No nii Vanessa, hakka vett kallama. Natuke kõrgemalt, kui sa saad. No nii välk, välk. Veel rohkem ja Hannes No nii Okei, teeme veel ühe duubli Vanessa, seekord kalla vett  natuke rohkem ja tihedamat välku tee ka Johanna. Hannes väga hea töö. Kaks üks ja. Välk ja pauk. Mis nüüd juhtus? Vesi sai otsa. See ei ole ikkagi see, mida ma tahtsin. See pole üldse väikse Johanna välk oli vist katki või midagi siukest,  see ei tulnud üldse välja. Mul vaja päris äikest. Mulle Johanna son, ilmateade on ju. Mis ilm täna on? No täna on kuni 23 kraadi sooja ja kohati võib esineda ike. Kus see koha jään? Hannes. Kuule, kus kohati on kohati, st ma ei tea küll midagi,  ma tean kohatut, aga kohati ei ole kuulnud. Aga ega, ega sa ei tea mingit niisugust kohta,  kus saaks teada, millal äikest tuleb ilma jamast. Kas ilmajaam on lähim ilmajaam, peaks olema siit terav. Mets on mõnus ja võsa vaha soos on elu soodne. Lammas on lahe ja vasikas vahva. Maal on ja moodne. Ruttu äikest nii. Äikest on vaja sellisel juhul siin vaatlusväljakul,  meil ei olegi otseselt. Niisugust instrumenti, millega oleks võimalik äikest jälgida,  et see äikesemõõtja on meil natukene seal tagapool aia sees,  et lähme ja vaatame Lähme lähme. Kas see siis ongi äikese mõõtja? Jah, tõepoolest, et siin on meil Eesti ainus mõõteriist,  mis on mõeldud spetsiaalselt välk. Kude registreerimiseks ehk siis selle antenniga võtab ta  vastu raadiosignaale, mis välguki. Siis siin on niisugune keskne arvuti on selle kasti sees,  mis siis neid signaale analüüsib. Ja siis kaabli kaudu saadetakse need andmed  siis kõigepealt Soome kus siis võetakse kokku teiste  välgudetektoris andmed ka Soomest, Rootsist,  Norrast ja saame siis lõpuks sellise kena maakaardi,  kus on need välgu toimumiskohad niisuguste punktide ga tähistatud,  et saame näha, kus äike asub ja kuhu ta liigub? Mulle meenutab see küll natuke nagu tarka külmkappi. Jah, tõepoolest, et see kast siin, mis on noh,  valget värvi, et see on selleks, et ta üle üle ei kuumeneks  need seadmed, aga siis tõesti selleks, et teha niisugust  huvitavamat analüüsi ja näha, kus need äiksed liiguvad,  selleks on vaja paljude niisuguste mõõteriistade andmed  võtta ühes kohas kokku ja, ja nendest siis teha selline  vastav kaart. Ma olen näinud nahkhiiredetektorit ja seda saab panna küll taskusse,  et see on nii pisike, aga kuidas sa sellega lähed,  kuhugile teise kohta välku mõõtma? Nendega ei olegi vaja väga ringi liikuda,  tavaliselt nad pannakse ühte kohta ja siis nad sinna  jäävadki aastateks oma tööd tegema. Sest üks niisugune detektor võtab mõnesaja kilomeetri raadiuses,  võtab vastu, et nii nagu me saame raadio  ja telesignaali, saame püüda oma raadio ja televisiooni  antennidega mitme 100 kilomeetri raadiuses. Täpselt samamoodi on see välgu signaal, mis on tegelikult  palju võimsam levi, palju kaugemale, et me võime vabalt näha  siin Leedu ja, ja Lõuna-Soomeni äikest niisuguse detektori abil. Aga ega see masin ise välguga pihta ei saa. Üldiselt ei ole nagu maailmast teada juhtumeid,  et see välgu detektor oleks nagu otseselt välgu tabamuse saanud,  et mõnikord on nad küll rikki läinud. Sellest võib näiteks rikki minna, kui väikesed hiired  