta väga huvitavad ees, kus ta elu väga raskeks. Kloun, viska nüüd, jutustan läbi käinud, see viitaks nagu liimile nimi, et liimib midagi kokku ja nagu ma aru saan, siis ta noh, tema ülesanne ongi kokku liimida neid kvarkesel. Omavahel. On see osake, mis kannab lähemat interaktsiooni. Ta on täpselt samasugune osake nagu footon, valguse osake. Siis kannab elektromagnetilist infektsioonist, millega me igapäevaelus oleme palju-palju rohkem kokku puutunud. Et kui me vaatame taevasse, näeme midagi siis tegelikult meie, meieni jõuab footonite voog täpselt. Meie ümber kõik voogab, aga kuhu paigutavad neutriinod? Minu meelest see nimetus on juba nii nii sümpaatne, kus nemad seal kogu süsteemis paiknevad. Neutriinod on jällegi selline omapärane roll selles mikromaailmas. Et esiteks nende avastamine oli suhteliselt ootamatu, et avastati lihtsalt energia kaob kuhugi nii-öelda teatud elementaarprotsessides siis füüsikud kratsisid väga kõvasti pead, et nagus, kas tõesti energia jäävuse seadus ei kehti näiteks või, või mingid sellised väga fundamentaalsed probleemid. Kuni lõpuks tuli Pauli oli see füüsikas, siis mõtles välja selle, et aga võib-olla on lihtsalt üks osake, mis väga nõrgalt intrakteerub meiega, ta lihtsalt lendab minema, nii et me ei registreid registreerida teda üldse. Ja neutriinod, aga seotud muidugi ka igasugused muud huvitavad asjad, et kuna nad saavad lennata nii-öelda praktiliselt kõigest läbi siis nad saavad meieni kanda sellist infot, mida me mitte mingil muul moel kätte ei saa, mitte kuidagi. Et kui me tahame päikse sisemust uurida, siis ei ole, me ei saa sinna sisse sukelduda, ei saa seda valgusabil vaadata või mingi mingi raadiolaine abil vaadata, kuna lihtsalt väikseid, kes ei lase läbi seda raadiokiirgust. Aga mida me saame teha, Me saame mõõta neid neutriino, Sid, mis tulevad päikse seest, neid on väga raske mõõtes, nagu nad liiguvad maast läbi ja nad liiguvad läbi, aga no neid, kuna neid tuleb sealt ikka. Igas sekundis läheb igast inimesest läbi miljardeid neutriinosid ja kuna neid läheb läbi niipalju, siis kui me ehitame, noh, ütleme väga suure detektorid, siis mõni üksik nendest ikkagi neeldub. Et kuskil ma nägin sellist numbrit, ma ei tea, kas on tõsi või mitte, ma ei, ise arvutanud, aga et umbes elu jooksul igas inimeses neeldub üks neutriino. Nii et aga õnneks midagi halba ideed. Kuidagi ta meid ei pane. Igal juhul, et vedelik oli inimesel kaks või kalle õnnelikult kaks või isegi kolm. Ja sellega muidugi, et sellepärast ei maksa muretseda, et neid osakesi, mis meid jälle hulga rohkem kahju teevad, tuleb palju rohkem, et atmosfäärist ja radioaktiivsetest elementidest igalt poolt neid toimub meie kehas sarnaseid neeldumise toimub jällegi miljoneid sekundis nende meile mingit kahju, nii et see üks seal ei loe. Me peame olema õnnelikud, sest ta tuleb ikkagi päikeselt, otse päikeselt või isegi veel kaugemale mingisse neelduma. Mine sa tea, enamus enamus vist tuleb maa suunas otse päikeselt nendest neutriin. Ja enamus ütleme, tuleb päikeselt, aga samas on ka väga palju neid, mis nii-öelda on, nii nimetatakse ürgset, eks neutriinod, eks reliktneutriinod, eks mis pärinevad siis varajasest universumist