See on raadioga Igapäevaelu üllatab meid aeg-ajalt küsimustega kuidas asjad töötavad. Mõnikord jääb küsimus vastuseta, aga proovime, ikka. Algab saade puust ja punaseks, mis asjatundjate abiga otsib vastuseid. Millistele küsimustele kohe kuulete. Saatejuhid Arko Oleski ja Helen Sürje alustavad. Tere. Eetris on raadio kaks ja taas on pintsli ja peitli haaranud Heleni Arco, et hakata asju tegema puust ja punaseks. Tere ka minu poolt saade meil nagu ikka, võtab ette erinevaid teaduse ja tehnoloogiaga seotud teemasid ning püüame neid seletada lihtsal ja arusaadaval moel. Nagu ikka saates kõigepealt väike uudiste ülevaade, siis üks pikem teema lõpus saavad vastuse ka teie saadetud kuulaja küsimused. Aga alustame kõiki uudistega endale on mul muidu hääl natukene ära, olen võib-olla natukene vaiksem. Jah, ja kui te juhtute saate jooksul kuulma eetris natukene kummalist Kuvinad, siis ei ole, see ei ole mitte helen, vaid see on meie raadiomaja kõrval asuv kõrval asuva raadiomaja renoveerimine, mis kostab ka siia läbi seinte, nii et teie raadioga ei ole mitte midagi lahti lahti midagi meie raadioga. Aga äkki alustangi mina ole lahke, mis sulle silma jäi? Mulle jäi silma selline uudis, mis puudutab plastikjäätmeid, me kõik teame, et need ei ole head, me kõik teame, et oh, Jaapanis leidub plastikjäätmeid lausa suurtes-suurtes artena kaks korda Texase suurune, eks ole, saar, mis hulbib kuskil vaikse ookeani keskel, aga nüüd on uuritud värvi. Aga tuleb välja, et plastik käte, saaste kujutab suurt ohtu ka järvedele. Ja viimastel aastatel on siis kinnitatud, et ookeanides tõepoolest hulbib suur kogus plastik. Mitmeid suuremad tükid võivad mere ruumi lämmatada, aga mureks on ka väiksemad osakesed ehk mikroplastik. Ja seni ei olegi olnud väga palju teadmisi selle kohta, et milliseid probleeme põhjustab järvedes leviv plastik. Aga viidigi läbi uuring, kus siis teadlased vaatlesid Itaalias asuvat karda järve, mis muide maaliliselt kaunis Oya Ilus korraga kuulus ja ei tundu, et kuidagi oleks üldse plastikuga seotud. Kuid, kuid selle järve setteproovidest leidsid nad märkimisväärse koguse plastikut ja isegi nii palju, et ruutmeetri kohta põhjakaldal oli kuskil 1000 suuremat ja 450 väiksemad plastikuosakesed mis tundub ikka tõesti väga palju olevat. Ja plastikust leiduvad kemikaalid on, on väga mürgised, nad võivad kahjustada endokriinsüsteemi, võivad põhjustada kasvaja. Ja samuti võib plastikuga puhtasse ökosüsteemi nagu järve sattuda ohtlikke looduslikke saastajaid. Nii et kaladel ei ole seal nii mõnus, kui me arvata võiksime. Ja need saastad satuvad nende kudedesse ja, ja isegi seal maalilises Garda järves. Nii et kaladel teadaolevalt võib tekkida viljatus selle tagajärjel. Ja see mõjub ka inimeste elule, nii et ei ole siin midagi vaja kogu aeg seda plastikut endale juurde hankida. Kui arvata, et juba Ma arvan, see on selline probleem, siis pole mingit põhjust arvata, et ka teised Euroopa järve priid, ütlevad need teadlased, kes seda uuringut Saksamaal läbi viisid, ütlevad, et ilmselgelt on sama probleem väga levinud ka mujal Euroopas ja võimalik ka, et mujal maailmas need samamoodi Eestis. Et ise olen üritanud jälgida, et tarbin oluliselt vähem igasuguseid plastikust tooteid, kuna ma tean, et need lõpuks ometi satuvad kuskile noh, prügimäele sealt nad satuvad edasi, ükskõik siis, kuhu loomulikult täiesti ilma plastikut ei ole võimalik, aga vähendada kindlasti saab. Tõepoolest ja üks samm selles suunas tegelikult võikski olla paremad energiaallikad ja see on uudis, mis jäi silma mulle nimelt. Kui palju oled sa kuulnud termotuumaenergiast? Olen kuulnud, aga kuhu tüürid? Ja Me teame, et Euroopasse, Prantsusmaal ehitatakse praegu ühte sursist katselist reaktorit mis peaks proovima, kas on võimalik tõesti üles ehitada sellist termotuumajaama, mis suudaks pidevalt toota energiat. Ja termotuumaenergia on siis samasugune energia tootmise viis, mis toimub tähtedes ehk siis kergete elemendi tuumade ühinemine, mis vajab selleks väga kõrgeid temperatuure ja veel väga-väga erilisi tingimusi ja senimaani on, on teadlased näinud vaeva selliste tingimuste tekitamisega. Plasma, mis seal reaktoris on, on väga ebapüsiv ja vähimagi häirituse korral lõpeb see reaktsioon ja raske on seal seda energiat kätte saada. Aga kui Euroopas püütakse siis teha sellist suurt reaktorites hiiglaskem magnetväljadega hoitakse seda plasmast paigal ja reaktsiooni toimimas, siis Ameerikas on käimas üks katset mis on natukene teistsugune, mis püüab sarnast asja saavutada laseritega. Ja nimelt siis sellise hiiglaslikus ruumis on keskel üks tilluke-tilluke kapsel ja seal kapsli sees on siis päikeseline vesiniku kerake ja, ja sinna kapsile suunatakse 192 ülivõimsate laserikiirt täiesti ülitäpselt niimoodi, et nad kõik koonduvad sinna ühte punkti kuumutavad selle vesiniku graanuli tõesti sadade miljonite kraadideni, mille tagajärjel siis hakkab toimuma termotuuma reaktsioon, mis siis annab energiat. Ja sel nädalal tuligi uudis, BBC teavitab meile, et esimest korda on selle seadmega suudetud toota rohkem energiat kui sinna sisse fondi mis on väga hea, just et see ongi eesmärk, sellepärast et energiat ei ole mõtet toota, kui selle tekitamiseks kulub omakorda rohkem, kui seal üldse tagasi saadakse, nagu ette võib