Tere, väike sõber, ongi jälle aeg, kuulete õhtujuttu. Ja täna räägib näitleja Jüri Krjukov suleloo kuningapojast ja hallist hundist. Kuningal oli kolm poega. Kaks oli tarka, kolmas noorem turrak tuhka, pusija. Oli õunapuu ja õunapuus, kuldõunad. Iga öösi kadus üks õunpuu otsast. Kuningas ütles, et tuleb valvata. Aga kes valvama läheb? Targad pojad ütlevad, meie läheme valvama. Turrat ütleb. Ma lähen valvama. Aga kuningas arvased turrakust ei saa asja ja pani vanema poja vahi peale. Läks vanem poeg õunapuu alla ja heitis magama. Hommikul tuli kuningas vaatama, poeg magab ja õun õunapuu otsast ära viidud. Poeg ei näinudki, õunavarast. Sai teine õhtu. Kuningas mõtles, et ei saa sellest pojast valvajat. Pani keskmise poja vahi peale. Toodegi samuti, läks õunapuu alla, heitis magama. Tuli jälle kuningas hommikul vaatama, poeg magab, õun viidud ja poeg ei ole näinudki, õunavarast. Tuli kätte kolmas õhtu, keda vahi peale panna. Turrakika ja pealemaal. Malle, viimaks kuningas lubabki. Olgu, mine siis. Torrak läks aeda, võttis labidakese kaasa, hakkas ajaviiteks auku kaevama. Kaevas augu, nägi viimaks, et üle mere tõuseb hele tähekene. Hakkasite erasemad vaatama? Tähekene tuli ikka kõrgemale, läks suuremaks. Täheke tuli ikka kõrgemale ja läks suuremaks, niikaua kui jõudis juba üsna lähedale. Turraks sai aru, et see ei olegi, muudkui tuleb. Õunavaras ronis õunapuu otsa, paksude lehtede varju. Lendas kuldne linde, õunavargile, lõi nokka õuna, siis koid, Torrak haaras linnust kinni. Muud siiski pihku ei jäänud, kui üksainus sulglind lendas ära. Õun jäi varastamata. Torrak läks oma kambrisse magama ja pani selle sulelaua peale. Kuningas tuli hommikul aeda, ei ole Duracus poega, kuid õunad on kõik käes. Läheb Systurrakud kambrisse otsima. Too magab. Kuningas küsib, kas õunavarrast ei käinud? Käis küll, täht on laua peal. Kuningas vaatab kuldsulglaual, et kuldne lind on olnud, kus seda lindu võiks kätte saada. Viimaks kuningas ütles, ei midagi otsima, peab minema toda varast tarkadele, poegadele anti siis head hobused sadula peal ja söögikotid kaasas. Torrakule aga andis isa kõige kõhnem hobuse. Ei pannud sadulatega söögikoti. Isa ütles, las käia, ega turrakust ei ole linnuotsijat. Targad pojad läksid, kuhu läksid, aga Durack sõitis ka oma kõhna hobusekesega. Sõitis, sai ühele ristteele, kus tee hargnes kolmele poole. Ristteel seisis tulp ja tulvale oli kirjutatud. Esimest teed pidi lähed, süüakse, hobune ühes endaga. Teist teed pidi lähed, süüakse ennast, aga hobune jääb kolmandat teed pidi, lähed, süüakse hobune, kuid ise jääd. Turrak pidas aru, et missugust teed nüüd küll tuleb minna Läks teed pidi, kus hobune süüakse ise jääd. Sõitis minema, sai tükk maad minna, tuli hall hunt vastu, küsis, kuhu lähed. Turaks seletas ära kuldset lendu lähen otsima. Lind käis õunavargil, toda lähen otsima. Hall hunt jälle ütles, aga ma söönobuse ära. Turracey keelanud. Söötis ööd. Läks, kui palju maad siis läks, jookseb hall hunt turrakule järele, ütleb, istu selga. Istus selga ja hunt viiski poisi tolle linnamüüri äärde, kus asus kuldne lind. Hall hunt muutis turraku toredaks noormeheks, saatis kuningalossi. Ta õpetas, et kui küsitakse, kuhu sa tahad minna, siis selleta, et oled