Täpselt kuu aja eest, seitsmendal septembril toimus sündmus,  mis pälvis meedias laia tähelepanu, aga nimelt küll mitte  venra metsas Pärnumaal, vaid Viljandimaal parikaraba juures  lasti maha isakaru. Tulistajaks polnud aga mõni elupõline panetunud jahimees,  vaid noor ja kena naine, loodusainete õpetaja virgi plaks. Karujaht on kõike muud kui ohutu ajaviide  sest haavatud loom võib rünnata. Aga ikkagi otsustas kaosoon varasügisel minna karujahti. Püssi asemel küll kaameraga ja vaatamegi nüüd. Kas me saame karuotile pihta? Ja ega me ometi tegi salajase lindistamisega tema au  ja väärikust, haav. On varasügis ja kellaaja poolest selline hiline pärastlõuna  meie siin alutaguse metsa unnis, ootame karu. Olime varjes olnud vaevu veerand tundi kui esialgu  nii vaiksele välule ilmus lindudele lisaks esimene loom. See oli trullakas ja enesekindel kährik,  kellel oli platsil ilmselgelt oma asi ajada. Aga valvsast ja kontrolli ümbritseva üle ei kaotanud ta hetkekski. Näed nüüd tuleb rebane, sealt otse paremalt tuleb,  tuleb, rebane, tuleb nüüd ja. Hakkame väiksematest peale, eksju? Noor rebane ei teinud välulaskeldavast kährikust suuremat välja. Ka ei huvitanud teda juurikate ja puutüvede alla peidetud sööt. Rahulik metsaidüll kestis mõnda aega, kuni äkki tõstsid  mõlemad loomad pead ja panid robinal jooksu. Kas tõesti? Me ei uskunud oma silmi siinsamas peaaegu käeulatuses müttas  tõeline metsade kuningas. Päeva tähtsust arvestades olid Triinu sõbrad peitnud  tavalisele viljale ja õunale lisaks ka karumajust  ning päevakangelane oskas seda hinnata. Hoolimata kõikvõimalikest kavalatest võtetest ei andnud  küpsis ennast just kergesti kätte, nii et vahepeal tuli  närvi rahustuseks isegi veidi ringi jalutada. Aga ikka ja jälle pöördus maiasmokk peidupaiga juurde tagasi,  et katsetada uusi võtteid. Näiteks kraapimist. Vaata, vaata, juurikad lendavad. Nii, nüüd saame kohe kätte selle sa sealt,  mis seal on pandud peale. Vaevalt, ma sain öelda, et kell on 17 30  ja me ootame karu, muide, Käärik tuleb praegu tagasi. Kui me saime pool tundi praktiliselt vaadata suurepärast  karu etendust. See oli haruldane jah, reeglina karu ikka  nii vara ei tule. Nad on ise töised loomad, et jah, see oli vinge. Vinge vaatus. Mida su kogemus nüüd ütleb, et kell on tegelikult kuus? Meie töö on tehtud. Ja vaikselt magama heita, aga kas on lootust,  et kas see karu või mõni teine tuleb veel täna tagasi? Muidugi, et kunagi ei tea, mis juhtuma hakkab,  et see ongi see, et loodus aina hämaramaks läheb. Õhtu on veel noor ja meie oleme väga põnevil. Pärast pealiku lahkumist algas välul sama etenduse teine vaate. Kõigepealt linnukesed, siis valvekährik,  kes tänu saledamale figuurile karu kaevatud august  ka üht-teist kätte sai. Aegamisi ilmus lavale aina rohkem ja rohkem kährikuid,  kuni neid sai kõrghetkel kokku seitse. Neile omakorda sekundeerisid rebased. Samal ajal, kui söödaplatsil toimus kährikute ringmäng,  leidsid mõned neist aega ka lembe hetkeks. Kährikud on loomult baarid, ruud ja emane  ning isane liiguvad sageli koos. Aga miilustamiseks polnud kuigi pikalt mahti,  sest kährikud karuga kohtumisest just ei unistab. Vastupidiselt rebasele, keda mesi käppa saabumine kuigivõrd  ei häirinud. Selle rebase üle me oleme ikka eriti uhked. Ta on seljaga karu poole. Vaatab ringi selline õrritaja tüüp. Me oleme siin varjeonnis olnud kõigest