kujutada, siis nende laserikiirte tekitamine, selle tohutu kuumuse tekitamine nõuab väga palju energiat. Nii et hea uudis, et see katsetus on läinud edukalt, nüüd tehakse selle kallal veel rohkem tööd, et uurida, kuidas seda siis annaks paremini rakendada, et seal tõesti niimoodi pidevalt energiat sisse saada, aga helge tulevik on silmapiiril. Nad on, võtame, aga nüüd kuulame natuke muusikat ja siis juba meie saate pikema teema juurde, milleks täna on elekter, jätkame energia teemadel. Saate puust ja punaseks, tänane pikem saatelõik tõotab tulla väga pingeline. Mitte et me ei oleks kuidagi stressi all, vaid meie saate teema on täna elekter, see igapäevane asi, mida me oleme harjunud pidama iseenesestmõistetavaks, tänu millele teie saate praegu kuulata meie saadet, mis tuleb meile Seina pistikutest, aga mis asi see elekter siis tegelikult on? Ja sellest arusaamiseks oleme külla kutsunud Tallinna tehnikaülikooli elektroenergeetika instituudi assistendi Paul taktwaja, tere, tere. No kui hästi me siis tänapäeval teame, mis asi on elekter, kasutada me seda oskame sarnaselt, nagu me kõik teame, aga kui palju me teame, mis tegelikult elektron. Kõige lühemalt öeldes elektronnähtus, et see, miks ta olemas on, see ongi niisugune väga suur küsimus, juba sama küsimus on, miks me üldse olemas olema. Et ta on üks nähtus, mida siis on aja jooksul õpitut aina paremini kasutama. Üsna palju aastaid tagasi on see nii-öelda elektri vilgukivi hõõrudes nähtud, et sinna nii-öelda väiksed osakesed külgetõmbavad ja, ja sealt on see maailm edasi arenenud elektriväljad magnetvälja, et kõik see, see temaatika, nii et oleme siis jõudnud tänasesse päeva välja, kus on nii-öelda elektrikasutus, on igapäevane. Aga see ei ole ju asi, mida me saame kuidagi. Purki pista või noh, me räägime, et elekter voolab, et me kuidagi kogume seda hoiustama hakata ei ole kuidagi, ei ole midagi materiaalset ju tegelikult. Ja kui öeldakse, et vool liigub juhtmetes, mis seal siis täpselt liigub, mis seal voolab ilusti defineerida, siis on nii-öelda elektrivool, ta ongi siis nii-öelda laetud osakeste suunatud liikumine. Ehk need osakesed siis üldjuhul elektrijuhtides on elektronid, Need võivad ka muud olla. Kui sellel on patareid või niuksed keemilised elemendid, siis seal on nii-öelda vedelik misele Kemil reaktsioon toimub ja seal on siis nende laengukandjad on neoonid. Aga juhtmetes on jah elektroni poisikesed, kes seal liiguvad. Tegelikult tehase liikumiskiirus on väga väike, et Ta on nagu rong, kus ühelt poolt hakkad lükkama, siis nii-öelda teiselt poolt otsast kohe näeme, et rong liigub umbes sama veetoruga, keerad lahti ja teiselt poolt hakkab kohe jooksma. Aga see, et see elektron, mida sa kuskilt liikumapanev tõste sinna toru ei maksa, ikka võtab väga kaua aega. Öeldakse, et nagu valguskiirusega levib, aga tegelikult valguskiirus on see lihtsalt peaaegu samaaegselt lõputuna nii-öelda toru lõpus või juhtme lõpus hakkab voolama nii-öelda toimuma. Ma ei tea, kui oli see nüüd ligi selgemaks, raskemad, aga aga selle purki panemisega on jah tõeline suur probleem, tihti energiaturud ja kõik muud sellised, mis meil siin käivad. On vahepeal öeldud ka, et elekter on kaup nagu banaan, et kasutame seda, aga päriselt ta ei ole ikka tavaline kaup. Et elektrik suuremat probleemi ongi salvestamine. Et teda ongi väga raske nii-öelda elektrit ise ei saagi otseselt salvestada tabab kuskil mingil muul kujul, kas siis patareide skeemilisel näol või, või kuskil hüdroenergia puhul siis kuskile nii-öelda basseini lased vett sisse, teisel kujul pattuda salvestama seda energiat ja siis pärast muundada elektriks, et elektrit, niipalju kui sa teed, sa pead kohe ära kasutama ka. Et see on üks, üks vana ja habemega probleemil, kuidas me elektrit kasutama, mis on tegelikult seal see, mis annab siis seda energiat, et kui ma torkan arvutile juhtme taha, siis mis paneb mul selle ekraani helendama või kuidas see energia üleandmine elektri puhul toimib? Elektri puhul ta nagu ta otsib alati seda optimaalset tasakaalupunkti, et meil generaator nagu v mõttes üks pump, mis kuskil pumpad nagu vett kuskile basseini rikub seda tasakaalu ja see, kui selle basseinile siis kuskil mingi kraan lahti keerata või lasknud vesi voolama mingisse seadmesse, siis ta nii-öelda vesi hakkab sealt allapoole tulema, ta üritab jälle see nii-öelda potentsiaal tasandada, ehk see ongi siis nii-öelda elektri püüdle, selle tasakaaluasendit leida ka nii-öelda generaatoriga. Me jälle lükkamised tasakaalu paigast ära, nii et ühel pool me lihtsalt tõstame näitlikult öeldes vee, Mäeotsaga, sinu koduseadmetes siis jälle kuidagi nii-öelda igaüks siis erinevalt suured tarbijad olla väiksed tarbijad siis kodus tarbivadki, seda üldjuhul ta elektrist saab muunduda, kas tuleb soojuseks siis mehaaniliseks energiaks, panevad mootorid käima, valguseks, vea või siis nii-öelda iga niukse, miks ta sul ekraani läikima paneb, see on siis väga keerukas elektrisüsteemi omaette. See, see tähendaks omaette saades, kui rääkida näiteks LCD ekraanidel, miks ta vist nii, et seal vaikselt LEDid seal siis, kuidas protsessorid seda kõike juhivad. Et elekter on tegelikult tohutu suur suur süsteem. Et kõik tootmised, laialijaotamise tarbimised, potentsiaal Ta on väga peensusteni minna, ta