ja no neid on üksjagu keeldumine on, kuna nende energia palju madalam, siis nad tõenäoliselt neelduvad on väga-väga palju väiksem, nii et neid ei ole veel ühegi aparaadiga registreeritud. Väga loodetakse muidugi registreerida, aga seal on praktiliselt ütleme isegi lähitulevikus ei osata unistada, milline see aparaat võiks olla, milleks. Kuidas registreerimine käib, võib-olla selline natuke lihtne küsimus, aga ta neeldub. Saadakse aru, et ta neeldus, kuidas näha üldse on võimalik? See on omaette suur teadus, eksperimentaalne neutriinofüüsika ja see näeb välja niimoodi maa sisse suhteliselt sügavale maa sisse, seal on rohkem kui kilomeeter soovitavalt maa sisse, ehitatakse selline suur veetünn, mis, mille seinad kaetakse valgustundlike mingitelt detektorite. Kujutame ette sellist tavalist fotoaparaat siiski kaamerast midagi sarnast. Aga kui nüüd üks neutriino selles veetünnis neeldub, ta juhtub suhteliselt harva, siis tulemus on, seetõttu tekitab siukse väga väikse valgus sähvaka ja kuna see maa maa all seal on pime, siis me saame isegi väga väikseid valgusakent väga täpselt registreerida. Miks ta maa all sellepärast et selliseid sarnaseid valgusest ahvakaid tekitavad kosmilised kiired, mis tungivad ikkagi suhteliselt sügavale maa sisse. Kilomeeter on selline standardsügavus, millest ütleme, piisav hulk juba kosmilisi kiiri on ära neelduma, et nad ei seganud tänu Triino registreerinud. Mis sellest valgusest ähvakast välja saab lugeda, millist infot ta siis kannab? Ta kannab sellist infot, et temast saab umbes välja lugeda, kust suunast neutriino tulingitesse valgus levib sellise boonusena samas suunas, kus neutriino kust neutriino tuli ja umbes saab hinnata ka energiat, palju energiat kaasa kandis. Ja no muidugi Peab ütlema, et see, see nii-öelda veetünn, mis sinna maa sisse tehakse, see on ikkagi kümneid tuhandeid tonne vett, et see ei ole veel väike aparaat, korralikke ettetünn ja viiakse rohkem kui kilomeeter maa sisse ja seal on erinevaid lahendusi. Kõige ajalooliselt esimene oli supergame kandedetektor, mis tõesti on nii-öelda autotunnel, on mis läheb läbi suure mäe alt siis sinna kaevatud spetsiaalne õõnsus, kuhu siis ehitati. Aga on olemas ka uuemad detektorid, mis on omamoodi madalamad. Üks on näiteks tehtud Antarktika lõunapoolusele täpselt lõunapoolusele, kuna seal on uurimisjaam umbes paari kilomeetri sügavusel jää sees. Jää on see läbipaistev materjal, kuhu siis on puuritud augud pruun lastud selliste trosside otsas Needsamad fototsensorid, siis mõõdetakse, kuidas neutriinod neelduvad, seal on muidugi looduslikus keskkonnas on omad probleemid, seal jää natuke radioaktiivne ja nii edasi, aga insenertehniliselt väga, väga lahe lahendus. Räägime saates puust ja punaseks elementaarosakestest. Meil on külas osakestefüüsik Andi Hektor. Kurve vahepeal nüüd ka natukene muusikat. Jätkame jutusaates puust ja punaseks elementaarosakestest nendest pisikestest tükkidest, kellest on meie maailm kokku pandud legokujuliselt, nagu me teada saime, ega mitte ka ümmarguselt ega värviliselt. Aga väga füüsikaliselt me peame seda omale elavalt ette kujutama. Meil on külas osakestefüüsik Andi Hektor, kes päris tihti Siis