Maismaa moodustab maakerast vaid kolmandiku. Ja sellest omakorda kasvatatakse vaid 11-l protsendil  söögiks kõlblikke taimi. Seitsmemiljardilise inimhulga juures pole  siis ka mingi ime, et osa tüüpe on täitsa näljas. Ja. Eestis hinnatakse põllumaade osatähtsust kogu riigi  pindalast umbes neljandikule. Vahepeal võsastunud põllud on uuesti üles küntud  ja vili maha külvatud. Ja mingisugune maaläheduse igatsus on siiski säilinud  ka põlistes linlastes. Näiteks aknalaua aiandus aina levib ja aedades on  lillepeenarde kõrvale tekkimas ka kurgirivid. Kohe uurime, kuidas saaks linnalähedases aias kollase,  punase, rohelise, võimalikult mahedalt maha külvatud. Tänase saate teemat aitavad lahti mõtestada metsaalad. See viieliikmeline pere elab Harjumaal, Murastes. Ema Marika on ettevõtja, isa mattis muusik. Peres kasvab kolm last. Liisa, Joosep ja Taaniel. Metsalate maja ümbritseb maalapp, millele saaks kavandada  peenraid ja istutada erinevaid taimi. Mis sellest kõigest tänaseks päevaks saanud on,  näeme saate lõpus alustame aga algusest ning lähme selleks  ajas tagasi kevadesse. Ei ole, siin on see see eelmine aasta külvatud muru  ja siis väike maitsetaimeaed väga lopsakas aed. Kas sa oled proovinud midagi kasvatada ka? Tegelikult ma eelmine aasta üritasin lilli külvata,  aga nendest ei tule. Söödavad lilled või mittesöödavad lilled,  ilulilled. Aga mis su plaanid selle aiaga edasi on? No, mul on mure selle mullaga, mis siin on,  et me küll eelmine aasta külvasime muru maha,  aga see millegipärast suri ära siin. Ma ei tahakski siia kohe siia kidura mingi mulla peale  midagi panna, et ma hea meelega teeks parem nagu pottidesse  või mingisse mingitesse nõudesse teeks aia siuke liikuv aia,  kui tahan tõsta teise kohta. Aga mis see lõppeesmärk on, kuidas sa oma vaimu silmas ette kujutad,  kui see aed on valmis, siis ta on vot selline. No siin, ma kujutan ette, et mul on siin hästi ilus silemuru  ja siis mul on üksikud sellised nagu klumbid,  et üks nagu lille osa võiks olla, siis võiks olla  köögiviljad ja maitsetaimed. Kui ma praegu seda kõike siin vaatan, siis tead,  ausalt öeldes, see paistab üsna trööstitu. Ja mina ei ole mingisugune aiandusekspert,  nii et ma arvan, et meil on viimane hetk kutsuda appi mõtestaja. Tänane mõtestaja on Kristel Saage. Roheliste näppudega jätkuloova aia asjatundja Kristel teab,  millised taimed saavad omavahel kõige paremini läbi  ning kuidas mürgipritsi kätte võtmata kahjurid aiast eemale hoida. Tere, Kristel, aitäh, et sa tulla said. No kui sa vaatad seda aiapotentsiaali, siis  mis sa arvad, kuidas Marika unistuste aia saaks teoks teha  ja teha seda niimoodi, et see oleks keskkonna mõttes  mõistlik ja samas selline viljakas ja ville kandev kõik need asjad,  mis siin teha saab? Kõigepealt peab vaatama, mis siin olemas on,  missugused on need tingimused, mis siin on,  nüüd ma saan aru, et Marika on siin piisavalt kaua olnud  koha peal juba ühe aasta ringi vähemalt,  et ta on näinud seda aastaaegade vaheldumist  ja seda, kuidas siin tuuled puhuvad ja kuidas siin päike  liigub ja ja kõik need asjad on olulised. See vaatlemise periood on väga oluline ikka,  et eeltöö peab olema tehtud. Hästi kindel, kindel see, et eeltööd on vaja teha. Ma saan aru, et siin aias on potentsiaali küll  ja küll. Ja sinul on valmis Marikale