on üks tore valdkond ka, kus on nii-öelda mikro-nano, Teisladest, kuningaid, seal megavoltideni ja kilod, et see nii-öelda see numbrite määrake ühest servast teise on ikka ikka suur, et mida see nii-öelda siis energeetika või elekter üldse hõlma. Elektrit tarbitakse tänapäeval metsikutes kogustes, aeg-ajalt pannakse südametunnistusele, et liiga palju ei tarbiks. Aga millised on üldse tänapäeval peamiselt elektri tootmise viisid ja kas saadaval elektril on ka mingisugune vahend? Nii-öelda juhtmes seal ei ole mitte mitte mingit vahet, elektroni sära ikka ei värvi, mina Tootsin seal sinised, punased ja tema tegi kollased. Aga ekse põhiliseks viisiks on ikka see traditsiooniline viis ehk soojuselektrijaamad kondensatsiooni elektrijaamades, kus siis toodetakse boilerit nii-öelda piltlikult öeldes toodetakse seal veest tehakse aegse see nii-öelda aur aetakse keema, toodetakse auru, auru läheb siis turbiini ajab seda ringi, turbiin on siis ühendatud nii-öelda selle generaatoriga elektrigeneraatoriga, millega siis saab seda elektrit toota. Suur osa ikka 90 95 protsenti on kindlasti nii-öelda traditsioonilisel mõtlesin soojuselektrijaamad, aga sinna nii-öelda hüdroelektrijaamad on ka üsna suur osa tegelikult paljudes kohtades ja ka tänapäeva nii-öelda moeröögatuse popid asjata igasugused need tuulegeneraatorid ei päiksepaneelid, need annavad siiski veel üsna üsna väike osa sellest kogumahust. Et ütleme nii, et 95 protsenti nii-öelda jututeemast üldhõlmavat ajakirjanduses, aga tegelikkuses nii-öelda viis protsenti või alla selle siis tegelik suurust. Ja selle traditsioonilise energeetikas on vastupidi sellest väga palju räägiti, kui räägitakse saabastega tegelikult suur osa me saame endiselt sealt. Ja niisugust ma ei tea, siiamaani pole revolutsiooni toimunud ja vähemalt silmapiiril pole ka, et ei oska näha, kas nii tohutut muutust tegelikult tuleb, et üks on see poliitiline jutt, aga teil on see reaalsus, et mismoodi päriselt jõuab järgi areneda kogusamaik. Nagu ma ütlesin, et elektri puhul on teda nii-öelda purki raske panna, ei pane purki, tõstad kuskile sahvrisse riiulile hoiule pärast või siis kui tahad, siis võtad, et ta peab tootma tarbima sama palju ehk elektrivõrgust tahab standardiseeritud parameetrit, mis peavad siis igal ajahetkel olema paigas, tarbid liiga palju siis läheb, tekib probleeme, tarbid liiga vähe, siis jooksevad nii-öelda parameetrid paigast ära. Ühed olulisemad lihtsalt võin tuua võimsus, balanss ja, ja siis nii-öelda, mida see mõjutab, on sagedust näiteks suures elektrivõrgus. Nii et ja et seda salvestada on raske, väiksemates kogustes, pole probleem, paned akudesse agaaga energeetilistes mahtudes salvestamine kuskil keemilise elemendi akusse, see väga ei kujuta ette, et et pigem on, kui üldse salvestatakse, siis ongi hüdroenergia näol, aga teatavasti Eesti on tasane maa eriti midagi salvestada kohale pool Eestit tuntakse üle nii-öelda omamoodi keeruline teema. No võib-olla püüakski siis hakata kirjeldama seda elektriteekonda, me teame, et meil on Narvas suured suured jaamad, salme, ajame põlevkivi ahju ees tekitab soojust, see muudab veeauru. Kas auraäärsed pringid turbiini just, ja turbiin ajabki naerma ja ta on sama võlli otsas siis generaatoriga, mis toimub generaatorist, generaator käib ringi ja seal siis toimibki siis nii-öelda elektri tootmine, ehk seal on nii-öelda muutunud magnetväli, ehk käib seal ringi see nii-öelda rootor ja muutuv magnetväli siis tekitab ka muutuva elektrivälja, ehk siis me saame siis antud juhul vahelduv vahelduvvoolu sealt generaatorist kätte. Teatavasti on olemas ka alalisvool, aga vahelduvvool siis sealt rändab välja nii-öelda sellest generaatorist välja, seal ta tõstetakse kõrgemale sealt generaatorist tuleb kuskil Eesti siis tuli eksi oli 10 või 15 kilovatti, selline suurusjärk, aga ta tõstetakse siis põhivõrgus on kõige kõrgem Eestist nii-öelda kasutatav nii-öelda pingetaseme 330 kilovolti siis 330000 volti tõstetakse trafode siis mida kõrgem pinge, seda nii-öelda efektiivsemalt teda laiali jaotada, et kui sul on suured kogused, energiat tahad edasi transportida, siis võib-olla oleks mõistlik seda teha kõrgepinge abil. Eks need on needsamad suured lindid, neid võib võrrelda ka tinglikult nagu mitmerealise autoteega, et mida madalamaks pingega tuled, seda vaiksemaks ei lähe 110 kilovatti on tavaline nii-öelda asfalttee ja juba niuksed metsarada on, siis võiks olla see 0,4 kilovolti mis seal kodudes ei jõua, aga ta siis on. Nendes alajaamades ongi trafod, mis seda pinget siis alandavad, mida tarbijale lähemale, seda madalamaks pinge läheb. Kuni jah, siis nii-öelda pistikus kodus toas Teplises tuleb välja 230 volti. Nii et siukse pika tee, tal teeb läbi, et see on nagu raha ei tule seinast või elektriainultseinast seal tegelikult seal taga on ikka tükk tööd, et see elekter üldse turvaliselt koju jõuaks mõeldes palju inimesi näiteks töötab üldse elektri alal elektri firmalased. Üsna paljud inimesed igapäevaselt toimetavad, et nii-öelda elektrijaamast elektri koju tuua, teda ta on küll mõnes mõttes enesestmõistetav, aga lihtsalt hea oleks mõtteharjutused, mõtelge elektrit olles näiteks 10 minutit tund aega pääl, üks nädal kuu, et mis asjad siis kõik ei töötaks või kuidas see ühiskonnakorraldusse