kaks tundi,  kella poole kuuest kuni kella poole kaheksani  ja etendus ikka kestab. Karu töötab ja nüüd jälgivad teda juba kaks rebast. See on tõesti parem kui Estonia. Pimedus võttis vaikselt maad ja filmimine muutus aina keerulisemaks,  aga magama ei raatsinud keegi minna, sest ühe karu asemele  tekkis kaks ja vahel ilmus kolmas ki. Lõpuks võttis karuonnis maad siiski rahulolev vaikus. Kell on seitse hommikul ja minu elu esimene karu on möödas  aga Triin sinu jaoks on põhimõtteliselt nagu teine kodu,  eks ju? Jah, ma veedan siin päris palju aega, et hooajal,  et mais-juunis ja nüüd sügise poole ka jah. On olemas kõik tingimused selleks, et oleks mõnus. Siin on narid magamiskotid põrandal, vaiba, Vot, siin on niisugune materjal siia seina peale veel pandud,  et, et seda heli võimalikult vähe välja kostuks. Jah, ja ventilatsioon on ka siin kõrgele viidud üles,  et meie lõhnad karudele ja teistele loomadele nagu ninna ei  ulatuks ja läheksid üle ülemistesse kihtidesse juba ära. Kui seda rahvast kirjeldada, kes siin karuõnnis käia armastavad,  siis mis rahvuse esindajad on põhilised külalised? Siin on enamasti ikkagi käivad pensionärid,  aga nad on siis britid või sakslased sekka  ka hollandlasi, belglasi, mõned lätlased,  soomlased, eestlasi. Kas kõikide jaoks on karu nägemine ikkagi see kõige tähtsam  asi või on näiteks mõned muud loomad, kes inimesi sama palju vaimustavad? Jah, see on huvitav jah, et, et näiteks brittide jaoks on  kährik on väga põnev loom. Sakslastele meeldib pigem pigem karu. Ja kui veel põtra näeks, siis see oleks ka väga,  väga hea. Ja sina oled kõrval, kui inimesed saavad oma võib-olla elu esimese,  kõige suurema looma nägemise emotsiooni,  see on päris võimas. Ja sinu pealtki oli eile juba näha, et ja ei,  kohati on, et need emotsioonid lähevad päris päris nagu valjuhäälseks. Ja siis ma pean neid vaigistama. Ja need inimesed, kes on harjunud looduskaamerast karusid vaatama,  kui see prožektor, mis platsi valgustab,  natukene paigast ära läheb ja pilt läheb pimedaks,  siis me teame, kes selle taga seisavad. Jah. Triin uuris järele. Jah, siin, kui see prosektor on paigast ära läinud,  et selle männi peal on näha siis väiksed küünisejäljed,  et väiksed ilmselt karukutsikad on sinna ülesse sattunud  ja hoogu hoogu sattunud ja, ja selle prosektori paigast ära ajanud. Millised on need kuud, millel on kõige suurem tõenäosus näha  rohkesti loomi ja eriti karusid? On siis kevadel, mai, juuni osakega juulist  ja nüüd siis september oktoober ka, et need on kõige kõige  paremad parem aeg. Hommik kui karuhuviline õhtul viie paiku siia karuonni tuleb  siis peab ta siin olema terve öö ja välja saabki alles hommikul,  kui valgeks on läinud. Seda turvalisuse pärast. Vaatlusonn on Triinu, tema sõpruskonna ja kohalike loodusest  ühine ettevõtmine. Ja kelle käest siis veel Alutaguse karude kohta küsida,  kui mitte sealtkandi metsamehe Ahto Täpsi käest. Me pidime Ahto sinuga karu jälgi vaatama  ja nüüd sa näitad mulle elektriposti. Et on see siis ikka karu või? Ja see on karu, jah, karu on märgistanud  selle posti ära. Et et nad mingeid puid ja, ja, ja selliseid kõrgemaid märke märgistavad,  et see näitab ära, et tema on nüüd siin boss. Et kui tahab keegi teine bossiks saada, siis ta võtab natuke kõrgemalt. Et ja siis on nagu järgmine boss kunagi kuskilt ma kuulsin,  et keegi rääkis, et oli selline