Ennemuiste elasid härg, siga, kits, oinas, kukk ja kana üheskoos. Suvel käisid loomad mööda metsi, sõid heina ja magasid, kus juhtus. Sügise poole, aga kui ilmad läksid külmemaks, hakkas härg mõtlema. Maja ehitada maja, mis meist muidu saab, kui tuleb külm talv. Läks siis härg sea jutule. Kulisiga hakkame õige maja ehitama, Talv tuleb ja külm, tapab meid. Siga vastas, ei minust saa maja ehitajat, mina olen talvel sohu, pistan nina sambla sisse, on soe ja hea. Härg rääkis kitsele, hakkame talveks maja ehitama. Kits vastas, ei, mina hakka maja ehitama, minul on karm, pikk habe maani ja kotad jalas, magan põõsa all, on soe ja hea. Härg püüdis siis oinast oma nõusse saada. Hakkame koos maja ehitama, talv tuleb ja meil ei ole kuskile minna. Oinas vastas. Rumal härg, mina nüüd hakkan maja ehitama, mul kasukas all ja kuu peal minu villast tehakse inimestele kuued selga ja taasta õmmeldakse kasukad, kuidas minul võib külm hakata, magan talvel põõsa all, on soe ja läksis härg, kukke ja kana juurde. Hakkame maja ehitama, talv tuleb, külm, võtab need ära. Kukanaga vastasid, oi, härg, meie küll ei hakka maja ehitama. Meil on seljas paik paiga peal, lapp lapi peal, talvel demendile mulla sisse augu paneme pea tiiva alla, on soe ja hea. Ei olnud härja labi kellestki. Võttis siis kirve ja läks üksinda metsa palke raiuma. Palgid vedas härg saada põlvedel metsast välja, ehitusplatsile kooris ja tahusland parajaks. Suurtest kividest tegi härg majale vundamendi palkidest, ehitas seinad peale, toppis kõik palgivahed samblaga kinni ja lae peale kandis mulda uksed, aknad tegi ette ahju ka veel sisse ja maja oligi valmis. Tuli talv ja pakane paukus, härg tõi metsast puid, küttis ahju kuumaks ja rõõmustas oma tööle, sest tuba oli tõesti soe ja hea. Teistele loomadele aga hakkas külm vägisi kallale kippuma. Neile kõigile tuli nüüd meelde härjamaja. Ei aidanud midagi, siga oli esimene, kes läks härjaukse taha ja palus kulla, härg, luba mind sooja, külm teeb liiga. Särg vastas Salubasid soosambla sisse magama heita, et siis on soe ja hea. Sammal on paksu lume all, lase mind sisse, kallis härg. Olgu pealegi, ütles härgjalaski seamajja. Külmaks, Läks ikka kangemaks ja tuisk mattis kukke ja kalakese mullaaugu kinni. Läksid siis hädaga härja juurde ja palusid luba meitu pasu sooja. Teil ju seljas paik paiga peal, lapp lapi peal, jama. Kate, mul laugus kosti särg. Tuisk mattis meie mullaaugu kinni, luba meid enda juurde sooja kullahärg. Härg laskis nemadki sisse. Pakane ei andnud ka kitsele rahu ja ajas ta härjaukse taha. Kits palus väga haleda sti luba tuppa tulla. Härg küsis, sul on karm pikk habe, Anija kotad jalas, kas sinul siis ka külmunud? Ei aita karveegotta, mis külmse küll? Laskis härg siis ka kitsetuppa. Viimaks tuli oinas härjalt külmavarju paluma. Härg vastas talle Suljuv kasukas all ja kuu peal. Kas sinul siis külm, võib-olla, aga olgu pealegi, kui pakane sulle ligi kipub, siis tule sissemetsaga, hulkusid hundid hulgakaupa käisid ümber härjamaja, katsusid Xi, katsusid aknaid, aga siis ei pääsenud kuskilt. Arvas siis vanahunt, proovib kavalusega, koputas härjamaja uksele ja palus. Laske mind kadupa, lubage nina otsakestki soojendada. Härg vastas ei või lasta sa kargad sisse ja teeb meile kurja. Ei, karga kullanerg laskis siis härg hundi nina otsa ukse vahelt tuppa. Aja pärast palus hunt lubamul esimesi käpakesi soojendada. Härg vastu ei või, sa kargad tuppa sisse ei karda, kullahärg. Ärg laskis siis hundi esimesed käpad ukse vahelt sisse hunt urus, aga jälle loba mul tagumisi käpakesiga soojendada, need külmetavad taga. Ei või lasta sa kargad tuppa sisse ei karga kullahärg. Said siis hundi tagumised käpad kadu. Pasooja hunt palus ikka jälle loba mull sabaotsagi. Ja see vaeseke külmetappega. Kui härg viimaks ka hundisabaotsakese sooja lubas, oligi hunt toas ja härjal kõrist kinni. Teised loomad nägid härja hädaja jooksida. Siga kiskus kihvadega kitsi, oinas puskisid salvedega. Kana kaagutas ahju otsas ja kukk hüüdis kokk külma tole. Tooge ta siia. Vanahunt põgenes ja verine tee jäi temast järele. Kui ta teiste huntide juurde jõudis, hoiatas ta neid sinna uude majja küll ei maksa kellelgi minna. Seal üks kiskus mind kihvadega, kaks poksisid sarvedega. Üks aga. Hüüdis mulle veel selle kokk hõlmadole Henn totototo, tooge ta siia. Kui see mees wind kätte oleks saanud, siis ma küll enam eluga tagasi poleks tulnud. Kui hundid seda kuulsid, panid nad kõik põgenema. Härg aga jäi koos teiste loomadega majja oma elu elama. Kui härg surnud ei ole, elab ta veel tänase päevani.
