Tere kõigile täna kutsunud kaasa mõtlema neile kommetele, rituaalidele ja uskumustele, mis on seotud lapse ootuse ja sünniga. Milline peaks olema see alguste algus, et kõik läheks õnnelikult, millised tseremooniad olid ilmtingimata vajalikud ja mida nendega seoses usuti? Marju Kõivupuu on stuudios selleks, et asjast rääkida ja mina olen Haldi Normet-Saarna. Arvestades, et lapseootus ja sünd on üks õrnemaid ja tundlikumaid teemasid siin maailmas üldse, siis kas võib öelda, et sellega kaasneb võrratult rohkem kõikvõimalikke uskumusi ja riitusi kui mõne teise noh, miks mitte ka sügavalt inimliku nähtusega. Jah, nii see on ja ootuspäraselt ka minupoolne vastus, et kui sünniga seotud kombestikku ka nii-öelda inimese elukaarel miski üldse konkureerib, siis on see suur, aga surmast ja räägime seekord kohe üldsegi mitte. Vaid tõepoolest vaatame siis neid kombeid ja uskumusi mis on seotud uue elu ilmale, kui ka mis on seotud naiste pärimusega. Ja võib-olla siis ehk mõtiskleme sellegi üle, mida nagu tänapäeva inimesel sellest tasuks tähele panna. Sest kui ma jälgin meediat ja meditsiinikirjandust, siis aeg-ajalt tundub, et need vanad tõed on väga sügavalt filosoofilised ja on aktuaalsed tänapäeval. Alles hiljuti märkasin siin uudist, et, et juhiti tähelepanu kõikidele titeootel naistele, et lapsed tajuvad veel sündimata lapsed tajuvad hääletoon ja emotsioon ja kõike seda, mida lapseootel naine ise läbi elab. Ja andisse kohe tõmmata paralleele sellega kuidas meie, eestlaste, meie esivanemate, aga ka meie lähemalt hõimurahvaste ja kaugemate kultuuride uskumuste juurde on kinnistunud see, et lapseootel naine peab olema väga tähelepanelik oma lähedaste iseenda ja ümbritseva suhtes, sest kõik, mida ta teeb, see ühel või teisel viisil, kandub siis kasvama loogiliselt või mõnel muul viisil ka lapsele, nii et kõiki neid raseda käid tumist ja tegemisi seadma. Kombed ja kultuuridesse kinnistunud kombed on suunatud kõik sellele, et sünnitus kulgeks võimalikult komplikatsioonideta valutult, suhteliselt kergelt ja sünniks ilmale terve ja tugev laps, sest paraku meeldib see meile või mitte põlvkondi tagasi omistada kõik sellised vead või tervisehädad, mis lapsel pärast sündi ilmnesid, ütleme siis, tänapäeva keelt tarvitades keerati kõik ema kraesse, et ema tõenäoliselt oli jätnud ühteteist vanadest kommetest järgimata, neid ignoreerinud, liitunud ühel või teisel viisil tulevase lapse suhtes, mitte kõige hoolivamalt. Need on tegelikult sellised ajatud tõed, mida peab silmas pidama, mida peeti silmas kunagi väga kunagi mida peeti silmas lähiminevikus ja mida peaks silmas pidama kindlasti ka täna. Aga läheme siis konkreetsemaks ja kuna oli juttu, et räägime nii lapseootuse kui lapse sünniga seotud kõikvõimalikest Nendest rituaalidest ja uskumustest, siis alustaks ehk lapseootusega nii kaugele tagasi kuisus ilmumata. Tupp ja nii kaugele tagasi, kui on ka teateid pärast, et üldiselt naistega seotud folkloori ja usundialast pärimust hakati koguma suhteliselt hilja, meie oma eestlaste kohta käivad sellised põhjalikumad ülevaate, uurimused ja teated pärinevad 19. 