kuningapoeg ja tahad osta kuldset lindu. Durack läks toodigi kuningale sõna, et olla ja tolle maa kuningapoeg tahab kuldsed lindu osta. Siis kuningas kutsus poisi oma jutule, viidi turraks hääli, anti iste ja aga hall hunt oli õpetanud, et ärgu linnu kaupa kohe tehku Viitku aega, kuni õhtuni. Ajasid, siis jutupois meeldis kuningale. Õhtul anti süüa ja juua ja pandi sinna kambrisse magama, kus Lindki oli puuris. Aga hall hunt olid õpetanud. Kui sa voodisse lähed, ära magama jää. Oota kuni kõik uinuvad, siis võta lind ära. Lind on ilus, aga puur on veel ilusam. Lind, võta. Uuri, ära puutu. Turrakukene. Linnulind oli ilus, puur veel ilusam, võttise linnu ühes puuriga. Nagu puuri puudutas Niiles hääl, traate pidi üle linna. Sõjavägi kõige rahvas ärkas ning jooksis kokku varrast kinni võtma. Võtsid turraku kin. Kuningas ütles, kolmanda kuningamaal on kuldsabaga ja kuldlakaga hobune. Kui tood mulle sealsele hobuse, siis anna linnu ühes puuriga. Lasti turrad minema. Torrak läks kurval meelel Halli hundi juurde. Hall hunt oreles. Kuidas masinud, õpetasin linde, võta puuri, ära puutu. Mispärast sa puuri võtsid? Käskis poisil jälle selga istuda. Sõitsid tolle linnamüüri äärde, kus oli kuldlakaga hobune. Hunt muutis turraku jälle toredaks noormeheks, saatis hobust ostma, õpetas, kui lähed kuningalossi ette, ütle, et oled tolle ja tolle maa kuningapoeg ning tahad osta säärast hobust, kellel on kuldne saba, Jalak. Siis saad kuninga jutule. Durack niimoodi läks ja kutsutigi saali kuninga jutule tuli õhtu kuningapoega söödeti joodeti ja seati saali ase. Temaga ütles, et tahab hobuse juures magada. Hall hunt oli õpetanud nii kaua aja tallimehega juttu, kuni too magama jääb. Siis võtab ess kõrvalt ja võta hobune, hobune, võta päitseid ära, puud, too hobune on hea, päitsed, veel paremad. Turrak. Niimoodi läkski koos tallimäega ajas juttu, kuni tallimees jäi magama. Napsas siis püssi, võttis hobuse hobune ja päitsed veel paremad, võttis päitsed ka. Nagu päitseid raputas, milleks hääl traate pidi üle linna. Linnarahvas ja sõjavägi, kõik kokku, röövlid majas ja võtsidki kuningapoja kinni. Aga tollel kuningal oli poeg, noormees. Ta ütles, et toogu kolmanda kuningamaalt kuld, Palmikuga kuningatütar, siis saab hobuse koos päitsetega. Torrak läks kurva meelega Halli hundi juurde. Ei julge minna, ta öelda, saab, aga läheb ikkagi. Hall hunt õrreleb juba kaugelt kui tahes, ma õpetasin, hobune võtab päitseid ära puutu. Käskis jälle turrakul selga istuda, viis kolmanda kuningalinnamüüri äärde suurte nõgeste sisse, jättis turraku sinna ennast, aga moondas kuningapojaks ja läks kuninga juurde. Saali läve peal olid vahid, ütles neile, et on tulnud kuldse juukse Palmikuga kuningatütart endale naiseks kuulama. Kõigile meeldis noormees väga, pandi ööseks tagakambrisse magama. Hommikul tuli üles, anti vesi, nägu pesta, käterätt kuivatada, söögid-joogid olid kõik valmis ja pärast sööki vaja kuningatütrega aeda jalutama minna. Läksidki jalutama. Noormees heitis ennast kolm korda üle pea, oli jällegi hall hunt ars kuningatütre selga ja läks viis kuningatütre müüri taha, võttis kuningapoja ka selga ja ikka edasi tolle linna poole, kus kuldlakaga kuldsabaga hobune. Sealsed diskuningatütre