asi olnud,  et et oli niisugune kaval karu olnud, väiksem küll,  aga oli pannud paku alla kuskilt ja siis märgi märgistanud  puu ära, aga siin on näha, ilusti, on, on küünejäljed,  siin on küünejäljed näha ilusti. Ja noh, sellega on hammastega rebinud välja,  et. Et märgi märgistamise post, noh kui nüüd kõik läheb õiget  järge pidi, siis järgmine aasta peaks uus märk olema siin. Sama koha peal võiks olla. Sa oled ise ka metsamees, kui palju siin Alutaguse kandis  karusid olla võib? Raske öelda? Näiteks siin Maidla jahimeeste seltsi maa peal võin öelda,  et jahimehed hindasid, et neil on 20 karu. Ja kui nüüd võtta meie selle karuonni sellist nelja-aastast kogemust,  siis arvame, et kuskil vähemalt 30 erinevat karu on läbi käinud. No praegu on niisugune varasügisene aeg,  mida see karude argipäevas tähendab, millega nad tegelevad. Praegu käib ikka siin üks selline tõsine. Naha alla rasva varumine, et talv, talv on ees  ja nad peavad selleks valmistuma. Et käibki põhimõtteliselt rasva kogumine,  söövad. Kõike, mis kätte juhtub, sellist, aga sügise poole tundub,  et söövad rohkem, ütleme marjaaeg nüüd hakkab natukese juba  läbi saama. Söövad marju hästi palju. Kaks aastat tagasi oli väga hea pähkliaasta nad sõitki  pähkleid praktiliselt kogu aeg ja ei jõudnudki sügiseks ära süüa,  ikka oli veel järgi ja, ja noh, viljapõllud. Ja karul kui liigil läheb põhimõtteliselt Eestis ikkagi  praegu päris hästi Kindlasti jah, et alati on see, et millega me võrdleme,  et võib-olla võiks veel paremini minna, aga,  aga 700 karu Eesti jaoks on väga suur number,  et et kui sinna sinna kanti arvatakse olevat,  et kui Soomes on tuhatkond karu palju suurema ala peale,  et siis ja Lätis on viis karu vist, et et,  et siis seda on päris palju tõesti, ja läheb hästi. Kui võtame näiteks, et hundi arvukus on natukese alla läinud  ja ilvesel käib käsi väga halvasti praegu,  et siis on karul väga hästi lähi. Eestis arvatakse elavat umbes kuus ja poolsada pruunkaru. Aga kõiki, neid me täna ei vaata nii-öelda tehnilistel põhjustel. Karudel läheb Eestis päris hästi, eriti võrreldes  sajanditaguse ajaga, mil neid oli vaid 30 ringis. Kui nüüd valimiseelselt küsida, et kellel on Eestis hea elada,  siis karud hääletaksid poolt. Põhjamaad ja veed on meelejärele ka paljudele uusasukatele. 2009. aasta suvel leiti see olend esmakordselt Soome vetest. Kaks aastat hiljem Eestist Pärnu lahest. Ametlikku eestikeelset nime tal veel ei olegi,  ütleme siis lihtsalt Ritropanopeus Harri,  si. Alles kaks aastat tagasi esmakordselt Pärnu lahest leitud  Harrise mudakrabi on Eesti vetes nüüdseks jõudsalt vohama hakanud. Merebioloogid püüdsid mõned krabid kinni  ja tõid Eesti keskkonnaobservatooriumi õiguste baasi,  et uurida, kuidas krabi mõjutab meie eritüübilisi kooslusi. Pärnu lahest võid sa krabid ära, mis sa nüüd siit välja korjasid,  siis ma korjasin välja kõikvõimalikke. Mereorganismi taimeloomi, keda selles tänases katses võiks  meil vaja minna, oi siin on ju puhas sodi selline. Noh, midagi ole teha, Läänemeri meile natrafeerunud  ja mis, mis asja siin kõik on, et see on. No üks näiteks setika üks konkreetne need siin tuleb päris  palju neid välja ka on viimase. Kolme aasta jooksul meile sisse tulnud üks uus võõrliik,  teine elegantne karnevalii. Kes on selline hästi ilus triibuline jalgadelt  ja kehalt ja noh, nagu näha on, et enamik sellest