20. sajandi vahel, sest aga see on ka seletatav sellepärast et naistega seotud pärimus on intiimne, see kuulus ainult nii-öelda mehe naiste teada. Aga enamik neid, kes rahvapärimuste ülesse hakkasid kirjutama, olid mehed ja meestel eriti noortele meestele traditsiooni põhiselt selliseid asju ei räägita, nii et kui ma ise Võrumaal välitöid tegin, aga kokku puutunud soome-ugri rahvaste praktikatega, siis ma tegin küll selliseid tähelepanekuid, et ka minu käest küsiti, et kas ma ise olen mehe naine, kas mul on endal lapsi, siis järelikult saab minuga väga paljudest asjadest häkkida ja täheldasin ka seda, et kui teinekord olid kaasas noored üliõpilased, siis nii mõnedki vanad naised ütlesid, et nad võiks väljas midagi teha, vaadata lilli või süüa marju või mida iganes, aga et nad ei oleks vestluse juures sellepärast teisel osapoolel. Ühelt poolt oli võib-olla naiste asju piinlik rääkida, aga teisalt oli ta üles kasvanud niimoodi, et nii-öelda naiste asjad ongi naiste asjad, seda kõigepealt sotsiaalsest majanduses ja ka kuigivõrd bioloogilises tähenduses. Amet. Tee on tänase päevani teada terve hulk ka väga kunagisi kombeid, rituaale ja uskumusi, kuidas nad siis ilmavalgust nägid, kui see informatsioon oli, noh, nii visa ja nii kidur Ennast avaldama medid, jah, eks ta niimoodi on, vaat sellel aastal nägi ilmavalgust uuesti Karl Ernst fon vääri eestlastendeemilised haigused, mis ilmus 70.-te Loomingu raamatukogus ja tema raamatus on ühte-teist kirjas siis nii-öelda meditsiinilisest aspektist nähtuna. Mõningaid selliseid eestlaste sünnitamisega seondub kombeid ja tavasid. Ta räägib seal saunas sünnitamisest ja ja kiidab heaks näiteks seda, et mille poolest on talulastel parem elu, kui mõisa lastele talu lapsi imetab nende ema, et nad saavad kohe loomulikku toitu aga mõisas sündinud rikkamatele lastele võetakse siis kast alust või kusagilt palgale amm, kes siis last hakkab toitma, et see ei ole teps mitte nii tervislik. No natukene on teada ka, et siis Forseelius, kui ta oli Harju-Madise ja Risti koguduses õpetajaks, siis ta seitsmeteistkümnenda sajandi keskpaiku tegi ka mõningaid üksikuid kirjutusi. Aga 1900 kahekümnendad siis see huvi, tõus kogu naiste pärimusega ja suurel määral ka vist Setumaa ekspeditsioonide tulemusena siis setu naistelt, nii soome folkloristid kui siis ka hiljem eesti folkloristid kirjutasid üles ja kogusid väga palju just sünnitamise naistega seotud pärimust, et võib-olla esimene selline põhjalikum trükis, mis ilmus, ongi aastast 1924, see on Ilmari Manninen, sündimine ja lapsepõlv eesti rahvatraditsioonis ja see põhines tol siis 20.-te aastate Ta alguse ekspeditsioonidel, mida ta tegi Kursi kihelkonda, Muhu saarele, Setumaale siis Mustjala kihelkonda, Saaremaal ja Tartumaale siis Äksi kihelkonda. Ja sealt edasi hakkas siis tiksuma meedik Grünthal 24 kirjutas näiteks Eesti rahvameditsiin, sünnitus ja naistehaiguste puhul väga pikk pealkiri on, seda ma ei hakka lugema ja, ja sealtmaalt on siis kuni tänaseni välja selle teemaga tegeldud. Aga tuleme nüüd siis otsesõnu nende kommete ja rituaalide juurde, kust iganes nad ei pärine ja kes iganes neid pole üles kirjutanud nii kaugele, kui siis tagasi on teada. Tahtsin just kõigepealt rääkida natukene lapseootel naise riietusest ja põlle tähtsusest. Üldiselt päeval noh, nõukogude aegsed naised mäletavad, et meil olid sellised diagonaalriidest lõigatud pihikseelikuid Me meenutavad kleidid. Tänapäeval tundub, et kuigi on olemas kauplused üheksa kuud ja, ja mitmed muud sellised, mis pakuvad lapseootel naistele rõivastust, siis tänavapildis tundub, et rasedust pigem eksponeeritakse kui et seda nii-öelda delikaatselt varjatakse. Varasematele Meie ema emad ja vanaemad on kindlasti kandnud põlle põll on olnud üldse naisterahva tunnus, et Me teame pulmatavadest ka, et tanu ja põll on, on abielunaise reeglina niisugune kohustuslik rõivastus, element