Looduse lemmikud. Tere loodusesõbrad, seekord läheme uitama liitudele, loomulikult on neid meie Eestimaa pinnal vägagi eriilmelisi. Etteruttavalt võib öelda, et kuivad niidud lubjarikastel muldadel on näiteks kõige muuhulgas ka sageli orhideede kasvualadeks. On kuidas on, teekonna võtame ette koos Uudo timmiga ja mina olen Haldi Normet-Saarna. Mis siis ikkagi on see, mis ühest Niilust niidu teeb, et meil ei tuleks pähegi teda segi ajada mõne muu lagedamat sort jalaga. Tervist ega sellele küsimusele nii väga lihtsalt vastata, ta ei saagi. Üldisemas plaanis on siis niidud puudeta või, või üksikute puudega alad. Põhilise taimekoosluse moodustavad siis rohttaimed. Ja siis veel üks, üks asi, mis nime poolest nagu tundub niiduga hästi koos käima, on siis et neid niite siis niidetakse. Kuigi mullegi üllatusena tuli see, et kui ma hakkasin vaatama, et millest see niidunimed, kus siis pärineb, siis üheks tõlgenduseks on toodud, et niidud on siis sellised alad, kus valdavalt kasvavad niitjate lehtedega taimed, on nii, nagu ta on, aga selge on see, et jah, taimekooslusena niitu siis näeme rohumaana ja eelkõige siis loodusliku rohumaana. Muidugi me peame kohe siin kõrvale endale aru andma, et et meil on ka kultuurrohumaid, kus siis on osaliselt kas külvatud teatud rohttaimi ja väetatud neid, et ikka rohkem loomatoitu saada sealt praegusel ajal meil väga tugevalt siis loomakasvatusega ei tegeleda ja, ja pigem on probleem selles. Meie niidualad on alakasutatud ja seetõttu kipuvad võsastuma ja metsastuma ja teises kohas muidugi siis kus on intensiivsem loomakasvatus siis seal loomulikult on just need kultuurrohumaad, mida siis aeg-ajalt jälle tehakse ümber ja noh, kui me võrdleme, siis nende alade liigilisi koosseis ja siis need on ikka päris nagu öö ja päev. Liikide rikkus on looduslikes niidukooslustes tunduvalt kõrgem kui kultuur. Rohumaadel Eestimaa niidurikas maa, aga mõistagi on kohti, kus neid on rohkem ja kohti, kus neid on vähem, et kus siis need kohad on, kus neid niite rohkem leiab? Noh, kui me vaatame just neid looduslikke niite siis kõige loodusliku niitude rohkemad, et maakonnad on meil Saaremaa, kus siis praegu pärandkoosluste kaitse ühing poolt inventeeritud niitude andmestiku põhjal ligi neljandik Eesti liitudest paiknevad noh, järgnevad siis Läänemaa, Harjumaa ning Pärnumaa ja kõige niitude vaesemad maakonnad on, on kagu ja Kesk-Eesti siis Järvamaal ainult 1,4 protsenti niitadest on see noh, kui me nüüd praegu sõidame näiteks läbi Järvamaa, siis siis võib tekkida küsimus, et et no mis, mis jama, jutud neid räägitakse, aga siin tulebki rõhutada, just et need on need looduslikud niidud, sest Järvamaal kultuur niite piisavalt palju, aga looduslikke niite on seal väga vähe järgi jäänud. Nii et selles osas jah, Kesk- ja Kagu-Eesti on vaeslapsed ja kui me nüüd pindalaliselt arvestame, siis siis üle 10 protsendi maakonna pindalast on siis niit ainult Saaremaal ja Läänemaal ja jällegi looduslike niitude osakaalus, kõige väiksem protsent on siis Järvamaal, kus on alla ühe protsendi maakonna pindalast, on siis looduslikud niidud. Nii et niitude vahele jalutama minna starti looduslike niitude vahele või me tahame minna, siis me peame vaatama Saare- ja Läänemaa poole, aga ka all ja teistel saartel neid niidulapikese anud, sest alati ei pruugi ju see niidule olla sugugi teab mis suur. Teinekord on väikse niidu peal samuti hästi rikkalik taimestik ja