esimene ülesanne. Milline see on? Esimene ülesanne on siis kõik need oma unistuste asjad,  mida ta tahab siia panna, ilusti sildikestega ära tähistada  ja siin aias siis vastavalt sellele, kuidas ta arvab,  et on õige paika panna ja me teeme seda niiviisi,  et me võtame ühe jogurtitopsi, lõikame ta ribakesteks  ja saame sellest ilusad väiksed plastiksildid  ja kirjutame sinna markeriga peale ja siis kirjutad,  mida sa tahad, kus kasvamas näha? Kui me seda maja valisime, siis see aed ei olnud otsustav. Meil ei oleks piisanud ilusast rohelisest murust ka,  muidugi tore oleks olnud, kui siin oleks mingid vanad  õunapuud juba aed valmis, aga siin ei olnud. Et kui me siia kolisime, siis külvati siia muru  ja toodi mulda, et siin on pae, pae pind  ja mulda on ainult paar sentimeetrit. Üks probleem on meil veel selles, et me elame hästi mere  lähedal ja see on suht lage. Pinnas, et siin ei ole suuri puid, et kui mere pealt tuleb  külm tuul, et see tuleb kohe siia, meie majani välja,  et siin eriti ei taha kasvada midagi. Sellepärast on siin natukene keeruline teha mingi  köögiviljaaeda või teha nagu peenraid siia. Aga Ma tahaks hästi ilusat muru ja ilusaid lilli  ja köögivilja ja maitsetaimede aeda. Ma ei tahaks, et see maitsetaimede peenar oleks kuskil  teisel pool aeda, sest ma tean, et ma ei ei saa,  vahepeal kuu käib, et ma ei lähe jooksma,  võtma neid kuskilt teiselt aia otsas, sest ma tahaks,  et nad oleks mul käepärast. Lapsed tahaksid meil kurke ja tomateid. Et nad saaks ise vaadata, kuidas need kasvavad  ja saaks ise süüa. Mulle meeldiks oma suvekõrvits ja oma baklasaan. Ja miks mitte ka päris kõrvits. Ma mingi aeg tagasi arvasin, et. Et pole üldse mõtet mingite taimedega jännata,  et poes on palju odavam aga samas lastele jälle tohutult  meeldib lilli kasta ja vaadata, kuidas kurgid,  kuskohast see kurk üldse tulevad, muidu laps näeb ainult,  et kurk on poes ja ta ei teagi, kuidas see kurk üldse kasvab,  et on alguses väike ja siis on suurem, et see pakub lastele  nii palju rõõmu ja eesmärk ei ole see, et me nüüd peaks  terve perega talve otsa süüa saama, vaid et et lapsed näeksid,  kuidas taimed kasvavad, et see on ja endal  ka ilus. Kristel vaata, mis me tegime. Marika, mis su põhilised küsimused ütleme,  sellised murekohad on selle kõigega, mis on siin valmis,  olen saanud. Ma tahaks teada, kas need sobivad omavahel need taimed  ja kas neil äkki peaks suuremad need nõud olema kas näiteks kapsast,  mingit ilusat roosikujulist, kapsast ja baklažaani,  et kas neid võib panna ühte? No baklažaan on üldse üks väga soojalembene taim  ja kasvab meil üsna kasuhoones ei noh, heades tingimustes. Et arvestades seda, et me elame siin mere ääres,  oleme siin praegu ja siin on tuuline ja siis talle sellist  väga soodsat kohta siin leida on üsna keeruline iga aia  rajamise puhul tuleb eelkõige vaadata, et,  et kus see koht on, kuidas ta asetseb ilmakaarte suhtes,  missugused tuuled seal puhuvad, kuidas päike liigub seal  sellel krundil ja, ja see on esimene asi,  mida peab arvestama ja muidugi mullasti. Ma baklažaanika ei soovitaks alustada, ütleme nii. Aga suvikõrvits, mis sul siin teises kotis on,  nüüd pandud, on kindlasti algajale aednikule üks väga  tänuväärne taim. Ta kasvab väga hästi ja kannab. Ikka ikkalikku saaki tavaliselt, aga nüüd tema