Noh oota. Tuled? Või? Mis sul juhtus? Ma nägin rebase, siis seal aastas oli rebane,  mul mingi kollane. Või mingi ma ei jõudnud kaamerat välja võtta,  muidu ma saaks teile näidata, seal oli rebane. Ei ole ju üldse rebaseid. Seal oli üks tuleb sellest, et sa kogu aeg metsa sulgud,  sellepärast te näete igal pool rebaseid. Lähme need. Mets on mõnus ja võsa vahva, soos on elu soodne. Lammas on lahe ja vasikas vaha. Paal on mu ja moodne. Oli, mis ta. Kuulge, ma nägin rebast, aga ma ei usu seda. Nägin, mis linnas rebaste elavad metsas,  ma ei tea, ma nägin ühte paar tänavat tagasi,  põõsas oli rebane. Jaa, ma olen ka näinud, üks õhtu tuli vastu mulle siin,  näete. Me tuleme alla, mis me siin akna peal kõõlume. No kus te seda rebas, siis nägite siis paar tänavat tagasi,  sealpool. Seal, kus see park on sealpool ja ma olen näinud küll teda  seal Päris mitmekesi vahel kohe. No linnas ei ole ju mingeid loomi siin olevad mingid kärbsed  ja varblased. Neil on tuvi. Ei, siin on ikka igasuguseid loomi. See nüüd kogu aeg ei näe tänava peal jõlkumas ka,  see tähendab neid ei ole siin. Üks rebane siinkandis isegi elas või tegi oma pesa. Võime minna vaatama, kui te tahate. See on siin päris lähedal, pange oma rattad sinna teiste  rataste juurde. Lähme jalgsi. Ma kartsin, et kaksikud viivad meid otto udujutu peale,  nüüd politseisse. Aga selgus, et nad tahtsid meile hoopis rebasekodu näidata. No siin see rebane elaski Vaata, siin on üks auk, mida sealt poolt võib-olla ei ole  väga näha, seal ta elas, seal oli ta urg  või pesa ja siin on suled veel näha lindudest,  mis nad söönud on. Ja noh, ega rebasel on ju ükskõik, kas on politsei,  maja või piimavoodi või kivihunnik. Käisid selline urumoodi koht on, kus saab varju pugeda,  see on hea turvaline olla. Kus ta nüüd läks? Rebastel on urgu vaja ainult siis, kui väikesed rebased on  alles väikesed või kui nad on niisugused väikesed rebasepoed,  nüüd on nad juba suuremad ja enam muru ei ela. Võtame edasi üle teeparki. Aga miks see rebane niimoodi elas, seal politseimaja all,  et tal on metsas palju parem. Kui ma mõtlen, mida loomale eluks tarvis on. Toitu. Juua ja toitu ja vett, mida veel? Põnevust on sinusugusel pärdikul tarvis aga metsloomal. Turvalist elupaika on ka vaja. Tegelikult nii ongi, tegelikult on täis nelja asja veel. Et selle elupaiga saab nagu kaheks lüüa,  et üks on selline, kus päeval varjus olla  ja peitu pugeda. Ja siis teine osa sellest elupaigast on koht,  kus siis oma järglased kasvatada. Et rebase jaoks see ulk seal politseimaja all oligi  niisugune koht, kus oma kutsikat siis suureks kasvatada  ja siis kuskil juba mujale elama minna. Neli asja on olemas, siis võib ju sama hästi  ka linnas elada. Aga neil on ju metsas kõik need neli asja  ka olemas, et miks nad siis linna tulevad? Linna võib ju näiteks selle pärast tulla,  et osadel loomadel on linnas palju rohkem süüa  või lihtsam süüa leida. Nagu näiteks prügikastidest Jah, ja näiteks igasuguseid varblaseid toidavad ju inimesed  saiaga ja samamoodi võib olla ka ju Neil niisuguseid  huvitavaid või rohkem uru urukohtasid. Ja üldse loomad ju on oma territooriumitel  ja kui linnas