Kõige öö möödus Pärnumaal oodatust rahulikumalt ja näiteks kohalikust häirekeskusest, öeldi Eesti raadiole. Päästjatel tuli koristada vaid üks kanaküla kandis teele langenud puu ning ka veetase Pärnu lahes püsib juba tunde 122 123 sentimeetri peale Kroonlinna nulli, ei saa maavanema Pärnu kriisikomisjoni esimehe Toomas Kivimägi sõnul häire lõppu välja kuulutada. Kindlasti mitte sellepärast, et tuul on jätkuvalt tugev 14 15 meetrit sekundis ja tuule suund on jätkuvalt meie jaoks ebamugav, seetõttu ka Eesti meteoroloogia-hüdroloogia instituudi prognoos on ikkagi veel veetaseme tõus ja isegi kõige halvema stsenaariumi korral veetaseme tõusu kuni kahe meetrini Kroonlinna nulli kaks meetrit on meie jaoks kindlasti problemaatiline osade piirkondade jaoks, mistõttu meil ei ole vähimatki põhjust nii-öelda häireolukorda maha võtta. Samas olete teinud meie ametlike ilmaennustajate suhtes kriitikat? Jah, tõesti, minu jaoks see on ikka suht müstiline ja arusaamatu, et mul oli tõesti laua peal ka eile härra Tarmo Kõutsi poolt mereteadlase Tallinna tehnikaülikooli juures tema poolt tehtud prognoos iga tunni tuppa ja kui ma vaatasin nii-öelda siis tegelikkust võrreldes tema prognoosiga siis tegelikult kõige rohkem erines 20 sentimeetrit ja tema poolt kõige kõrgem pakutud tipp oli 150 sentimeetrit üle Kroonlinna nulli. Samas kui me võtame Eesti meteoroloogia troloogin instituudi prognoosi, siis nende eksimus oli 120 sentimeetrit võrreldes sellega, mis oli siis tegelik, kõige suurem eksimust, see tähendab seda, et eksimise vahe on kuus korda. Meil on olemas endal teadlased, kes oskavad kordades täpsemini öelda, ennustada, prognoosida veetaseme tõusu, kui seda ilma siiamaale on suutnud ja minu arvates oleks tegelik neid inimesi mitte kinni maksta, see tasub meile kümneid, sadu kordi nii-öelda teistpidi positiivset tagasi. Küsimus on ka selles, et, et okei, see selleks korraks, et oli meie jaoks järjekordne buss, aga, aga kui need koordi saab tõesti väga palju olema, kus selline tegelikult prognoositakse kordades üle, siis ühel heal hetkel inimesed ei võta neid. No see enam tõsiselt. Ja siis, kui ühel heal hetkel on tegelik tõsine prognoos siis ja vastab ka tegelikkusele, siis sellisel juhul ei pruugi jällegi inimesed olla nii-öelda valmis selleks tegelikuks ohuks või reaalseks vajaduseks, nii et selle tõttu nagu ikkagi nii palju mööda prognoosida, korduvalt ei saa. See oli juba tegelikult teine selline tõsine tõsine eksimus, et esimene oli ju vahetult peale üheksanda jaanuari tormi, kui oli nii-öelda teine tormihoiatus ka siis oli tegelikult eksimine väga suurt. Ma tahaks küll väga loota, et see teine nagu viimaseks näitaja uskuvat, et asja võib praeguse seisuga nimetada õppuseks. Jama nimelt nägi seda õppuseks, sest noh, tegelikult sündmuste või saabunud, et mul on ühte otsida ka väga hea meel, et tegelikult ajakirjandus vist ei ole kunagi nii aktiivselt reageerinud sellele olukorrale ja minu jaoks ajakirjandus on küll meie kõige parem sõber sellises olukorras, et ei ole paremate inimeste teavitamise vahendit ja efektiivsemalt aktiivsemalt kui seda massimeedia, ennelikke raadio, televisioon, ka igasuguseid netiväljaanded, et ma küll vabandan nende eest, sest nende jaoks oodatud sündmust ei saabunud, mille pärast nii suured jõud siia paisati, aga ma arvan, et meie raam on kõigil tegelikult lõppkokkuvõttes suur, et selline negatiivne tagajärg jäi seekord praeguseks hetkeks olemata ja loodame, et aga tänase päeva jooksul üle väga kriitilise piiri ei lähe. Lõpp hea, kõik hea.