kokkupanemine  tüümiani ja salatiga, no ütleme nüüd, kui sa nüüd kujutad  ette suvikõrvitsat ja kuidas ta kasvab, siis ta läheb väga suureks,  kui inimesed tulevad ja tõesti neil ei ole üldse mingeid kogemusi,  nad too toovad kusagilt aianduspoest või turult hullu hullu  koguse taimi endale kokku. Ja aga need taimed on alguses väikesed, reeglina nad  kasvavad väga-väga palju suuremaks. Alati ei osata hinnata seda, et kui suureks mingi taim  tegelikult kasvada võib. Et sinna kõrvale ei mahu midagi, jah, ja ta hakkab ikka väga  varjutama neid. Tüümian on selline ikkagi väike maitsetaim tahab  ka üsna noh, lepib üsna kuiva, kuivas kohas olemisega  suvikõrvits tahab hästi kastmist, aga me leiame kindlasti  tüümianile head kaaslased ja ka salatile head kaaslased. Tavaliselt on see kooskasvatamise, neid aspekte on hästi mitu. Üks aspekt võib olla see, et taimedel on erineva pikkusega  juured ja nad võtavad oma toitained erineva sügavuse pealt. Siis võib-olla see aspekt, et üks tõrjub eemale mingeid kahjureid,  tomat näiteks sobiks basiilikuga imehästi kokku. Okei. Nemad võimendavad teineteise maitset ja,  ja on väga head kaaslased. Tomat, nemad sobivad hästi, aga küüslauk,  kellega sobib, no tema sobib maasikaga väga hästi maasikat,  siin ootavad küüslauk, pakk on väga tugeva lõhnaga  ja päletab sealt eemale kahjureid. Sibul peletab ka samamoodi porgandi kärbest ja,  ja sellepärast kasvatatakse tihti ka sibulat koos porgandiga. Me peaksime võib-olla mõtlema mingisuguse maitsetaimede  peenra peale, aga nüüd tekib üks küsimus,  et, et meil siin osad asjad on justkui püsi  ehk mitmeaastased taimed. Aga osad, mis me tahame panna, on üheaastased. Et siis me peaksime nendele, no siin on,  on kune ja, ja, ja Meliss ja, ja nemad ja tüümien on  tegelikult ka meie tingimustes, noh ta peab  ka ikka talvel vastu. Nii et, et nendel võiks olla selline ikkagi püsiv peenar. Kusagil kindlasti soovitaks panna ka ka mitmeaastaseid taimi,  noh välja arvatud mõned maitsetaimed ja see kategooria taimi  nagu üldse välja. Igal juhul võiks aias olla rabarber ja, ja  siis erinevad laugud, mis on ka püsikud. Kas nüüd järgmiseks, vaatame kohad ka üle või? Kui vaadata seda loodust siin ümberringi,  et see on kõige parem viis näha, et mis siin kindlasti kasvab,  et siin ümberringi on näha, et siin kasvavad kadakad vägagi  hästi toominga ja sarapuu võsaga ja, ja võib-olla üks hea  soovitus ongi lihtsalt tuua neid taimi siia natuke tagasi,  suuremad puud hoiavad väga palju niiskust kinni tegelikult  mullas teatud võtmes mõttes on võti ikkagi taas metsastada  seda või noh, et, et tekitada siia taimestiku juurde. Ma tahan aknast vaadata näiteks vot sealt aknast vaataks  mõnda lille ja mõtlesin, et kollased lilled rohelisel  taustal peaks väga hästi paistma välja. Ja mõtlesin, et mulle meeldib kress ja saialill. Mõlemad on väga hea valik, sellepärast et mõlemad on ju söödavad. Ja nii et, et ühest saab teed teha ja, ja,  ja kress on ka igatepidi nii õied, kui lehed on tegelikult noh,  sellised terava redise maitsega, aga ma soovitaks neid panna  kokku siis juba mingisuguste köögiviljadega,  võib-olla me teeme siia siis ka ühe ühe kõrgpeenra. Et siin Marikal on, on mulda ülivähe mullakiht on  ka kindlasti väga-väga põuatundlik tänu sellele,  et seda on nii vähe, siis ta kuivab siin