on niisugune tühi ala, kus näiteks ühtegi  rebast parasjagu ei ela, aga kõik asjad on olemas,  siis miks ei peaks sinna mõni rebane varem  või hiljem kolima? Ja näiteks siis, kui ma lähen kinno ja näen,  et seal on vaba koht, siis ma ikka lähen sinna. Ja eks loomadega on samamoodi ju otsivad uut elukohta  ja kui kuskil on vaba urg ja ümber paistab süüa olevat  ja vett ja muud elamiseks kõlbliku ala, siis nad ikka asu  asuvad sinna elama. Ma saan aru, et meil on siin linnas varblaseid,  et neil on siin rohkem süüa, aga meil ei ole ju linnas  näiteks põtru ja karusid. Püsivalt ei ole jah. Aga noh, kui vaadata neid linnaloomasid,  siis nad saab üldse tegelikult nagu kolmeks jagada. Et üks rühm on nagu sellised loomad, kes elavad kogu elu linnas. Neil on kõik eluks vajalik siin. Et on see varjekoht ja koht, kus järglased kasvatada,  nad leiavad toidu siit ja veelinnast. Et saavad kogu elu siin ilusti elatud. Niisugused loomad on rebane, ilmselt, keda me nägime,  kelle urgu see võiks olla niisugune loom  ja on igasugu linde ja ja sisukuseid tegelasi,  mutidki linnas, eks. Jah, siilid saavad ka hakkama, nad ei liigugi  nii palju, et linnast välja minna. Jänesed ja jänesed võivad ka elada vabalt kuskil siin  väikses metsatukas või pargis. Niisiis, teised loomad on sellised, kes käivad oma toitu  linnast otsimas, ainult võivad näiteks päevaks minna linnast  ära ja. Ja oma järglased saada kuskilt linnast väljas. Et niisugused nagu shoppajad tulevad linna toitu otsima,  siis päevaks koju tagasi. Et rebased võivad ka niisugused olla, et kõik ei pea linnas  päris sees elama kuskil linnaservas, et käivad kuskil  korraks kellegi hoovis, kas kompostihunnikus  või prügikastis midagi toitu otsimas või kassi  või koeratoitu pätsamas. See pole küll päris ilus. Nojah, aga tuleb ju kuidagi hakkama saada,  peab kaval olema. Ja linde on ka selliseid, näiteks röövlinde,  kes lendavad linna kuskile tuvisid küttima  ja siis lähevad sul pärast jälle minema,  hakkab pesitsevad linnast väljas nagu kulli. Jah, kakutoad ka, aga muid kulle on päevaseid kulle. Niimoodi teevad. Ja kolmandat, siis, kes võiks olla? Äkki need, kes üldse ei taha linnas olla? Jah, aga vahel satuvad sellised nagu päris turistid. Et satuvad linna sisse, siis ei oska siin eriti midagi teha,  nagu põdrajah, põdrad satuvad vahel või siis kährikuid on  sattunud kesklinna ja aga, ja Eestis on jah,  põdrad vist need, kes kõige sagedamini satuvad kesklinna  ja siis tuleb neil vael aidata siit ära minna. Ise enam teid ei leia, aga kindlasti on neid,  kes öösel ka satuvad, siia ja ise välja saavad  ja kellest me ei tea mitte midagi. Et siis niisugused loomad, kes saavad päris terve elu linnas hakkama,  need, kes käivad siin siis nii-öelda nagu poes toitu söömas  ja kolmanda turistid, kes satuvad siia ja lähevad ära  või peab ise ära viima. Mõned loomad elavad terve oma elu linnas  ja ei käi kunagi maal. Nad saavad rõõmsalt kõik oma toimetused linnas tehtud. Mõned loomad elavad maal, aga käivad linnas endale toitu otsimas. Linnas on seda kergem kätte saada. Mõned loomad hoiavad aga linnast eemale ja ei oska linnas  kohe üldse midagi peale