siis oleksid, palju räägitakse nii-öelda küberturvalisusest ja kõigest sellest aga energia turvalises elektrinõudluse ära võtta, siis see oleks juba ka omaette päris päris huvitav mõtteharjutus, mis kõik toimuma saaks ka mul. Mul on teinekord elektri ära olnud mitu päeva järjest, siis esimene päev on lõbusad, saab näiteks raamatut lugeda, väljas jalutada. Ja siis paar päeva hiljem juba hakkab tekkima väike selline probleem, sellepärast et toit sulab üles külmkapis veteisa kaevusti, kõik sellised asjad, nii et nii et me oleme sellest ääretult. Ise panin lapsena endal tukka põlema, sest elekter läks ära ja pesin hambaid küünlavalgel. Elektrita juhtub ühte, teist ja kolmandat halba. Halva ka lühiajaline katkestus on tulnud välja, ta on ka mõnikord kasulik. Ja eriti jaht sobiks teha jõulude ajal, kui muidu aega ka rohkem ja just õhtul mõni õhtu võtta korra nii-öelda seal välja või paluda neil välja lülitada, et siis tõesti võib-olla saame Liibüaga paremaks inist, vähemalt loodame. Just aga nüüd, kui me elektriteekonna juurde tagasi tuleme, siis rääkisime nendest kõrgepingeliinidest, et mida, see, mis selle kuidas kirjeldada kõrgepingega elektrit, et kas wet on kuidagi eriti kokkupakitult sealt sees või mida tähendab selline pinge muutmine, kuidas nende elektrid omavahel erinevad mille poolest? Et kohe nii-öelda veesüsteemiga võrrelda jälle, siis ta pinge on nagu see nii-öelda potentsiaal, et see oleks nagu sellel maitsel mann või ämber oleks hästi kõrgele mäe otsa viidud ja potentsiaal läheb seda suuremaks, mida suuremaks on pinge või mida kõrgemal, seda ämbrit kihid, potentsiaal, kuidas seda rakendada, kui sa sealt ülevalt alla valad, siis nii-öelda sa saad võimsus või see energia on suurem, mis sa sealt saad kõrgelt mäe otsast alla valades sellesama vee või, või madalalt meetri kõrguselt. Pingid on sama moodi, et et ülekantav võimsus on siis pinge ja voolu korrutis, kuna vool põhjustab juhtmetes kadusid, siis on tehtud niimoodi, et saaks nii-öelda pliinidel ajada selle pinge suureks. Aga eks seal tulevad ka teatud maal nii-öelda piirid ette ja väga kõrgele pingetega läheb jälle raskeks, et ongi niuksed. Eesti. Nagu ma ennem ütlesin, 330000 volti on see nii-öelda suurim pinge, aga seal riburadapidi tulevad need pinged alla. Ja miks kõrgepingekodus ka veel ei kasuta, esitleks, need seaded on kole kallid. Isolatsioonid on hoopis teistmoodi ehitatud madalpinge puhul, nii kõrgepinge on ka ohtlik. Et väga kõrgepinge puhul on juba niimoodi, et sa ei pea otseselt vastu juhet minemagi, sealt elektrilööki, saada tal nii-öelda läbi õhu, sulle kargab ise kallale teatud maalt, aga madalpinge puhul sa pead ikka nii-öelda füüsiliselt juhtme vastu minema, sealt särtsu saada on ka ohtlik, aga selles suhtes vähem ohtlik, et pärslased üle õhusale turja kargad. Aga siiski, et õhu kaudu seal kallal tullakse üsna lähedale juhtmele minema, seda niikuinii soovitada mingi liinide puhul. Kas need juhtmed, mis niimoodi ühest teise lähevad ühest tarnijast teise, nii, aga linnud istuvad seal peal, aga istuvad osad, aga, aga ka teatud pingeastmeline, et 110 kilovatti liinidel väga vaba, kui need teine vaga lindus istumas, seal on ikka oma omapärane efekt, tuleb välja, et kui väga vinge väga kõrgele tõsta, siis tahab nii-öelda elekter nii-öelda Juhnevalt ära jalutada. Ehk seal tekib koroona efekt, et mida eriti võlgu Juhan, see ootus on midagi väga teravat. Sellatas hakkab särisema, tekivad osa lahendused, nagu mini välgukene on seal. Mõelge nüüd, missuguse kujuga linnu nokk üsna teravnenud. 110 kilovatti liini peale või 300 kollenkilootilini gaasijuhtme peale, siis tal hakkas lihtsalt moka otsast samamoodi särisema ebamugavustunne ja sinna nad sellepärast istuma. Aga keskpingeliinide peal need istub küll päris palju madalpingeliinide meil nüüd ütlen, et äärmustesse minna, siis läheb ikka olukord mõnevõrra keerukaks. Pinge tõstmine ka teatud maani on seda suhteliselt lihtne teha, edasi pürgida, on, läheb kallimaks ja raskemaks ja vooludega samamoodi need üldse elus on niimoodi, igasugused äärmused võiks edasi lükata kulukaks minema, aga looduses kohatava elekter, näiteks välk võib olla samamoodi ohtlik või elektriangerja, elektri raiere, kas need on sisuliselt sama, kas on saalist pistikust saadav elekter, mis sealt tuleb, sa saad mingi teatud laengu, mis läbi sinu juhitakse. Emotsiooni tekitas samasuguse, ehk liiga tugev emotsioon võib olla fataalne ka nii et igal juhul soovitakse elektrit, elektrit arvutites kasutada läbi inimese, seda juhtida on ainukene nagu tegevused ei mõju tervisele hästi. Selle peale. Me kohe siin teeme väikese pausi selles elektrijutus, et natukene hinge tõmmata ja püstikutest eemale hoida. Kuulame pisut muusikat ja siis jätkame uuesti jutu elektrist. Kallikolejad jätkab saade puust ja punaseks, meie tänase saate pikem teema on elekter ja meiega ühinenud Paul Takla ja Tallinna tehnikaülikooli kõrgepingetehnika õpetajast varasemast jutust juba täis korra läbi sõnad alalisvool ja vahelduvvool. Praegu me kasutame valdavalt vahelduvvoolu oma elus, eks ole. Et aga mis asi on siis alalisvool, ma tean, et kui elekter nagu laiemalt kasutusele võeti, see oli siis 19. sajandi lõpul, siis oli selline suur vaidlus eri koolkondade vahel, et kumb on siis ikkagi parem