tuule käes väga läbi,  et selleks, et seda parandada, seda olukorda  siis ongi võimalik teha peenrad nii-öelda  selle praeguse pinnase peale. Et siin ei ole mulla sisse kuhugi minna. Milline köögivili siia sobiks? No üldiselt kress on selline, mis sobib paljude köögiviljade  juurde just putukatõrjeks. Siis paneme siia salati ja kapsa ja et seda,  missugune muld on. Seda saab väga hästi vaadata, näiteks taimestiku järgi. Et kui see taimestik on ikka selline väga tagasihoidlik ja,  ja kidur, siis tähendab on ka muld üsna vaene ja,  ja muidugi kaevates ka üldiselt on üsna lihtne aru saada. Siia tuleb. Roosiaed, et aknast paistab, et aknast paistaks,  sest ma ütlen sellise sellesse kohta, siin ei ole nagu mõtet  eriti midagi panna, sest meie sealtpoolt ei näe,  et siis see oleks lihtsalt möödasõitjatele ilus roosid  üldiselt nüüd need kõige vastupidavamad ei ole,  mere poolt tuleb üsna külma tuult, ma ei tea,  kas roosil on siin väga hea olla. Et me võime mõelda siis selle peale, et kuidas tekitada siia  mingisuguseid tuuletõkkeid. Kas siis mingisugune istikud või mingid põõsad  või midagi niisugust mõtled või? Jaa, kindlasti võiks siitpoolt seda aeda ikkagi teha natuke lopsakamaks,  et seda taimestiku siia rohkem tekitada ja,  ja et tööd on meil siin palju nagu ma välja noh,  aias, tema alguses kujundamisel kindlasti ongi palju tööd ja,  ja eriti kui sa tahad hoolega läbi mõelda seda,  et kuidas sa tahad muuta mingisuguseid looduslikke tingimusi,  et seda mikrokliimat te peate, siis noh,  sa pead ise tekitama siin, vaatame, kui mõistlik see aia  ehitamine on ühe roosi pärast ühe roosi pärast ei tasu seda teha,  aga kui sa tahaksid näiteks siia teha segapeenra  ja et kui sa tahaksid teha siia sellise peenra,  kus sul on igasuguseid erinevaid köögivilju ja,  ja ka ilutaimi, siis on mõistlik, siis on mõistlik Marika soovid ja ettekujutused on meil nüüd päris hästi  selgeks saanud ja seni, kuni tema läheb tuppa märkmeid tegema,  et see kõik meelde jääks, vaatame meie, mida on öelda meie ökoloogikul. Kui me vaatame inimese hoovi, siis me võime teha sellest  järeldused suhtumisest loodusesse. Milline on tema filosoofiline platvorm? Kas tema meelest inimene peaks olema looduse valitseja? Sellisel juhul on kõik võib-olla korras,  muru on niidetud, puud on pügatud sageli ebaloomulik,  eks looduslike taimede asemel on pandud kasvama eksootilised taimed. Kõik peab olema ääretult tehislik. Sellepärast et inimene valitseb loodust. Aga teine võimalus, et inimese meelest inimene on looduse osa. Ja sellisel juhul võib tema hoov hoopis teistsugune välja näha. Sellisel juhul võivad seal kasvada looduslikud taimed isegi  muru võib-olla liitmata, võib-olla see polegi muru,  kuidas niisugune teistsugune suhtumine tekib? Kõigepealt on tarvis loodusega ära leppida,  selleks peab olema kindel, et need taimed,  mis seal kasvavad, et need ei tee inimesele halba. Alguses toimub leppimine taimedega taimede vahel võib-olla  tehakse lihtsalt rajad, mille vahel saab ringi liikuda  ja saab tutvuda kogu selle suure elurikkusega,  mis seal tegelikult kasvada tahab. Aga teine etapp on see, et kui tõesti olla looduse osa,  siis tuleb õppida sealt looduse ikkagi ka võtma. Ja tõepoolest paljud taimed on inimesele ääretult kasulikud  ja head, noh, näiteks on võimalik aias tegelikult