Igapäevaelu üllatab meid aeg-ajalt küsimustega kuidas asjad töötavad. Mõnikord jääb küsimus vastuseta, aga proovime, ikka. Algab saade puust ja punaseks, mis asjatundjate abiga otsib vastuseid. Millistele küsimustele kohe kuulete. Saatejuhid Arko Oleski ja Helen Sürje alustavad. Tere eetris on raadio kaks ja teid tervitab taas saade puust ja punaseks saade, mis tunni aja jooksul võtab ette erinevaid teaduse ja tehnoloogiaga seotud teemasid ning üritab tõepoolest teha puust ja punaseks. Tere ka minu poolt stuudios helen stuudios, ärka, meil on täna pikemaks teemaks sipelgad, tuleb väga põnev jutuajamine sellel teemal, aga enne pikemat teemat võtame ette ka need uudised, mida me oleme jooksvalt märganud näiteks viimase nädala jooksul, Arco tõepoolest neid uudiseid tuleb pidevalt väga huvitavaid sellest, kuidas järjekordne erakosmoselaev lendas kosmosesse ja dokis rahvusvahelise kosmosejaamaga. Aga mis võib-olla selline natukene rohkem madala tehnoloogia uudis, aga mitte vähem. Huvitav on see, kuidas saksa tudengid ehitasid valmis maailma kõige suurema paberlennuki. Selle tiivaulatus on lausa 18 meetrit. Ja selleks kulus 70 ruutmeetrit paberit, 700 tuubi liimi ja lõppkokkuvõttes kaalus see paberlennuk 24 kilogrammi. Kas neil tõesti lingid oma väikeste kätega selle massi kokku? Jah, nad tegid seda, nad ei voltinud seda kätega kokku, nii nagu see tavaliselt käib. Jah, ikkagi, nad pidid kokku kleepima erinevaid paberilehti ja ja loomulikult see põhiline ülesanne on umbes sarnane, ma kujutan ette nägu meie tudengisatelliidi, tegelikult sellist asja ikkagi nüüd nii nii lihtsalt kokku ei kleebi, et paneme, võtame 70 ruutmeetrit paberit ja natukene voldivad, kleebime saamegi siis vahva lennuki, mis ka lendab, sellepärast et tõesti joosti, joosti õhku ja ta lendas angaaris omani 18 meetrit. Et see on ikkagi paras selline insenerikunst tükk, kuidas see asi kokku panna ja lendama saada, nii et tudengid nägid selle kallal õige kaua vaeva. Esimene katse läks õigupoolest luhta möödunud aasta lõpus, sest üks tiib kukkus ära, murdus ja pidid otsast peale hakkama, sellega ka nüüd nad tõepoolest said, hakkavad, püstitasid uue maailmarekordi, nii et olge lahked, tehke järgi. Millegipärast kangastub silme ette kahe selline ilus kõrge mägi, kus siis selline suur paber, lennuk niimoodi alla ja siis ta liugleb pikalt niimoodi orgude kohal angaarid, võib-olla 18 meetrit on tema jaoks vähe, ma arvan, et ta on enamat väärt ja, aga ma arvan, et nad ei riskinud kusagile viia, sest transpordiga selline väike kerge paber ilmselt murdub lähimanni tuulehooge sõitudeks seal ära võib-olla ka mitte, võib-olla on see piisavalt vastupidav, nii et aga mis jäi sulle nädalast silma? Sellest nädalast ma vaatasin ka sellise uudise peale pikemalt, mis räägib pearinglusest, mõnel inimesel on probleeme pearinglusega ja kui vaadata näiteks tantsijaid, eriti balletiartiste, siis nendel ju ei ole neid probleeme teha, mitu pirueti, nad ei tunne ennast halvasti ja küsimus ongi, kuidas nad seda suudavad. Põhjuseks on segadusse sattunud tasakaaluelund, see, mis tavainimesele tekitab ebamugavustunde, kuna meie sisekõrvas paiknevad vedelikuga täidetud kanalites erilised rakud ja need rakud annavad vedeliku liikumisel tekkinud signaali edasi ajule. Aju suunab siis selle põhjal lihaste tööd ja kiiretele. Vettel jätkab vedelik liikumist ja inimene ei taju oma keha tegelikku asendit, tal on ebamugav. Tantsijatel on väga eriline omadus, nad on karastatud selle nähtuse vastu ja Londoni Imperial kolledži teadlasi huvitabki, et kas balletitreeningus kasutatavate nippide abil saaks aidata ka peapöörituse all kannatavaid inimesi. Ja siis värbasid nad 29 baleriini ja nad olid enam-vähem kõik samas vanuses füüsilises vormis ja samuti 20 naissõudjad. Ja inimesi keerutati siis hämaras toas tooliga nad nüüd märku andma, kui kaua nad enda arust edasi pöörlesid