Kuule, valufilmide oleks ka lahe. Aga kalad on ju vee all, kaamerat ei saa ette panna,  Läheb vist katki ja Johanna läheb kurjaks. Meil on va millegi sisse panna. Klaaskasti ei saa ehitada ja pu siis, kui puidust kasti on,  siis ei näe läbi ja see peab olema läbipaistev  ja see peab vett pidama. Aa, kuule kile, kas sul see kott on alles,  millega me komme ostsime, see kilekott? Paneme siia sisse, on sa kindel või, ja see ju paistab ju  läbi ka. Vett ei lase vist ka sisse. Teeme proovi, teeme lihtsalt, siis ongi korras. Auk jääb ju ikka sisse. Siis me peame millegi muuga kinni panema. No teipi on vaja. Sul on teepi? Mul ka mitte. Johanna Johanna, kas sa teipi annab väga vaja,  no mis te teil vaja on vaja niisugust tugevat? No kas te tahate pigem seda paberte või siis te tahate seda  läbipaistvat teipi, läbipaistvat ja muid kaamerale ette? Mis kaamerale? Seal ei ole siis. See muidu saab märjaks, me lähme ju kalu. Filmi paneme kalu filmima. Siis paneme ümber. Hullud olete peast või see läheb katki ja minu poolest võite  filmida seal. Külm letis neid kalu kuskil poes, aga sellega kuskile vette  küll ei lähe. Nagu kleep lindi peal üle Ei? Ei? Ei? Ei. Ei. Kuidas me saame siis neid kalufilmida, meil on vaja ju enda  filmi jaoks. No ma ühte kohta tean, kus on kalu, kuskohast? No kui te hästi käitute, siis ma võin teile näidata. Ja palun lähme. See on mõnus ja võsa. Soos on elu soone. Lammas on lahe ja vasikas, va maal on mu  ja moodne. Ja kas siin on see kala koht see on maaülikooli  limnoloogiakeskus õnnestus meid jälle valesse kohta. Teid huvitavad kalad ja, ja siin on kalu ka,  kus kohas? Järves on kõige lähemal. Kala. Ma ei kala. Näete, midagi? Johanna rääkis, et teil kange tahtmine kalu pildistada  ja filmida ja see on Selline spetsiaalne veekindel fotoe. Kas kas me sellega võime pilti teha ja filmida,  meie oleks väga vaja kalade, need. Ja ma ei tea, julged neile anda, mina ei julgeks,  äkki läheb ka midagi? Kaamerat. Meil on küll kaameraga, Johanna ei lubanud sellega vee all filmida. No ma ise olen sellega pildistanud küll,  aga, aga ütleme nii, et ega see vesi on sike sogane,  et mingit väga head pilti siit ei saa. Aga kuule, anna ikka, me näeme, dokumentaal,  väiksed sarjed viidi ja ringi Lähme, teeme kiire. Ma ei usu, et te nad kätte saate. Aga aga proovige. Me proovisime selle peene kaameraga igatpidi fotosid teha,  aga need fotod jäid tõesti veidi uduseks. Noh, nägite, et ei ole see pildistamine kõige parem meetod  kalade uurimiseks. Vist jah? Udused tulid. Kuidas me saame siis neid kalu paremini uurida? No selleks on vajalik kalu ikka lähedalt vaadata. Kas sa siis paned kala purki ehk siis akvaariumisse vaatad,  mis ta seal teeb või kui sa tahad mingit järve Võrtsjärve uurida,  siis sa pead need kalad siin Võrtsjärve koha peal kinni püüdma. Lähme püüame kohe kala, lähme püüame mõne kala kinni. No läheme lähemegi ja me peamegi minema vaatama,  et mis meil seal mõrras toimub ja mis kalad seal on,  aga aga teie kahjuks peate jääma kaldale vaatama. Miks palun? Järve peale muidugi lahe, aga, aga mul on ainult üks  päästevest ja pealegi see, mis me teeme,  see on teaduspüük, see on eripüügiloaga