vahelduv maastik, see on ju lausa lust jälle. Ja siin tekib jälle see, et maitse asi, eks ole, et kellele meeldivad rohkem looduslikud ja kellele meeldival siis nii-öelda kultuurniidud, kus inimene on sekkunud, ma kujutan ette, et on piisavalt neid, kes ütlevad, et kultuurniidud, ilusamad. Noh, kellel meeldib, ütleme siis ühtlasemad toonid ja ühtlasemad pinnad, siis siis nendele kindlasti kultuurniidud meeldivad rohkem, sest sest seal ei ole seda vaheldusrikast. Minul on kogu aeg ikka see hinge peal või südames, et mida kirevam on see elustik, seda huvitavam, põnevam see maastik on. Looduse lemmikud. Selge on see, et võime, räägime niitudest siis moel või teisel on inimese käsi neid kindlasti mõjutamas kogu aeg ja kui meie oludes noh, me oleme ju metsad vööndisse kuuluv riik. Kui meie oludes niitmine lõpetada niitudel, siis üsna kiiresti eriti tüsedama mullakihiga niitude puhul kasvab sinna peale mets alguses siis võsastub ja hiljem siis võtavad suuremad puud võimust, aga kultuurniidud loomulikult on otseselt seotud loomakasvatusega, et võimalikult rohkem haljasmassi saada. Ja siis loomadel oleks ninaesine nagu parem, sest jah, looduslikud rohumaad. Nad ei ole nii viljakad, seda taimset massi anud. Ja nüüd jõuame siis selle juurde, kui eriilmelised need niidud meil ikka on ühte tüüpi ja teist tüüpi ja kolmandat tüüpi ja nõnda edasi. No nagu ikka, kui meil juba midagi käes on või silme ees, siis inimesel on selline komme, et me püüame neid kuidagi rühmitada. Ja eks sama lugu siis nende avatud maastikel, kus valdavaks taimestikus on sees rohttaimed ja mis siin salata, eks siis me saame neid nii seesamamoodi jagada üsna mitmed eriskaalat mööda, olgu ta siis niiskuse või siis lubjarikkuse või veel kolmanda skaala pidi ja, ja noh, tegelikult me oleme eelnevates saadetes ka juba ääri-veeri mõnest niidutüübist ka üsna pikalt rääkinud. Näiteks meil oli juttu kunagi rannaniitude eest, mis siis iseenesest on, on samuti niidud, aga tema eripäraks on siis see, et aeg-ajalt on nad siis ka sellise riim veelise või soolase veemõjutustega. Nüüd eelmises saates meil loopealsetest, mida samamoodi niidud Aimkonna hulk klassifitseeritakse, kuigi temal on jälle omad eripärad seal just paepealse ja, ja õhukese mullakihiga. Ja nüüd tänases saates me vaataksime rohkem siis selliseid Aruniit mis on siis aruniidud, see tähendab siis, et kuivemates kohtades kasvavad niidualad aga siis vaatame ka, kus on juba tüseda mullakiht. Siis tõesti, kui neid niitmist või karjatamist ei toimu, siis reeglina need alad kiiresti võsastuvad ja, ja lõpuks saab Mets no saate alguses sai mainitud, et kuivad niidud lubjarikastel muldadel on kõige muuhulgas ka tihtilugu orhideede kasvualadeks. Jah, niitude puhul me peame tunnistama, et mida lubjarikkamad mullad, seda, seda liigirikkamad nad on ja, ja terve rida orhideesid armastab ka samuti lubjast mulda. Noh, teinekord on isegi nii, et see mullakiht ei pruugi olla kuigi, kas juba orhideed seal kasvavad. Ja nende üheks selliseks võimaluseks on see, et nad elavad koos seentega ja seente abil, siis on võimalus natukene paremini ka ekstreemseid olusid üle elada. Jah, ja kui me vaatame nüüd Euroopa Liidu direktiivi, mis siis meil praegu juhtivaks jõuks on looduse kaitsest, siis just lubjarikkad niidud, mis ongi olulised orhideedega, sooalad. See on ka meil üks esmatähtsaid elupaigatüüpe, mida me siis peame ka kaitsma. Ja õnneks meil selliseid