närivad need alumised juhtmed läbi. Jah, üldiselt küll, et sellest sellest tekiks kohe rike,  et siis ei saaks neid andmeid saata, aga nendele juhtmetele  on siis need kaablirüüd on pandud ümber üldiselt,  et seda vältida. Aga ma tahaks küll näha, kuidas ta neid andmeid kokku kogub,  et see külmkapp ei näita ju küll ühtegi pilti. Et selleks, et siis näha seda pilti selleks,  siis peaks minema sisse ja, ja vaatama seda arvuti ekraanil,  kus on võimalik siis tõesti neid välgu asukohti näidata. Kas me võiks ka seda pilti palun näha? Me lidusime kohe üle välja ümmargusesse majja,  kuhu s välgu detektori pidi oma pildi saatma. Nii nüüd me siis olemegi sellise arvuti ees,  mis siin näitab reaalselt välgud, et. Tektori poolt registreeritud välgulööke siis sellisel Eesti kaardil,  nagu te näete Miks siin on mingid värvilised täpid? Iga niisugune täpp tähendab ühte välgulööki  ja need täppide erinevad värvid näitavad  siis kellaaegu, et siin sinised toonid on hommikul rohelised  on siin lõuna ajal kollased, on pärastlõuna aja  ja punane on siis niisugune õhtune. Et siin on näha siis, kuidas need täpid on koondunud  niisuguses nagu värviliste se rühmadesse,  et need siis on erinevatel kellaaegadel esinenud  äikesetormid ja siin on ka niisugust liik liikumist näha,  et algul roheline ala liigub siin siia Virumaa poole,  siis läheb kollaseks, tähendab hiljem on ta siia jõudja veel  hiljem siia Narva Narva kanti. Kas päriselt ongi niimoodi, et nii palju äikest on löönud? Sõltub täiesti aastast ja päevast terve aasta peale oli  2006. aastal 20000 välgulööki ainult ja samas on olnud  üksikuid kuupäevi, kus on üle 30000 välgulöögi. Et see sõltub ainult Eesti, näiteks 2011. aasta 28. juuli  oli üks niisugune, eriti päikeseline kuupäev. Aga kas nad siin seal on löönud väike kell kaheksa  ja siis on olnud suur pikk paus, siis järgmine kord alles  kell 12, et kas siis oli äike sel lõunapaus? Noh, lõunapausi äike üldiselt ei, ei pea,  et kui üldse niisuguseid pause äikese löökides rohkem on,  siis on pigem niisugune öine ja varahommikune paus,  et sellel ajal on õhk kõige jahedam. Ja siis sagedasti võib-olla niimoodi, et kui on näiteks  kaks-kolm äikeselist päeva järjest, siis seal kuskil  pärastlõunal ja õhtupoolikul on hästi palju äikest  ja kuskil pärast keskööd need äikesed vaibuvad  ja jääb siis selline mitmetunnine paus ja  siis kuskil lõunast järgmisel päeval hakkavad nad uuesti  kiiresti tekkima. Me oleme vaadanud küll siit kaardi pealt,  et kus kohas see äike on löönud, aga kuidas see äike üldse tekib? Väikese tekkega on niimoodi, et see on natukene pikem jutt. Aga täna on nii ilus ilm, et äkki lähme räägime sellest õues. Selleks, et siis aru saada, kuidas meil äike üldse tekib,  peame siis kaugemalt alustama siis juttu atmosfäärist  üldiselt maa on kaetud nagu niisuguse hiiglasliku tekiga,  mis siis on, kust koosnev, et õhk, mida me iga päev enda  ümber näiteks tuulena tunneme ja mida meil elamiseks on vaja  pidevalt hingata et see siis on atmosfääri koostisosa  ja ta siis moodustab ki niisuguse nagu hiiglasliku,  mitmekümne kilomeetri paksuse õhust koosneva teki,  mis siis ümbritseb kogu meie planeeti igast suunast. Kas siis