elustikust,  mis siin ikkagi on, on kaetud sellise niite vetikaga,  mis ongi niisugune tüüpiline eutrofeerunud rannale  iseloomulik tunnus. Siin käib nüüd tõsine nobedate näppude voor,  et kõik need elusorganismid siit kahvasest saadud pudist  välja korjata siia ämbrisse ja see on siis see saak,  mis mis siit kahvast kätte saadi ja need on kõik need elusorganismid. No nii, nüüd ma tulin teise osaga saagist,  ehk siis ma käisin nüüd ära. Pehme või paigal, siin on hoopis teistsugune siin hoopis  teistsugune jah, et ma tõin nüüd selle pangega nüüd seda  muda või noh, tegelikult see peenliiv, milles on muda  ka sees nüüd ab si. Kokkamine, just nimelt sinu pool on nüüd see Kivise põhjakooslus. Minu pool on nüüd see pehme mudakas liivane kooslus  ja alustame nüüd näiteks sellest, et paneme sinna,  kus taimed ja siis noh, mina panen siis sedasama mändvetikat,  mida ma just värskelt merest välja kogusin. Sa võtad siis neid söödavaid rannakarpe,  mis on kõvadele põhjadele väga iseloomulikud  ja need ühe peal on ka selline põnev loom,  mis on tõruvähk ka tegemist tulnud liigiga,  aga juba Läänemere saabunud 1930 kuskil kandis  ja see on siis krabile selline mõnus maiuspala  ja ta saab neist väga kergesti jagu, ehk  siis ta kasutab oma sõrgasid, et lõigata karbi kestad puruks  ja siis ta haarab sealt nii-öelda selle pehme liha välja  ja koore jäävad alles hopsti. See on siis, see on kirt, vähk? Jah, keda on ka meil väga palju ja ja vette nüüd on,  ütleme, see kõvapõhja akvaarium pea, et valmis ootab veel  kraabi sissepanekut ja teise ämbriga sama teise ämbriga sama lugu,  aga nüüd on natuke teistsugused loomad, ütleme  selle tigude karpide poole pealt. On siis pehmetele põhjadele iseloomulikud mitu erinevat  liiki see konkreetselt on, südakarp on sellise nagu südame  kujuga ja siis on niisugune triibuline, ühtegi teist  triibulis karpi Eestis ei ole. Need lähevad siia kenasti mudasse. Need on nüüd, et ka üks võõrliik kirpähk vöötkirpähk,  kes on 2003.-st aastast Eesti rannikumeres hästi tavaline  liik ja jälle põhjustab väga suurt kahju,  et kasvõi siinsamas ki kõiguse aes siseosades enam kohalikke  kirpähk ei ole ja välisosas on ka ainult väga üksikud alles jäänud. Täitsa huvitav, neid võõrliike on ikkagi  nii palju. Võõrliigid on ikka väga suured tegijad. Aga nüüd need kaks sellist retsepti või,  või sellist pesakest krabile on valmis ja nüüd peaksid  varsti krabid siia sisse tulema, just. Ja siin ongi meie tänased peakangelased,  ehk siis mudakrabid ise. Terve peodes krabidest nimi on tal inglise keeles on mudakrabi,  eestikeelset nime veel ei ole talle välja mõeldud. Aga nagu nimigi ütleb, et ta tahaks pehmeid mudaseid  ja liivaseid põhju, ta jääb ellu ka reostunud vees hästi  eutrofeerunud vees. Hapnikule ei, ei ole tal. Tingimus, et peaks olema väga hapnikurikas vesi. Tema päritolu on tegelikult Põhja-Ameerikas. Ta on levinud looduslikult alates Kanadast kuni  Kesk-Ameerikani Atlandi ookeanis. Eestis on ka üks teine võõrliik Hiina vilga krabi,  mis siia, mida ka tuuakse aeg-ajalt siia. Kas laevade ballast veega või levib, levib ise Läänemere  ühest piirkonnast teise? Tema ei, ei sigi, aga see mudakrabi on võimeline Läänemeres  sigima ja sellepärast ei ole mingeid piiranguid talle talle  levimisel ka ette. Loodus seadnud ja need Pärnust toodud krabid me nüüd mõõdame  kõik üle. Ja nüüd laseme nad siia igasse