Ma usun, et Eestis on palju selliseid linnuliike, kes objektiivselt võttes on päris tavalised, keda võib leida peaaegu kõigis paikades, kus neile sobilikku elukeskkonda leidub kuid kelle puhul sageli ei viida kokku tema nime ja nägu ehk välimust või siis nime ja tema hääl. Üks selliseid liike, ma usun, on ka suur kirjule. Kui rähnidest räägitakse, siis enamasti just mõeldaksegi suur-kirjurähni, kuna ta on tavaline nii parkides metsades, vahest tuleb isegi aedadesse tegutsema ja talvel, kui lindudele pekki või või muud head paremat välja pannakse siis on ka suur-kirjurähn üks, kes on seal omajagu võtmas. Rahne on meil päris mitmeid liike ja viimasel ajal ka kirju. Rähnidest rääkides on mitmekesisus päris suureks läinud. Meil võib kohata nii suur kirure nii väike-kirjurähni, valgeselg-kirjurähni kui ka tamme-kirjurähni. Ja kui väga täpselt neid tunnuseid ei tea, siis ilmselt, et paljudel jääb kõhkluseuss närima, et millist kirjurähni ta siiski nägi ja kuulis tänu tahaksingi tutvustada just nimelt seda kõige tavalisemat suurt kirjurähni. Rähnid annavad ennast märku kas trummeldamise toksimise või valitsemise teel. Ja sageli ongi pigem rähn kuulda kui näha, sest kui nad tegutsevad, vanad enamasti puutüve läheduses väga ringi ei tõmble ja nende leidmiseks peab üksjagu vaeva nägema, isegi kui on binokkel käepärast. Aga trummeldust on kuulda üsnagi kaugele. Juukse juhiksin tähelepanu, et trummeldusel ja toksimisel on väga oluline vahet teha trumeduse kõla järgi kestvuse ja, ja tugevuse järgi saab üsna hästi rähniliike eristada. Kuid trummeldus on puhtalt territooriumi tähistamise ülesandega. Ja selle abil ta toitu. Oi otsi aga selline tavaline ebaregulaarne toksimine. See on just see heli, mida me kuuleme. Kui rähn otsib puukoore alt või puu seest endale toitu ja puud lõhub või siis toksimise abil teeb kindlaks, kus parajasti mõni mahlakas tõuk peidus on. Suur-kirjurähni trummeldus on üsna lühike, kuid samas päris tugev kuulama, kuidas kõlab. Ja võrdluseks kuulame toksimist, ehk siis seda häält mis kõlab, kui rähn on toiduotsingutel. Pea sama sageli või isegi sagedamini kuuleme rahnidelt hoopis häälitsusi. Ja need häälitsused on kõige sagedamini seotud kas ohuilmumisega tema territooriumile või siis konkurentidega, keda on vaja oma oma maalt ära ajada. Või kui ise tungitakse teise territooriumile, siis tekib tihti väike rüselus ja seda saadab samuti häälitsuste jada. Kuulame kõigepealt kõige tavalisemat suur-kirjurähni häälitsust. Ja lõpetuseks lasen kõlada ühel salvestusel, mille kuuleme parakevadist, suur-kirjurähn, ide territooriumi jagelust.