ja samal ajal jälgiti nende silmade liikumist, hiljem uuriti ka kõikide katsealuste aju ehitust. Ja nagu võis oodata, tajusid tantsijad, pööritus, tunnet, palju lühemalt aega kui sõudjad. Kuna nende aju on erilise ehitusega ja siis mida avastati, ongi see, et väike piirkond, kus töödeldakse seda infot, mis saadakse tasakaalu elunditelt, see piirkond on tantsijatel palju väiksem kui sõudesportlastel, ehk siis nad lihtsalt ei võta seda vastu, et pea käib ringi, käib ringi. Neil on see piirkond palju väiksem ja lisaks on neil ka vähem arenenud see ajukoore osa, mis vastutab peapöörituse tajumise eest ja leitigi, et samu ajupiirkondi mõjutades saaks leevendada ka pideva peapöörituse all kannatajate olukorda. Ja, ja noh, loomulikult ega siis see tuleb aastatepikkuse harjutamisega, et ega nad ei olegi sündinud sellise ajuga, inimese aju on väga plastiline, hea uudis on see, et treening aitab tasakaalu meelt kontrollida, need, kellel on tasakaaluprobleeme, pöörduge spetsialisti poole ja ka lihtsalt füüsilised harjutused tasakaalu hoidmisel aitavad, sest olen isegi kunagi peale ühte draamat läbi elanud aja, kus pea käis tagatist ringi ja, ja tõepoolest, harjutused aitasid, nii et tulevikus ilmselt on see abi veel selgem ja kergem tulema. Just nii, et aju ei ole sugugi lukku pandud, et kõike saab treenida, kusjuures mul tuli meelde üks asi, mida ma kunagi lugesin. See põhjus näiteks, miks alkoholi tarbimise järel käib pea ringi, niisama sa mainisid vedelikku seal sisekõrvas, siis mõjutab meid. Ja ongi niimoodi, et kui me tarbime alkoholi, siis alkohol imendub verre ja loomulikult käib veres ringi, kes ja siis ta imendub seal läbi soonte ka sinna samasse vedelikku, mis vastutab selle tasakaalu hoidmise eest, mis tähendab tõrva just selle tihedus muutub ja ta hakkab käituma teistmoodi, mis tekitabki kohe sellise segaduse peas, mis väljendubki siis sellise peapöörituse näol. Nojah, eks seal ongi kaks varianti, kas siis tarbida vähem alkoholi viid teha rohkem ajutrenni tasakaalu piirkonna jaoks just et kes, kes soovib rohkem sirgemaks kõndida pärast õhtust õlleklaasi, siis tehke baleriini harjutusi tundi, kõik. Nii on, aga siirdumegi nüüd meie tänase pikemateema juurde võtame millega tegelevad metsas sipelgad, aga enne seda kuuleme veel Jimi Hendrixit. Saade puust ja punaseks siirdub täna taas looduskeskkonda, nii palju kui meil seda ilusat ilma veel on, tuleb neid võimalusi seda kasutada. Ja see aspekt loodusest, mille me täna võtame pilgu alla, on seotud nii puudega ja mõned neist on ka punased. Seal on täiesti elusad. Me räägime täna pisikestest sipelgatest, kes meie metsades nõmmedel kõikjal ringi sibavad ja uurimegi välja miks, mis on sipelgate tähtsus, mida nad siis teevad ja selleks on meil täna külla tulnud sipelgauurija, Ants-Johannes Martin, tere. Tere. Tere. No praegu vaatame aknast välja, on sellised ilusad sügise ilmad, aga mida teevad praegu sipelgad, millega nad sisustavad oma päevi ja kuidas nad valmistavad ette saabuvaks talveks? Karvan. Et sipelgad on täpselt samuti nii nagu inimesedki ette valmistunud talveks saakon salvetesse kogutud ja sipelgad. Nad on kogu suve tegutsenud selle nimel kasvatanud üles kolm, kurna töösipelgaid, üks kurn, sugu isendeid ja nüüd on kõik ettevalmistused tehtud, et minna talvituma emasisendid, keda osadel liikidel on pesas isegi kuni paar 1000. Nemad on juba talvitumiseks valmis augusti alguses. Nendel on saabunud reproduktiivne diapaus, nemad on roninud sügavale pesakuhila alla ja seal nad juba puhkavad, valmistudes järgmiseks kevadeks. Millal ülejäänud sipelgad siis talvituma hakkavad ja kuidas nende tallitamine välja näeb, kas nad magavad talveund, nagu me teame, mõned imetajad teevad või mida nad talvel üldse siis teevad? Teadusliku terminina öeldakse, et tont teab paus siis ta liuina, kus ja talvitumas sunnib sipelgaid madal temperatuur. Talvitumine