katse, pange läheb üks loom. Kuna nad on üksteise vastu hästi agressiivsed  ja vastasel juhul, kui me paneks rohkem,  siis tekiks neil ka toidukonkurents. Ja teineteise. Niimoodi toimub siis krabide mõõtmine. Ja nüüd nad läksid meie katsesse, aklimatiseeruvad siin. Ja kui nad on leidnud siin kivide vahel ja muda sees omale  koha siis nad asuvad suure tõenäosusega sööma seda,  mida me siia sisse neile Esimesed katseefektid on näha juba poole päevaga,  aga kuna Ablas krabi toitub peamiselt öösiti,  siis kestab eksperiment kolm kuni neli päeva. Ja nagu me aimasimegi, et ega see mudakrabi ikkagi  valimatult ei söö, vaid tal on mingisugused eelistused. Ehk kui me siia sisse vaatame, näiteks, siis on näha need  suured karbikolooniad, mis on siin see söödavrannakarp on  peaaegu et söömata. Aga kui me üritaksime nüüd siit leida mõne valget värvi,  kas siis liivauurikarbi või balti lamekarbi  siis mina näiteks küll siit pealt mitte ühtegi elusat ei näe,  ehk siis kõik need koja poolmed on kenasti siin lahti. Sisu on ära söödud ja kestad on siis jäetud sinna setesse. Ta valib magusam. Tundub, et talle maitsevad need nii-öelda valge värvilisemad  karbid rohkem kui tumedavärvilised ja, ja põhjus on ilmselt lihtne. Kojakestad on pehmemad, tal läheb vähem energiat,  et neid purustada. Ja, ja eks väike, selline arvamus mul nii etteteadmine oli ka,  et see võib nii olla. Mis praegu ikkagi on, väga kummastav on Pärnu lahes. Meil on ajaloo kõige madalam valgete karpide asustustihedus  ehk balti lamekarpi on meil kõige vähem ja seda ala on  uuritud juba seal 50 ja rohkem aastat. Kellele need mudakrabid kõige suuremaks konkurendiks üldse  siin meie meres on? Ongi huvitav, et Ta on selline liik, kelle sugust enne meil  ei olnud, ehk siis ta täidab sellist niši,  mis oli varem täitmata. Ja, ja see on ka üks põhjus, mis, miks pärast see liik mulle  väga põnev tundub ja, ja üks põhjus, miks ma ei oska  ka praegu vastata, et mida ta kõike võib endaga kaasa tuua  ja kas üldse tal vaenlasi on, et ma siin siin-seal olen nagu  küsinud linnuteadlastelt ja ka kalateadlastelt,  et kas nad näiteks magudes on näinud juba krabi jäänuseid,  et, et võib-olla neid ikkagi siis mingi väike kiskluse surve  on peal, aga, aga tundub, et mitte. Küll on kalamehed juba peitnud seda, et kalad söövad muid asju,  kui nad enne sõid. Ehk siis jälle seesama asi, et krabi on oma toidu ära võtnud  ja kalade ei jää midagi järgi. Tumedad pilved on Läänemere kohale kogunemas  ja võõrliikide invasioon on aina hoogustumas. Kui varem tuli iga 10 aasta tagant üks liik merre juurde  siis nüüd tuleb igal aastal siia üks liik  või enam. Üks probleem on selle nende võõrliikidega veel,  et nad toovad ju sisse haigusi, mida meil siin ei ole. Ja samamoodi ka see mudakrabi. Kannab kannab edasi ühte haigust, mis võib olla surmav. Meie. Jõevähile. Globaalse maailmaga oleme juba teinud ja harjunud  ja samuti peaks tegelikult ka võõrliikidega selles suhtes leppima,  et kui nad siin on, siis peaks neist ikkagi mingit kasu  või proovima nendega nagu midagi peale hakata. Et võtame näiteks selle ümarmudila, kes kõlbab meile  suitsuahju panna, aga ka vilgab krabi, kes on meil söödav  ja võib-olla leiame ka mõnedes teistes liikides mingi kasu,  näiteks toodame sealt mingisugust biokeemilist mingit ühendit,  mis on näiteks kuskil farmaatsias kus iganes vajalik  ja oluline. Nii