hakata. Jah, aga kitsed võivad elada ka linnas, sest kits ei taha  nii suurt eluala alati. Ta on niisuguseid parke küll, kus kitsed täitsa hakkama saavad. Aga kas siis ongi niimoodi, et mida suurem loom on,  seda harvemini võib teda linnas kohata. Võib niimoodi ütelda küll, et väiksematel loomadel on linnas  lihtsam elada sest suured loomad, eriti kiskjad,  näiteks näiteks hundid, neil on väga suured  koduterritooriumid ja mõnest väiksemast linnast üldse ei  pruugi ka suurused lihtsalt piisata. Ja muidugi ei ole neil seal ka toitu ja,  ja suuri loomasid, tihtipeale ei taheta ka linnadesse üldse,  et inimestele ei meeldi, et nad linnades on. Ma arvan, et hundil oleks vist päris raske linnas toitu leida,  et kui ta hakkaks siin õue koeri sööma ja  siis kõik inimesed ilmselt ajaksid ta minema. Metsaloomade koht on ikka metsas. Aga kui loomaaias on üleval sildid, et loomadele ei tohi  süüa anda ja te ütlete, et metsaloomadele  ka ei tohi midagi anda, et kas siis linnaloomadele võime me kausiga,  ma ei tea piima või midagi siukest anda. Linde ju talvel toidetakse, siis neil ei ole talvel eriti  süüa midagi ja samamoodi inimesed ju panevad vahel siilidele süüa. Et selles ei ole vast ma arvan midagi halba. Aga kui näiteks hakata linnas endal hoovis mõnda rebast toitma,  siis see tegelikult ei ole minu arust väga mõistlik tegu. Sest rebane on ikka juba niisugune suur loom ja,  ja nad võivad minna vahel täitsa ülbeks ära,  et kui sa neile süüa ei anna, siis prügi vahel on rebased  trüginud tuppa inimestel või et parem, ma arvan,  mitte harjutada. See võib küll päris tülikaks muutuda, kui iga hommik tuleb  sulle mõni rebane ukse taha ja laseb ukse kella  ja küsib, et kus on mu pirukas. Aga kas siis erinevates maades elavad linnades erinevad loomad? Eks ta nii ole, nii nagu erinevates maades elavad erinevad  loomad üldse, elavad ka linnades erinevad. Aga on ka niimoodi, et mõned loomad, kes meil linna ei trügi,  trügivad teistes maades hästi tihti linna,  näiteks mägrad, Inglismaal on taga, tagamajahoovides teevad  palju pahandust. Ja Helsingis näiteks elavad küülikud linnas Helsingi linnas,  kuigi tegelikult looduses üldse siinkandis küülikud ei elagi. Meil elavad jänesed, mis te arvate, kuidas nad sinna  sattunud on? Äge on puurist välja ja kellegi kodust minema. Vot jah, ongi nad on saanud kas plehku inimeste käest  või siis ilmselt on osad inimesed, kellel on küülikust  saanud villand, on viinud ta kuskile parki lahti lasknud. Ma olen igal pool multikatest näinud, et Ameerikas on hästi  palju pesukarusid. Jah, seal on pesukarud, on linnades päris sagedased,  mõnel pool ja igasugused opossumeid võib linnas elada. Ja skunksid näiteks võivad Ameerikas linnades elada. Aga milliseid loomi võib siinkandis kala? No lähme, vaatame äkki on mõnest loomast mingid tegevus,  jäljed maas või äkki näeme mõnda kuskil puu otsas  või rohu sees. Me matkasime kaksikutega terve pargi läbi,  aga ühtegi looma meile küll silma ei jäänud. Kaksikud ütlesid, et söö tuleb sellest, et me trambime nagu  pühvlikari ja otsustasid meid viia kohta,  kus on väga julged loomad ja linnud. Siin on selline koht, kus näiteks