ja seal on täpselt  nimeliselt kirjas, et kes võivad minna seda seda võrku  vaatama või sealt mõrast kalu tooma, et ma käin,  toon kalad kähku ära ja te saate äkki muuli peale vaadata,  et kuidas me mõrda välja sikutama. Mis sa said, mis seal võrgus oli? Kalu ai näe, vaata, osad siputavad veel. Mõrras olid, meil on mõrd sees, mitte võrk. Et selline suur võrgust kott, selline püünise moodi,  kuhu nad sisse lähevad ja enam välja ei oska tulla. Võrguga püüame ka, aga praegu lihtsalt juhtus olema niimoodi,  et mõrd on sees. Et siin on palju erinevaid kalu, et ma võin neid tutvustada lähemalt. Kalad teile meeldisid, et. Olete suured kalafännid ja ma olen isegi ükskord kala  püüdmas käinud, mis sa said? Eriti midagi ei saanud ainult ühe väikse kala,  mõni kala, siit ka tuttav. Ma ei tea, kas see on ahven või. Triibuline on ahven et siin ongi hästi näha,  et osad kalad on röövkalad ja osad kalad on lepiskalad,  et ahven on üks selline kala, mis sööb teisi väiksemaid. Tema rõõvala sin järves, aga nad näevad kõik välja nagu  suured killud. Silkesed hõbedased. Küll jah, et igal kalal on suu ja silmad  ja uimed ja soomused ja eks need sellised hõbedased on ka,  aga, aga tegelikult, kui lähemalt vaadata,  siis iga kala on ikka täitsa oma nägu. Mis kala, see on? See on nüüd väike latikas. Et tema on selline hästi noor veel, tema pole veel sugu  küpseks saanud, et tema on kalariigis sama vana kui sina. Kas see on mingi suur kala? See on nüüd suur latikas suur latikas on juba näha,  et natukene kuldne ja ja tema on selline täiskasvanud kala,  et tema võib juba järglased anda. Latikal on vahva vaadata, et vaata tema suu. Niimoodi alaseisuna et selle järgi saad kohe aru,  et mis elu see kala elab, et tema sööb veekogu põhjast  igasugu mutukaid ja karpe ja ussikesi, kes seal elavad. Samas, kui sa võta näiteks ahven võrdlema ahvena suuga No paneme siia vastu. Näe, ahvenal on selline röövkala suu hästi suur,  vaata kui väike latikas on suur kala, aga tema suu on pisike,  tema sööb mutukaid. Ahven sööb teisi väikseid kalamaime. Latikas ongi üks Võrtsjärve kõige levinumaid kalaliike. Aga mis kala see siin on? See on tiigist lahti pääsenud, et koger ei ole selline  tavaline looduslik kalaliik siin Võrtsjärve,  et siin hiljuti oli üks juhtum, kus kasvandusest pääsesid  kogred järve lahti, kas siin viidikaid ka on? Viidikaid isegi äkki ei ole aga koha magi enne? See näeb küll välja nagu barrakuda, ongi tõsine röövkala ta  tee suu lahti. Tal on siin suured hambad. Oi. Nii teravad katsusõrmega. Oi on jah teravad. Kui see väike kala oleks, siis siia vahele sa ei tahaks sattuda. Kas sulle jäi meelde, millised kalad me kätte saime? Latikas? Särg. See on meie kalasaak siin ja, ja meie töö ongi selliste  kalade analüüsimine ja siis vaatamine, et  mis seisus järv on. Nii et ise sa neid ära ei söö. Noh, kui, Päris aus olla, et kui need proovid võeti andmed käes,  siis mõnikord on juhtunud, et mõne kallase on  ka ära, aga aga ega me neid söögi jaoks ei püüa jah,  et selleks, et järve uurida, selleks ei piisa lihtsalt sellest,  et sa tuled siia järve kaldale, istud maha  ja vaatad vette. Et selleks on vaja need kalad näiteks kinni