ja vist härra Edison, sellepärast elektritool ehitaski, et näidata, et vahelduvvool on ikkagi nii ohtlik, et selle pärast peaks hoopis alalisvoolu kasutama. Nojah, väga lühidalt öeldes on mõlemad Volud ohtlikud, tapavad mõlemad üsna hästi teatud tasemelt, et võib-olla natukene teatud pinge tasemeni on alalisvoolu ohutumaks, aga lõppkokkuvõttes igavesel parajal määral mõlemat sisse saada, siis on lõpptulemus sama mis nende vahel ison elektroenergeetika poole pealt mõttes, mis nende vahe on see, et vahelduvvoolu on nii-öelda lihtsamal edasi kanda pikemate vahemaade taha, aga nii-öelda alalisvool ise siis tähendab seda, et oletame, et meil on üks liinikene, tuleb selline, et ta on üks juhe, teine juhe, et siis võtku üks või potentsiaalsete null, siis teisel pool on alati kas siis mingi miinuspinge või, või, pluss pinge, et et alalisping on see pinge ei muutu, et kui nii-öelda voolu suund ei muutu, et ongi kogu aeg kasvanud pluss pinge, tuleb sealt juhtmest välja või keegi, kuidas tahab kuskilt olla, näiteks negatiivse märgiga? See on suund, on nii-öelda suhteline. Aga vahelduvpinge puhul on siis see, et kui nii-öelda seal juhtmes pinge väärtus muutub kogu aeg ajas nii-öelda teatud sagedusega meil elektrivõrgusageduseks on 50, et see, see tähendab seda, et 50 korda sekundis on see elektriväärtus positiivne 50 korda negatiivne ja ta on nii-öelda laineline kuju, mis sul sealt nii-öelda väljasaks joonistada ja miks seda vaja on, seda vahelduvvoolu on selles suhtes, et needsamad trafod, mis ma rääkisin, millega saab muuta seda nii-öelda pinge taset, kõrgepinget madalamaks madaldada ja jälle niipidi. Et nemad vahet töötamiseks just vahelduvvoolu pinge muutus, põhjustamisel, magnetvälja muutust muutuv magnetväli põhjustab veel omakorda tekitab pinget teatud nii-öelda teises selles koolis või mis seal, kuidas trahv, ehitus ongi, on lühidalt rahvaehitusest on ühel pool on pool ehk nii-öelda mähitud traat on üks, seal on siis magnetahel mis nii-öelda vahepeal see elekter muundub magnetväljaks tema sees Magentaarlas liigub ja teisel pool on jälle üks niisugune pool, kus ta siis nii-öelda magnetväljadest magnetvälja tulemusena seal tekib teises mähises elektrivool. Ja siis oleneb, kas ühele poole paned rohkem keerde või teisele poole vähem nendega niimoodi saadki pinge aastat nii-öelda muuta, kuna see nii-öelda püsika nähtus on, et sealhulgas peab nii-öelda ja nii-öelda vool muutuma või, või siis demagnetalli peab olema pidevas muutuses, et need protsessid käiksid ja kui midagi jäävad püsivalt seisma, siis kui oleks ainult püsiv. Tere, nii-öelda elektripinge väärtus ei muutu, siis ei tekita magnetvälja muutus, nii et põhimõtteliselt nii-öelda füüsikaseadustega siis meil trafocani töötaks. See on üks üks põhiline plusse, et saab väga kaugele transportida elektrit ja lihtsalt ringiastet muuta. Ja, ja teine on siis nii-öelda mootorid, mis meil on, asünkroonmootorid, asünkroonmootoreid võrgus on, et miks on see 50 hertsi hea või nii-öelda vahelduvvool on see, et misiganes vot mootorivõrku paneme, siis nad üldjuhul käivad samas taktis kõik. Et alalisvoolu puhul alati seda, seda timmima niimoodi, et eriti oluline on suurtes teadlas, kus seal nii-öelda mootorid peavadki täpselt hakkama samal ajal kuskil ringi ringi käima samade nurkadega, siis vahelduvvoolu puhul on seda lihtsam teha. Nii et ma ei tea, seal kaks põhiasja, seal on veel rida küsimused, lülitamine on ka mõnevõrra lihtsam vahelduvpinge puhul. Et iga kord, kui sa lülitad, siis tegelikult kontaktide vahele tekib niisugune sädelust sädelust saada, ära kustutada, siis oleks jaagu pingegi vahepeal nullist läbi, siis ta korra katkeb, siis nii-öelda puhutakse ära või kuidas iganes tehakse pik, vahet sa säde kustub, et siis siis ta uuesti süttiks, aga kui sul on alalispinge sisse pingeväärtuse on pidev ja siis nii-öelda nii-öelda lülitamine keerukas, kuna see säde, sädeme, kustutamine näiteks kontakti vahel on palju keerukam. Eriti problemaatiline kõrgepinge puhul. Alalisvoolul on jälle nii-öelda omad eelised, kas seda veel kusagil üldse kasutatakse või on mingi süsteem, mis kasutavad alalisvoolu? Ikka on auto sol, sol, alalisvoolu nii-öelda üldjuhul kõik niuksed akuelemendiga või patareidega süsteemid on alalisvoolu peal. Näiteks Eesti ja Soome vaheline Estlink üks tulebki Estlink kaks, seal on ka alalisvoolu alalisvoolu mingid, et seal on niimoodi, et seal vahelduvvool tehakse ühes majakeses ehk konverter jaamas tehakse alaliseks ja teisel poolteist tehakse teistpidi alaliselt vahelduks. Et nagu ma ennem ütlesin, et vahelduvvoolu teatud nii-öelda lihtne kaugele edasi kanda, aga seal on jälle teatud nii-öelda midagi seal pidevalt muutub, siis tekitab rida uusi probleeme ikkagi need induktiivsusele mahtuvus, mis seal juhtmetes on. Ja kui kaabli kaudu tahta juhet edasi tassida, siis teatud maalt muutub mõistlikumaks hoopis alalisvoolu del edasi kanda tekitavat kaabli suured mahtuvus tekitavad suuri probleeme, ehk olete kuuludeks mõistet nagu reaktiivenergia? Ei ole kuulnud mitte elektriga seoses, ütleme nii, pigem seostavad seda ärk rakettidega a ette, kes on nii-öelda elektris ka. Et on siis ka samasugune energia, mis otseselt kasulikku tööd ei tee, aga ta on igal juhul olemas, tan seal mööda, juhatuleb teda edasi