Laastukatuseid on tehtud juba õige mitusada aastat,  eks see on ka mingis mõttes nüüd selline taaselustamise teema,  kuigi noh, nüüd nüüd nüüd sellel uuel Eesti ajal  või viimasel Eesti ajal on nüüd neid ka juba juba päris  päris palju aastaid tehtud. Aga nõukogude ajal siis kui hakkas eterniit massiliselt levima,  siis siis praktiliselt nagu kadus ära see see traditsiooni oskus. Mina nagu enda oskuse nagu jada oskan või noh. Tean selles mõttes, et minu isa õppis ühelt ühelt  naabrionult vanalt onult kedagi ei ole enam. Selle oskuse ja siis niimoodi on see edasi läinud,  et õnneks oli veel keegi, kes mäletas, et et oleks eterniidi  ajastu võib-olla veel kauem kestnud, siis oleks minuni see  üldse jõudnud. Selle aasta tootmine on siia sellepärast saanud,  et mina siin elan. On üks vana vana küün, mille on minu ehitanud minu  vanavanaisa omal ajal. Ja teenib hästi veel oma. Lapselapselapsi aga erinevaid aegu on see küün kindlasti näinud. Mina mäletan seda lapsepõlvest. Kui oli veel kolhoosiaeg, et siis kolhoos haldas seda  ja hoidis siin oma kilakola ja uksed olid lukus  siis ma ei saanud aru, et miks see nii on. Aga siis tulid jälle paremad ajad ja. On siin heinakuhjas magatud ja nagu ikka Laastu tootmiseks sobilik oli selline nagu juhus jah,  et, et et oli lihtsalt vajadus ühe suurema hoone järgi  ja kuna ta siin enam-vähem jõude seisis,  sai käiku võetud. Aga laste tootmine ise oli, oli suhteliselt. Samuti juhuslik, et oli lihtsalt praktiline vajadus üks üks  katus teha siia tallu. Siis veel masinat ei olnud siin talus siis,  siis sai küla peal aastat tehtud ja kohale taritud  ja valmis tehtud see katus. Aga kuidagi jäi see pisik külge. Mõnus töö ja lastekoda hakkasime tegema umbes viis aastat tagasi. Et siis sai endale masin soetatud ja nagu tõsiselt  selle peale mõtlema hakatud, et siis ta läks jah,  nii nii-öelda talust välja, et et mitte ainult endale. Juba vanast ajast on teada, et, et, et ka lastemasin peaks  igas külas olema. Selleks, et laastukatust teha, on kõigepealt vaja  siis haava või kuusepuud. Meie teeme laastu haava ja peab olema ilma oksadeta  või väheste oksadega sirgepuu, mis ei ole keerdu kasvanud. Kõverast puust oksikust puust laastu ei saa,  head laastu saab hunnikurämpsu ainult materjaliga,  oli probleem algaastatel. Kui meil ei olnud piisavalt head sellist tuttavate võrgustikku,  et meil on päris palju tublisid talunikke,  metsamehi, kes on aastatega meile siis headeks partneriteks saanud,  kes juba teavad, et me ostame sellist paremat materjali  ja lõikame selle pakkudeks, need on siis sellised 60  sentimeetri pikkused puutükid palgist lõigatud,  lööme nad lõhki, kui nad on väga jämedad,  koorime nad ära. Et jääks laastu serva, sellest koledat kooreranti,  kuhu ussikene alla elama saab minna. Et see ei ole, ei ole hea. Ja siis hakkamegi sellest laastu lõikama. Laastu lõikamise käigus siis sorteerimine välja,  mis on hea laast, mis on praaklaast, praaklaast läheb  rämpsuunnikusse ja, ja ilus laast läheb siis ilusti  virnastamisse ja Läheb kas siis kohe katusele  või siis siis kuivatame ta ära kenasti ja läheb  siis hiljem katusele, niipea kui on. On siis ilmad ilusad ja. Vihma ei, 100, nii ta läheb katuse löömine lahti  ja pigem ikka jah, vaatame taevasse ja lähme tööle  või ei lähe tööle. Nüüd selle laastu laastukatuse selline hea hea külg tulebki  välja just siis, kui see on hästi paigaldatud. Et näiteks me ise ei väga ei armasta enda laastu müümist teistele. Me ikkagi soovitame kliendile, et me tuleme,  paneme ise katuse peale sest muidu tekibki selline kuvand,  laastukatuse kuvand inimestele, et noh, nagu nagu ei oleks hea,  aga tegelikult põhjus on hoopis selles, et on kehvasti peale  pandud sinna. Ehk see on väga oluline jah, et tuleb hästi panna  ja õieti õieti osata panna ja siin oleks mõistlik kasutada  neid neid tegijaid, kes seda tööd nagu tunnevad. Odavast plekkkatusest on laastukatus kindlasti kallim. Et sellega sellega peab arvestama, et aga samas  ega head asja väga odavalt ei saa ka. Ja, ja kui me hindame keskkonda ja seda välimust,  siis siis paratamatult. Me peame selle eest maksma, kuna siin on tegemist  ka käsitööga ja paigaldus. Paigaldus on oluliselt ajamahukam kui plekkkatuse puhul. Et kui me nagu hakkame seda toodet algusest peale vaatama,  siis ei ole sealjuures ju kasutatud ühtegi mittetaastuvat materjali. Et see on tehtud puidust puit, taastuv loodus,  ressurss. Ja samas samas siis selle astukatuse etiliseerimine on  ka ju väga keskkonnasõbralik, et võime ta pärast,  kui ära mädanenud hunnikusse visata ja lasta kompostiks  muutuda või siis teha jaanituld sellest.