püüda. Et siis sa saad teada, et mis seisukorras järv on,  et vaatad, mis alusel on, kas kalad on suured  või väikesed, kas nad kasvavad kiiresti,  kas nad kasvavad aeglaselt. Kui näiteks kalad kasvavad kiiresti, siis tead,  et neil on siin hea elada, neil on palju toitu,  vesi on soe, see on nende jaoks hea elupaik  ja kui näiteks mõni kala on kalurite poolt kõvasti üle  püütud näiteks latikad on kõik välja püütud  või koha on kõik välja püütud, siis see on meie  teaduspüükides kohe aru saada, et need latikasaagid  vähenevad või kohasaagid vähenevad ja siis me oskame anda soovitusi,  et mida tuleks ette võtta, et nendel kaladel elu paremaks läheks. Aga kus sa tead, et see väike kala, mis sotol käes on,  et see on näiteks kolmeaastane, et miks ta ei võiks olla  näiteks väikest kasvu, kuueaastane kala Kaladega on niimoodi nagu puudegagi, et puudel lõikad puu maha,  seal on aastarõngad. Sellepärast, et puukasv on talvel ja suvel erineva kiirusega  ja kalal on täpselt samamoodi. Ainult et kalal on selleks puhuks soomused. Kala kasvab suvel kiiremini ja talvel aeglasemalt. Ja siis teadlased võtavad kalasoomuse, panevad  selle mikroskoobi alla ja siin on näha kasvurõngad. Täpselt täpselt nagu puu täpselt nagu puu. Äge. See kala näiteks on suuruse poolest sobilik võib-olla  seitsme kaheksa aastasele latikale ja kui ma võtan siit  selle soomuse Ja loen need rõngad ära ja siin tuleb 10 rõngast,  et ta on 10 aastane, siis ta tegelikult on oma 10 aasta  kohta suhteliselt väike. Kui ma loen need rõngad ära ja ma saan teada,  et see latikas on viie aastane, siis ma mõtlen,  et vau, et küll see latikas on oma viie aasta kohta alles  suureks kasvanud. Järelikult tal on siin väga hea elada, tal on palju toitu  ja tal on siin kõik hästi. Et niimoodi me saame teada siis, et kas nendel kaladel siin  järves on hea elada või halb elada. Võrtsjärv on kalade jaoks suhteliselt hea elupaik,  et siin on latikaid niivõrd palju, et nende kasv natukene  jääb kängu puhtalt sellepärast, et neid on  nii palju ja nad söövad üksteise toidu eest ära. Aga ma ostan poest endale söögiks näiteks kala. Kas ma siin saan tema soomuste peal ka vaadata,  kui vana ta on? Saab ikka jah, selles mõttes, et poe kalal on täpselt samamoodi,  ta on ju loodusest püütud ja ja tegelikult ei ole isegi  võib-olla mikroskoopi vaja, piisab suurema suurendusega luubist. Et soovitaks täitsa proovida, mõningal juhul on isegi  natukene silmaga näha. Aga kas need järve karakalad erinevad ka millegi poolest merekaladest? Meil siin väga ei erine, sellepärast et Läänemeri on niivõrd mage,  aga noh lihtsalt on välja kujunenud niimoodi,  et meres elavad ühte liiki kalad ja magevees elavad teist  liiki kalad. Aga selles mõttes on nad kõik ühesugused,  enamasti ikka soomustega kaetud ja ujuvad uimedega. Meil on silmad, suu ja lõpused. Et selline üldehitus on enamasti sama ikka. Kalakeha kuju järgi saab tegelikult päris palju teada. Kui sa vaatad kala, siis saad kätte näiteks täiesti tundmatu kala. Et sa ei tea tema kohta mitte midagi, siis vaatad,  et kui ta on kõrge kehaga siis ta on aeglane ujuja,  kui ta on madalama kehaga, siis ta on kiirem ujuja natuke. Ta on