öösiti, meil ei ole seda atmosfääri ümber,  et meil ju päeval on helesinine taevas või niisugune sinine  taevas aga öösel on kottpime ja me näeme tähti. Jah, tõepoolest, see päevane sinine taevas tuleb sellest,  et me näeme seda atmosfääri värvi aga nüüd öine,  see must taevas ei ole mitte sellest, et meil atmosfääri ei oleks,  vaid värvid lihtsalt on meil olemas, siis kui meil on päikesevalgus,  et kui te võtate kasvõi mingi sinise paberi  ja lähete sellega päikese käest, lähete kuskile  kottpimedasse keldrisse, siis te ju ei näe  ka seda sinist paberit, kõik on natukene must. Et kui meil pimedas ei ole, ei ole mingit valgusallikat,  siis põhimõtteliselt kõik ongi niisugune must,  et öösel meil see atmosfäär kuhugi ei kao,  aga me lihtsalt ei, ei näe seda värvi, kuna on pime. Aga kas ei olegi siis niisugust atmosfääri serva,  et et on niisugune helesinine nagu? Kiht nagu maakera ümber ja siis järsku oleks nagu noaga lõigatud,  et niisugune kottpime ja kaob. Üldiselt ei ole jah niisugust kindlat serva,  et see õhu hõrenemine kõrgusesse liikus,  kuidas on selline hästi sujuv, et ütleme,  et kuskil viie kilomeetri kaugusel või siis kõrgusel  maapinnast on seda umbes poole hõredamalt,  kui on teda siin maapinnal, et kõrgetesse mägedesse,  kui juba seal üle viie-kuue kilomeetri on mäed,  siis eks ole, mägironijad peavad kandma,  kaasas hapnik, balloone, et seal hingata  ja kuskil reisilennuki, mitte lennu kõrguses 10 11 kilomeetrit,  seal on ütleme, kuskil üks viiendik sellest õhutihedusest,  mis siin maapinna lähedal, et seal siis ka reisilennukite  sees seal salongis hoitakse nagu seda õhutihedust oluliselt suuremana,  et oleks võimalik seal üldse hingata, et seal välikeskkonnas  seal lennuki akna taga me hingata. Ei saa. Niisiis, maakera ümber on paks õhukiht nagu tekk,  mis muutub kõrgemal hõredamaks. Aga kui sa lähed kogu aeg kõrgemale päikese poole,  kas siis õhk läheb soojemaks? Vot soojenemisega on jällegi natukene teistsugune lugu,  et õhk meil päikese käes isegi niimoodi otseselt ei,  ei soojene. Aga mis siis juhtub, tegelikkuses on see,  et päikesekiirgus soojendab maapinda ja see maapind soojeneb  kõigepealt ülesse ja hakkab soojendama siis maapinna kohal  olevat õhku, et mida kaugemal me sellest soojenevast  maapinnast oleme, seda külmemaks läheb. Et kui siin suvel on maapinna lähedal on õhutemperatuur siin  meie kõrgusel kuskil 20 25, mõnikord 30 kraadi  siis kuskil viie kilomeetri kõrgusel on ta näiteks miinus 15  kraadi miinus 20 kraadi tüüpiliselt ja seal reisilennukite  lennukõrgusel 10 11 kilomeetri kõrgusel on ta juba kuskil  miinus 50 kraadi ringis. Aga ma võin teile tegelikult näidata ka,  et seal üleval see temperatuur on nii külm,  nagu sai räägitud. Siin on niisugune termomeeter, mida ei tule isegi üles visata. Et see on infrapunatermomeeter, mis töötab  siis niimoodi, et kui me suuname ta mingile objektile  ja vajutame, siis ta mõõdab selle objekti temperatuuri,  et nii me saame näiteks mõõta ka pilvede temperatuur,  mis meil seal üleval praegu näha on ja pilve temperatuuri mõõtes,  siis me saame ka teada, mis temperatuur seal  selle pilve kõrgusel on. Aga välja politsei kiir? Jah, ta näeb natukene