on endal väga keeruline välistöölised, need, kes väljaspool pesa käivad toitu kogumas, nendel on niisugune labiilne taliuinak ja kuid temperatuur natukene tõuseb, nad tulevad uuesti tasapinnal, hakkavad tegutsema ja nende roll on ka kevadel esimesena anda info tervele perele, mis seisundis on talv, mis seisundis on kevad ja nad annavad seda infot edasi. Kappessaa sügavamatesse tasse aga töölised, kes kooruvad nukust, nendel saabub puhkeseisund juba alates nende koorumisest, nukukestast koormusest ning peale nädalalist sihukest intensiivset toitumist. Ja see järgi nad laskuvad pesa kõige sügavama kambritesse seal, kus elavad ka emad ja seal nad jäävadki ootama uut vegetatsiooniperioodi kuuld. Kevad. No kui nad on ilusti välja puhanud, Nad on talve üle elanud, tulevad kevadel välja, millega nad kohe tegelema hakkavad, mis on kõige olulisem kevadel sipelga heaks korda saata. Kõigepealt tulevadki välja need, kes talvituvad pesa ülemistes kambrites Need, vanad isendid, Nemad ronivad pesa pinnale ja kui metsalt lumi hakkab ära sulama, siis sellisel juhul nad hakkavad väljaspool pesa kõndima. Taastavad eelmisel aastal olnud pesaterritooriumi, aga samal ajal, kui info temperatuuri tõusust kevade saabumisest jõuab varu isenditesse, need, kes elavad pesa sügavuses, ela ja info jõuab ka emadeni, siis ronivad nemad soojemate pesaosad desse pesa pinnale ning pesapinnal päikese käes toimub nende varuainete aktiveerumine. Milliseid sipelgaid üldse Eestis elab, kas võib öelda, et on sellised olulisemad verilisemad liigid ka? On ikka Eestis on 54 liiki sipelgaid üldse maailmas on neid kuni 15000 liiki. Kõige paremini uuritud kontinent maailmas on Austraalias ja seal on 1270 liis sipelgaliiki. Siinjuures võib mainida, et ka Eesti on väga hästi uuritud sipelgate poolest. Ja kõik me tunneme kindlasti metsa kuklaseid, metsa kuklased on need liigidgese laanemetsas, ehitavad okastest ja Raukestest orgaanilisest materjalist pesakuhi loit osa kuhilaid on väga kõrged, isegi nende kõrgus võib ületada kahte meetrit. Ja kõik metsakuklaseliigid, neid on seitse liiki. Ta on looduskaitse all siis rahvas, eesti rahvas tunneb muide metsarahvana väga hästi sipelgaid ja eri murrakutes konn endal erinevad nimed, näiteks kuusi, kuklased, need ongi need metsa kuklased. Ja miks neid kutsete kutsutakse, kui see kuklasteks kutsutakse seetõttu, et nemad pritsivad tagakehast sipelghapet ja seetõttu kutsutaksegi neid nii mõnevõrra, tundub, et silmutult. Aga seal midagi muutust ei ole. Jannad eritavad sipelghapet. Selleks, et oma pesa oma liigikaaslased pesa kasuseid kaitsta siis osa liike, fond, Krautsikud, see on ka teaduslik nimetus ja neid kutsutakse ka veel. Nardu ostaks, see on eelkõige Lääne-Eestist pärit nimi, Narblased, Narlased ja nii edasi ise 10 arv vallas, et nemad on need väikesed punased sipelgad, kes elavad maa siis maa sees ehitavad väikseid muldkuhilait ja kui me heinamaal istume näiteks mõne sihukese mätta peale, siis nad torkavad oma Astlaga meile ja Nov ronivad püksitorkava pastlaga ja see on ääretult valus. Oja oja, ma tahtsin just küsida, et kes need on, need valusad sipelgad sellepärast et mõni sipelgas on kohe eriti kohe niimoodi valu on kõvasti tunda ja nemad ongi siis need. No täpselt need ongi need raudsikud, aga tõenäoliselt te olete nendele ka enne seda ikka väga tugevasti liiga teinud, kujutate ise ette, teiesugune istub sipelgapesa peale ja peavad seal enda pesa kaitsma, siis nad Runivadki talje püksi ja siis nõelavad. Kas nad siis tõesti nõelavad, sest mul oli nagu senimaani muljet nad hammustavad, hammustavad metsaga, türklased, hammustavad ka mulla murelased, need on need pisikesed sipelgad, kes ronivad meile köökidesse kõnnide plaatide alla, need pisikesed mustad sipelgad. Nemad hammustavad ja siis pritsivad sipelghapet, aga mulla murelaste mulla mure laste kõrval longa niidu murrelased, neid