mõnedel lindudel on süüa  väga kerge leida. Siin on ju vaadake tuvid ja varblased ja hakid  ja kajakad. Ja mis siin meie selja taga on, kus katusel linnud istuvad,  on turg. Ja turul on ju ikka igasugust mingit puru kukub maha  või mingisuguseid maasikaid suvel või igasuguseid asju. Palju lihtsam, kui oleks näiteks kusagilt. Noh, ma ei tea kusagil põldude vahel, kus näiteks tuvid  sügisel käivad teri söömas Ak on, aasta otsa on siin pidevalt stabiilselt olemas. Teine asi, mis neil on, on vesi olemas, siin kõrval jõgi on,  siin voolab turus on igasugused kraanid ja sageli on  poriloik ja veeloik, nii et neil on nii süüa kui vett. Siin ja siin on maja katuse all on veel igasuguseid pragusid  ja auke, kus saab neid kartused pesa teha  või tuvid, kuhu pugeda. Siin on kõik olemas, kas nad aasta läbi siis ainult siin? Siin elavad kuhugile majale ei liigu. No eks need varblased ilmselt on üsna paiksed,  siin on ju neil süüa, vett juua ja ka pesa kohta. Aga mis siis, kui turg kinni pannakse, kas nad  siis kolivad siit aegapidi ära? Võimalik, aga, aga väga kaugele ei pea kolima  ja siin inimesi ikka istub ja süüa süüa loobitakse neile et  kuskile siia lähedale linna jäävad. Aga kuhu need linnud öösel lähevad? Ega ju kõik pesen, et pesas on ju linnud ainult sellel ajal,  kui nad seal on, munad ja väiksed linnupojad. Aga need tuvid näiteks on siinsamas turuhoonete katusel  näiteks öösel ja varglased on ka siin kusagil siinsamas  põõsastes või kusagil peidus. Aga kas nende lindude poegadest saavad ka samuti turulinnud  või nad lendavad metsa tagasi? Arvata võib, et need linnud, kes siin siin on kuskil lähedal sündinud,  jäävad siia ka hiljem elama. Paljud linnud on väga pesapaiga truud ja tulevad  ka rändlinnad samasse kohta, kus nad sündisid tagasi. Ega nad seal metsas ei oskaks ka toitu antida,  ei tea, kuidas seal asjad käivad ja süüa leida. Eks nad teistelt ikka siin õpivad ja. No näe, kuule, ma siin vaatan, et põhimõtteliselt kõik  linnud kõnnib d siin ringi, et et kui ma näiteks maale  või metsa lähen, siis ma vaatan, et ikka linnud lendavad  ja lendavad kohe ära, kui mina ligi lähen. Aga vaata, siin jooksevad kohe jalg ees,  et kas nad on inimeste peal ahvinud seda jalgadel käima. Noh, jalgadel käimistest mitte, eks nad mujal käivad  ka maa peal, aga üks asi, mis siin kindlasti on,  siin on palju rohkem nikest kohta, kus käia  ja kui sa metsa lähed, palju seal sellist tühja avamaad on. Just, ja siin on hea lage, sinna on kaugele näha,  kui keegi tahab, mõni kass või mõni muu kiske sind ründab metsas,  kui sa lähed maa peale sigise väikse lapi juurde,  siis on ju põõsa taga hea hiilida, kellelgi kohe sulle  kallale tulla. Aga miks need siin inimesi ei karda? Eks nad on ära harjunud sellega, et inimeste lähedal saab  süüa ja tegelikult inimesed ju ei ole neist eriti huvitatud. Vahel viskavad küll saia ja vaatavad, aga,  aga muud huvi ju neil nende varblaste ja tuvide vastu meil  ju ei ole tegelikult, kas meil siin Kindlasti on vaenlased oluliselt vähem kui kuskil looduses. Et mõni kass kindlasti saab ühe linnu vahel kätte  või mõni rebanegi, kes siin linnas on, eks  või mõni