noorem ka. Kui on suu on alaseisune, siis ta toitub veekogu põhjas  ja elab ka veekogu põhjas. Kui suu on niimoodi suunatud ülespoole, siis ta on pinnaveekala. Ja uimed samamoodi, et erinevatel kaladel on uimed asuvad  erineva koha peal. Latikal näiteks on hästi sellised suured  ja laiad uimed ja ta keha ise on ka selline lapik  ja lai see tähendab seda, et ta on hästi hea manööverdamisvõimega. Ta on. Lühikese maa peal suudab hästi järske vonkleid teha. Aga samas väga kiiresti ta ujuda ei suuda,  jälle. Aga kiiremad kallad, kas nad oskavad ka hästi manööverdada? Kuigi meil siin ei ole, aga haug, on sellise pika noolja kehaga,  et tema suudab ainult hästi kiiret lühikest sööstu teha. Et latikas näiteks võib haugil täitsa edukalt nina eest  minema lipsata. Aga kas kaladel on ka niimoodi nagu lindudele,  et näiteks varblan lendab ainult ühest põõsast teise,  aga toonekurg lendab näiteks pikimaid Aafrikasse? Kalad Aafrikas ei käi, aga rändavad sellegipoolest jah. Et seesama latikaski, kes siin Võrtsjärves elab,  näiteks? Tema käib kudemas võib-olla hoopis Emajões. Et paarkümmend kilomeetrit tema jaoks ujuda  või isegi 100 kilomeetrit tema jaoks ujuda ei ole nagu üldse probleem. Samas, kui siin sarjad või ahvenad, nemad siit järvest välja  ei lähe, et nemad on täitsa paiksed, et on küll jah. Ja osad kalad teevad veel eriti pikki rändeid,  et angerjas käib ju Sargasso meres Atlandi ookeani peal. Tema teeb mitu 1000 kilomeetrit. Seis kaugel, aga kas kalavälimuse põhjal saab aru ka,  kas ta elab koos teistega või üksinda? On teada osad liigid, kes elavad üksinda näiteks röövkalad  ja reeglina need lepiskalad või siis sellised taimtoidulised,  kalad või sellised kalad, kes söövad igasugu mudru ja,  ja putukaid. Nemad elavad siis parves. Aga kas siis need lepiskalad elavad sellepärast parves,  et nad saaksid 11 ohu eest hoiatada, näiteks kui mõni  röövkala tuleb? Tegelikult jah, isegi on niimoodi, et selline kalade maailm  on nagu hästi huvitav, mis seal vee all toimub,  et võiks ju arvata, et kalad lihtsalt ujuvad seal sihitult  söövad seda, mida nad söövad ja elavad oma elu. Aga nad on täitsa peened, sellised infoedastajad ja,  ja kalade omavaheline suhtlemine on hästi peenel tasemel. Et kui röövkala ründab väikeste kalade parve  või nende lepiskalade parve, siis nad hakkavad näiteks  veepõhjast seda mudru ja muda üles keerutama,  et siis tõuseb selline mudapilv ülesse. Röövkala ei näe enam, kus teised kalad on  ja liigikaaslastele ja nii-öelda sõpradel  ja sugulastel on võimalik siis ära põgeneda. Ja see asi on isegi niivõrd peen, et et kaladel on selline  keemiline aine, selline alarmaine on nende nahas,  et kui röövkala ründab kala hammustab kalanaha katki,  siis kaladel siin naha sees on sellised väikesed alarmaine paunakesed. Ja kui röövkala hammustab seda kala, need paunakesed lähevad katki. See alarmaine lahustub vees ja teised kalad tunnevad seda  lõhna ja põgenevad koheselt. Kaladel on kehas selline alarmaine, mis hoiatab tema sõpru  ja sugulasi. Aga mis sa nende kaladega edasi teed? Need kalad tuleb kõik nüüd analüüsida, analüüsimiseks  kutsume me sellist asja, et me paneme need kõik kirja