sõidab ka Šveitsi vahet, kus asub meil suur superkiirendi LHC aga kui palju üldse tänapäeval avastatakse uusi osakesi juurde, kui tavaline seal? Elementaarosakesi avastatakse väga harva, et selline lähiajal sündmus oligi, nihukesi pasand. Aga komposiit Sid osakese avastatakse, noh, ma ei tea, kas nüüd ei saa öelda, et iga päev, aga neid avastatakse ikkagi suhteliselt sageli. Ja need komposiitosakesed on enamasti nii-öelda prootoni sugulased. Et need on siis need, kui sinna prootamisse panna rohkem korke, kui neid korke natuke erastada, siis on võimalik saada nagu. Noh, kujutame ette aatomitest saada molekule ja ergastatud aatomeid, samamoodi on võimalik saada siis nendest nii-öelda prootoni sugulasi, mis seal midagi sammast. Ja just sel suvel ma lugesin uudist Hiinas ja Jaapanis, kahe leiti uus osake nimega sett alakriips see sulgudes 3900, nad vist ei ole väga osavad nimede välja mõtlemisel küll selle peale, aga kas sellise osakese avastamine oli see midagi erilist või, või nioodi füüsik vaatab, et ahah, huvitav, okei, lähme edasi. No ütleme nii ja naa, et neid nagu see number ütleb, see number. Ma arvan, et see number vähem seotud sellega, palju neid osakesi on. Kuna summer päris suur, siis oletan, et neid on palju ja ma tean, et neid on palju. Mõned neist osakestest selles mõttes huvitavad Nad ütlevad midagi korkide kohta ja sellesama tugeva interaktsiooni kohta, et see on see põhjus, miks neid otsitakse mingit teatud tüüpi. Selliseid komposiitosakesed on just väga huvitavad. Osakesed, mis koosneks neljast korgist või viiest margist, oleks lagunud. Nendest ütleme nii, et võiks saada isegi Nobeli preemia, sellest ka huvid. Aga yksi võsanud juba mainisid ka, püüame veel kord lahti seletada, mis see täpselt on ja miks on see oluline, miks seda nii hirmsasti taga aeti. No see lugu hakkab aastal 1960 või sinna kanti. Probleem oli selles, et oli välja mõeldud elementaarosakeste teooria, mida tinglikult lähtuda standardmudeliks ja seal oli üks suur probleem. Kui neid võrrandeid vaadata, siis sealt kõik osakesed massitud. Et sinna põhimõtteliselt ütleme nii, et see matemaatiline aparaat ei luba sisse kirjutada osakestele massi. Ja et seda massi seletada seal mõeldud erinevaid mehhanisme, kuni siis x ja veel mõned teoreetikud mõtlesid välja spetsiaalse mehhanismi, mille üks element on sedasama osake mehhanism kui ta, kui ta olemas on, siis paratamatult kaasneb sellega üks osake, mis hiljem sai nimeks, yksib osa. Seega nad siis ka ennustasid, seal eksib osani olemasolu. Kulus veel pea 50 aastat, et see kiiremini avastada. Miks ta, miks ta nii otsitud on, ongi just sellepärast, et kui kui nüüd teda ei oleks leitud, see teooria ennustab seda, et seal yksi bosonile ei saa olla väga surmas põhjus. Me teame, et kuskil, kui me teda mingiks hetkeks ei leia, siis seda ei olegi olemas. Ja kogu see nii-öelda osakestefüüsika standardmudel oleks mingis mõttes siis male olnud. Et see on nagu füüsikas on ikkagi väga suur asi, kui üks suur teooria, millesse on rohkem kui poolsaar lahendit sügavalt usutud, osutub valeks. Nüüd, kui ta näitas muidugi siis füüsikud ohtusid kergendatult. Mõned muidugi olid pettunud, see olukord on alati