olnud. Ja raseduse teinekord naised kandsid kogunisti kahte põlled, üks oli niisugune puhas põll, mida kanti siis all ja siis peale oli see teine või mis siis töö käigus võis saada ka natukene natukene mustemaks, sest noh, mitmesuguseid uskumusi oli, öeldi näiteks, et kui naine peseb pesu või teeb süüa tema põll on ees märgia, rokanetsisused, teed sünnib kas joodik, laps või räpane. Ja, ja eks seal jälle minu jaoks aimub seal sellist pisukest rahvapedagoogikat, et kui naine ise ei ole just kõige puhtam ja, ja võib-olla seal järgi kõiksuguseid selliseid kodu koristamisega seotud tavasid, siis noh, tõenäoliselt lapsed lähevad enam-vähem sama teed ka on soome-ugri rahvastel ja mitmelt poolt teada ka Eesti erinevatest piirkondadest, et kuna naine kandis selja Riia oli, eks ole, see tavaline nii-öelda hane, mis all käis, et selle ümber või ümber keha on siis kantud punast vööpaela, mis on usutavasti aidanud naist kaitsta siis kogu selle rasedusaja jooksul. No hiljem ma tean, vene õigeusklikud kannavad ka niisugust paela, mida ei võeta. Ta ära ta lihtsalt noh, ta lastakse nagu ümber keha laguneda, on ka selliseid kirjapanekuid, kus on siis sõnastatud, et naised on kandnud näiteks vööl ka mehe nuga. Et see on kaitsnud siis naist sellel ajal, kui mees oli kodust eemale, et ka terariistadele on omistatud maagiliselt niisugust kaitsvat väge nii või teisiti ja kui see oli siis veel kaasa oma, siis seda tugevam kaitse oli, et just väga oluline on olnud, on olnud, riietus on olnud puhtuse pidamine. Noh, siin on selliseid, võib-olla tänapäeval väga lõbusaid keelde ka, mida ei tohi teha, et näiteks ei tohi võtta Ta niimoodi kulbiga pajas toita seda paja kohal siis tulistada, et siis lapsed on ka räpaside täitised ja ja muud säärased, aga nagu varemalt juba öeldud, et need on väga paljuski seotud siis sellega, et naine, kui ta ootab last, et ta suudaks hakkama saada ka oma kodu korrashoidmisega rõhutakse just niisugusele ka kasvatuslik ole momendil, et võib-olla tänapäeval ei peaks neil väga nii-öelda üks-üheselt võtma, aga mõelda tasuks ikkagi. Ja siis ma vaatasin folkloorikogudest rahvaluule arhiivist ka mõningaid tekste, mis on siis rahvasuust üles kirjutatud ja ja milliseid kombeid näiteks oote Palupera kandist on kirjutatud üles sedasi. Kui naine last, kand, pead tema hinda väga kainesti üles pidama, iganasjan söömisel, joomisel ihnus ja ahnus, ei tohi midagi varasta ja kõik need, mis emale otse kandmishaigu tege, noh, saavad kõik ka sellele otse külge, et sellest Eestis on nagu võetud siis kokku just nimelt seesama mõttekäik, mida me siin varem ka arutasime, et väga oluline on see, kuidas siis ema ema ennast üleval peab või näiteks Põlva kandist on siis kirjutatud. Kuule, säherdune tekst. Et algab väga toredasti rahva eeskiri ilmale kandjale, emale ei pea tõrelema, peab palju magama ja palju vedelat sööma. Võõrast ei tohi omale liiga ihaldada. Ja siit juurde tulevad siis igasugused muud niisugused tähelepanekud, et noh, et Kaioodikul on siis lakuvad lapsed ja tuimal emal on laisad lapsed. Ja selles eeskirjas on öeldud, et ema peab Virkule Ma aga samuti siis ema ei tohtinud ehmatada toda või sellised psüühilised üleelamised ei olnud soovitavad, et paiguti mulle tundub, et me oleme sellest siin nendes saatesarjades ka rääkinud, et kuidas laps võib saada siis külge mingi tervisevea, mida arvati, seletatavad siis sedapidi, tema tõepoolest on raseduse ajal kedagi või midagi ehmatanud. Samuti ei soovitatud käia siis nii-öelda