murellase liike on palju, nemad hammustavad, aga nende sipelghappe kogus on väga väike ja seda me ei tunne. Ja metsa kuklased täpselt samuti hammustavad, hammustavad ja siis suunavad oma kehahammustuskohta ja printsi, otsin ma sipelghapet. Ja kui te liigutate pesa kohal käega Ta natukene sipelgatele oma singi õhku sinna, siis nad võivad suure, paksult tiheda sihukese happepilve isegi saata teie käe suunas ja kui te vaatate vastu päikest, Sist. Ta isegi märgata seal Vikerkaar. Selles sipelga hape pilves ja see on tõeline happerünnak. Vau, väga huvitav, kas kõik sipelgad ehitavad mingil määral ikkagi pesa, no nagu me kuulsime, siis on ka Ühendriigid, kes teevad neid tohutult suuri, Pedasid, teised on pigem nagu pinna all. Aga kas nagu pesa ülesehitus nende vahel on sisuliselt seesama? No enam-vähem pesa ikka, kaasa arvatud metsakuklaste pesa, mis rotte looduses näete, jätab inimestele sihukese mulje. Pesa koosnebki ainult okastest, aga kui ta selle pesapinna ilusast ettevaatlikult vaata sealt võtta võttis teha siis märkate, et viis sentimeetrit pesa tipuosas isegi õhemalt noh, ühe kahe sentimeetri paksuselt on peenikesed kad ja okkad on enam-vähem kõik pesad tipust allapoole, nii suunatud. Ja see on tihedam pesa kattekiht, mis takistab, et vihm ei pääseks sipelgapessa. Ja selle kattekihi all on jämedamatlast Raukestas Puuburust, vaigukatse Deerunud pesa, sisekoonus, sonkambrilline hõre ja segambrinne sisekoonus, seal kasvatataksegi siis hauet pesa ülemises osas kasvatatakse Luke pesa keskosas vastseid ja kõige jahedamad pesasügavuses asuvad kambrid, need on munade jaoks. Ema ilmub jahetottes pesakuhila alustest kambritest ning ta muneb pesakuhila alaossa ja amm sipelgad. Siis hakkavadki neid nukk vastseid ja mune vastavalt nende arengu staadiumile paigutama õigesse pesa piirkonda, kus on haudmele sobilikud niiskus ja temperatuuri tingimused ja lukud vajavad kõige suuremat soojust. Ja nukud ongi seetõttu pesa tipuosas. No nüüd äkki oleks õige küsida kogukonna kohta, kuidas on üldse üles ehitatud sipelgate kogukond ja milline on nende töö? Kas see on üks väga peenikene ja keeruline küsimus? Võib julgelt öelda, et sipelgapesa moodustab superorganismi sest välistöölised, keda mäemetsal massiliselt võime kohata ja põhiosaga pesas need on suguvõimetud töölised ja nemad moodustavad nii nagu meil jalad, käed, Nad käivad väljaspool pesatoitu hankimas, neid kutsutakse ka sageli varujateks. Nad ronivad puu otsa toidu järgi, nad püüavad metsa all putukaid, tassivad neid pessa. Ja kui nad näiteks puude otsast koguvad lehed täita siis see koguneb ühiskondlikus Maku või puhkusse. Ja kui nad nüüd saabuvad pessa, siis ega nemad ei lähe ei emade juurde ega Vassate juurde neid toitma, vaid nad annavad selle toitu edasi. Pesas ise töölisi, tule ja pesasid töölised, nüüd omakorda järgmistele töölisgrupp töödele. Ja nendel siit tulenebki see tööjaotuses tööjaotus, mis on ealine, Healine polüteism nimetatakse võijalgne tööjaotus ja tööjaotuse kõige esimene grupp on need, kes kooruvad nukust, neid nüüd nuumataks nädal aega ja neil tekib Negatiivne fototaksisse, tähendab, nad kardavad valgust ja ka eelist, temperatuur langeb, nad ronivad jahetatesse pesakambritesse. Ja järgmisel kevadel, kui talved tuvate sipelgate kohal temperatuur tõuseb siis nad on juba oma eelis temperatuuri fenomeni muutnud ja nendel on eelist tempel. Tuur tõusnud. Nad eelistavad soojemaid pesaosi ja nad ronivad pesatipule ennast soojendama ja seal ka nende varuained hakkavad lagunema ja nendest saavad amm sipelgad. Jam sipelgad on need, kes tegelevad vot nii emade vastsete toitmisega. Ja see on üks ülimalt oluline kohastumine sipelgatele. Miks see on oluline, see on oluline sellepärast et mürgid, mis tulevad väliskeskkonnast, nad sõelutakse enne varu isenditesse jõudmist juba erinevalt Tööjaotusrühmades, säral ja saasteainet, seetõttu ei jõua