huvitavam kui sulle ütleme, teadus juhtub midagi ootamatut, see, et leiti oodatud osake, on tore, aga mina oleks eelistanud isiklikult sellist olukorda, kus me oleks leidnud midagi uut. Oleks jäänud leidmata. Kuidas leidmine üldse käib, see ju ei ole nii, nagu ütleme, uute liikide leidmine, et sa lähed džunglisse lihtsalt sügavamale kui teised ja siis leiad mingi liigi, keda keegi teine ei ole lavastatud, kuidas osakeste leidmine avastamine käib? No selleks on vaja väga suuri aparaate. Ja minu käest on tihti küsitud, et miks kui otsite nii väikseid osakesi, mis teil on vaja hiiglasuuri aparaate. Ja mõnes mõttes ongi nii, et mida väiksemad osakese otsid, seda suuremat aparaati vaja tuleneb sellest, et mikromaailmas on paratamatult selline olukord, et mida väiksemasse skaalasse me nii-öelda tahame jõuda seda rohkem peame panema sellesse aparaati, energiat. Kui me tahame väga palju energiat panna ühte ruumipunkti, siis selleks on vaja meil suuri aparaate. Me peame kiirendama osakesi ja neid kokku põrgatame ikkagi lihtsam viis ühte ruumipunkti palju energiat koondada. Ja kui me tahame neid osakesi kiirendada väga suurtel energiat talle, siis me peame väga suurid kiirendid ehitama, mis on tõesti kümneid kilomeetrit pikad aparaadid, mis registreerivad tekkinud uusi osakesi on omakorda sellised kümnete meetritekõrgused aparaadid, mis nii-öelda majasuurused, aparaadid, mis mõõdavad Aga saamegi nüüd minna kiirendite juurde, sa rääkisid siin suurtest masinatest ja ja seesama šveitsi kiirendi, mida sina käid aeg-ajalt seal uudistamas jaa, puurimas nimega LHC. Kas see on erakordne, on ta kõige suurem on ta üks suurimaid ja mida üldse LHC tähendab? LHC tähendab lühendina siis laads Hadron kollaider, ehk siis eesti keelepandult võiks olla SUUR Hadrointe põrguti ehk varad, mis kogu lastakse otsast kaks prootonid sisse, nende kaks ütleme, kaks kimpu vastassuunas kiirendatakse ja siis kusagil põrutatakse neilt kimbud kokku omavahel ja seal, kus on see põrkekoht, siis mõõdetakse suure detektoriga, mis siis täpselt juhtus. Mis juhtub, tavaliselt juhtub see, et kui need kaks kimpu kokku põrkavad, siis seal teatud tõenäosusega põrkavad kokku kaks, kaks prootonid ja seal tekib ütleme, tuhandeid osakesi. Nendest tuhandetest osakestest tuleb siis välja sõeluda nii-öelda jällegi superarvutite abil. Need, need, mida, mis meile huvi pakuvad. Kahjuks on nii, et ütleme meile huvi pakub võib-olla üks isegi mitte miljondik, üks piljandik või grilliandik sellest infot sealt, sest seesama Higgsi osakese tekib ikkagi väga harva võrreldes kõige muuga. Ja see ongi, see ongi, sajab selle töö keeruliseks, see on nagu lotovõit, et sa ei tea kunagi, mis, mis osake välja põrkub. Ja, ja see on selles mõttes noh, eks kõige suurem füüsika unistus. Eksperimentaatori unistus vähemalt on see, et avastan midagi uut. Ta leiabki osakese, mida, mida ei ole enne nähtud. Kas see on kõige suurem? See on kõige suurem kiirendi, sest need kiirendid ongi tänapäeval juba nii kallid. Nende ehitamine maksab nii palju, et ei jõuta ehitada rohkem kui üks maailmas. Kas siis erinevad riigid panevad finantsid kokku, toetavad teineteist või kuidas sellise suure projekti