transportida teda siis nii-öelda võtab siis osa sellest nii-öelda piirab seda võimsust, mida selle liini kaudu saab edasi tassida. Kõrgepingekaablite puhul on see eriti suur probleem, seal on teinekord otstarbekas sisealalisvoolu kaudu seda kanda ka alalisvooluseadmed on jälle palju keerukamad vahelduvvoolust alalistähe alalisest vahelduvvoolust tagasi teha. Seal on nii-öelda, see hõlmab ikka väga kompleksseid seadmestiku, jaga keerukat juhtimist, miks klaasis? Varasemal ajal ehk 100 aastat tagasi alalisi nii-öelda kõrgepingeliinid nii-öelda väga praktiliselt ei olnud, et olid nende ehitamine tõeliselt keeruline? Raba iseenesest on väga lihtne vidin nii-öelda vahelduvvoolu puhul, et seal on nüüd nii-öelda rauda, vaske, nii-öelda paned õigesti need fokusel teatud paber, isolatsiooni, isolatsioon, mõned nii-öelda ühte tünni õigel viisil ja see masin on olemas. Aga see alalisvoolu muundamine, see on nii-öelda keerukam, palju rohkem seadmeid vajab. Kui me räägime elektrikäitumisest eri materjalidest, millised on sellised eriti head juhtijad, mis ei sobi üldse? On olemas ongi elektrijuhte dielektrik, elektrijuht juhib hästi. Hõbe on üks väga hea juht ja vask, teine järgmine, ja siis on alumiinium. Hõbe ongi kallis, mask on üsna kallis ja alumiinium siis odavamat siis vaadataksegi, millega mõistlik edasi seda elektrit kanda. Et nemad on head elektrijuhid, on olemas ka pooljuhid, mis siis nii-öelda juhivad ja juhi ka ja on oleme siis elektrikud, et üldjuhul Tylektrikuteks on nii-öelda õhk, on üks tavaline elektrit üks parimaid. Ja, ja näiteks paber või erinevad plastid on niuksed, mis elektrit ei juhi. Anetis tegelikult kasutatakse üheskoos neid juhte ja dielektrikuid. Isolaatorid olete kuulnud, mis nad on ja no see on selleks ka ümber ümberkaablit on ühesõnaga ümber kaabli või masti otsas samamoodi just et võid rahulikult kätte võtta, ei juhtu midagi mille võib kätte võtta. Ei maski igal juhul ei soovita ronida, et isolaator ülesanne siis mitte kinni hoida ja teine ülesanne, põhiline on, et tere voolaks nii-öelda mööda juhatada, õigesse kohta mitte, kui see oleks katki või teda ei oleks, siis ta voolaks sealt masti ja mööda masti maha minema, nii et tarbijani jõuakski oleks kurb lugu, kuidas selle voolamisega on, sest noh, meil on siin ettekujutus, kui me oleme omas kodus, vajutame lülitile, ehk siis lamp läheb põlema, siis kujutame ette, et elekter voolab lülitamine välja, siis jälle elektrit? Ei, poolakas ongi niimoodi selle lülitiga, sa paned elektri kuidagi seisma või, või kuidasmoodi see asi toimub, et kas elekter peab pidevalt voolama, elekter voolab siis, kui on vooluring. Ehk nii-öelda muidu on, kui sul on lihtsalt see pistik, siis seal on üks pinge, potentsiaalide vahe on seal olemas, on see pinge, saab tööd teha, ta on nii-öelda on võimalus tööd teha, kui sa seal on mingi seadme külge ühendad. Et kui sa paned sinna mingi lambi, siis seal hakkabki voolama sellele ping erinevuse tõttu, ehk siis on nii-öelda ahel on kinni, siis sealt on võimalik vool voolata, kui ahel on katkestatud, välja lülitatud, lülitist voolu voolata seal ei saa. Vool läbi seadma ei lähe, järelikult näiteks lamp ei põle. Elektriseal ei tööta. Et kui ta on välja lülitatud, siis voolu ei voola. Aga kuidas on seadmete juhtmetega olen kuulnud midagi sellist, et isegi kui seade ei tööta, võib ta võtta elektrit või isegi veel hullem, et on juhe, mis on pistetud siis kontakti. Aga seal taga ei ole seadet, aga see juhe ikkagi justkui võtab sealt voolu. Kuidas selline asi saab olla? Juhe juhe üks ei võta, juhe üksi ei võta ma väga täpne, olles isolatsiooni kaudu, midagi läheb läbi. Täiesti marginaalne, et seda on väga raske mõõta isegi, aga üldjuhul olnud koduseadmete puhul küll, millel on üks lootes tämpai reziimis, telekad ja, ja muud sellised seadmed. Minul on näiteks Mikseril punane tuli, siis ma oleksin nõus sellest tulest loobuma, kui ma saaksin oile selle elektri kokku, et ma saan aru, et tuleb välja, aga ikka väga tüütu on kogu aeg sisse-välja, et, et kas see on tihti seotud sellega, et kui on selline tuluke nagu Stenbocki Nagu see on mugavuse küsimus, mingisugune vool pead seda seadet läbimata nii-öelda ootab, kui sina puldiga tema pihta tulistatud, minna seda praegu nii-öelda täielikult ennast käima või mitte, nii et mingil määral ta siis tarbib. Ja kui ma nüüd õigesti mäletan, siis uuringutes on kindlaks tehtud kuskil 10 protsenti kogu nii-öelda kodutarbimisest üldjuhul moodustabki sisse oota seisundil seadmed, aga et on päris suur protsent. Kui on mikser, millel ei ole tulnud, siis suure tõenäosusega ta ka ei võta. Stanley pulti pole, ta ei oota midagi, seda vaatame, mis nendel seadmetel küljes on tihti mingid kellad ja, ja muud niuksed, naljakad ka. Jubin jubinat ka veel, et olendamist lüliti tüüp sellel Mikseril veel on, et seal oleneb väga palju konkreetsest seadmest. No üks omadus, mis elektrit seal iseloomustab, alati on voolutugevus, kas siis näitabki seda, et noh, sisuliselt, kui palju seda elektrit seal parasjagu sees on mille sees seadme sees, kus ta välja tuleb sädemest arvult, siis ta näitab, et ta on väga võimas tarbijad, kui sealt palju voolu läbivoolavat energiakulukas tarbija see seade, mis nii-öelda toodab suurel vooluna, siis järelikult näitab, et ta