ka emastesse, olgugi et emased võivad elada pesas kuni 25 30 aastat. Nad on sisuliselt puhtad. Nad ei puutu välismürkidega kokku, sest need väliskeskkonnast saabunud mürgid need sõelutakse varem välja juba ja seetõttu see ülesehituspesas ja kuidas pesad toimib, see on tegelikult nõrmekoloogias siiamaani lõplikult selgitamata, kui küsite, kes on sipelgaperes? Pea, ei oska isegi öelda. See toimib koostöös välistööliste, emade ja ammede vahelise niukse suhtluse käigus, kes mida otsustab isegi. Ja aga karjääri nad ikkagi ju oma elu jooksul siis järelikult teevad, ühesõnaga, vahetavad töökohti, vahetavad ülesandeid. Ja teevad aga kas seda nüüd nimetatakse karjääriks? See on paika pandud keemilise keelega ja bioloogiliselt aktiivsete ainetega, mida antakse profallaksise või toidu vahel ürituse käigus ammedelt välist tõelistele ammedelt, vastsetele, ammedelt, emadele ja emad annavad vastupidi, ja sellega seoses see noh, ta toimib tõelise organismi ta nii nagu on meie organism Homeostaažiga, nii toimib kas sipelgapesa, sotsiaalse Homeros tase ja tagasisidest tatud regulatsiooni mehhanismiga? Kas me võime ka nii-öelda, et need sipelgad, keda me metsal sibamas näeme, ongi siis kõik need töölised, need, kes käivad pesast väljas ja teised toimetavad pesa seesmiselt sellel ajal välja ei tule, täidavad oma ülesandeid. Täpselt väljaspool pesa käib ainult 10 kuni 15 protsenti tervest pesatööliste kontingendist. Ja võite kohe küsida, aga miks siis ülejäänud laisklemine, okei laiskle, sest suur osa tegelevad vastsete toitmisega nukkude ümberpaigutamisega nukud annavad informatsiooni läbi oma ennast ümbritseva nukukesta ja neid on vaja kogu aja Nendest hoolitseda, täpselt samuti ka munad ja seetõttu infovahetus toimib poja pesasiseselt täpselt nii nagu inimorganismis loom organismides. See sisemine hormonaalne regulatsioon paneb meie. Räägime saates puust ja punaseks sipelgatest. Meil on külas mürmekoloog, Ants-Johannes Martin. Jätkame seda juttu mõne hetke pärast pärast muusikapausi. Kallid kuulajad. Me jätkame saadet puust ja punaseks, meie tänase saate pikemaks teemaks on sipelgad. Meeletult põnev maailm, palju on meie silme alt peidus, mis toimub pesa sees ja meile räägib täna antud teemast mürmekoloog Ants-Johannes Martin. Ja kui me eelmise lõigu lõpus juba jõudsime selleni, et ainult 10 protsenti sipelgatest käib pesast väljas toitu hankimas ja ülesandeid täitmas, siis tegelikult seal sobiv koht ära küsida. Üks küsimus, mille on meile saatnud Riin meie hea kuulaja ja tema ühel suvel nimelt pani tähele uitvat asja Piusa metsas nägi tema ühte maas lebavat üsna kõmmeldunud vana männitüve mida mööda liikus pidev tihe sipelgate rodu. Üks osaleks ühes suunas, teine tuli tagasirida, oli tähti katkematku päris tihe, aga keegi mitte midagi ei kandnud. Kui ta uuris, siis tiheda täpsemalt kuuseriivi läheb, leidis, et see tänav jõuab siis ühe täiesti tavalise männi juurde ja siis see üks sipelgate rida läks sealt vannitüve pidi üles. Teine tuli alla, ikkagi mitte, kuigi nad ei kandnud. Oskate selgitada, millega oli tegu? Tegu oli lehedai asurkonna külastamisega. Sipelgate põhitoit on lehel täitemagusat väljaheited ja lehetäisid kasvatatakse nii kuusketel, kaskedel, mändidel, Tammedel, lehistel, noh, pea kõikidel puuliikidel, kui nendel on väga suur toituur, defitsiit, näiteks kui mets võetakse Mae sipelgad toidunälgas, siis nad võivad külastada ka Lepaboida kasvatada seal lehetäisid. Aga antud tähelepanekus nähti Niukest hästi intensiivset sipelgarada, mis suundus ühe männi otsa, männi otsas kasvatatud, hakatakse lehetäisid ja seda nimetatakse sõna otseses mõttes sipelgate loomakasvatuseks või sipelgate põllumajanduseks. Antud juhul Riin nägime muidugi üht ainsamat lehetäipuud, aga siinjuures võin lisada oma loendustest, ma olen lugenud tühel pesal võib olla kuni 120 lehe Ta ei puud ja üks sipelgapesa kannab