Totu. Ma ka memme ehe latsek. Ma viis kiku kengu peale pani jälle mäe pääle,  pani tema pääsu hälli tema. Lelinnu liiguta. Ma too aga memmee natseke. Aga ema? Toodi uni tuule saab meie väikse lapsele äiu äiu küsu küsu,  lange tutu lapsu. Maaga marja oksake. Niidule pulku. Tes maga, mine marsside tuku teda kõndi tee,  uni ei anna uhke linna maaga mine maa ni särki juu  nii pane pulk kuuma maga mine marssima, tuku tieda kõndima. Sa aita and mulle Wat ka nii vasarehele ri and mulle oli  ja nii ole peole. Elu mulle pipi ja nipipi tido. Idio mulle poeg, annipoja Rebole rebo mulle Raigo ära  ja sala siga mulle külge. Olge terve taretter. Lukoka korjas mähe valge näru sisse veie mõtsakannu peale. Sealt sai Jan. Kinnine ja kõne Susi iga vee, tule siia,  Janjo poig, sulle umb kangeka konsooli kabuda. Aga vanasti on niimoodi, et siis siia põrssidega käive,  väle. Ja siis oli niimoodi, et oli imsi, kummipõrssidega oli välja  põllu peal. Müüde mõtsa ke väiga nälane susi tal oli väike väike kõtt  tühi olles mitu päeva mitte midagi süva saanud. Jätu susi, johtu, mõtsaviirde ja susi kaes,  oiakene. Põllu peal on siga põrssidega läts siis sinna inisemanu  ja küüsselt. Ja hea küll, anna küll. Laula mulle ine siga, siis hakkas laulma. Tsungitsungi mokõne. Lungi lungi kõrva, kõne. Rannak. Nipsi näpsi nännekene. Nipsi näpsi nännäkene. Mõne nipsi näpsi, nännekene. Ato kui susi laul, läts imsumi põrssidega kodu poole  ja nii kaua lask siis lauta soe, kui saigi kodu  ja susi, lätski näljatse kõtuga ja mõtsa tagasi  ja jutkits. Siin. Ta taha lükkan segi alla ma sinu taha. Seda lükkan. Kui mina hakkan laulemaie Maie laule Maie luulemaie Külas jääb. Mind kuula maie. Laps need laulud saanud. Vedanud sana viisile vedanud, olgu. Olgu terve seegi, et kes Pulmi sama Nessa, kes käis pulmi sama nessa. Kes käis sas assassa, et sa, mida, Sa ka mina. Mis? Sa kandis mind väga kaine Lassa na laulule la tusin  ja mina laululena, tõusin, vana ma viisil vedasin,  saad mina viisil. Vedasin mina laulan linnu keeli, nüüd mina laulan linnu keeli,  hääli. Viisi hääli seda, et viisi, et, Viisi väga häda, et viisi Tahtsime tahtsime kassa minna, tahtsin, tahtsin kassa minna. Ja tütre. Kokku ja tööde rile. Sai aidata, aita, hakka lauda, et lina lakka lauda,  et astusin siis tuba, astusin siis tuba,  tas oli soosis joreni, toas oli eni ja poole põlveni  ja põrku poole põlveni. Kukkus toolina ja tütaretse. Tooli vanate vokina. Magas varre peal ja ka varre peal hirmu kundsid kõrre. Hirmu, kõndi, kõrre läks nurka, nõus seljas,  see ka seljas. No kell on enam kaaskaani. Ütelge sõnu kella, meil, kaaskaanikeel on palju kaanike päälepanda,  kel on palju kaaskaanike, meil on venikese kaaskaanike,  meil on Sannuveinikese kaaskkaanike laulude kaas,  kaanike, laulukõrgukasind, kaaske, kaanike. Kas kaanik? Ei saa kaasklaanike laulukõrkasi. Kas kaanike laulu kõrdukasined, kaaske kaanike,  kui mina, see laulame ka? Kui mina laulame, kas kaanike valmimees kaaske kaanike valmi  vesipilluvede kaaske, kaanike, nii ohja hoia kaaske kaanikes  ei tohia, hoia kaas kaanikeha ühe. Ööda kaaske kaanike, hoia öd kaaskeegi piinade vanni,  teki au. Kaaskaanikordeteki aue kaasa kaanike. Just. Kai eks ka jääma kuhugi üle poole. Osta. Ka. Maha ma no ma manna sinna siiani Kanavasarana. No kas koos ma kotas küll minema? No kas kas kas ja katusele? Ikka ka punga küla. Rahakoti raha, noote ja rattad. Elda. Raag elda. Ting kaks juustu. Kui mina võtan vaese naise, jääb ju ikka. Mina võtan vaese naise, jääb ikka. Meremees läheb merele ja me Ja kala me kala järele. Järele ata surma soe. Ma. Paneb aga selga surmasärgi, paneb selga särgi,  kalmuret, ästi kaela, aie kalu. Ela kalmu, kindad, käed ja kalmukindad. Pane aga jalka surma saab pat pane peal. Ei. Kaigu tü meeriga ja jaa kai. Jaka, kas tuleb ka ju vai ei tule, kas tuleb? Le vaine mere hüü aksi. Vanaks mereaga hülge te hüü aksi. Aksikajakad ette kaasa aksi. Suurega saare samba aksi. Ei ole meres sametsasa ei. Ole ela latva laine, sa ei elata, laine sa koha,  tema küüned kinnitada. Ohu tema jala toeta.