selline välja, aga kui me vajutame siin,  siis meil tuleb temperatuur praegu kuskil 23 kraadi ringis. Kui me nüüd suuname Siia pilve peale siis miinus 38,4 kraadi praegu. Et see on tõesti selline, mis võiks sellist liiki,  nagu need praegu siin kiudpilved on, et need võiksid  praeguse sellise suveilmaga sellise keera tuuriga olla,  sest nad on kuskil seal kaheksa, üheksa kilomeetri kõrgusel,  siis ma võiks ka ikka. Oh, aitäh. No nii ja see ütleb mulle, et seal on miinus 39,0 kraadi. Ja kuni siis seal päris kosmoses, seal on  siis juba miinus 270 kraadi, et see on niisugune,  kust enam väga palju madalamale ei saa temperatuur langeda. Miinus 270 kraadi. Et see on niisugune absoluutse miinimumi lähedane  temperatuur Maakera on nagu üks suur radiaator, mis kütab tema ümber  olevat ilmaruumi. Mida kaugemale maapinnast minna, seda külmem,  seal on. Aga me käisime enda jutuga põhimõtteliselt kuu peal  ja avakosmoses ära, et aga kus see äike siis tekib? Jah, et äikese tekkeks tõesti tuleme tagasi natukene  allapoole ja äikesepilv on siis niisugune huvitav jah,  et ta ulatub meil kuskile sinna kuni 10 12 kilomeetri kõrgusele. Aga meile koolis öeldi, et äike tekib niimoodi,  et soojad ja külmad õhud põrkuvad, aga seal üleval on ju  ainult külm õhk. Tõesti soojad ja, ja külmad õhumassid põrkuvad  ja see alguses toimub siis maapinna lähedal  ja alles hiljem siis, kui see põrkumine on aset leidnud,  siis soojem ja kergem õhk on siis see, mis hakkab sinna  kõrgusesse kerkima. Ja, ja kui ta seal üleval, siis lõpuks jõuab nendesse  külmematesse õhukihtidesse, siis ta ka jahtub ja,  ja see on siis äikese tekkeks üks väga oluline niisugune protsess. Aga kui ma kodus lasen kraanist sooja vett  ja lasen külma vett, siis mul tuleb ju kokku leige vesi,  aga kui põrkuvad, siis soe õhk ja külm õhk,  et miks ei tule leige õhk, vaid tuleb päike. Et põhimõtteliselt erinevus on selles, et vesi on jah,  vedelik ja seal torude sees seal seda segada,  segunemine on hästi nagu soodustatud, aga atmosfääri õhumassid. Üldiselt, kui neil on erinevad temperatuurid erinevate  temperatuuridega õhuhulgad, et need nagu omavahel väga  niimoodi segunema ei kiirusta, vaid siis pigem tekib  niisugune olukord, et see külmem ja raskem õhk  siis jääb maapinna voolab maapinna lähedalt  ja sunnib seda soojemat kergemat õhku kõrgusesse kerkima  ja selles tõusvas õhus seal siis kujunevadki need äike,  kese, pilved, sest äikese tekkeks on väga oluline,  et suhteliselt suured õhuhulgad kerkiksid võimalikult  kiiresti kõrgusesse. Aga mis seal siis edasi juhtub? No kõigepealt juhtub see, et ilmuvad niisugused ilusa ilma rünkpilved,  suhteliselt madalad nagu niisugused lambavilla menu. Aga edasi, kui see soe õhk tõuseb järjest kõrgemale,  siis need rünk pilved võtavad järjest sellise kõrgema torni  niisuguse ilme nagu sellised võimsad tornid,  mis kust kobrutavad järjest kõrgemale. Ja siis ühel hetkel need pilve tipud jõuavadki sinna kuskile  10 12 kilomeetri kõrgusele, kus siis on see 50 kraadine paks kaane. Seal vesi jäätub, sest pilved koosnevad teatavasti  väikestest veepiiskadest ja et need elektrilaengud seal  saavad tekkida, on väga oluline just see fakt,  et see äikese