pessa kunni tonn leheta n est, et suve jooksul seda me oleme kindlaks teinud järgmisel viisil, kogudes ülesse puu otsa ronivaid sipelgaid ja puu otsast alla tulevaid sipelgaid. Ja siis, kui te kaalute, eks 10 sipelgat üles minevaid 10 alla tulevad, siis märgata, et need alla tulevad sipelgad on palju, palju raskemad kui ülesse minejad. Ja siin ongi see fenomen, mida ma ka juba mainisin. Et nad koguvad leheta heiteneste oma pukusse või ühiskondlikus makku. Ja kui nad kannavad selle pessa, annavad pesas edasi teistele. Ja siis see vesi, mis sellest leheta investest on pessa kantud, seda kasutada totakse pesa niisutamiseks. Pesas on väga täpselt reguleeritud niiskus, niiskusesisaldus pesakambrites on 85 kuni 92 protsenti, seda oleme väga põhjalikult ka ise uurinud. Temperatuur 26 kuni 31, Raadi seltsi ost. Ja see niiskus jääb tempera. Tuur peab olema väga kitsalt reguleeritud ja see ainult tundus rinnuleni met. Tagasi tulles nad midagi ei kandnud, aga nendel olid puu Kuurt toitu täis. Väga huvitav on see lehetäidepidamise teema, kuidas see täpsemalt käib, kas lehe täidsavad midagi vastu ka või, või nad ongi seal niimoodi sundseisus, lüpsilehm, lehmad, kas toimub selline sõbralik sümbioos või? Täpselt võib veel, mida nad vastu saavad, lehetäid lihtsalt upuksid oma väljaheidetesse. Olete Tartu linnas ka märganud, eriti kevadel, et pärnapuude pärnaalleed alused tänavad on mustad lausa ja paljudel juhtudel. Lehetäid elavad ka pärnadel. Nad tarbivad pärna. Con puidus torgata vaadatakse läbi koore ja Mutkaga, pumpavad Nemad võtavad sealt ainult osa toiduaineid ja välja eitetama elitad, tehakse vesi ja suhkrut, aga lehed täita neste sisaldab suhkruid ainult viis, äärmisel juhul 10 protsenti. Aga sipelgat kasutavad tara nii suhkrut kui kabee pesa. Niiskuse tõstmiseks. Kas sipelgad need lehed olid kuidagi ise viivad sinna puu otsa ja loovad sellise farmi või nad ikkagi lihtsalt otsivad üles, kus need lehetäid juba on ja siis hakkavad nende juures käima ja lüpsma? Ei? Ka tõsiselt kasvatavad, talveks kannavad nad sama puu juurtele ja seetõttu puu juurtel. Kuid metsas jälgite paljude puude ümber on niisugune mineraliseerunud kohad, kuskohas on ka käsed Avakesed liiva sees, kust käivad sipelgad sisse ja välja ja siis, kui te kaevate natukene juurde ümbrist, siis näete, et juurte ümber on sihukesed käigud. Ja puujuurte peal on paksult lehetäisid hästi tihedalt täis. Ja noh, neid isegi mürmekoloogilises kirjanduses nimetatud takse lehedai farmideks ja lehetäid on teatavasti siukest väga õrnalt kehakatetega. Ja kui noh, lehedai farm või põõsas või puu, kus kohas lehedaised kasvatatakse asub päikese käes mage raielangil, näiteks siis sellisel juhul sipelgad isegi ehitavad puu otsa või kasevõrsete ümber ümber lehettaid asurkonna sihukese puupurust sipelgate väljaheidetega toru ja lehed. Ta ei farmi, need tõeline siukene tunnel, farm. Te rääkisite, et kui nad nüüd käivad lehedaidel külas, siis nektari nad saavad niimoodi sisse endale ahmida, et nad ei pea seda seljas kandma. Aga ometi me oleme näinud, et sipelgad suudavad endast oluliselt suuremaid asju kanda. Kuidas selline asi on võimalik? Lihtsalt tugevat käivat täia. No trenne nad teevad igal juhul nad peavad oma pere ülalpidamiseks vahetpidamatult päev läbi töötama. Öösel ei tööta ainult rööptoitu kogujad, sest nemad orienteeruvad päikese järgi. Leheta inimeste kogujad orienteeruvad keemilise jälje feromoonide abil. Ja Te võite isegi öösiti sipelgaradade vahele panna oma telgi. Pelgalt ei roni telki. Aga kui naat pidevalt töötavat, loomulikult on tugevamad ja olete tähele pannud, et väiksemad loomad võrreldes inimesega oma kehakaalu kohta on igav pidi tugevamalt. Ja sipelgad suudavad kanda oma keharaskusest kuni 20 korda raskemat koormat ja seda mööda püstloodis seina või puud tüve ülesse. Hämmastav no kui me kuuleme, et kui suurepärased huvitavad putukad