surnut vaatamas, eks ole, noh see on see vana matusekomme, kui surnu enne matmist oli kodus ja temaga kiis kogukonna liikmed käisid hüvasti jätma. Ma mäletan, et minu ämm ehmatas, kui me olime temaga seenemetsas ja ja ma nägin rästikud üks väga väheseid kordi elus, kus ma üldse rästikutele näinud elusas looduses ja ta peaaegu tiris mu sel teemal, ütles, et ei, irestikut ei tohi mitte mingil juhul näha. Jah, see on üks väga elujõuline uskumus, et et kui lapseootel naine metsas näeb rästikud, et siis laps sünnib nõndanimetatud ussiveaga. Et noh, see kirjeldused on, meenutavad selle lapse veakirjeldused meenutavad niuksed rästiku käitumised. Ta on hästi rahutu, vingerdab, ei püsimähkmetes rabeleb aga elu ei meenu, aga, aga samas metsas oli tarvis käia metsateed, oli tarvis minna, et kuidas siis saadi, et siis tavaliselt öeldi, et kui rase peab minema, teed käima, et keegi võiks temaga kaasas olla, keegi võiks astuda tema ees nii-öelda, kui sa midagi niisugust näha või kuulda. Et siis nagu see, kes siis Asedad saadab, kes on talle kaitseks, et see siis väldib sellist sellist lehma tamist, aga jah, noh, lisaks sellele on veel palju uskumusi, et näiteks kui rase ehmatab kas ämbliku või hiirt ja siis kuskile paneb oma oma kehale selle käe, noh tavaliselt naistel käib ikka, eks ole, kas kaks kätt on vastu, vaadatakse, võetakse, eks ole oma praegu omaenda käte vahele või, või puudutakse kas siis vastu põlvi või kintsu või surutakse kuidagi. Lapsel tuleb sünnimärk just täpselt ja, ja arvatakse, et sellised eriti karvased sünnimärgid, mis, kui nad juhtuvad olema veel sellisel kohal, mida kehal, mida raske riietega katta nii näol või kusagil, et on selline kosmeetiline efekt, et siis siis arvati, et ema on ehmatanud ka siit või ämbliku ja sinna siis oma oma käe pannud, et et noh, samuti näiteks ei soovitatud rasedatel süüa metslindude mune, siis need on tehnilised ja siis seletati, et kui naine neid linnumunade ööbetsis, laps sünnib siia ilma, tal on tedretähnid näos jäneseliha ei soovitata süüa, sest arvati, et kõik need lapsed, kes mingil põhjusel sünnivad siis sellega jänesemoka või hundi kurguga. Noh, see on, eks ole, see, kui kui siit suulagi ei kasvaks kui ja nii-öelda see on hundikurk, eks ole, ja siis on noh, kui on see jänesemokk, eks ole, siis on siin huulekohalt ei ole korralikult, et kokkukasvanud lapsel noh lapsel on raske imetaja ja tal kui operatsiooni ei ole, ei saa teha, et siis ta on üsna raske ellu jääda, et et seda põhjendati ka, et kas ema on hundist ehmatanud või on või on jäneseliha söönud, aga see on see rahvausus tuttav, eks ole, selline millegi abilisele tamine püütigi lohutleda tavaliselt eriti abi otsida, kas selle looma päästis, kes arvati, et olevat nii-öelda see loomaliigi käest, kes selle vea on põhjustanud, et näiteks kui ussiga juhtus olema, siis püüti kätte saades ussinahk või kes, eks ole, roomad kestuvad ja siis tehti ruumis või lapse juures või saunas kusagil suitsu ja lastist suitsu lapse peale, lootuses et haigus tul läheb sinna, kust ta tulnud on või näiteks korjati seal hundi karvu, tehti suitsu või korjati mõnikord selle looma jalajälgedest vett või püüti seda vett lapsele anda, uskudes, et niimoodi on võimalik maagiliselt haigus sinna tagasi saata või see vigavustan tulnud. Räägime lapseootuse ja sünniga seotud rituaalidest ja uskumustest stuudios on folklorist Marju Kõivu. Jah, eks need näited on sellised natukene eksklusiivsed, peavad suunurga ülespoole, aga, aga noh, samas uurijana