on nii-öelda võimas. Temasse jaksab toota seda elektrienergiat enne energiat palju. Aga nagu ma ütlesin, et üldjuhul siis üritatakse voolusid piirata, et vool põhjustab, kadusid elektrijuhtmetes, et kui me tõstame pinget kaks korda, siis tähendab kaod vähenevad tsirka neli korda sama energiakoguse ülekandmisel. Et siin siit on ka siis üks mõte on ikkagi nii suuri koguseid, siis tasuks kõrgel pingel edasi kanda. Lõppkokkuvõtteks küsimine või midagi sellist praktilist miks on mõistlik näpud pistikust eemale hoida ja mida elekter inimesega teha võid? Tasub hoida sellepärast eemale, et ellu jääda. Et 230 volti, mis meil pistikust on, viime saada, on ikka piisavalt suur pinget, nii-öelda see asi fataalselt lõppeks, oleneb ka, kust see elekter nii-öelda inimest läbi. Et kuid nii-öelda suled käega katsud ja jalg on kuskil märja pinna peal, et see elekter läheb tervenisti läbi sinu keha siis on nii-öelda kõige ohtlikumad ohtlikumad mõlemad käed küljes või siis vasak käsi, kui nii-öelda südame piirkonda see nii-öelda vool läbib. Et siis on, siis on paha lugu. Madalpingepuhul jah, on võimalik inimest veel elustada, kõrgusega puhul on teised, aga madalpinge puhul on siis nii, et kui sa seal elektrilöögi saad või see nii-öelda see siis nii-öelda õigemini pinge ei tapa, millest tapab vool ehk mida suurema voolu saad, seda jama lugu ja mida pikemalt, eks voolu kestvus on ka oluline. Aga lõpptulemus võib olla see, et lihtsalt süda süda hakkab vibreerima, seda enam ei tuksu õiges, omas rütmis, aga ta lihtsalt hakkab nii-öelda tõmblema, nende ei suuda seda rütmi jälle saavutada, sest teda juhivad ka ikkagi elektriimpulsi inimeses looduslikult nii-öelda lööb selle süsteemi segamini ja sellise inimese elule tagasi, kui südamemassaaži õigel ajal saab. Või siis selle kuulsa elektrišoki peab uuesti veel natukene elektrit ei hakka, seal on impulspinge, tähendab ühe korra nihukese nätaka ja siis läheb käima, aga, aga vaheldust vooluga on meil saun väga õnnelik olema, sellega õnnetaks taaselustada. Aga me ütlesime kõrgepinge puhul natuke, teised punaseal on, esiteks kõrgepinge on sellepärast eriti ohtlik, et otseselt pinge ei tapa tapapool, aga kõrgepinge puhul on need nii-öelda voolud suuremad, ehk kõrgepinge aitab voolul voolata rohkem. Ja kui inimene jääb sinna nii-öelda kõrgepingeliini käest peaks saama elektrilöögi ja see kõik läbi tema keha läheb siis nii-öelda läbi inimesel läheb üsna suur võimsus üsna suur kogus energiat, et lõpptulemus võib olla nii, et inimene lihtsalt suhteliselt kiiresti nii-öelda küpseb lõhki nagu seal mikrolaineahjus ja Niukest. Lihakeha ei ole võimalik enam eriti elustada. Et väga harvad on need juhud, kui peale kõrgepingelöök inimest saab elustada, sansis kuidagi õnnelik juhtum, kas muidugi pooljuht jäävad riided, mida ma kõigile, et see elekter, kedagi käib mööda nii-öelda naha pinda, mitte ei lähe läbi inimese siis on küll poletud põletushaavad, aga kui läbi inimese läheb, siis on siis on lood üsna halvad, et eemale hoida, igal juhul tasub eemale hoida, et siinkohal olekski võib-olla mõistlik lastevanematele ja endale ka kõige on nii-öelda oma väikestele võsukestele räägiksid, et alajaamadest ja kõrgepingeliinidest ikka Leimal hoida. Et näiliselt ka tavaline elektriliinimast on, mõtled, mis seal ikka on, aga kui sul juhtubki isolaator katki olema, siis sealt osadel näiteks kespingeliinidel võib vool maha voolata, et kui sa seda sinna katsuma lähed, siis ei pruugi see asi hästi lõppeda. Ehk on olemas, nii-öelda käega läheb katsuma, siis saab puutepinget või on maha kukkunud näiteks elektrini juhe siis seal tekivad mööda maapinda, erinevad nii-öelda potentsiaalide vahet, et mida suurema sammu teed, seda suurema nii-öelda elektrilöögi jalgade kaudu või peaksime juhtumil mingisugune liin maha kukkuma, siis sealt ohupiirkonnast tuleb, keerad selja ja ütleb nii-öelda nagu jänku siis jalad koosmiselt eemale, piirkonnast ei lähe tibusammudega seal, mida suurema sammu teed, seda suurema elektrilöögi saanud. Et oht on tõeline ja võtke asja tõsiselt ja niisked ruumid, elekter ja vesi üldjuhul ei sobi kokku välja art keedukannudes ja nii-öelda elektribroileritest, kui need on õigesti ühendatud vooluvõrku ja et on olemas kõik erinevaid kaitsmeid üldjuhul rikkevoolu, kaitse nendes niisketes ruumides, aga et ärge alati nende talle kalotmägetiselt üritage õigesti käituda, ikka suhteliselt kuivades ruumides lülitada, elektriseadmeid, kasutada. Nii et elekter, võib-olla meie suur sõber ja teener, aga ainult siis, kui Moskva temaga õigesti ümber käia. Jah, et need sõnad. Ja meil oli külas Tallinna tehnikaülikooli kõrgepingeõppetooli assistent Paul Takla ja rääkisime täna elektrist Surdanud Sõete. Kuulest õmbleb. Muhu heina. Kuulaja küsib taas kord. Vastame kuule küsimustele esimesena võtamegi ette Mare küsimuse puudutab kassi kassitoitu. Ta kirjutab, olen pikaajalise kassikasvatajana pannud ammu tähele, et kassid, kes natukenegi saavad süüa kassitoitu, jäävad justkui sellest sõltuvusse ja kohe nii hullusti, et ei tahagi enam tavalist kala ega liha. Peaasi, et aga saaks kassitoitu. Ja ta küsib, et kas legendile kassitoit ongi meelega nii tehtud, et see mingil määral sõltuvust tekitavaks on üldse mingit tõepõhja, et tema meelest oleks ju ka loogiline, et loom