ükshaaval. Mõõdame nad kõik üle, kui pikad nad on. Kaalume nad ära, palju nad kaaluvad, vaatame,  kas nad on emased või isased. Ja röövkalade puhul vaatame, et mida nad on söönud. Ja kui silmnähtavalt mõni kala on haige,  siis vaatame, kas on mingisuguseid parasiite  või mis neil nagu viga, võib-olla ka terve  selle kasti. Jah, iga kala ükshaaval ja, ja mõnikord on neid kalu hoopis rohkem,  mõnikord on isegi kaks kastitäit, aga kas me saaks  ka proovida neid kaaluda ja mõõta? Saab ikka, meil on vahendid kõik olemas. Ja ma tahaks ka väga teada, et mis kalad need ikkagi on,  et ma ei tee ühelgi kalal väga vahet poes,  kui sildid küljes on, siis ma saan aru. Noh, hakkame siis mõõtma, vaatame, jah, nende kaladega on  selline lugu, et kõikidel tuleb mõõta kaks pikkust,  üks on täispikkus sabaime lõpuni ja teine on lühike pikkus,  mis on siis soomuskatte lõpuni. Et paneks sinna plaadi peale, see on mõõteplaat  ja paned nina vastu seda serva seal ja siis vaatad plaadi pealt. See koha on 200. Üheksa. 280 millimeetrit umbes see lõikevikus on tal 230 millimeetrit. Ja nüüd lihtsalt kaalu peale, mis ta kaalub? 61 kraadi. Me kaalusime ja mõõtsime randal ikka terve kastitäie kalu ära. See kalauurija töö on natuke nagu poemüüja oma. Kuule, aga sa enne ütlesid, et sul on mingid kalad purgis ka. Ja akvaariumis on küll. Sul ei ole mitte ühtegi akvaariumi, ainult kalad on järves ju? Tegelt on päris palju akvaariumid, kus kohas? Järvemuuseumis. Nii siin nad meil on. Meie akvaariumi, kas siin kõik Eesti kalad ei,  päris kõiki pole. Et meil näiteks merekalasid ei ole, mere akvaariumeid ei ole. Aga me püüame siia saada nii palju mageveekalade liike kui võimalik. Ja praegu on umbes umbes veerand magevekaladest on siin olemas. Siin on erineva suurusega akvaariumid ja  ja noh, siin näiteks on suur haug, et teda ei saa nende  viidikatega kokku panna, et muidu ta sööks viidikad ära. Et sellepärast on nad siin eraldi niimoodi haug,  on selline kala, mis varitseb vesi kuppude vahel. Ja triibu on sellepärast, et siis ta ei paista sealt taimede  varte vahelt välja ja varitseb, varitseb rahulikult,  mõnikord öeldakse haugi kohta isegi, et ta on kupuvaht. Ja kui mingi särg või väiksem kala viidikas eest läbi ujub,  siis sööstab ja krahmab kinni ja neelab alla. Kuule, siin on mingi ussi, vaata lähemalt,  vaata, kui ma tutvustasin kalu, siis kaladele iseloomulikud tunnused,  kõik suu, silmad, lõpused, uimed, kõik on olemas. Et see on üks Võrtsjärve tunnusliike või  ja ka selle limnoloogiakeskuse tunnusliike,  et see on angerjas, aga miks b välja nagu uss,  muidu on angerjas, suured, see nii pisike,  iga kala natukene omamoodi. Ja nemad on lihtsalt noored. Nad on paari-kolme aastased, võib-olla. Et angerjas lihtsalt on sellise kehakujuga,  et on selline piklik, kui vaja, võib roomata pikki märge  rohtu ja ronida kärestikest üles, päriselt? Hästi limane kala, selline hoopis teistsugune kala. Hästi huvitav kala, kas ta saab kuival maal  ka hakkama? No lühikest aega väga lühikest aega, sest tal on selline  paks limakiht. No ütleme, ühe päeva saab veel hakkama. Nii kaua polegi päris vingerjas. Vingerjes on kaitsealune kalaliik, vingerjas