alasid on, jällegi tuleb selle lubjarikkuse juures vaadata rohkem Põhja- ja Lääne-Eesti poole sest seal on baas lähemal ja seetõttu ka muld karbonaadse või, või siis lubjarikka. Lõuna-Eestis on selliseid niidulappe üsna vähe, aga, aga mõnes kohas siiski ka seal leiab, nii et kes Lõuna-Eestis lubjarikkaid niite teab oma kodukoha lähedal, see võib õnneseen olla, sest seal on tõesti ilusaid taimi rohkem. Praegu paraku on see orhideede õitsemise aeg muidugi läbimis läbi, praegu on see vaatepilt üldse natuke vaesem. Kõige vaesem tõepoolest on, see pilt on ja ja vaesemaks teeb selle pildiga mõnes mõttes see, et needsamad niidualad on ju ikkagi ka tõesti niidetavad alad, nii et osa taimi, kes siis kevade poole kasvasid, nende varretki on ära kadunud juba neid me praegu ei leia. No aga see eest jälle, ega vahet pole siis mägede taga ja, ja varsti ta jälle käes on, siis tasub minna sinna uudistama küll, sest esimesed orhideed, näiteks jumalakäpp, hakkab juba õitsema mai lõpus, nii et kui kõik kõik muu ümbrus on alles hallides toonides, siis tema juba kasvab ja õitseb. Nii et need on noh, sai seda esimesed tõelised ilusad õied kevadisel ajal orhidee on meil looduskaitse all, eks ole, kõik orhideed on looduskaitse all meil absoluutselt, kuidas siis niitmisega saab? See, et orhidee saaks niidu peal kasvada? Selleks on vaja niitu ja niidud, kahjuks ei püsi ilma niitmisega teatamiseta ja loomad sinna niidu peale lasta ega neile maitsevad samamoodi orhideed ja noh, looduses on, on ikka nii, et et ega kõik viljad, mis küpsevad, nendest ei saa täiskasvanud taimi ja kõik loomad, kes sünnivad, need ei kasva täiskasvanuks, vaid on ka loomulikud kaod. Ja, ja seal on siis oma sigimisstrateegiad. Aga orhideede puhul on see nii, et kui loodusliku niidu peal ei kasva rohi niisuguse vohamisega, nii nagu kultuurniitudel, kus veel väetist ka hästi pannakse, et juba enne jaanipäeva esimene niide ammu tehtud ja, ja võib-olla kokku veel kolm niidet tehakse sellise sellise intensiivsuse ja niitude majandamisel loomulikult orhideed ja paljud loodusliku niidu peal kasvavad liigid, Need sureksid üsna pea välja, nad ei peaks sellele vastu. Aga kui me neid vaatame loodusliku niita, siis, siis selle rohukasvuperiood on palju pikem. Ja alles noh, juulist hakatakse vaatama, et noh, nüüd on vast noh, nii nagu vanarahvas tavatses öelda, et no enne jaani ei ole seal mõtet hakata niitma, sest rohi ei kata Velkonnagi ära. No siis siis jah, juuli alguses juuli keskpaigas on siis jõudnud rohi kasvada selliseks, et ta on varas maha nyyd et siis tal seda massi on kõige rohkem. Sest noh, mida hiljemaks minna siis jälle tuleb raudnael sisse, siis läheb ka raskemaks ja, ja sellise niitmise ajaga seks ajaks on valdav osa selliseid orhideesid juba jõudnud ära õitseda või vähemalt viljuda ja need viljad küpsevad järgi ja, ja siis nende jätkusuutlikkus on ka taga. Seetõttu on ka näiteks paljudel kaitstavatele aladel vussis just need niidud on nagu kaitse-eesmärgina kirja pandud siis niitmise algusaeg on nihutatud juulikuusse. Et noh, lasta ka siis nendel taimedel tõesti oma loomulik sigimise faasi jõuda niimoodi. Järgmine generatsioon tuleks. Nõnda palju siis orhideedest ja nende niitmisest, aga mis taimisel niidul veel näeb? Nendel lubjarikastel ja liigirikastel niitudel kuni praeguse ajani näiteks kasvavad ilusad nelgilised, noh ühelt poolt siis väiksema roosa õiega Nurneilk no tema ei ole kaitse