seda toitu aina rohkem vajaks. Ja omanik muudkui sedasama toitu jällegi ostma peaks. Me oleme helistanud loomaarst Tiina Toomet dile tere, kuidas selle kassitoiduga loodan. Tere kassid on oma olemuselt täiesti konservatiivsed ja öeldakse niimoodi, et niisuguse toiduga hakata kasti noorest peast toitma, seda toituda jääb ka sööma. Et kasside jaoks on hästi tähtis mitte nii palju kui toidumaitsev ettevõtte struktuur. Et kui ta on õppinud sööma kui toitu, siis mingisugune pasteet või liha tundub talle täiesti arusaamatu ollus ja ta ei taha teda sellepärast võtta. Selge ja teine põhjus muidugi võib olla ka see, et kuna kassid on väga kehvad, oksendajad, koerad oksendavad kergesti, söövad mingisugust sodi omale sisse, oksendavad selle välja. Kassid oksendavad väga halvasti ja seetõttu nad on hirmus ettevaatlikud, et kui neile vähegi tundub, et ma ei saa väga hästi aru, mis see on, siis nad pigem seda ei söö. Nii et ma arvan, et need on tõelised põhjused. Ma ei tahaks hästi uskuda, et ükski selline noh, vähemalt mingisugune kuidas, et ütlen, et selline parema kvaliteediga toidufirma võiks lubada endale sellist nalja, et hakkab sinna mingisugust sõltuvust tekitavaid aineid sisse panema, see tuleks välja ja sellest tuleks, ma arvan, väga suur skandaal. Belgia suur aitäh teile. Gene, palun. Puust ja punaseks. Ja nüüd saab oma küsimusele vastuse Liino, kes postitas meie Facebook'i lehele küsimuse, mis saab politseinike poolt õhku lastud hoiatuslaskude kuulidest. Ja no mis siis ikka saab ka neile mõjuvad füüsikaseadused, mis tähendab, et varem või hiljem kukuvad nad tagasi maa peale. Ilmselt see huvitav küsimus selle juures on see, et kas sellised kuulid on ka ohtlikkust ja sellele on paari aasta eest ajakirjas Tarkade Klubi andnud vastuse füüsik Aigar Vaigu, kes siis arvutas välja, et mis saab sellistest tavalistest kuulidest kui neid õhku tulistada. Kui me näeme telekas, igasugupidustustel ka tulistatakse õhku. Ja tema arvutas välja, et sellised kuulid võivad tõusta umbes kolme kilomeetri kõrgusele ja siis hakkavad tasapisi uuesti maa peale langema. Loomulikult mõjub neile õhutakistus, mis võib olla erinev, kuid erinevatel hinnangutel võib sellise langeva kuuli lõppkiirus ulatuda kuni 90 meetrini sekundis. Olenevalt ka siis kuuliomadustest. Ja teada on, et tegelikult, kui kuuli kiirus on vähemalt 45 kuni 60 meetrit sekundis juba siis võib ta läbistada nahka ning isegi purustada luid niimoodi, et sellised langevad kuulid. Tegelikult on ohtlikud. Muidugi selline tõenäosus pihta saada ei ole just üleliia suur sellises samas hõredamalt asustatud kohas. Aga kui niimoodi rahvapidustus ajal õhku tulistada, siis ei ole üldse välistatud, et see kukub, kuuld tekitab inimestele vigastusi ja selliseid teateid selle kohta seda, et need kuulid võivad inimesi vigastada isegi tappa, on läbi aegade olemas küll ja küll. Näiteks kui tähistati esimese Lahesõja lõppu, Kuveidi sõdurid tulistasid rõõmust õhku, siis selle tulemusel paarkümmend sõdurit lõpuks hukkusid nendesamade rõõmukuulide läbi väga suure päin. Just et tegelikult seda ju, kui, kuhu nad langevad, kuidas langevad reguleerida ei saa sa võib-olla kilomeetrite kaugusel sellest algsest tulistamise kohast. Nii et see on tõesti natuke õnne ja juhuse küsimus, kas sina, ärka, tead, kas politsei laseb hoiatuslasu otsa kuidagi õhku või ta laseb selle niimoodi äkki maha suunas ja parajalt mööda sellest kurjategijast? Vaat ei tea, ma. Loogiline oleks, et nad laseks niimoodi allapoole sedasama õnnetust ei juhtuks, et kuskilt ülevalt alla potsatab. Ma vaata, kui me vaatame filme, siis ikkagi tulistavad kõik õhupoole ja me räägime ikkagi ka kõnekeeles räägime, tulistatakse õhku, need asjad, et mis paistab ka paremini välja lihtsalt, et sa tõstad käe püstoli küljes, siis keda jälitatakse, seal lihtsalt näeb seda, kuidas suunad selle kuidagi maa poole, siis siis ta ei pruugi seda näha ja mõista õigesti. Võib-olla me peaksime politseinikuga konsulteerima sellel teemal, vaatame, kas seda küsimust saab veel pikendada või pigemini vastust sellele küsimusele, et tuurime võib-olla ka seda, et kuidas siis need laske tulistatakse, võib-olla ta mõtleb ka seda, et kas need ka pärast kogutakse, kui need kuulid, kuidas need üles leiad, kui lavaste kilomeetrite kauguselt teevad, kui nad on ikkagi langemise laivi teinud, ega nad nii väärtuslikud enam ei ole, ma arvan, et sellest trügime jälle miljoneid ei jagata, aga kui meie kuulajate seas on kedagi, kes tahaks, oskaks sellel teemal natukene põhjalikumalt öelda, siis just needsamad kohad, kuhu saab saata küsimusi, sinna võib ka kommenteerida meie saadet ehk siis lehekülg Facebookis R2 puust ja punaseks ja samamoodi ka raadio kahe kodulehel meie saate foorumisse postitada just ning. Puust ja punaseks. Meie pinget täiselektriline saade täna välja kukkuski järgmisel nädalal juba hoopis uued teemad ja kindlasti mitte vähem huvitavaks. Kindlasti saatke palun oma küsimusi ja asju, mis teid vaevavad või niisama huvipakkuvad. Saatke neid küsimusi meie Facebooki lehele ergaks puust ja punaseks, samamoodi saatke neid küsimusi ka raadio kahe kodulehele, mõisate foorumisse ja samuti on meil ka meiliaadress puust ja punaseks TRUE Heleni Arko tänavad teid ja loodetavasti kohtume taas järgmisel nädalal.