pilve ala osa seal on veepiisad,  aga äikesepilve ülemises osas on siis jäätunud kristallid. Ma saan aru, et seal taevas tekib see äikesepilv,  aga kuidas see välk ja see mürin siin sisse saavad? Vot selleks on siis oluline see, et seal tekiks  elektrilaengud ja, ja niisugune elektriväli,  millest siis hiljem hakkab see välk tekkima  ja seal elektrilaengute tekkel ongi just oluline see  veepiiskade ja jääkristallide esinemine äikesepilve  erinevates osades. Et veepiisad üldiselt armastavad niisugust miinusmärgiga elektrilaengut,  samal ajal kui jääkristallid pigem siis saavad plussmärgiga  elektrilaengu ja siis need plussmärgiga kergemad jääkristallid,  need siis kantakse sinna äikese pilve tippu tekib niisugune  suur pluss laenguga pilveosa ja need raskemad veepiisa need  siis pilve alumises osas koonduvad, tekib selline  miinuslaenguga pilve osa ja nende vahel siis kujunebki  elektriväli ja, ja võivad tekkida välgud. Aga kas äikesepilv on siis nagu hiigelsuur lendav patarei? No põhimõtteliselt väga üldiselt võib teda niimoodi võrrelda  selles osas patareiga, et patareil meil on täpselt samamoodi  see positiivne ja, ja negatiivne poolus ja nendest  siis ühendades me võime saada elektrivoolu,  et samamoodi siis nõkese pilve erinevate nende pluss  ja miinus poolse vahel on siis see välk,  mis tekib, mis on ka niisugune väga tugev elektrivool. Aga kas müristamine ja välk käivad alati? Noh, sellele peaks esiteks vastama, et jah,  teoreeti liselt käivad nad alati koos, et igale välgule  järgneb müristamine, aga kui me nüüd vaatame seda,  mis me tama elus võime kogeda, siis alati me ei pruugi seda  müristamist kuulda või, või seda välku näha. Et näiteks kui meil on päevasel ajaloonäike  ja see välk on kuskil sügaval pilve sees,  siis me sellest välgust ei näe mitte midagi,  et tundub, nagu ainult müristab aeg-ajalt,  aga mingit välku kuskil näha ei ole, aga reaalselt jah,  iga müristamine on siis tekkinud tud mingi välgu poolt,  mida me võibolla ei näinud. Ja teiselt poolt, kui me vaatame öisel ajal äikest,  öisel ajal välku, me võime näha paari 300 kilomeetri kaugusele,  aga müristamine levib ainult paarkümmend kilomeetrit. Aga vanaema ütleb niimoodi, et et siis kui äike lööb,  siis ta loeb kolmeni ja siis, kui siis müristab  siis ta ütleb, et äike on kolme kilomeetri kaugusel. Noh, see nüüd päris tõele ei vasta. Esiteks on küll niimoodi, et jah, kui me seda välgu  ja müristamise aja vahe sekundites ära mõõdame,  siis me saame hinnata küll seda äikese kaugust,  aga see ei ole päris nii lihtne, sellepärast et see  müristamine kulutab siis iga kilomeetri läbimiseks kolm sekundit. Öeldakse, et kui on juba 10 sekundit või,  või vähem on see välgu ja müristamise ajavahe,  siis see on juba niisugune ohtlikult lähedane äike  ehk siis alla kolme kilomeetri. Aga äikest kardavad ju ainult karkpüksid  ja plikad ja tited, et et mina küll niimoodi äikest ei karda. No üldiselt tegemist on siiski väga ohtliku nähtusega välgu  välgu näol, et see kartus on, on ikkagi täiesti põhjendatud,  et aastas terve planeet maa peale kokku on ikkagi  mitukümmend 1000 inimest, kes hukkuvad välgulöögi tagajärjel. Muide, Ameerikas elas üks mees, kes sai