müüri kõrvale nõgeste sisse, enese aga moondas kuningatütreks ja turraku toredaks noormeheks. Läksis Durack linna hundist kuningatütart kuningapojale viima. Tollel oli hea meel, et saab kuld valmikuga. Naise hall hunt oli juba õpetanud. Kui puu sees, hääd, mine linnamüüri äärde, võta tüdruk ja hakake ära kodu poole minema. Antigi Systurrakule hobune ühes päitsetega Läks Durack müüri äärde, võttis tüdruku ja hakkas kodu poole sõitma. Varsti pääses ka hall hunt kuidagi lahti ja viis nad tolle linna juurde, kus elas kuldne lind. Seal siis paninad müüri äärde maha ning vahetas juba sõrmusidki turrakul kuningatütrega ära. Too vajutas sõrmuse peaga lohukese turrakule juuste ääre alla otsaette. Hall hunt, moondus enda hobuseks ja turrak läks teda kuningale viima. Ennega õpetas hunt. Kui linnu kätte saad, hakkagi härra kodu poole minema. Kuningal oli hobusest väga hea meel. Turrakud kostitati antidele, lind ühes puuriga, hobune aga jäisin. Kuningas pani hobusetalli päitsed pähe, ei pääse hall hunt tulema. Turrak tulilinnuga linnamüüri äärde võttis kuningatütre ning hobuse ja hakkas kodu poole tulema. Sõitsid mitu päeva, sõitsid olitee reisist juba väga väsinud, jäid viimaks ühele heinamaaplatsile, kus oli hea puhata, seal siis jäi Durack magama. Ei tea, kuidas, aga targad vennad juhtusid ka sinna juurde. Vaatasid kuldne lind, puuriga, hobune kullaga ja sabaga tüdruk kuldse Palmikuga. Targad mõtlesid nõnda, kuidas me läheme tühjalt koju, lööme turraku, maa saab kõik meile, oleme ise kõik otsinud. Nii tegidki. Läksid nüüd ühes linnu hobuse ja tüdrukuga koju. Isal oli hea meel, hall hunt, aga ei pääse kuidagi tulema. Seal siis ühel hommikul tallimees, mõtles, et vaja uus hobune ka aeda ühes teistega jalutama viia. Kui aga aiavärava peal võeti päitsed peast, viskas hobune ennast kolm korda, uperkuuti sai hall hunt ja hüppas üle aia, kohe välja jooksis hall hunt sinna, kus turrak maas lamas. Hunt haaras ühe Varrese kinni ega lubanud enne lahti lasta, kui läheb ja toob pudeliga surnud allikast vett. Alarest õigi vett. Hall hunt pesi sellega noormeest. Siis rabas hunt kinni kaarna, et hobuse elavast allikast vett tõi ka Rene elavast allikast vett. Hall hunt pesi sellega surnud kuningapoega ja tuligi Durack ellu. Hall hunt ütles talle siis. Sull on asjad kõik halvasti. Kodus peetakse pulm, sugulased kõik koos ja vanem vend läheb kuningatütrega laulatama. Ütles veel. Istu selga, Ma viin sind nurmeotsa kodu juurde. Turrak läks, tarre, seisis läve kõrvale ja tõukas juuksed kõrgele. Vanem vend oli kuningatütrega laua taga, hakkasid juba välja tulema ja laulatusele minema. Aga kuningatütar sealt laua tagant nägi, et poiss tuli, tarre, jäi läve kõrvale seisatama. Kuningatütar hakkas poissi terrasemalt vaatama ja nägi otsa ees. Sõrmusemärki. Jooksis laua tagant välja. See on mind toonud, sellega on sõrmused vahetatud ja sellele ma lähen. Targad vennad küll vaidlesid, vastu meie tõime, kuid kuningatütar ei läinud Duracu juurest enam ära. Siis hakkasid viimaks pulma ajalisedki asjalugu tõeks võtma. Pandi kuningatütar turrakuga paari ja peeti neile uhke pulmapidu. Eks ole ju tore muinasjutud alati hästi lõpevad. Aga nüüd väike sõber, pane pea padja peale, jää kenasti magama.