et see on paratamatus, et see looduslik kooslus ajaga muutub. Tänapäeval. Nii ja naa, selles mõttes paratamatu on ta nagu eestlastele  selles suhtes, et kui Eesti midagi ette võtab,  siis sellest jääb väheks. Et nüüd seda invasiooni survet vähendada,  peaks olema globaalne ülemaailmne koostöö,  ütleme seal näiteks töötama välja sellised ballasti  käitlemise meetodid, mis tõesti oleksid efektiivsed,  vältima ühepõhjaliste tankerid ringisõitmist kontrollima  igasuguseid sissetoodavaid liike, produkte,  aga ikkagi, arvestades inimeste suurt rändamist  ega väga palju midagi teha ei ole. Harrise muda krabi. Ja ka Hiina Vilge krabi kohta pole meil folklooris veel ridagi. Kuidas on lood paari sajandi pärast? Eks me räägi siis sellest ka lähemalt kas on  siis ka nende kohta sedasorti mõistatusi,  et ninanirssis karvad kärssis, raudne kasukas seljas  või hall kera hambaid täis või et üks saks 100 nõela  või et madala jalgega terava sulgega, kui laulab,  teeb pott, pott, pott, kes see on? Siililegi selge? Mul on hästi meeles lapsepõlvest üks vaatepilt,  kus siilimamma vudis mööda aeda tema järel kolm imepisikest siilipõnni. Meil pole just palju liike, kes inimeste lähedust otsiksid. Harilik siil lõunasiili kõrval, üks meie kahest siililiigist  on üks nendest imetajatest, kes inimese poolt pakutule ära  ei ütle. Siilil on pikk koon, väikesed silmad ja kõrvad  ning ligi 16000 okkaga kaetud nahk. Nende okaste vahel siblib hulganisti parasiite,  keda siili tõrjub. Kratsimisega samuti toimib tõrjevahendina õuna söömisel  saadud õunamahl. Mille ta määrib kehale? Siili vaenlased on koerad ja autod. Autode eest päästab vahel kiire vudimine. Ohu korral tõmbub siil kerra. Pidevalt podisedes ja turtsudes annab siil märku,  et teda ei maksa puutuda. Siil ei näe hästi ja seepärast on ta mõnikord lausa vastu  minu jalga koperdanud. Küll aga on siilil hea haistmine ja vaatamata oma väikestele  kõrvadele ka hea kuulmine. Siil toob suvel ilmale kuni kaks ligi viie pojaga pesakonda. Suvel puudub siilil kindel pesapaik ning kerratõmbununa  veedab ta päeva kusagil varjulises paigas. Rahulikus olekus toimetab siil omaette, enamjaolt toitu otsides. Siil on segatoiduline, kellele meeldivad eelkõige putukad  ja nende vastsed, aga ka limused ja vihma. Oma. Sageli võib kohata siili kompostihunnikus,  kus ta toitub sellest, mis inimesest üle on. Jäänud sealhulgas ka näiteks kalaluudest. Praegu teevad siilid viimaseid ettevalmistusi talveuneks,  täiendades rasvavarusid. Mulle on lapsepõlvest jäänud ka üks mälupilt,  kus naabritädi pakkus siilidele lüpsisooja lehmapiima. Nüüd on teadlased kindlaks teinud, et siilide seedimisele ei  ole lehmapiim hea. Selle asemel võiks neile pakkuda näiteks kitsepiima  ja vett. Samuti ütle nad ära näiteks hakklihast,  tigudest, kalast ja näiteks ka banaanidest. Tänased lood on nähtud, aga ega lugu Loodus sellega veel otsas pole. Igaüks meist saab maailma vaadelda ga iseseisvalt. Aegade jooksul on vaatluste hõlbustamiseks antud välja  hulgana käsiraamatuid, määrajaid, juhendeid olgu lindude,  taimede, lainete või pilvede vaatlemiseks. Minul on neile lisada vaid üks õpetus mille korjasin üles  juba lapsepõlves ja mis vähendab märgatavalt  mis tahes võõrkehade sattumist looduse või  ka telekavaatleja hingamiselunditesse. Aga nimelt, mis vahti, suu lahti, suu kinni,  siis vahti. Aeg minulgi suukene sulgeda.