toetamine üldse käib? Jah, täpselt nii see käibki, et Brasiilia, India, Hiina on kõik nii-öelda väljastpoolt Euroopat asuvad riigid. Ja nad on raha kokku pannud ja selle suure masina valmis ehitanud. Seal masinas, kui me kujutame ette seda kokkupõrkemomenti, kui püüda jälle tuua selline võrdlus, ma ei tea, kui õige see on, kas siis ühesõnaga see mats on nii tugev, et kõik laguneb tükkideks, teine tükid omavahel kuidagi kombineeruvad heal juhul uudsetel viisidel ja siis nii võibki tekkida uus osake. Jah, ettekujutus on täiesti adekvaatne selles mõttes, et kui me kaks, kaks protsenti põrgatame, ega me täpselt ei tea, mis seal toimus ja me teame, et me panime ühte ruumi, piirkond on väga palju energiat teatud tüüpi osakesi ja sellest nii-öelda selles supis, siis teatud tõenäosusega võib välja lennata teatud osakesed. Et see, nagu sa seda kirjeldasid, ongi mõnes mõttes selline õige pilt sellest. Kas see Hixi boson kas püüti kinni või, või ta püüti pildile või, või kuidas me tegelikult teame, et ta tekkis seal? Noh, see on omaette keeruline teada, selle, me tegelikult ei saa üldse osalenud selles mõttes kinni püüda, et tema eluiga on niivõrd lühike. Tekib ta oma eluiga, on palju vähem, kui miljardit sekundit ta tekitada kaob. Aga mida me saame mõõta? Me teame, teooria ennustab, kuidas yksi Poznan laguneb, ehk mida me saame mõõta sealt ära tema lagunemisproduktid ja nendest nii-öelda füüsikud ütlevad rekonstrueerida, nii-öelda tagasi tagasi minna kokku panna selle Idžib osanik ja siis me saame öelda, mis oli tema mass ja, ja nii edasi. See lind ka alati on vaevanud, et kui see yksi boson, eluiga on nii lühike ja samas räägitakse, ta annab kõigele massi, et kas ta siis tegelikult eksisteerib. Meie maailmas annab meile massi. Või, või huvi, kus sa siis on? Nojah, see on nüüd jälle selline mikromaailma omapära, et no võtame vaakumi. Kui me mõtleme nagu klassikaliselt vaakum on mingi tühiasi. Aga räägime mikromaailmast, siis vaakum on tegelikult võib ette kujutada täis mingisuguseid virtuaalseid osakesi, ehk need kõik osakesed on seal olemas, nad on lihtsalt nii-öelda oma kõige madalamale energianivoole. Fixi boson on muidugi selles mõttes veel eriline osake tema selline kvantarv, mis iseloomustab kõiki osakesi, mida nimetatakse spinniks. Tema spinn on null ja tema jällegi niisugune mõiste nagu vaakumi keskväärtus erineb nullist. Et selles mõttes on ta väga haruldane, ainuke standardmudeli osake, millel selline omadus on ja see, et tema keskväärtus on nullist erinev, see annabki tegelikult massiliste lõpus. Ma sain aru ikka ketse põrgatamine ei ole ka kerge, et need kahest suunast tulevad kimbud. Kas võib ka nii juhtuda, et nad ei saagi? Ja muidugi see ongi no üks selle kiirendi füüsika üks suuri ülesandeid ja miks, miks see nii palju aega võtab, et kui kiirendi saadakse valmis, siis võib-olla mäletate, kui saadi valmis, esimesed asjad peaksid seal ringi sõitma. Siis kulus veel noh, ikkagi peaaegu paar aastat, enne kui need asjad saadi nagu korralikult põrkama ja see ongi paljuski selles, et need tootvate kimbud tuleb saada suhteliselt selliseks seda öelda konsultreerituks. Sinna tuleb veel täpselt kokku last õiges kohas, et