või, või folkloristide ja ma näen neid Ivasid seal küll, et rase naine peab toituma, tervislikult toitu valida ja samas maailma usundite, sest me teame ka tänapäeval erinevad religioonid erinevaid toite religioossetel põhjustel ei söö. Et noh, siin näeme ka mingisugust seost, aga samas on ka see, et tõepoolest rase naine võib-olla ei peaks ka tänapäeval ennast panema väga ekstreemsetes olukordadesse. Et kui siin inimpõlvi tagasi oli võib-olla jala läbi metsa ühest küljest teise minek ekstreemsust või, või minna käia metsas marju seeni korjamas pärast, et perele oli tarvis lisatoitu, et, et siis tänapäeval on võib-olla need ekstreemsed olukorrad pisut teistsugused, need on seotud tööülesannetega. Noh, ma mäletan, minu ülikooli ajal oli millalgi 80.-te alguses näiteks käis läbi selline, et nii mõnedki õppejõud arvasid, ma päris täpselt ei mäleta, kuidas ja kust see tuli, aga see motiiv on mulle meelde jäänud, et näiteks nii-öelda lõppjärgus rasedad üliõpilased ei peaks tegema eksameid sellepärast et see on nendele närvipinge ja ühel või teisel viisil see kahjustab võib-olla tulevast last sel viisil, et võib-olla lapse natukene rahutame, võib-olla neid unetuid öid on selle võrra rohkem. Et see tekitas Malaisia üliõpilaste poolt väga niisugust ägedat vastukaja ja ma alati olen ise ka niimoodi või õuna tundnud, teatavad noh, kas just ebalust, aga, aga kui minu vastas on lapseootel naine, kes on ilmselgelt näha, et, et ta on, et see, mis ta teeb, on tegelikult pingutused, siis sa suhtud nagu tegelikult temasse ka natukene võib-olla leebemalt ja püüate kõigiti vastu tulla, nii et ma ükskord tabasin ennast selliselt mõtted, see oli ammu enne seda, kui meil hakati rääkima soolisest võrdõigusest, nii nagu sellest tänapäeval räägitakse, ütlesid ette ja ei, ei öelnud, aga ise mõtlesin ükskord ühe naisüliõpilase puhul, kes tõepoolest oli titeootel ja ja, ja oli näha, et sookaaslane, ma sain aru temaga matustest ja mõtlesin, et huvitav, et kui ma siin vastas oleks istunud noormees ja tema teadmised oleks olnud nii tagasihoidlikud, et tõenäoliselt ma vist oleks palunud sellel noormehel tagasi tulla. Et noh, paratamatult sellised sellised mõtted, mõtted käivad läbi ja on väga palju erinevaid töökohti ja kahtlemata eks lapseootus kulgeb erinevatel inimestel väga erinevalt. Et siin mingit ühist reeglit ei ole, aga, aga vaieldamatult ka nendesse keeldudes väga karmidest keeldudest, minu jaoks kumab läbi austus veel sündimata elu seda parimal viisil hoida ja ühesõnaga siis kuidas ütlen nii-öelda siis kõrvaldada kõikvõimalikud, ka teoreetiliselt kasvõi sellised ohud, mis nagu kuigivõrdki või, või kuidagi võiks, seda võiks seda last nagu siis kahjustada, et, et kui kui me läheme inimpõlvi tagasi, et ega tegelikult ju olgem ausad, kui sa last ootad, ega see ju tegelikult praktiliselt midagi tema heaks ei saagi muud teha, kui et kui siis järgida selliseid järeleproovitud tõekspidamisi, et kuidas, kuidas seda raseduse aega nii-öelda kõige paremini mööda saata niimoodi, et endal oleks hea ja tulevasel lapsel oleks veel parem. Ja noh, me kõik teame praegu, et aeg-ajalt me saame arvutis arvuti vahendatud kommunikatsiooni kaudu, kui peenemat keelt kasutada sõnaga meie kirjakastidesse või mõnda muusse veebisuhtluskeskkonda, kus me toimetame, putsetavad mõned sellised kettkirjad mida soovitatakse edasi saata, siis ka rasedate hulgas on sellised nii-öelda kettkirjad või kaitsekirjad tuntud ja siin isegi veel kaheksakümnendatel aastatel, iseäranis 