vingeres  ja niisugune vahva kala, tema käib veepinnal õhku hingamas. Ja vat siis ta ei ole ju kala. No ikka, kalad hingavad ka õhku, olgugi et nad vee sees on,  nad hingavad seda õhku, mis on vee sees väikeste mullide na lahustunud,  aga kus tal lõpused on ka kui ta käib. Pinnal hingamas lõbus on, tan ka, et tal on nagu kaks varianti,  kuidas ta saab õhku kätte ja vaata siin sellest mullitajast  tulevadki väiksed õhumullid, et kui neid õhumulle pidevalt  siia vette juurde ei tuleks, sest need korrad lämbuksid ära. Ja kujutage ette, Randelil olid teises toas täiesti põrandaalused,  kalad. Me ei julgenud alguses hästi selle klaasi peal käiagi,  et äkki kukume sisse. Aga Randel ütles, et söakvaarium ongi selline,  mille peal on hea kalu uurida. Aga ma ei teadnudki, et kalu saab nii erinevatel viisidel uurida. Siin on jah mitmesuguseid viise, aga, aga see mingisuguse  fotoaparaadiga vee all kalade tagaajamine ei ole kindlasti  siin Eesti oludes üks, üks mõistlik viis. Et võib-olla kuskil soojemates meredes, kus vesi on puhtam,  läbipaistvus on parem seal tõesti ja näiteks  merekaitsealadel seal akvalangistid uurivad seda loodust,  sellepärast et näiteks korallrihve või selliseid veealuseid kaitsealasid,  seal ei saa võrguga püüda ja sealt ei tohi kalu kinni püüda,  et, et seal küll. Aga meil on siin kaks põhiliselt dit ikka,  kas sa siis paned selle kala akvaariumisse,  vaatad, mis ta teeb, kuidas ta elab, või  siis püüad kuskilt veekogust kinni neid kalu ja,  ja vaatad, mis, mis nad seal elavad ja teevad. Kas ma tohiks ise ka püüda kuskilt tuura  ja endale koju akvaariumis või vanni viia? Tuur on natukene suur kala, aga mingeid väiksemaid ahvenaid  näiteks või särgesid täitsa vabalt, lähed õngega kai peale,  püüad mõne kala kinni ja proovid kodus akvaariumis teda kasvatada,  et et siis sa õpid samal ajal ka tundma seda,  et milliseid tingimusi see kala vajab, selleks ennast hästi tunda,  selleks, et ta üldse sul seal akvaariumis ellu jääks,  et sa õpid paremini tundma seda kala. Aga mida me saaksime teha, et kaladel oleks parem olla? No kaladel on hea elu siis, kui nad saavad elada oma  looduslikus keskkonnas ja see keskkond ei ole inimeste poolt  väga palju nagu mõjutatud. Et kõige lihtsam oleks öelda, et jäta kalad rahule,  las nad elavad oma elu. Et ära viske näiteks prahti vette või, või ära Noh, teie veel autoga ei sõida, aga ära lase auto bensiini  või õlijääke ära, kalla vette ja ja kui see järv  või see keskkond, kus nad elavad, on selline puhas  ja nad elavad seal Oma igapäevast elu, siis nad ongi rahul. Ja muidugi, kui sa oma naabrimees Hannesega kalale lähed,  et siis alamõõdulised, kalad või, või need kalad,  mille puhul on keeluaeg, siis, siis need tuleb tagasi lasta  tagasi kasvama, et. Ma arvan, et pole väga palju vaja teha, et kalad saaksid  õnnelikult elada looduses. Aga aitäh sulle, et sa viitsisid meile kaladest rääkida. Aitäh, et sa laenasid meile oma kaamerat. Julgen teile midagi anda, teete katki või märja? Kõik läks hästi ja mul on hea meel, et inimesed tunnevad huvi,  et siis mul on alati hea meel rääkida ja tutvustada,  sest minu arust on kalad lihtsalt nii vahvad tegelased.