see võtab nagu tohutult palju aega, tehakse katse-eksitus meetodit. Ja nagu ma aru saan, siis LHC nüüd järgmisel aastal vist või ülejärgmisel pannakse tööle topeltvõitlusega, kui ta senimaani on olnud niimoodi, et siin see seda energiat veel rohkem ja jumal teab, mis sealt välja võib tulla. No jumal teab, et midagi huvitavat välja. Nojah, see on nagu päris topelt nüüd ei ole, aga ütleme enam-vähem topelt. See esiteks võimaldab leida suurema massiga osakesi, kui on olemas olemas uued osakesed. Ja noh, teine asi, ta võimaldabki yksi yksi natuke ütleme seda igipusanit uurida natuke teise nurga alt. Ja lõpetuseks selline veider küsimus, kas järsku on seal olemas mõni lemmikosake midagi sellist väga eripärast, veidrat või huvitavat, et mis sulle kui füüsikule nagu erilist huvi pakub, pole vahet päriselt olemas või praegu veel alles kusagil valemites kirjast ütleme nii ja naa. Millega ma ise tegelikult tegelen, paljuski on hoopis, mida nimetatakse tumeaine tumeaine kokkukirjutatult. See koosneb ka väga nõrgalt intrakteerutaks osakestest ja usutakse, et nad on suhteliselt massiivsed, osakesed rasked ütleme niisama raske, Tomas nagu viitsib osa või raskemad või natuke kergemad. Ja noh, selles mõttes on ta lemmik, et sellega ma igapäevaselt tegelenud, et kuidas seda võiks avastada ja, ja millised on tema kõik mõnusad uurimismeetodid ja milles on teooriat, mis teda hästi kirjeldaksid ja nii edasi, et et see on selline tõsine vastus, aga ma võin öelda, et näiteks mul on oma kabinetis üks väike osakel riiuli peal. See on juhuslikult anti, müü, on niisugune pehme sinine selle keegi kunagi mulle kinkis. Mida anti Michal, tee igale osakesi remonti osake vist jah, igaveseks antiosake ja, ja see on tema nii-öelda täielik antipood, et kui sa paned anti Myoni ja müü, pannud kokku siis kell üks väike plahvatus nii-öelda nad Anichelleeruvad ja tekib näiteks kaks, kaks footonite. Füüsikud ütlevad, nende kvantarvud on täpselt vastu. Nii et loodame, et, et sinu anti Mionile riiuli peal ei ole külla tulemast ühtegi vionit oleks kahju sellest ilma jääda. On päris ohtlik Gazasse energia kogustuselt vallandas numri suulised osakesest ja teised osakesed juba nendest kahest kokku. Tal on päris suur jah, ütleme nii, et reaalsus on muidugi väikeses mõttes, et antimüük on väga kerge võrreldes meie makromaailmaga väga väike osake. Samas see on inflatsiooniprotsess on selline protsess, kus üldse vallandab maksimaalne kogus energiat, sest kogu seisumassi muudame mingites väga energeetilistes osakesteks. Võib-olla mäletate igasugu ulmefilmi, kus toodetakse antiainet ja tehakse suuri pommi, valid siukseid äravat rahvastele? Väga põnev, aga väga põnev jutt, Andi Hektor, osakestefüüsik. Suur tänu tulemast. Aitäh, aitäh. Kuulaja küsimas meie Facebooki küljele saatis Aiver ühe väga fundamentaalse küsimuse. Tema nimelt tahab teada, kuidas tekib gravitatsioon ja et sellele saada selgitust ja vastust. Oleme helistanud Tartu füüsika instituuti vanemteadur Piret Kuusele, tere. Tere. Ka sellele küsimusele on võimalik kiiresti ja lühidalt vastata. Minule kui füüsikule agresseerituna on, ei ole sellele küsimusele mingit vastuta olemas, sellepärast et füüsika