oma elu jooksul  seitse korda välgutabamuse. Maal aias olnud peale äikesetormi, siis ma pole küll leidnud  maast selliseid tossavaid auke et siis ju äike ei teegi  eriti maale midagi. Jah, tõesti, kui meil välk lööb lihtsalt maapinda,  siis ega sinna mingit niisugust olulist märki maha ei jää  küll aga siis kõik võimalik elusorganismidele  või siis ka kõikvõimalikule niisugusele tehnikale alates  televiisoritest arvutite st ja, ja näiteks noh,  puud on üks hea näide. Et kui meil ikkagi niisugune võimas välgulöök puud tabab,  siis ta võib sellele siis põletada niisuguse suure jälje  sisse või siis mõnikord ka täielikult selle puu niimoodi ära hävitada,  näiteks jala pealt täiesti maha lüüa või  siis niimoodi, et see puu lendab lihtsalt tükkideks. Et ikkagi on tegemist ohtliku nähtusega. Aga kui tuline see välg siis on, kui ta puu saab põlema panna? Välgu temperatuur on ikkagi oluliselt kõrgem kui niisugune  tavaline tuli näiteks meil ahjus või lõkkes et seal see  temperatuur tõuseb kuskil umbes 30000 kraadini. Ehk siis võrdluseks võib ütelda, et päikesepind on kuskil  6000 kraadi. Et umbes viis korda sellest päikese pinnast on  siis see välgu kuumus suurem. Aga see kõlab ikka päris päris ohtlikult,  et mis ma peaks tegema, kui ma näen, et kaugel juba  äikesepilved kogunevad ja vaikselt hakkab müristama. Äikese korral ei tohi minna suure üksiku puu alla varju. Kui oled lagedal väljal. Ära seisa püsti, vaid püsi madalal. Kui võimalik, ühenda vooluvõrgust lahti kõik elektriseadmed,  isegi telefon ja ruuter. Kui vähegi saad, mine tuppa või autosse varju. Äikese käes keksutamine võib olla väga ohtlik. Aga miks sa seda välku üldse uurid või hakkasid uurima,  et kellele seda infot vaja on? Esiteks, miks ma hakkasin, et see on mulle endale huvi pakku,  aga, aga edasi see laiem, väikese teadus on ikkagi vajalik seetõttu,  et meil on tegemist ohtliku nähtusega mis võib palju  pahandust tekitada ja see on tõsi, et me ei saa seda ära  hoida küll, aga me siis saame selleks valmistada ette ennast paremini,  kui me teame, et nüüd see äike e on just sellel ajal  ja selles piirkonnas tulemas. Ja noh, see ongi selliste väikese uurijate üks niisugune  põhieesmärk ikkagi et muuta paremaks täpsemaks väikese prognoos,  et, et siis liigub ikkagi see väikese teadus sinnapoole,  et, et oleks võimalik kas või lühiajaliselt,  kas või paar tundi siis anda konkreetsele kohale niisugune  hoiatus ette ja siis inimesed saavad ette valmistada ennast selleks,  et nad siis siseruumidesse lähevad. Ja, ja loomulikult on, on niisuguseid eluvaldkondi,  kus on väikese pilvede kohta info teadmine on väga oluline  näiteks lennunduses. Et tõesti tugev äikesetorm võib põhjustada selle,  et üks niisugune suur lennuväli tuleb kinni panna mingiks ajaks,  et seal ei ole startida, maanduda võimalik. Aga kas sa siis täna ei oskagi meile öelda,  et kus kohas ta äikest leiab? Jah, niimoodi täiesti täpselt, et nüüd selles,  selles kohas ja sellel kellaajal, et nii täpselt ei,  ei osata. Tänapäeval jah, veel prognoosida. Aga siis, kui mina suureks saan, siis saab juba kindlasti ennustada,  et näiteks kell 12 36 on vanaema aias kompostikasti kõrval  oodata kõva müristamist.