1900 kaheksakümnendatel ja võib-olla pisut hiljem ja ma päris täpselt nüüd ei pea. Kas ja kui palju hiljem, aga, aga 1900 kaheksakümnendatel veel küll lehel keskpaigas. Mul endalgi selline kogemus oli, kui ma, kui ma ise haiglas olin, et just vene rahvusest naised kandsid kaasas endaga selliseid käsitsi ümber kirjutatud jutud kirju, kus olid siis palved ja millest usuti, et kui see, kui see nii-öelda see kaitse kirise, nõnda keisri kaitsekiri või kuidas seda nimetati, on sinuga kaasas, siis kulgeb sünnitus lihtsamalt ja selliseid kirju hakati paljundama või selliseid kirjalikud palved olid iseäranis populaarsed. Sõdurite hulgas usuti, et nad kaitsevad ka kuuli eest. Ja selliseid kirjalikke palveid on on kaasa pandud ka juba vaaraode ajal, nii et ka selle kombe selliseid juured. Et kirjalik palve tekst, kui ta on sinuga ühes, aitab sul paremini kõikide olukordadega toime tulla, kaitseb sind kõige selle ees, mida sa nagu ise kuidagiviisi mõjutada ei saa. Et see ulatub siis ka vanadesse kultuuridesse välja. 1000 aastat tagasi oli juba asi olemas just, aga tähelepanu väärne on siis see, et, et jah, et minuga koos olnud naisteks neid veel oli. Et nende emad või vanaemad olid neile need kirjad kaasa andnud ja siis usuti, et see kaitseb. Aga minnes tänasest päevast jälle viivuks minevikku, no kus sistavatseti sünnitada ja millised rituaalid uskumused sellega kaasnesid, eks see vana aja see kõige parem sünnitamis paik on ikka olnud Saunes spetsiaalselt raseda naise jaoks selleks köetud saun ja kahtlemata selleks ühel või teisel viisil valmistuti isegi on selliseid kirjapanekuid, et valiti, milliste puudega kütta, et tõepoolest see sauna lõhn oleks, oleks meeldiv ja pandi puhtad õled ja kutsuti siis keegi vanem targem naine, kes siis lapsi vastu võttist kutsuti siis sauna rasedale sünnib olevale naisele abiks. Et see väga oluline teema on, siis tuleb mulle meelde siin kohe Gustav Suitsu ballaad sellest, kuidas siis rahvalauluained seal ta räägib, kuidas siis ka palves ja loitsud on pöördutud, et et püha Maarja avaksis need luised uksed ja, ja laseks võimalikult valu tult uuel inimesel ilmale tulla. Ja siis vana tark naine või Paaba või kuidas teda kusagil pool nimetatud, et kes aitas lapsel ilmale tulla, ehk siis vaadati väga erinevate märkide järele ka missuguseks, selle lapse elukäik kulgeb ja mida saab ise teha, et tema saatus oleks siis hea ja veel parem. Mina. Eks oma välitöödel kuulsin veel üheksakümnendatel, et vanad naised, kes siis võtsid sünnitust vastu, püüdsid ka lapse välimusega käitumise järgi vaadata, mis seda vastsündinud ees ootab, missuguseks kujuneb tema elukäik. Ja samuti püüti teha väga mitmesuguseid toiminguid selleks, et siis lapse elusa täiskasvanute arva, kes läheks hästi näiteks, no muidugi need lootekestad ümber, see õnnesärgis sündimine on usutavasti ka tänapäeval tutt tuttav ja arvatakse, et kui see niimoodi juhtub, et siis läheb lapsel tõeliselt hästi, et tavaliselt on siis need kestad ilusti kuivatatud ja alles hoitud, aga teine ei olnud päris hea, et kui lapsel olid need nii-öelda need lootekestad ainult ümber käed, siis usuti, et tal on nii-öelda kooljakindlad käes ja et, et tema elupäevi ilmselt väga kauaks jätku naha, kui me läheme siin 100 aastat tagasi või, või veel enamgi, et teame ju ka seda, eks ole, et laste sündivus oli küll, oli küll suur, aga suremus oli ka kõrge, et ellu kõikides sünditest jäi umbes kolmandik on siin demograafid väid ja küllap siis edasi ka oli. Aga ärme siis