kasvatada  köögivilju ja täiesti oluliselt saada toitu näiteks selleks,  et saada 100 kilo kartuleid, keskmiselt kulub põllupinda  ainult 57 ruutmeetrit, niisamuti on võimalik kasvatada kõiki  teisi köögivilju, ürte, isegi kanu on üsna lihtne kasvatada,  kasvõi kasvõi linnaaias. See kõik võtab väga vähe ruumi ja on leitud,  et linnakeskkonnas kasvatatud köögiviljad õunapuud. Ja muud toiduained ei ole saastunud ja seega on nad söögiks  palju tervislikumad, kui poest saadavad toiduained,  mida on mürkidega pritsitud. Kui me oleme selle niimoodi looduse ära kasutanud,  näiteks toiduainete allikana, siis see pole veel sugugi piir. Meil on võimalik orgaanilistest jäätmetest vabaneda sellisel viisil,  et me teeme need kompostiks ja paneme sinna köögiviljaaeda. Ja niimoodi me võidame sellest aiast, mis meie ümber on  palju rohkem. Ja see aed muutub hoopis kodusemaks ja seal on palju mõnusam  puhata ja me näeme, et tegelikult pakub hoov meile võimalust  just nimelt nautida seda, et me oleme looduse osa. Tunne. A. Nagu teada, on meil saates alati kaks ülesannet. Kristel, mis on ülesanne number kaks? Kuna on väga tähtis aias tekitada mulda juurde,  see tähendab, et komposteerimine on väga oluline  ja viljakas muld tuleb kompostist, siis palun,  sinu ülesanne on nüüd teha üks väike kompostikasti mudel  meile siia. Pane need need ained, mis siin on niiviisi kokku,  nagu tundub sulle sobilik olevat, mis ained siin  ka on? Siin igast huvitavaid, imelikku asju. No siin on oksi. Lehtpuu ehk siis pihlaka oksi ja siis on okaspuu väike  kadakas siin siis on siin apelsinikoori ja sidruni sidrun  natuke pirni väheke, keegi on järgi jätnud väheke teed pakke  ja paistab, et on kõik kohe ei paks või kohvi. Nii et sa pead ise siis otsustama, et mida sa sinna komposti paned. Ja kindlasti otsi ka aiast juurde sinna midagi. Sügisel on aiaplaneerimise aspektist just õige aeg teadmisi  salvestada ja mõtteid koguda, kuhu, mida  ja millega koos istutada. Selleks, et aega võimalikult keskkonna ja tervisesõbralikult  planeerida võiks inspiratsiooni ammutada permakultuuri mõistest. See on inimasustuse kavandamise meetod, mis on saanud alguse põllumajandusest. Märksõnad on jätkusuutlikkus ja koostöö loodusega. Jäljendatakse looduses leiduvaid mustreid  ja suhteid ning kavandatakse oma kodu vastavalt ümbritsevale keskkonnale. Kristeli sõnul peaks permakultuur eestlasele loomuomane olema,  sest meie taludes sedasi toimetatigi hooaegadest sõltuvalt  ja kõike millekski ära kasutades. Tore näide. Permakultuurist on kana traktor. See on ratastel aedik, milles on ka ruum munemiseks. Aedikut saab vastavalt vajadusele mööda peenramaad liigutada. Kanad siblivad, munevad mune ja väetavad pinnast  ning taimed kasvavad paremini. Kõik toimib. Kui soovid permakultuuri mõiste kohta rohkem teada saada,  külasta meie Facebooki lehekülge. Jaa. Nii rotid tõlge sööma. Marika, sinu väga ilus kompostikast on valmis,  Kristen. Mis on sinu kommentaar? Nii no mida sa siis siia panid ja mis järjekorras  ja kuidas ma tegin niimoodi, et ma panin kadakad,  panin põhja alla. Mõtlesin, et kui äkki rott või keegi tahab altpoolt sööma hakata,  et siis äkki ma ei tea, äkki see kadakas nagu torgib teda. Või kadakad, panin peale ka, et keegi ei sööks siit pealt,  ei, tuleks sööma. Ja siis keskele panin toidujäätmed