röövlind võib käia, aga, aga üldiselt neil on jah,  märksa vähem vaenlased siis kui looduses. Ja nad saavad olla sellistes kohtades, kus väga ligi  ka ei saa ja ta hästi ei kujuta ette, et ükski rebane sinna  otsa ronib, seega kassil läheb ka raskeks sinna,  kuhu katusele ronimisega. Plekist ja libe koht, kui sellel kassil just tiibu ei ole. Mulle tundub küll, et näiteks varblased huvid on mõnikord  isegi liiga julged ja naas tulevad täitsa juurde  ja kui midagi ise sööd, siis tulevad kästa. Võivad olla küll jah, aga nad alati ei malda oodata küll  ja seda ma ka ükskord hea südamega sõin ja  siis andsin ühele kajakele ka natukene paar tükki liha,  siis see lõppes sellega, et ta võttis terve mu kanakoiva ära. Mina pidin poodi uue järgi tema endis rahulikult minema  ja oli päev korda läinud. No mina oleks kajakas sisse oleks küll olnud üks väga väärt tegu. Selles ma ei kahtlegi, et see nii teeks. Milliseid linnas elavaid linde sina tead? Aga need turul olevad need varblased huvid,  nad olid küll väga julged, ei lasknud ennast üldse üldse  inimestest häirida. Jah, aga linnas on tegelikult ka selliseid loomasid,  kes ei saagi võib-olla aru, et nad linnas elavad kelle,  kes ei ole siia tulnud, sellepärast et neil on siin rohkem  süüa või või sellepärast, et nad kuidagi inimestel ligi tõmbas. Mis mõttes, nagu kõik saavad aru ja kas on maa  või linn? Noh, näiteks linnad, kus on mõni järv või,  või suurem veekogu või jõgi voolab läbi,  seal elab ju ilmselt terve hulk kalasid. Ega nendel kaladel ei ole ju erilist vahet,  et kas see jõgi voolab läbi linna või ei voola,  et nad ei pruugi sellest üldse arugi saada. Kas kalasid see müra ei sega? Ma ei tea, aga no eks neil söök on ikka sama,  mis on maal nii-öelda maal elavatel kaladel. Et nad on tulnud siia selle vee kesk veekeskkonna pärast  lihtsalt mitte mitte linna pärast. Ja samamoodi näiteks ma arvan, et mingit väikestel putukatel  ei ole ka vahet, kes söövad ka linna kuskil näiteks parkides  või haljasaladel ilmselt sama sööki ja elavad sama elu,  mis kusagil kusagil maapiirkondades. Aga mul on täitsa hirm selle politseimaja all elava rebase pärast,  et et ta ei näe ju valgusfoori ja ta ei oska õiges kohas üle  tee minna, et mis siis, kui ta auto alla näiteks jääb? Et see võib küll olla jah, et linnaloomadel on linnas hoopis  uued ohud, et neil on küll mõne poole mõne asja poolest  võib-olla hea, et on lihtne süüa leida, mis me rääkinud oleme. Aga jah, linnas on sellised ohud, millega nad võib-olla  harjunud ei ole, nad mingil määral ilmselt oskavad  või harjuvad ajaga ära sellega et kui on auto läheneb,  siis ei või sealt eest läbi joosta. Aga kindlasti üks asi, mis nüüd natuke päästab,  on ka see, et paljud loomad on öösel aktiivsed,  aga öösel on jälle autosid palju vähem, linnades. Linde ja siukesed lendavaid loomi näiteks nahkhiiri veel. Neid päästab ju see, et nad ei pea otseselt teed ületama,  nad saavad sealt üle lennata ja ega nad auto ette  nii tihti ei satu. Vahel võib küll mõni lind auto alla jääda,  aga, aga neil on see liikumine linnas natuke lihtsam. Aga need liiklus ei ole tegelikult ainus asi,  millega loomad peavad