Aeg-ajalt juhtub nõnda, et mõni muusikapala muutub nii populaarne selleks et seda käitutakse raadios sadu või isegi tuhandeid kordi ja iga kord, kui raadio käima paned, kuuled jälle sama lugu. Linnu maailmas on mõnikord täpselt samasugune olukord, ükskõik kuhu sa lähed. Olgu see siis linnapark, männimets, uinastunud, võpsik jõe ääres või omaenda aed. Kõikjal kuuled sama laulu. Nende hitt lugude esitajaks on meil liigid, keda võibki kõige sagedamini kohata ja kes elupaikade valikul ei ole nõnda kapriissed. Täna tutvustan kahte linnuliiki, kes on meil väga tavalised nii metsades, linna parkides kui ka aedades. Selleks, et linnulaulu hitt kõrvus kõlama jääks, on vaja löövat meloodiat. Ilmselt jäävad kõiki Eesti linnuhuvilised. Kuidas kirjeldatakse metsvindi laulu. Siit siit metsast ei saa mitte üks pirru tikk. See tõlgendus tundub justkui väga metsavahilööklause moodi olevat. Ja tegelikult ongi metsvint väga erinevate metsatüüpide asustaja ja meie metsade põhilisi tunnusliike. Tänu sellele, et ta on ka väga arvukas Eestis lausa kõige arvukam pesitseja peaaegu kahe miljoni pesitsuspaariga loobki metsvint oma lauluga kevadises metsas, hommikuse linnukoori põhilise tausta kuulame, kuidas tavaline metsvindi laudis kõlab. Nagu ikka, looduses on reeglist alati erandeid ja ega metsvindi laul võib mõnikord oma põhivormist erineda. Ja esitan siinkohal ühe väheke teistmoodi metsvindi laulu millel on lõpus see tüüpiline pirru tikk ära jäetud ja selle asemel on hoopis mingi veider Gudrutus. Teine linnuliik, kes on väga tavaline ja kelle meeldiv laul on kevad-suvel üheks põhiliseks helitaustaks. Lehtmetsades ja võsastikes on salu-lehelind. Paraku teda ei tunta nii hästi kui metsavend. Küllap on põhjuseks see, et erinevalt mets vindist, kes on küllaltki värvikas tegelane, on salu-lehelind suhteliselt tagasihoidliku, pruunikas, rohelise välimusega ja tegutseb enamuse ajast lehtede vahel süüa otsides kus teda on väga raske märgata. Voolu esitamiseks ei otsida eriti väljapaistvaid kohti erinevalt mets vendist, kes sageli tulebki spetsiaalselt kusagile lagedama ja mõne eelduvama oksa peale laulma. Laulu poolest on salu-lehelindmetsvint isegi veidi sarnased, neil on mõlemal lauluviisi üldine käik kõrgematelt nootidelt, madalamatele. Aga kui metsvindi laul on äkilise lõpuga ja ka muidu väheke järsema kõlaga, siis salu-lehelinnulaul kõlab väga mahedalt ja meloodiliselt.