ja vahepeale panin  lehtpuuoksi ja panin siia kohvipaksu ja apelsinikoored  ja sidrunikoored ja avokaado, koored ja pirn. Ja pirni panin ka, ma ei tea. Ma loodan, et need apelsinikoored ikka mädanevad ära  ja mida sa aiast leidsid? Aiast ma korjasin umbrohtu ilma juurteta. Et nad kasvama ei läheks, siin komposti hunnikus. Väga mõistlik siis kokku sain sellise, no need kadakaoksad  ma võtaks siit küll välja üldse okaspuuga on see lugu,  et seda hea meelega komposti ei paneks, võimaluse korral see  nii on. No sellepärast, et, et noh, okkad ja,  ja üldse kokku kogu kogu puu ise ka on väga vaigurikas,  et ta laguneb väga aeglaselt ja et see pole,  see ei ole väga mõistlik ja et noh, muidugi kui,  kui sa elad kusagil männimetsas ja kogu aeg korja,  korja korjad riisud neid kokku, siis paratamatult nad sinna satuvad,  aga aga üldiselt, et seda ma ei paneks lehtpuust,  arvad, le puu on väga hea ja need oksad,  mis sa sinna vahele panid, see on väga-väga mõistlik tegu,  sellepärast et, et see annab õhulisust sellele kompostile,  et vastasel korral hakkab see kõik lihtsalt mädanema  ja noh, ja haisema nüüd, mis puutub apelsinikoori,  siis esiteks on neid siin ikka väga palju liiga palju  ja kindlasti võrreldes selle muu hulgaga ja,  ja teiseks, nad on nii suured ja nemadki lagunevad väga  aeglaselt ja, ja nende sees võib ka olla väga. No väga palju pestitsiide ilmselt sellepärast,  et neid ju pritsitakse kõvasti, et see võib-olla ei ole,  sest pigem jah ja pigem prügikasti ja aga need umbrohud on väga,  väga tore lisa siia sellepärast, et nendes on väga palju  toitaineid ja, ja need komposteeruvad ära ja,  ja see on kõik väga-väga vahva kohvipuru noh mingisugusel  määral seda tavaliselt ei ole nii palju lihtsalt võrreldes  muude asjadega selle selle panna, aga teepakid paki sama lugu,  et tavaliselt see komposti hulga kohta, et seda ei ole ikka  nii palju, et, et võib panna küll, et üks asi,  mida oleks võinud kohe teha, on, on muidugi panna natuke  mulda vahele. Et selleks, et seda protsessi kiirendada on ju  siis mulla sees on kõik need mikroorganismid olemas  kes hakkavad seda lagundamisega just just,  aga kas turvast võib ka panna või, eks ikka võib. Põhimõtteliselt sobib ja lehtpuusaepuru sobib  ka väga hästi sinna kompostist on meil nüüd ülevaade olemas,  väga hea, suund on käes, igatahes on käes  ja väga hea. Aga selleks, et ette kujutada paremini, mismoodi see kõik  siin võiks välja nägema jagata, võiks seda juba vaadata kuskil,  kus on olemas. Kristel. Ma tean, et sinu aed on väga ilus,  no ütleme, seal see on väga söödav aed, väga söödav aed. Aga mis te arvate, läheks vaataks seda aeda? Lähme, vaatame, söödav aed. Mulle küll meeldib. Vaatama. Jah. Minu meelest põhi puudus, kui, kui niiviisi aedades ringi vaadata. On see, et tegelikult midagi söödavat üldse ei kasvatatagi. Inimene peaks endale sööki ise kasvatama juba sellel põhjusel,  et, et see on kõige kohaliku võimalik toit. Et inimesed on läbi aegade söönud seda, mis nende ümber on  kasvanud ja, ja see ongi kõige loomulikum viis toituda. Et seda võiks endale lubada selle kingituse endale teha,  lihtsalt nõndaks. Istel räägi, mis siin sinu söödavas aias,  siis on. Noh, söödavas aias on siis erinevad peenrad,  kus siis kasvavad erinevad taimed koos, et siin on redis  külvatud koos