linnas harjuma. Et on näiteks linnas on hästi palju müra ka,  mida tegelikult ju metsas. Sellist müra ei ole. Aga loomadele ja lindudele on hoopis palju parem kuulmine  kui meil. Kuidas nad siis saavad selle müra sees elada? No see valjem või parem kuulmine ei tähenda seda,  et sa kuuled valjemalt kõike just sa, nad enamasti kuulevad  neid vaikseid helisid lihtsalt paremini kui meie. Aga müra segab neid hoopis teistmoodi. Võiks võib-olla algul ei tulegi pähe kohe näiteks  ja Sa mõtled laululindude peale või rasvatihase peale,  kes peaaegu igas hoovis on siis linnulaul on ju selleks,  et omavahel suhelda ja öelda, et see on minu pesitsusala  ja mina korjan siit toitu ja see on minu pesakast. Ja et siis isased meelitavad emasid ligi ja. Ühesõnaga, selline suhtlemine, aga kui müra on,  siis on hästi raske kuulda ja seda linnulaulu. Ja see kostub palju väiksema vahemaa taha. Noh, näiteks siis, kui mingi raadiost käib mingi suur tümps  ja mina üritan näiteks sõbraga rääkida, siis eriti sõber ei kuula. Noh, täpselt sama asi ongi, et sa kuuled küll,  aga siis kui sa oled hästi lähedal. Ja see segab küll linde, selleks, et nad. Näiteks niimoodi muutnud oma käitumist, et nad laulavad teistmoodi. Kuna palju kõrgem hääl on palju valjem, enamasti nagu  autoheli on niisugune madalam niisugune müra,  mis on siis kõrgem heli ostub ka üle sellest paremini. Siis linnud laulavad linnas näiteks valjemalt  ja kõrgemalt ja teine asi, mis on, on millal on linnas kõige  rohkem müra? Kogu aeg ühtlaselt või vahepeal rohkem. Hommikul ja õhtul kaks korda päevas linnud on  siis vastavalt sellele ka oma laulmisaega muutnud. Kipuvad sageli rohkem nagu öösel laulma või varem pihta hakkama,  et autodega ei kattuks see aeg. Saaks oma tähtsad jutud aetud siis, kui müra on vähem. Ja siis saakski põhimõtteliselt mõelda niimoodi,  et kui sa tahad ilma ummikuteta läbi linna jõuda,  siis kuula lihtsalt linnulaulu. Jah, et siis maksab veel liikuma minna, kui linnud veel laulavad. No kui sõbraga tahad rääkida, siis sellel ajal,  kui Johanna oma tümak on kinni keeranud,  on lihtsam. Aga kui maal olev tihane ja linnas elav tihane satuvad kokku,  kas nad siis saavad enam üksteisest üldse aru? Küllap nad ikka saavad, laul on selleks,  et öelda, et siin on minu pesakast ja siin on minu  territoorium ja see, et nad seda aega muudavad. Küllap nad seda ikkagi kuulevad, et kui maatihane võibolla  satub linna, siis ta alguses võib-olla laulab sellel ajal,  kui on hästi palju müra. Aga kui linnatihane peaks sattuma kuskile maale,  siis ei ole ju ühelgi kellaajal ei ole nii palju müra kui  linnas ja see laul kustub ikka välja. Aga kui sa ütlesid, et üks lab kõrgemalt  ja teine olla madalamalt, et kas see on siis natuke nagu  erisläng või? Võib nii vaadata küll, jah, see on niisugune kultuuri asi. Niisugune slängi värk ja kuna see laul kostub linnas mitte  nii kaugele, vaid vähem siis on selline asi  ka veel juhtunud, et lindude nüüd pesitsusterritooriumid on  natuke väiksemaks muutunud. Et maal on need suuremad ja linnas väiksemad Selle teine põhjus on veel see ka, et linnas on toitu rohke,  ma ei pea nii suure ala peal seda toitu