tegeleb uurimisega, kuidas maailm on olemas ja funktsioneerib aga mitte küsimusega, miks ta on missugune. Ja küsimus selle kohta, kuidas tekib gravitatsioon kipub olema just sinna, miks küsimuse poole. Aga kui jääda kirjelduse pinnale, siis lühidalt vastata saab küll. Sest tänapäevastes teooriates kraavitati jooni, nähtused tuletatakse aegruumi geomeetriat aegruumil on mingisugune keeruline geomeetria mingitest võrranditest välja arvutatakse. Ja see geomeetria erineb tasase ruumi ja, ja niisuguse muutumatu kiirusega voolava aja geomeetriat ja selle selle kõvera aegruumi omadused on meile näha ja tunda gravitatsiooni nähtustena. Kas see nüüd tihti kasutatud kirjeldus selle kohta, et ruum on justkui selline nagu kummilina ja ja need raskemad objektid niimoodi tekitavad sinna augu, mis näibki meile gravitatsiooniline. Kas see võrdlus on, on enam-vähem pädev? See võrdlus tuleneb matemaatikast ja kujundlikku pildina võite olla väga eksitav, sellepärast et seenelina mis seal paindub, kui sinna raske kuul peale visata. See on kahemõõtmeline ja ta on, mitte ainult ei ole kahemõõtmeline vaidlemine, näeme teda kolmemõõtmelises Dadades ruumis. Aga analoogiline ruumipikkuste muutumise nähtus kolmemõõtmelises ruumis on tõesti gravitatsiooni olemas gravitatsioonivõrrandite lahendites olemas. Selline selgitus Piret Kuusk. Suur tänu. Loodame, et vastaja sai endale selle asja pisut selgemaks. Mia. Kuule küsimuseks oleme valinud tuulega seonduva. Tanel on meie käest uurinud, et miks on enamjaolt niiviisi, päeval on ilus ilm, päike paistab, aga tuul võib olla väga tugev. Jõuab aga kätte õhtu ja ei ole enam tuulepoegagi, nagu ta kirjutab. Tema küsimus ongi, kuhu kaob tuul ja me oleme helistanud Tartu Ülikooli atmosfääri füüsika teadurile, Markoga sikule. Tere. Tere rap, päeval päike soojendab maapinda ebaühtlaselt ja tekivad konvektsioonivoolud, see tähendab kusagil tõuseb õhk üles. Kusagil langeb alla ja loomulikult õhk üles tõuseb siis teisest kohast teatud juurde voolama. Sellest päevase tuul tekib. See tuul on küllaltki muutliku suunaga ka sealjuures ja puhanguline selle selle tõttu. Ja kui öösel päike ei paista, aluspind jahtub, tõusvaid õhupoole, langevaid õhuvoole oluliselt ei ole, siis ongi vaikne. Mere ääres on veel teine efekt, et kui päike paistab, siis maapind soojeneb palju rohkem kui meri ja maa kohal tõuseb õhk üles mere kohal. Mingil määral ja siis mere kohalt puhub tuul voolab õhk asemele sellele õhule, mis maakohad üles tõusis ja öösel on siis merel, vastupidi, maapind jahtub, Meri mitte. Nii väga. Siis tõuseb merelt õhk üles ja maalt tuleb asemele. Tuul puhub maa poolt, aga see on nõrgem. Öösel see temperatuuride vahe nii suur ei ole. Seda siis nimetatakse päeval siis mered viisiks öösel naabris. Suur tänu, Marko Kaasik. Puust ja punaseks. Kallid kuulajad, selline oli meie tänane saade, oleme kindlasti kohal ka järgmisel reedel. Vahepeal aga ootame teie küsimusi, millele vastuseid otsime ja neid küsimusi ootame me raadio kahe saate foorumisse raadio kahe kodulehel ja ergaks puust ja punaseks Facebooki lehele ja saab saata ka meili ja selle aadress on puust ja punaseks err. Uute teemadeni mõnusat nädalavahetust.