porgandiga, nii et kui me redist saab siit söödud,  siis porgand on järgmine, mis siit edasi kasvab,  et redis natuke kobestab mulda porgandi jaoks  ja no porgand tuleb hästi aeglaselt üles,  siis on teada, kus ta on enam-vähem, nii et nemad kasvavad  siin koos ja siin on üks nõges, mis ootab siis. Selliseks vesileotiseks saamist, et sellega  siis saab natuke väetada taimi ja pärast,  kui temast vesileotis on tehtud, siis ta läheb komposti juba  siin on maasikad suure hulga küüslauguga,  kõik see küüslauk ei jää siia kasvama, vaid osa me sööme ära sellest,  kas see on sinu komposti, kuhjake, see on kuhikpeenar  ja sellest saab sel aastal selline peenar,  kus kasvavad indiaani kolm õde, Indiaani kolm õde on suvikõrvits,  mais ja uba, see suvikõrvits katab selle aluse kõik ilusti  oma laiade jahtlehtedega, tal on veel sellised natuke  ogalised varred, mis hoiavad eemal ka putukaid. Siis mais kasvab pikaks ja mööda maisi saab üles ronida. Uba. See on selline klassikaline seltsilistaimede kooslus,  mis sul siin all näiteks on. Mul ei ole veel kasvuhoonet, aga, aga ma tahtsin ikkagi  midagi natuke soojalembesemat kasvatada ja siin on nüüd näha,  esimese tomatid on siia istutatud, need on sellised  väiksemad põõsastomatid, noh, öeldakse, et tomat ei taha  otse kastmist, et ta ei taha, et vett tema peale presis,  et siis kui kasta sinna sellesse Pudelisse või siis savipotti, et siis ongi hea  ja seda on ju väga lihtne teha ka, igalühel on küll lihtne teha,  jah. No siin on nüüd sellised püsikud, siin on laugud erinevad,  see on talisibul, need on lailaugud ja no see on murulauk siin,  noh, need võiks ka igas aias olla, et need kevadel hakkavad  nii palju seda rohelist tootma, et siin on veel mädarõigast  ja noh, mädarõigas on ka aias selline taim,  mis kui ta tuleb, siis ega ta enam ära ei lähe,  et seda naljalt kätte enam ei saa, siis ta jääb,  aga tal on ka üks hea omadus, mädarõigas on kindlasti üks taim,  kes tigusid enda juurde, meelitab nagu rabarberi. Et siis on vähemalt võimalik neid natuke  siis korjad pärast siit mehe all ja just  selle rabarbri kohta ma võin veel öelda,  et see on vanas taluaias toodud, soovitan igal juhul,  kui vähegi on võimalik mõnest sisse töötatud taluaiast  midagi sellist püsikut tuua, siis see on kindlasti üks hea variant,  sest need on väga, vägagi head, meile sobivad sordid  tavaliselt Marikale. Ma kindlasti soovitaks rohevahetusel osaleda alati aias,  on on selliseid taimi, mis lihtsalt vohavad,  rohevahetuse käigus on võimalik siis omavahel neid taimi  vahetada ja mitte ainult taimi seal kindlasti liigub  ka info ja, ja kogemusi vahetatakse selle käigus ja,  ja algajal aiapidajal on kindlasti mõtet,  et rohevahetuse kohta lihtsalt infot uurida ja,  ja noh, minna kohale isegi siis, kui tal ei ole midagi ära anda,  inimestega lihtsalt suhelda ja kindlasti saada kasulikke  näpunäiteid ja ma usun, et ilma taimedeta sealt keegi ära ei lähe. Too. Marika, kui sa siin nüüd ringi vaatad, selles söödavas  ilusas aias ja mis tunne on? Väga ilus on, tahaks ka sellist ilusat rabarberit  ja neid lauke ja aga keegi võiks selle aia teha ka. Tänasega oled sa saanud ka tegelikult juba päris paraja  portsu piisavaid oskuseid, et pihta hakata  ja see on juba pool võitu, näeme järgmisel nädalal,  seniks aga mõistlikku tarbimist. Ja.
