Kui eelmistes saadetes olen oma linnututvustused enam-vähem ajastanud selle järgi milliseid linde ka sel hetkel looduses võiks näha, siis täna lähen tagasi kevadesse. Räägin ühest linnust, keda sügisel päris kindlasti enam pole võimalik Eestis kohata. Teen nõnda, et ma kohe selle linnu nime ei nimetata Ta ning saate vaikselt tagant ära arvama, kellest juttu tuleb. Tahaksin rääkida Eesti kõige ilusama lauluga linnust, see mõnes mõttes veidi libedale teele minek. Sest rääkides millestki, mis on ilus, siis kehtib ikka reegel, et ilu on vaataja silmades. Või kui laulust käib jutt, siis võiks öelda, et ilu on kuulaja kõrvades. Tänapäevases muusikas käib muidugi silmailu ja kõrvale mõeldud ilu käsikäes ja mõnigi kord võib artisti kena või huvitava välimusega ka muusika vastuvõttu mõnevõrra mõjutada. Linnuriigis võib tegelikult täpselt sama fenomeni kohata, näiteks troopiliste paradiisilindude vokaalne sooritus on üsna üheülbaline kuid sellega käib kaasas väga võimas visuaalne show, millega emastele lindudele muljet avaldatakse. Aga tuleme tagasi Eesti lindude juurde aastal 2002. Võib-olla keegi mäletab sellist aastat veel, mis siis toimus? Oli Eestil au korraldada Eurovisiooni lauluvõistlust peale siis võidukat Dave Bentoni ja Tanel Padari esitust aasta varem. Ja Eestimaa looduse fond ja Eesti ornitoloogiaühing otsustasid, et selle suure show taganttuules on hea tutvustada ka Eesti ja Euroopa loodust ning kuulutati välja selline tore üritus nagu linnueurovisioon. Põhimõte oli samasugune nagu päris euro visioonilgi. Erinevad riigid esitasid oma võistlejad konkursile ja nende hulgast valiti välja žürii ja publiku lemmikud. Ja samamoodi nagu päris euro visioonelgi toimus rahvuslik eelvoor, mille kandidaadid esitas professionaalide seltskond ehk Eesti ornitoloogiaühing. Ja internetis toimunud hääletuse tulemusena leidsid eestlased, et kõige ilusam laul uni ööbikul ja ööbik esitatigi Eesti esindajaks üldvõistlusel aga enne kui lasen kõlada paljukiidetud ööbikulaulul paar sõna ka sellest liigist endast. Ööbik on tuntud kui hiline saabuja rändlindude seas ja ta jõuab enamasti meile alles maikuus ja ka lauluperiood on üsna lühike, nii et kui ööbikul pojad kooruvad, siis isased hakkavad laulusessiooni ka kokkupoole tõmbama. Jaanipäevaks neid enam eriti palju kuulda ei olegi. Aga miks siis ööbikulaulu nõnda kiidetakse, mis seal on nõnda erilist? Kui üritada seda analüüsida, siis üheks põhjuseks on see, et tema laulan äärmiselt kõlav ja vaiksete öödel võib seda kuulda kilomeetrite kaugusele. Ja sealjuures ei ole ta mitte ebameeldivalt valju, vaid koosneb väga selgetest kenadest, maksutustest, drillerdustest, mis on väga korrapärasel viisil esitatud. Meenutades tõesti professionaalset lauljat, kes oma partiid väga hästi tunneb, teab ja oskab seda ka kvaliteetselt esitada. Nõnda kõlab ööbiku laul maikuu öös.