sellest praegu räägin. Kui ma ise üheksakümnendatel tegin välitöid, siis minu jaoks olid huvitavad sellised tähelepanekud, et vanad naised kes olid sünnitust vastu võtma, muuseas räägiti kadunud Kaika Laine eelkäija kotile, Me kadi kohta, kes tegutses Karula kandis ja kellelt väidetavalt lainega väga palju oma teadmised sai. Et oli osanud vaadata vastsündinu pealael, siis selle veresooni võrgustiku järgi ühteteist ennustada. Ja noh, arvati, et kui emal vähegi jõudu on, et siis ta võiks nagu, ega last ise võtta enda rinnale ja hoida teda, et siis pidi laps tulema sellise pehme nahaga ja, ja et, et seda nagu veetud väga heaks toiminguks, et, et noh, kasvõi meie sünnitushaiglates praegusi proovitakse ka kohe ju laps tõsta kas ema rinnale, et ema käed saaks teda puutuda suhteliselt kohe. Et kui ämmaemandat karedad käed, teised käed on hoopis midagi muud. Aga mõningaid selliseid toredaid kombeid on veel olnud, noh näiteks väga oluline oli vanasti ju see, et laps saaks ikka korralikult ja õigesti mehele ja heale mehele või, või siis saaks endale hea naise ja siis näiteks poisslaps tõmmati läbi naisterahvas järgi ja usuti, et siis hakkavad tüdrukud talle järele jooksma, teda niimoodi vaatama ja temast saab ihaldusväärne noormees, aga tüdruk laste puhul siis jälle omakorda tõmmati ta läbi meesterahva püksisääre ulatati niimoodi täitsa usuti, et tal on väga palju väga toredaid kosilasi ja näiteks on usutud seda, et kui peresse sündis juba mitmes lapselt olid vennad-õed olemas, et siis et vennad-õed omavahel hästi nii-öelda kokku hoiaks, siis soovitati neile, et neil oleks üks müts või vähemalt ühed riided. Et noh, ma ise küll järgi siin ka seda kommet, et mul on mõlemad poisid täpselt kandnud sama mütsi ja sama esimest särki. Et kui haiglas vaadati mind imelikult, sest vendade vahe on küllaltki suur, et taevas appi, et kas teil ei ole mingisuguseid paremaid riideid lapsele muretseda, et hetkel ei olnud see mitte niivõrd majanduslik probleem, kuivõrd see oli selline väikene folklaristi kiiks. Ja noh, kõik senised asjad ikka tehti selleks, et tõepoolest lapsel läheks hästi. Kuigi noh, kui talunaised sünnitasid saunas, siis nii-öelda mida, mida rohkem meditsiin arenes ja linnades sünnitati ju haiglates oluliselt varem veel kui maal talu taredes pärast sõda veel vähemalt Lõuna-Eestis tuli küll, et ikka sünnitati veel kodus sest et haiglad olid kaugel ja võib-olla seda sünnitust ei peetud niimoodi väga meditsiiniliseks juhtumiks, siis noh, tänapäeval on olud muutunud, et me teame, eks ole, et Eesti ühiskonnas et siis kodussünnitajate liikumine on tänapäeval täiesti täiesti olemas, sellest väga palju räägitakse ja see on äratanud nii-öelda poolt kui vastu diskussioon. Aga me ei ole veel rääkinud sellest, et millised kombed ja rituaalid ja uskumused olid seotud kahe märksõnaga, poiss või tüdruk? Jah, sellepärast, et selle peale, et kas sünniks poiss või tüdruk või kuidas seda nii-öelda ära tunda, kumb hakkab sündima sellele tegelikult hakati mõtlema sellel ajal, kui seda lapsukest hakati valmis meisterdama. Et väga palju uskumusi, mis on tänapäeval saanud ka selliseks populaarfolklooriks popfolklooriks, pila, pilafolklooriks, et sellel ajal, kui see lapsetegu parasjagu käes on, et siis tuleb voodisse kaasa võtta kõik sellised naiselikud tööriistad millega naine töötab, et niidid, nõelad, mis iganes, aga kui on poisslast soovi saada, siis tuleb võtta kaasa näiteks sellised töövahendid, aga mees tegutseb, et noh, see vana tuntud, eks