nagu sipelgad on, siis loomulikult tekib küsimus, et mis juhtuks siis, kui sipelgad mingil põhjusel üks kord ökosüsteemist kaoksid, mis on nende roll meie looduses ja mis siis juhtuks, kui ühel hetkel neid enam ei oleks? Maailmas kõige kuulsamad sipelgauurija Edward Wilson, Bent hõldobler, nemad on öelnud, et kui maalt kaoksid sipelgad, oleks tõeline katastroof tervele elusloodusele. Aga kui kaoks inimene, oleks suur õnnistust tervele elusloodusele. Ja siin vastu vaielda, suurt midagi ei ole, sellepärast et ega inimese kõrval teisi olendeid Maal küll ei ela, kes suudavad oma elukeskkonna nii väljakannatamatuks ja nii elas elamiskõlbmatuks muuta nii nagu seda suudavad inimesed ja seda nii massihävitusrelvadega kui ka loodussaastmisega. Ja kui me sipelgatele, kui me looduselt ei õpi, siis sellisel juhul tõesti võib juhtuda, et me muudame oma elukeskkonnakõlbmatuks ja seda on juba ennustanud ka Rachel Carson. Kell raamatust Lions Spring ja eesti keeles hääletu kevad Ain Rait Viru tõlkes ilmus 50 aastat tagasi. Inimene on väga palju õppinud, aga samal ajal ikka piisavalt vähe veel. Et me oleme isegi põhjustanud sihukese asja, et mesilased viimastel aastakümnetel on hakanud massiliselt välja surema sipelgat, aga õnneks seda ei juhtu. Ja seetõttu eelkõige, et nendel on need kaitsemehhanismid millest juba rääkisime natuke, et see keskkonnasaasta sõelutakse enne emastani jõudmist ära ja emased saavad. Vastsed saavad sisuliselt puhta toitu. Ja mesilastel see fenomen nii hästi ei tööta. Nad ei ole evolutsioneerumist selliselt ja seetõttu noh, kuidas öelda, nad on palju haavatavamad kui sipelgad. Ja loomulikult metsades ei ole ka nii palju seda saastat, mida inimesed on tootnud ja seetõttu sipelgat mõnevõrra paremas seisundis ja seetõttu lisades juurde hõldobleri Wilsoni ütlusele, mina tõstaksin sipelgate kõrval samale tasemele, sama tähtsaks peaksin termitte, kes troopilises regioonis orgaanika lakkundajatena etendavad ülimalt suurt Rolli ja mesilaselaadseid, kes tolmeldavad ja tänu tolmeldamisele annavad inimkonnale kuni 30 protsenti otsesest toitlust. Just ja tundubki, et see, mida inimesed saavad Sibelgatelt õppida, on tarkus, tarkus, elada, tarkus, hoolitseda oma keskkonna eest. Tänases saates rääkisime sipelgatest. Meil oli külas sipelgauurija kohalike seas lausa sipelgakuningaks kutsutud Ants-Johannes Martin, suur tänu. Suur aitäh. Palun. Kord aeg vastate kuulaja küsimusele, Laura on meile raadio kahe foorumisse esitanud järgmise. Mul on selline küsimus, et mida tehakse Kädi puudega, kas need elimineeritakse kuidagi juba munas või või viiakse hiljem, kui hari juba kasvama hakkab? Loomaaeda? Laura mõtleb loomaaeda viimisel ilmselt seda, et kuketibud viiakse söögiks teistele loomadele mitte siis niisama väljapanekuks sellel teemal me oleme helistanud linnu talu juhatajale Jarno hermetile tere olevast tervist. Kuidas nende kokatibudega siis lood on? Kuke tibudega on lood nõnda, et tegelikult neid ei ellimineerita juba munas vaid kuketibud elimineeritakse pärast välja koorumist sorteerimise käigus, kus siis tehakse kindlaks, millised sündinud tibudest on kanatibud ja millised on kuketibud. Ja kui kuked kasvavad nii palju suuremaks, et neid juba on võimalik kanadest eristada suurema keha ja harja järgi, siis siis neid ei vii aga loomaaeda, vaid nad kasvavad koos kanadega üles. Aga kas kukelihaga süüakse, sest et Laura küsib ka seda, et mis siis on viga kukelihal, et me võiks seda süüa maal, vanaisa küll kukepea maha lüüa ja suppi keeta, aga kas kuked ka meie lettidele jõuavad? Jõuavad küll kukeliha täpselt samamoodi süüa nagu kanaliha. Kukeliha on parem muidugi, kui, kui kukk on noorem. Aga ega keegi ei raatsi ju väga nõrguke maha lüüa ja söögiks teha. Kukkedega on nõnda, et kui näiteks meie farmis meil on rõhuv enamus on kanu, kui kanad on oma munemis perioodi ära munenud, siis me teeme nendest