all, aga aga kaitsealuste liikide hulgas on siis nõmm ja ja aasnelgid. Eks siinsamas Tallinna külje all ilmandu niitude peal praegu veel jätkuvalt õitsevad juba teist ringi siis just need aas nelgid, nad on siis selle kultuur nelgile võib-olla kõige lähedasema õie kujuga, ilusad narmalised, kroonlehed on ja roosad õied, nii et kui sinna kanti jalutama sattuda, siis siis võib silmad lahti pidada ja näha, et vaatamata sellele, et on sügis käes, seal ikkagi õitseb nii mõnigi, sealhulgas ka haruldus. Aga noh, seal suurema massi seda rohtu siis moodustavad. Lubicas lamba-aruhein punane Aruhein siis seal kasvavad näiteks humallutserni ja hobumadar ja värvmadar noh, keskmine värihein jälle või lähedalt vaadata, väga ilus ja armas kõrreline tuule käes, iga väiksemgi tuuleõhk paneb värisema tema litrikujulised pähikad, noh, need on siis kõrreliste õisikud ja noh, neid on ka ilus kass või vaasi kaasa võtta. Neid tohib noppida tohib ikka, sest tema on täiesti tavaline kõrreline meil just sellistel niitudel. Aga lubjarikastel niitudel on veel täiesti tunnustaimed, Angerbistid angervaksa vastu tuntakse rohkem kui anger pysti, nad on lähedased sugulased ja nendest siis angerpist kasvab just lubjarikastel niitudel. Aga loomulikult siis ka verev, kurereha ja keeliku rohi ja juba siis terve rida orhideesid, et olgu nad siis hall, käpa, tõmmu käpa, taru käpad, Leedul sõrmkäpad, kärbesõied või, või veel seda nimekirja saab jätkata veel jupp aega. Nii et sellised huvitavad liigi riik vahelduvad, niidu on siis need lubjarikkad niidud meil valdavalt siis Põhja- ja Lääne-Eestis. Looduse lemmikud. Käisime lilledest, aga loomad on neil niitudel ju samuti ilusad. Jah, eriti kui on loomalapsed koledaid loomi pole olemas, jah, koledaid loomi ei ole olemas, aga ja kes siis rohkem nagu silmatorkavad seal või õigemini, võib-olla peame ütlema, et kes kõrval torkavad oma lauluga on siis jälle linnud. Ja noh, sellistel niitudel loomulikult tunneb ennast väga hästi nii Nõmme kui eelkõige põldlõoke ja siis koovitaja aga samamoodi, kuna nendel niitudel, eriti siis, kui see natukene unarusse on jäänud, hakkab jälle kasvama kohe kadakas ja Türnpu ja, ja mõned teisedki liigid siis nendes põõsastes või ka hiljem üksikute puude saludes kuuleb ka metsalinde ja jällegi on tegijaks sealkandis ka siis juba mitme eelneva elupaiga juures mainitud punaselg-õgijad. Aga nüüd muidugi, kes seal niimoodi põlisasukad imetajate osas on, on siis halljänesed ja metskitsed käivad kindlasti nendel aladel söömas. Ja loomulikult on seal elupaiga leidnud terve rida pisinärilisi, keda siis omakorda jälle jahivad kullilised, nii et tuuled alla ja kes on selliste alade peal kindlasti üks selline liik, kes siis oma toidu sealt leiab kus tema nime on saanud, ta on oma nime saanud sellest, et kui ta jahti peab, siis ta on võimeline ühe koha peal tegema nii-öelda rappe lendu ehk ta seisab täiesti paigal ja tiibadega nii kiiresti siis liigutades. Ta ei kaota ei kõrgust ega ei liigu ka edasi. Mõned kullilised suudavad seda teha paremini, mõned halvemini, aga siis tuuletallaja on üks, üks paremaid, selliseid paigallennu. Doos on selline, oli tänane saade niitudest ja sealsest rikkalikust elustikust millest tuleb juttu nädala pärast. Nädala pärast. Me vaataksime niiskemaid niite. Siis luhaniitu ja soostuvaid. Nii. Eks stuudios olite Uudo Timm ja Haldi Normet-Saarna kuulmiseni. Järgmisel reedel. Looduse lemmikud.