otsima,  kui metsas. Aga mis te arvate, mis linnas veel võiks teistmoodi olla  peale müra? No ma ei tea, äkki, Ma ei tea Näiteks valgus, valgus kui sa maal lähed näiteks oma maakodu  uksest öösel või õhtu hilja välja, siis on ju täitsa pime. Kui on jaanipäeva aeg, siis on natuke valgem. Aga linnas on ju kogu aeg päris valge enamustes kohtades. Linnad on väga kõvasti valgustatud, kõik kõnniteed on  valgustatud ja autoteed on valgustatud ja linnas kaob see öö  ja päeva vahe läheb väiksemaks. Et see võib ka väga paljusid loomasid tegelikult mõjutada. Aga see on ju hoopis parem, nii on õhtul julgem trennist  näiteks koju tulla, et ei pea kombitsema kätega. No eks ta on meile parem ja julgem et me oleme seda linna  valgustust oma soovide järgi seadnud. Aga mis siis mõnele loomale meeldibki valge? Vot osad loomad saavad siis tõesti kasu,  aga paljud loomad näiteks ei ole, on öise aktiivsusega,  et igasugused pisinärilised näiteks võivad olla sellised,  keda valgus häirib ja kas selle valgusposti all  või selle valgusvihu see sinna ei lähe ja  selle võrra on neil sellist kasutavat ala kusagil pargis,  näiteks vähem osa nahkhiireliigid on sellest  tänavavalgustust niimoodi kasu õppinud lõikama,  et et nad püüavad seal ümber putukaid. Et kuna igasugune valgus meelitab putukaid ligi Ja noh, seal on hästi palju putukaid ümber  ja meie nahkhiired, kes söövad, söövad putukad peamiselt  neist osad lendavad seal lampide ümber, sest seal on hästi  palju süüa. Sa saad palju kiiremini, kõhutäis, palju väiksema lennuvaevaga,  saad kõhutäis. Aga kui ma panen näiteks tänavalambi alla küpsised,  siis julgeb selle ära viia ainult linna kõige julgem hiir. Nojah, võib nii nalja teha, kõik, kõik loomad sinna ilmselt  ei lähe, aga aga alati leidub selliseid julgemaid. Aga kui linna ehitatakse maju ja teid, et kas  siis üldse selle peale ka mõeldakse, et linnas elavad  ka ju loomad. No eks vahel ikka mõeldakse ja selliseid suuri parke  tihtipeale ju kaitstakse ja sealt. Sealt ei võeta puid maha ja nende asemel ei ehitata maju. Aga noh, kuidas kunagi, vahel mõnes kohas võivad võitjaks  olla loomad, mõnes kohas võib olla võiteks inimesed  ja vahel võivad olla olla mõlemal kasud sees. Aga mis siis juhtuks, kui kõik loomad ja linnud läheksid  siit linnast minema? Kindlasti kõik ei lähe siit kunagi ära, et kui näiteks  linnud ära läheks, siis hakkaks putukaid rohkem olema. Praegugi on ju sääst ja igasugu kärbseid  ja mutukaid hästi palju. Ja teiseks kindlasti oleks palju igavam ka inimesele  ka ei meeldiks elada sellises linnas, kus peale inimest ei  ole mitte kedagi. Ta on täitsa tore ju istuda ja vaadata kuskil pargis jõe  ääres linde. Ja teine asi, mis nendega hea on muidugi see,  et nad levitavad igasugu seemneid ja taimed leviks linnas  palju halvemini. Et ei ole niimoodi, saavad taimed ja loomad ilma üksteisega  alati väga hästi hakkama. Linnud levitavad erinevate taimede seemneid,  vot niimoodi Kas mulle tundub, et mets saab küll ilma meieta hakkama,  aga linn ilma loomadeta küll hakkama ei saa? Metsal ilma inimesteta igav ei ole, aga linnas oleks ilma  loomata küll hirmus hirmus kehva ja igav elada.