ole, et paneks kirves pea alla. Aga samuti jälgiti ka seda, et kuidas naine raseduse ajal nii-öelda välja näeb, et kas selle põhjal võib siis lugeda, et et kumb sünnib, et Ma ei tea mulle endale, mulle tundub, et üks uskumus ma enda peal pidas küll paika, kõik ütlevad, et kui naine ootab tüdrukut, et siis on tal nagu raskem ja keerulisem olla, et aga kui ta tunneb igasuguseid erinevaid isusid ja süda on paha ja kurnatud ja plekid, et et siis ütlesite, et tulevane tütar sööb ema ilu ära. Et aga kui poissi oodata, et siis on kõik suhteliselt okei, et selle uskumisega mõnes isiklikule praktikale tuginedes küll väga nõus, aga, aga võimalik, et on ka teisi selliseid arvamisi ja mitmikega niimoodi, et et ega need tegelikult väga ei soovitud, et sünnitus oli raske, ka on sellised ütlemised, et kui naine väga tööd ei tee, et kui ta on sellise mugav elu peale, lähete ihumarja täis ja siis hakkab mitmike sündima ja siis ja oligi niimoodi, et ega neil kahe peale, et nad on nagu kahepeale moodustavad nii-öelda ühe terviku, et ega neil on ikka kahepeale üks haru ja üks mõistus ja öeldi ka seda mitmikud, on nii-öelda suguvõsa viga. Et kui ühes suguvõsas nüüd juba korra on, et neid kipub sündima ja eks me oleme täheldanud, et see, see kipub niimoodi olema küll ju viga on siin mõistagi rõõmsates jutumärke absoluutselt jutumärkides ja kahtlemata tänapäeval on. On ka oskuslikku sünnitusabi ja, ja kõikvõimalike muude toetuste kõrval, mis tegelikult ju emale abiks on, on võimalik, võimalik nagu nendel sellega paremini toime tulla, kuigi samas eks ole, me teame siin ka kurioosseid juhtumeid, eks ole, see legendaarne Oktoman, kes tõi ilmale korraga kaheksa last, et, et sellistel puhkudel ma söandan mõelda, et kas sellised eksperimendid alati ikkagi on õigustatud, et noh, need on kunstviljastamise kaasnähe, et need naised, kes vajavad, vajavad abi väljastpoolt meditsiinilist abi, et sageli jääb, eks ole. Et siis proovitakse nii-öelda mitme munarakuga ja teinekord juhtub, et et tahavad lapseks saada ja siis on, siis on natukene keeruline nende asjadega, et siin hakkab mängija tulema juba eetika ja kõik muud väga-väga tõsised otsused, et kuidas siis edasi. Saada aga kõik see, mida me siin saates kuulsime, jätame nüüd selle viimase üsna sellise ekstreemse näite kõrvale, et kas see on aegade jooksul iseloomustanud ainult eesti uskumusi, kombeid ja rituaale seoses lapseootuse ja sünniga või võib samu asju täheldada ka meie hõimurahvastel? Absoluutselt võib sellepärast, et need niisugused üldised hoiakud on üsna sama tabanud, varieeruvad võib-olla seal nii-öelda väga väikestes detailides. Niisamuti, eks ole, saunas sünnitamine, sünnitaja väärtustamine, last ootavad last ilmale kandva naise eriline väärtustamine, noh näiteks need uskumused on ka üle meie oma väikese eesti kultuuripiiride, et noh, kõigil raseda soove tuleb täita ja on öeldud, et näiteks sellel majal, mida ehitatakse, läheb hästi, kui selle sarikapeole tuleb rase naine. Et rase naine, temaga kohtumine, tema soovide täitmine on üksiti ka hea enne kõigile nendele inimestele, kes temaga kokku puutuvad, et teda kui, kui nii-öelda pühaanumad sakraalsed lausokaalselt olevust, et teda on tõepoolest eriliselt koheldud ja, ja väärtustatud niivõrd-kuivõrd, see ühes või teises skulptuuris on olnud võimalik. Selline oli tänane saade lapseootuse ja sünniga seotud kommetest, rituaalidest ja uskumustest. Stuudios olid Marju Kõivupuu ja Haldi Normet-Saarna. Nädala pärast uus saade. Kuulmiseni.