kanaliha. Ja samamoodi lähevad selle kanaliha siis ka mõned üksikud kuked, kes meil, kes meil on farmis järgi jäänud need tegelikult jõuavad ka need kuked letile ja ostja toidulauale. Selge, aga need ei ole väga mõttekas pidada, kuna nad ei mune, vaid ainult söövad. Kas see on õige? Jah jah, meil on tegemist päris suure talu või farmiga ja ja kuna siiski me toodame kanamune ja kõik peaaegu on kanad, jättes välja mõned üksikud kuked, siis tegelikult Kukk ju kogu selle perioodi, mis ta meil on. See teeb tsirka 17 kuud, tegelikult ju ainult sööb. Kui, kui kukun kodus talus, siis tal on teine funktsioon, siis ta valvab oma kanakarja, äratab hommikul kukelauluga üles. Selge suur aitäh, Jarno Hermet linnu talust, kena päeva teile nägevat. Puust ja punaseks. Mis on Katrin postitanud meile järgmise küsimuse, kui kõht on tühi ja koriseb, siis kuidas ja miks tekib see kõhu korina heli ja sellele otsisime vastuse üles ajakirja Tarkade Klubi arhiivist, kus sarnasele küsimusele on vastanud Tartu Ülikooli kliinikumi endokrinoloogia gastroenteroloogia osakonna juhataja Riina Salupere. Ja toona tema kirjutas siis nii et sule korin on tuntud teadusliku nimetusega Porbo rütm. Ja see on tõepoolest selline vulisev kõmisev või koriseb heli, mida tekitab soole kaas. Tavaliselt on see seedekulglas vähem kui 200 milliliitrit soolegaasi. Valdavalt on see siis lämmastik, hapnik, süsihappega, vesinik ja metaan ja gaas tekib allaneelatud õhust, tekib ka soolesiseselt seedimisprotsesside tulemusel ja difunteeruka vereplasmast, ehk siis kui vereplasmas on gaase rohkem, siis need imbuvad läbi seinte seedekulglas. Ja just selline protsess on, on valdav siis, kui kõht on tühi, sellepärast et tol hetkel on vereplasmas neid gaase rohkem ja need liiguvad siis soolde seal sooles, see gaas võib kaduda kas inimese rehitsemise kaudu ta võib kas imbuda tagasi pere plasmasse või väljuda pärasoole kaudu, mida me siis tunneme flat saatuse nime all ja haistame teinekord Ta iga ninaga aga nelja korin, ehk see on siis tõepoolest tingitud gaasil liikumisest. Näljasena on soolegaasi tekke suurem eelkõige eelkõige tingituna tihvisioonist soola, Valendik ja on ka häirunud tasakaal soolegaasitekke ja kadumise vahel. Ja nelja Karin on siis põhjustatud soolegaasi liikumisest ning erineva suurusega mullide liikumine annab ka erineva tämbriga heli. Tavaliselt aitab sel juhul mõni lonks vett või mõni amps sööki ning soole kolin kaob, soovitab siis Riina Salupere. Ja oleme võlgu vastuse veel ühele kuulaja küsimusele, nimelt Kaur kuulis suvel meie kordussaadet, kus me rääkisime sõnaraamatute koostamisest. Seal meie külaline Margit Langemets Eesti keele instituudist mainis ka seda, et peaks ilmuma õige pea välismaalastele mõeldud eesti keele sõnaraamat ja Kaur küsibki. Kas ja millal on seda oodata? Kirjutasime Margit Langemetsale. Tema vastus on selline, et loodetavasti võib seda raamatut oodata järgmise aasta märtsis. Kui väga hästi läheb, siis esitletakse seda emakeelepäeval ja raamatutöö nimetus on eesti keeles põhisõnavara sõnastik. Nii et järgmise aasta märtsis loodetavasti. Puust ja punaseks. Selline oligi meie tänane saade, kuulsite loodetavasti uusi huvitavaid fakte sipelgatest, kukkedest, paberlennukitest, millestki balletitantsijatest ja järgmine kord täiesti uued teemad, loodetavasti sama põnevad. Endiselt ootame teie küsimusi, kallid kuulajad, teie aitate meie saadet põnevamaks, teha küsimusi. Raadio kahe meie saate foorumisse ehk siis puust ja punaseks saate foorumisse ja samuti Facebooki puust ja punaseks, saatelehele. Ja kes on, tunneb ennast väga vanamoeliselt, võib saata meile emaili aadressil puust ja punaseks ajat. RÜE. Kohtume järgmisel nädalal, kohtume nautige nädala vahel. See oli ja Idest Weiri silm nõraldne, aga, ja kui oled Me Nyha põldu külma, kortse tähista, aga kui nüüd on ja, ja. Kraana rivaal, päikest täis on. Äike.
